Istungi stenogramm

Neljapäev, 23. juuni 2011 - Brüssel

14. Selgitused hääletuse kohta

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on selgitused hääletuse kohta.

Raport: Miroslav Mikolášik (A7-0111/2011)

  Marco Scurria (PPE). – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad! Ma soovisin selle raporti poolt hääletada, kuna see sisaldab mõningaid ühtekuuluvuspoliitika ja rahastamise aluspõhimõtteid.

Need on, esiteks, ökonoomsemad menetlused riiklikele fondidele ning, teiseks, säte selle kohta, et spordil ja kultuuril on samuti oluline ja otsustav osa ühtekuuluvuses.

Selle raporti ainus negatiivne külg on ehk see, et ta näeb taotluse originaalkeele kõrval ette veel vaid kolm töökeelt: inglise, saksa ja prantsuse keele. Igal juhul sel põhjusel ja üldisematel põhjustel ma hääletasin poolt ja kiidan raportööri.

  Alfredo Antoniozzi (PPE) . – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad! Hoolimata selle raporti tähtsusest, esitas vaid 19 liikmesriiki andmed põhinäitajate kohta. See ei võimalda meil saada selget pilti ühtekuuluvuspoliitika kohapealsetest mõjudest.

Ma nõustun Miroslav Mikolášiku pakutud meetmetega ja leian, et ettepanek kasutada põhinäitajaid laiemalt on iseäranis kasulik, nagu ka aruannete koostamine tulemuste kohta ning sünergia riikide poliitika ja ELi poliitika vahel.

Avalike arutelude korraldamine ja konsulteerimine sidusrühmadega ning aruannete esitamine riikide parlamentidele arvamuse avaldamiseks on selles mõttes täiendavad tänuväärsed meetmed. Me peame pingutama, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamine järgmisel programmitöö perioodil ei väheneks. Seepärast toetasin seda raportit.

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Austatud juhataja! Eraldised uute liikmesriikide, sh Slovakkia, ELi fondidest on ülemääraselt keerulised, liigselt bürokraatlikud, ebaselgelt sõnastatud ja varjavad ebaausaid huve. Paljud neist, kes soovivad Euroopa fondidest raha, kurdavad pika bürokraatia kadalipu ja selle etteaimamatu lõpptulemuse üle. Bürokraatia ja paljud muud takistused ei tule mitte Brüsselist, vaid igast liikmesriigist endast. Kui Euroopa reegleid Euroopa Parlamendi ja teiste survel ei lihtsustata, siis igas liikmesriigis rakendatavad reeglid muudavad olukorra sageli märgatavalt keerulisemaks. Kui Euroopa reeglid on algselt suhteliselt lihtsad, siis nende riigisisene rakendamine muudab nad keeruliseks. Siin kehtib kõnekäänd, et mida madalamale sa redelil laskud, seda keerulisem süsteem on. Suurt probleemi valmistab veel ka see, et ametnikud ei abista ELi vahendite eraldamisel, vaid keskenduvad üksnes kontrollimisele, mis on kaugelt rohkem kui seadus nõuab. Seega on probleem peamiselt ELi liikmesriikides.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Ühtekuuluvuspoliitika olemasolul on oma põhjus, tal on selge algus ning peab olema ka lõpp. Minu arvates on ühtekuuluvuspoliitika olemasolu põhjuseks vajadus ühtlustada elatustaset ja majanduse arengut kogu Euroopa Liidus. Sel põhjusel on õige subsideerida ja toetada piirkondi, mille majandusarengu tase jääb allapoole üldist. Sama oluline on tagada, et neid finantsvahendeid kasutataks korrektselt, teisisõnu – et neil oleks soovitud mõju. See raport on minu jaoks väga oluline, kuna see sisaldab ka analüüsi, mis loob aluse järelduste tegemiseks järgmiseks kaheks toetusperioodiks. Tahan tuua ühe näite. Minu piirkonnas Ida-Saksamaal on ühtekuuluvuspoliitikal olnud oluline mõju alates 1990. aastast. Me oleme oma silmaga näinud seal arengut ning ma pean kahtlemata eduks seda, kui me jõuame punkti, kus võib öelda, et need piirkonnad vajavad juba järkjärgulist väljumisprogrammi, kuna see annab tunnistust sellest, et elatustase on seal tõusnud.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Ühtekuuluvuspoliitikat hinnatakse praegusel kujul hästi, samuti selle tulemusi. Liikmesriikides oleme selle poliitika elluviimisel saavutanud silmnähtavaid tulemusi, mis koos ELi põllumajanduspoliitikaga tasandab arenguerinevusi nii liidus tervikuna kui ka piirkondade vahel ja sees. Ma jagan seisukohta, et ühtekuuluvuspoliitika ja selle tarvis eraldatud rahalised vahendid tuleb praegusel kujul säilitada, tehes mõistagi kohandusi vahekategooria piirkondade tarvis.

Pangem tähele, et liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused hindavad praegust poliitikat, siinkohal ma soovin ära märkida ka regionaalarengukomisjoni soosiva hinnangu. Ootused on suunatud ühtekuuluvuspoliitikas sisalduva bürokraatia vähendamisele. Nagu siin juba varasemalt öeldud, on need ootused sageli ka liikmesriikide endi seatud täiendavate piirangute tulem. Samas on praegune majanduskriis ületatav mitmete meetmetega, sealhulgas selle poliitika jätkamisega, kuna see tagab kestliku majanduskasvu. See on see, mis on oluline kogu liidule.

  Daniel Hannan (ECR). - Austatud juhataja! Ayn Rand on kirja pannud, et tegelikkust on võimalik vältida, kuid vältida ei ole võimalik tegelikkuse vältimise tagajärgi.

Katsetes mõjutada turge riigi rahaga oleme saavutanud piiri. Kõik näevad, et Kreeka ei suuda oma võlgasid tasuda, välja arvatud euroala rahandusministrid, kes 13 kuud pärast 110 miljardi euro tulutut eraldamist näivad nüüd eraldavat uut, pea sama suurt summat. Tegelikult see pole tulutult. See pole lihtsalt kasutu. See on lausa kahjulik, kuna tegelikult me tagame seda, et kui maksejõuetus saabub, siis on löök veelgi suurem ning langeb pigem meile, maksumaksjatele, kui üksikutele pankuritele ja võlakirjaomanikele.

Seega on Kreeka tööliste ja Euroopa maksumaksjate huvid ühtmoodi ohvriks toodud üksikute eurokraatidest ülikute ambitsioonidele.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0141/2011)

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad! Ma toetan täielikult ideed luua horisontaalsed mitme fondi programmid selgelt määratletud eesmärkide ja lihtsustatud juurdepääsumehhanismidega. Nõustun professor Barca raportis esitatud seisukohaga, et tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks ning ühtsemaks tegutsemiseks on vaja kohalikul arengul põhinevat käsitlusviisi. Meil tuleb keskenduda linnadega seonduvale ja tagada fondide ning teiste Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi pakutavate finantsinstrumentide omavaheline kooskõlastatus. Piiratud eelarve tingimustes võimaldaksid need instrumendid koos uuenevate fondidega tulemusi jälgida. See mitmekordistaks olemasolevaid vahendeid ja suurendaks toetuse saajate ringi, mis omakorda annaks rohkem tulemusi.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Meil tuleb suurendada Euroopa Regionaalarengu Fondi ja teiste tõukefondide tõhusust. Ma leian, et erinevate fondide olemasolu on meile väga oluline. Mõistagi peavad neil fondidel olema erinevad eesmärgid ning sihipärased käsitlusviisid. Minu arvates on väga oluline, et me oleme kaasanud siia piirkonnad ning et Euroopa Liit on koostamas suuniseid, mida on võimalik piirkondades rakendada ja vastavalt kohaldada. Samas on vähemalt sama oluline, et selle sihipärase käsitlusviisi raames vaadataks ka seda, kuidas suunised piirkondades ellu viiakse, nii et fondid üksteist ei takistaks, et toetusi ei dubleeritaks ning et ei edendataks ebamõistlikke programme ehk teisisõnu: me peame kooskõlastama nende fondidega taotletavad eesmärgid. Ma pean seda tõhususe suurendamiseks. Ma ootan, et töö selles vallas jätkuks ning et meile esitataks rohkem raporteid ja tulemusi.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). - (LT) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et me räägime täna ühtekuuluvuspoliitika lihtsamaks ja tõhusamaks muutmisest. Ma olen korduvalt öelnud, et liikmesriikide areng Euroopa Liidu raha toel ning elukvaliteedi paranemine oleksid tulemuslikumad, kui me kasutaksime tõhusamalt planeerimismeetodit ja tagaksime horisontaalsete eesmärkide saavutamise erinevatest fondidest pärineva raha abil.

Ent samavõrd oluline on nende fondide endi eeskirjade ülevaatamine. Tihti on nii, et probleemi pole raha puudusel võimalik lahendada. Teisest fondist rahastatavat programmi pole võimalik kasutada isegi juhul, kui see taotleb samu eesmärke. Kahjuks pole niisugusel juhul raha ühe fondist teise kandmine erinevate eeskirjade tõttu võimalik. Kui ma pooldan resolutsioonis esitatud üleskutset seada sisse kooskõlastusmehhanism, mille mõju on veelgi suurem, panen ma ühtlasi ette muuta fondide raha ülekandmise eeskirjad võimalikult paindlikuks.

Raport: Corien Wortmann-Kool (A7-0178/2011)

  Gianluca Susta (S&D). – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad! Ma hääletasin raportite poolt, välja arvatud Wortmann-Kooli raport, mille suhtes ma jäin erapooletuks, hoolimata sellest, et toetasin oma fraktsiooni parandusettepanekuid. Ma ei hääletanud oma fraktsiooni üldiste suuniste kohaselt, kuna minu arvates me seisame silmitsi nii tõsiste probleemidega, et meil tuleb siinkohal tõestada Euroopa institutsioonide ühtekuuluvust ning meie suutlikkust tegeleda meie ees olevate probleemidega. Hoolimata nõukogu teatavast vaoshoitusest ja ülbusest kriisi küsimuses, tuleb meil minu arvates seda ühtekuuluvust siiski tõestada.

Ma ei nõustunud ka edasilükkamisega, kuna meie seisus nõuab meilt kodanikele kiirete lahenduste pakkumist majanduskriisile, mis ei ole pelgalt finantsspekulatsiooni tagajärg, vaid tuleneb ka meie suutmatusest tegeleda kriisist taastumise ja majanduse kasvule pööramise probleemidega. Meil on kohustus seada korda Euroopa riikide rahandus ning kohustus esitada lahendusi, mis peavad algama ettevõtete ja töömaailma kaasamisega, ning kehtestada erinevaid läbipaistvamaid eeskirju, et täita ühisturu eesmärki ja saavutada parem positsioon üleilmsel konkurentsiturul. Neil põhjustel hääletasin ma nimetatud raportite, välja arvatud Wortmann-Kooli raporti poolt.

Raport: Elisa Ferreira (A7-0183/2011)

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Austatud juhataja! Majandus- ja rahaliidu esimene kümnend on tõestanud vajadust täiustada majanduse juhtimise raamistikku. Uus raamistik peab põhinema iga liikmesriigi suuremal vastutusel ühiselt kokku lepitud eeskirjade ja poliitika eest, samuti usaldusväärsemal ELi tasandil teostatava liikmesriikide majanduspoliitika järelevalve raamistikul.

Eriti viimase kahe aasta kogemus on kinnitanud, et suure konkurentsivõime, jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade olemasolu saavutamine eeldab valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võlakoorma jätkusuutlikku taset, makromajanduse tasakaalustamatuse korrigeerimiseks reforme ning ELi otsustavat majanduskasvu ja tööhõive saavutamise strateegiat. Ma pean tunnistama, et mul isiklikult on pisut piinlik lülitada haldusmeetmed majandusmehhanismidesse. Teisalt, kogemus näitab, et turumehhanismid ei ole suutelised kiiresti ja paindlikult negatiivsele arengule reageerima, mille tulemuseks on finantskriisi muutumine võlakriisiks.

  Daniel Hannan (ECR). - Austatud juhataja! Ma soovin tervitada oma sõpru kommunistide ja roheliste fraktsioonist. Neil on ühes asjas õigus. Kui me kiidaksime heaks kas või kümnendiku nende poliitikast, oleksime me tõsises hädas, kuid ühes on neil õigus: need abipakmed karistavad suuremat osa rahvast, et kaitsta mõne väga jõuka inimese huve. Kui me soovime päästa pankasid, kelle riskid seoses Kreekaga on suured, eriti Prantsusmaa ja Saksamaa pangad, oleks meil tunduvalt odavam raha otse neile anda, selle asemel, et see lavastuslikult läbi Ateena saata.

Kuid ma pean uuesti kahtluse alla seadma selle idee. Miks küll oodatakse maksumaksjailt pärast pankade ebaõnnestunud päästmist esimesel ringil taas mõnede väga jõukate isikute päästmist nende enda tehtud vigade tagajärgede käest?

Meie põlvkond vaatab tagasi vanal režiimil toiminud Euroopale ja me imestame, kuidas niisugune süsteem eksisteerida sai. Me imestame, kuidas oli võimalik see üles ehitada nii, et ainult ülemklass oli maksustamisest vabastatud? Kuidas me võisime taluda süsteemi, kus ainult väikesed inimesed makse maksid? Kuid teate mis? Riigi raha kulutamisega üksikute väljavalitute huvide kaitsmiseks oleme me ehitamas täpselt samasugust süsteemi. Seega võidelgem kuni võiduka lõpuni!

Raport: Diogo Feio (A7-0179/2011)

  Francisco Sosa Wagner (NI). - (ES) Austatud juhataja! See pake tervikuna liigub suunas, mida ma toetan kui Euroopa-meelset ja föderalistlikku, hoolimata sellest, et ta teeb seda väga tagasihoidlikult ja sisaldab suuri auke. Peale selle sisaldab see häid ettekirjutusi Hispaania poliitiliseks juhtimiseks. Seepärast hääletasin ma kõigi nelja majanduse juhtimise raporti poolt.

Ma hääletasin Feio raporti vastu, kuna see toetab protsüklilist poliitikat, mis parimal juhul ei aita kriisist väljuda, kuid halvimal juhul toob kaasa majandusseisaku ja suurendab töötust.

Ma ei hääletanud ka Wortmann-Kooli raporti poolt – ma hääletasin selle vastu –, kuna see ei arvesta stabiilsuse ja majanduskasvu pakti, Euroopa tööhõive strateegia ega Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega, mis on miljonite eurooplaste, eriti noorte lootuse allikaks.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Minu arvates on ülemäärase eelarvepuudujäägi käsitlus pisut nagu jalgpallimatš: kui reeglid on kehtestatud, tuleb neid järgida. Ei piisa sellest, kui vaadatakse üksteisele silma ja öeldakse: „Me lubame kõiki reegleid järgida.” Elu on muutunud. Teisisõnu – kui mängureegleid rikutakse, tuleb määrata karistus. Mõistagi pole see saavutatav demokraatliku otsusega. Tulen tagasi jalgpallimatši juurde. Kujutage ette, et tehti viga. Kohtunik teeb otsuse. Kujutage ette, mis saaks siis, kui kohtunik peaks korraldama iga kord mängijate seas hääletuse, et otsustada, kas tegemist oli ikka veaga. See oleks võimatu. Just sel põhjusel me vajamegi selget otsustusprotsessi. Mida me teeme juhul, kui keegi rikub reegleid? Lõpetuseks soovin rõhutada, et loomulikult vajame me ka solidaarsust. Selle asemel, et reeglite rikkujaid lihtsalt karistada, tuleb meil nad tagasi õigele teele aidata.

  Juhataja. − Daniel Hannan, te peaksite praegu rääkima Feio raportist, kuid te olete nimekirjas järgmine ja ühtlasi ainus kõnelema Goulardi raportist, mistõttu ma annan teile, kui soovite, kaks minutit mõlema raporti tarvis.

  Daniel Hannan (ECR). - Austatud juhataja, te olete erakordselt lahke ning samal ajal ka väga hea juhataja.

Ma soovin lühidalt peatuda sel mõnevõrra kohmakal sõnavaral, mida me viimastel nädalatel päästepakmete aruteludes kuulnud oleme. Meie ajakirjandus räägib Kreeka päästmisest, Portugalile abi andmisest ja Iirimaa aitamisest, kuid saajariikide inimesed seda nii ei näe.

Kreeklased protestivad tänavatel, sest nad teavad väga hästi, millega lõpeb see, kui EL ja IMF võtavad riigijuhtimise üle. Raha ei jõua lihtrahvani, see läheb neile finantsasutustele, kes hoiavad Kreeka valitsuse võlakirju. Samas makseteks vajalik raha tuleb tavalistelt maksumaksjatelt. Teisisõnu – Iirimaale, Portugalile ja Kreekale saadetakse arve kogu Euroopa pangandussüsteemi ülesturgutamise eest.

Miks? Sest me ei taha endale tunnistada, et rahaliit oli viga. Me ei taha mõista seda, et väga erinevate tingimuste ja vajadustega riikide kokkupanemine pidigi just täpselt neid pingeid põhjustama, mida mõni meist selle projekti algatamisel 10 aastat tagasi ennustas.

Nii me süvendame seda kriisi üha suurema lõimumise ja muude eile selle raporti arutelu käigus kuuldud meetmetega, nagu „me vajame eelarveliitu”, „me vajame majanduse juhtimist”. Mu sõbrad, te ju näete selles loogikas viga. Euroopa lõimumine on läbi kukkunud, niisiis suurendagem seda! Rahaliidust ei piisa, meil on vaja suuremat majandusliitu.

Tegelikult tegeletakse oma näo säilitamisega: eelkõige selle projekti algatanud eurokraatide näo säilitamisega ning nende eurokraatide näo säilitamisega, kes on valmis ohvriks tooma ääreala riigid ja vaesemate riikide maksumaksjad, et toita eneseimetlust.

Kindlasti on nende inimeste au kõige kallim pärast Trooja Helenat, kelle pärast asusid lahingusse tuhat laeva!

Raport: Corien Wortmann-Kool (A7-0178/2011)

  Marian Harkin (ALDE). - Austatud juhataja! Ma hääletasin lõpphääletuse edasilükkamise poolt, sest minu arvates on olemas võimalus, et me saavutame nõukoguga kokkuleppe.

Majanduse juhtimise raportid tervikuna pole minu arvates parim lahendus, kuid praeguses olukorras on nad ilmselt halvimaist parimad.

Me oleme seisukohal, et euro tugistruktuur on oma olemuselt nõrk. Stabiilsuse ja majanduskasvu pakt ei ole toiminud, see oli läbi kukkunud juba päris algusest peale. Nüüd me oleme seisus, kus me kas loobume ühisrahast või üritame luua mingit sorti majanduse juhtorgani, mis tugevdaks ühisraha aluseid ja mingil määral kujundaks ümber selle infrastruktuuri.

Ma nõustun Mario Montiga, kelle sõnul ülemäärane nõustumine suurte liikmesriikidega mingil moel aitas kaasa selle majanduskriisi tekkimisele, ning meie ettepanekud võiksid selle vähemalt tulevikus ära hoida. Ma loodan, et antud juhul pole tegemist talliukse sulgemisega pärast seda, kui hobune perutama kukkus.

Raport: Andreas Schwab (A7-0038/2011)

  Robert Rochefort (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Täna hommikul pärast kolme aasta pikkust tööd me hääletasime väga olulist teksti Euroopa tarbijate kaitsmiseks. See keskendub õigustatult e-kaubandusele, mis 20 aasta pärast võib moodustada 25% kogu Euroopa kaubandusest, mis on märkimisväärne maht.

Mõned e-kauplused saavad olema piiriülesed. Nad hakkavad pakkuma tarbijatele suuremat kaubavalikut ja madalamaid hindu. See on tõeline edasiminek. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning käsitööettevõtjatele tervikuna on see ühtlasi väga oluline võimalus leida uusi müügipunkte.

Olulisimatest ettepanekutest soovin ära märkida kahte: järelemõtlemise aeg, mida pikendati 14 päevani, ning kokkuvõtte esitamine kogu teabest ja tasumisele kuuluvast lõpphinnast enne viimast nupulevajutust või tellimust kinnitavat klõpsu.

Lõpetuseks, mul on hääletustulemustele antud selgituste kontekstis hea meel öelda, et mina, kõik mu kolleegid ja fraktsioonid hääletasid ühehäälselt, kuna sellisel teemal me ilmselgelt vajasime konsensust, mitte vastuolu. Selle konsensuse me saavutasime.

  María Irigoyen Pérez (S&D). - (ES) Austatud juhataja, lubage mul lühidalt kommenteerida eespool kõnelejate öeldut.

Küsimus ei ole mitte ELi asutajate maine päästmises, vaid Euroopa ehitamises ja Euroopa kodanike heaks töötamises.

Nüüd ma selgitan tarbijaõiguste direktiivile antud häält. Ma tunnustan selle direktiivi vastuvõtmist, mis on samm edasi Euroopa lõimumisel ja tarbijaõiguste kaitsmisel, kuid samal ajal on mul kahju, et mitme direktiivi artikliga jäetakse Hispaania tarbijad ja kasutajad kaitseta ning ilma teatud õigustest, mille Hispaania õigus neile ette nägi.

Sel põhjusel hääletasid Hispaania sotsialistid täna mitme artikli vastu: artikkel 9, mis käsitleb teabenõuete täielikku harmoneerimist sidevahendi abil sõlmitud lepingute puhul; artikli 17 lõige 2, mis teeb võimalikuks tarbija vastutuse kaupade tavapärase kasutamise eest taganemisperioodi jooksul; ning artikli 22 lõige 2, mis sätestab täiendava tarnetähtaja andmise juhul, kui kaupmees ei tarni kaupu lepingus ette nähtud tähtaja jooksul.

  Ville Itälä (PPE). - (FI) Austatud juhataja! Veidi aja eest, kui Daniel Hannan rääkis teistest asjadest, viitas ta vajadusele väiksema ja mitte mingil juhul suurema lõimumise järele. See tarbijakaitset puudutav ettepanek eeldab siiski suuremat lõimumist ja on täiesti asjakohane. Me toetame kodanike õigusi ja tarbijakaitset rahvusvahelises Euroopa kaubanduses. Me teame, et e-kaubandus on uusaja nähtus, kuid seda reguleeriv õigus on ajast maas ning nüüd on aeg edasi minna.

Minu riigis Soomes on vastavat valdkonda reguleerivad normid küllaltki ajakohased ning seetõttu tekib mõnikord küsimus, kas ühtset õigust luues ei liigu me mitte ajas tagasi. Sellest hoolimata toimub kauplemine Euroopas, mistõttu peavad ka õigusaktid olema euroopalikud, ning seda teed tuleb meil jätkata.

  Alfredo Antoniozzi (PPE) . – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad! Komisjoni esitatud tarbijaõiguste direktiivi ettepaneku suureks eeliseks on, et ta koondab endasse neli varasemat sama valdkonna direktiivi.

Ma olen päri raporti eesmärkidega. Oluline on tagada kõrgetasemeline kaitse tarbijatele 27 liikmesriigis ja samal ajal arvestada tootjate, sõltumata nende suurusest, vajadust pakkuda oma kaupu ja teenuseid Euroopa tarbijatele nii, et poleks tarvis tegeleda mittevajalike õiguslike tõketega.

Praegu on õigusliku killustatuse kõrvaldamist raske saavutada. Ka Wortmann-Kooli raport väljendab õigustatult kahtlust, kas täielik ühtlustamine ikka annab oodatavaid tulemusi.

Seetõttu ma hääletasin raporti poolt, kuna olen veendunud, et komisjoni ettepanekut oleks kasulik muuta nii, et eesmärgiks saaks minimaalne ühtlustamine samaaegselt kõrgetasemeliste teenuste tagamisega tarbijatele.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Tänase hääletamisega me lõpetasime enam kui kolm aastat väldanud töö tarbijaõiguste direktiivi eelnõu kallal. See dokument tagab tarbijaõiguste kõrgetasemelise kaitse kõigis liikmesriikides ning aitab selgitada segaseid küsimusi jaekaubanduses erinevates riikides asuvate kaupmeeste ja tarbijate vahel. Direktiivi horisontaalne olemus võimaldab tervikuks koondada kõik antud valdkonnas praegu kehtivad ELi õigusaktid.

Selle direktiivi sätetel peaks olema eriline koht just kõikides interneti vahendusel tehtavate tehingutega seonduvates küsimustes. Ma loodan, et ette pandud direktiiv suurendab tarbijate kindlustunnet sellisel viisil ostude tegemise suhtes. Tarbijate jaoks on erilise tähtsusega ka õigus lepingust põhjenduseta taganeda 14 päeva jooksul ning sellest tulenev õigus nõuda kõikide tasutud summade tagastamist. Suhtun soosivalt ka lubamatuid lepingutingimusi käsitleva 5. peatüki sätete lõplikku sõnastusse. Ma olen kindel, et see direktiiv suurendab oluliselt tarbijaõigusi Euroopa Liidus, ja seetõttu ma toetasin seda raportit.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja, palun vabandust, et nõuan teie tähelepanu nii sageli. Kahjuks polnud registreerimata sõnavõttude koha pealt minu nädal. Ma jäin pidevalt kõrvale. Tahtsin selles küsimuses ka paar sõna öelda, kuid üldiselt on mul hea meel, et me selle direktiivi vastu võtsime. Hääletasin samuti selle poolt.

Mul on hea meel, et me saime tarbijate õigusi suurendada ning lisada niinimetatud koduuksemüügi, kuna sealt võib leida väga palju kahtlase väärtusega tehinguid. Siiski soovin veel kord rõhutada, et me ei tohi selle direktiivi rakendamisel unustada bürokraatia probleemi. Saksamaal on iseäranis palju väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Kuigi need ettevõtted ei tegele koduuksemüügiga, sõlmivad nad mõistagi sageli tarbijatega tehinguid suuliselt käepigistuse saatel. Selline on olnud tava juba sadu aastaid. Meil tuleb hoolt kanda selle eest, et me ei koormaks neid VKEsid liigse bürokraatiaga. Ühesõnaga – ma olen rahul ja hääletasin selle direktiivi poolt.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja! Mul on ülihea meel, et Andreas Schwab saavutas nõukoguga kompromissi, mis suurendab tarbijate õigusi ning sisaldab ka minu ettepanekuid internetikaubanduse kohta. Ma muidugi hääletasin selle raporti poolt, kuid mul on kahju, et eesistujariik Ungari blokeeris mu ettepaneku – mida toetas kogu parlament – anda tarbijatele õigus kaubatarnetele teisest riigist kokku lepitud tingimustel.

Eurostati andmetel lükatakse sel viisil kahjuks tagasi kolmandik piiriüleseid tellimusi. Internetikaubamajad, nagu iTunes ja teised, ei tarni oma kaupu ega teenuseid uutesse liikmesriikidesse. Sedasi diskrimineeritakse Tšehhi tarbijaid võrreldes näiteks Prantsusmaa või Hollandi tarbijatega. Mis puutub digitaalsesse keskkonda, siis siseturg pole veel ühisturg, ning nõukogul jäi seega suurepärane võimalus kasutamata.

Raport: Romana Jordan Cizelj (A7-0214/2011)

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). - (LT) Austatud juhataja! Keskkonna ja inimeste ning ühiskonna ohutuse seisukohalt on kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine väga oluline teema. Seetõttu kutsun ma nõukogu üles direktiivi vastuvõtmisel pöörama tähelepanu ka keskkonnaküsimustes üha olulisemat rolli mängiva Euroopa Parlamendi seisukohale. On kahetsusväärne, et oma poliitilisi mänge mängides me soovime mõnikord lülitada dokumentidesse kõiksugu sätteid, mis võivad vastu töötada eesmärgi saavutamisele.

Euroopa Liiduga ühinemisel tõid teatud liikmesriigid endaga kaasa tuumaelektrijaamade koorma, mis pandi nende õlule nende tahte vastaselt. Ignalina tuumajaama sulgemine oli Leedu jaoks üheks ELiga ühinemise tingimuseks. Vastutasuks võttis EL ametliku kohustuse jaama sulgemist rahastada. Selle kohustuse võttis EL eelkõige seetõttu, et Leedu-sugusele riigile oleks tuumajaama sulgemise rahastamine üle jõu käinud. Jaama sulgemine hõlmab ka kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist.

Seetõttu üleskutsel panna see koorem asjaomaste liikmesriikide õlule oleks vastupidine toime. Kui Leedu ei saa vajalikku rahalist toetust, oleks tal võimatu ohutust tõhusalt tagada. Seetõttu peab eelolevas finantsperspektiivis Ignalina tuumajaama sulgemine jääma nii Leedu kui ka kogu Euroopa Liidu mureks.

Raport: Francesca Balzani (A7-0230/2011)

  Marian Harkin (ALDE). - Austatud juhataja! Ma toetasin igati selle resolutsiooni paragrahvi 25, mis näeb ette vaid eraldiste piiratud kasvu programmile „Progress”, kuna komisjon lubas 2010. aastal taastada need 20 miljonit eurot, mis läksid programmilt „Progress” mikrofinantseerimisele, kuid mida ilmselt ei juhtu.

Mikrokrediidirahastul, kuigi ta on väga väike, on tõesti tähtis roll sotsiaalses ettevõtluses mikroettevõtetele rahastamisvõimalustele juurdepääsu tagamisel ning see on ülimalt oluline nüüd, kus finantseerimisasutused laenu ei väljasta.

Siiski ei tohiks see toimuda programmi „Progress” arvelt. Minu arvates on siin tegemist Peetri röövimisega selleks, et Paulile maksta.

Kuid ma tahan lisada, et ma väga pooldan toetuse suurendamist pidevõppe programmile Grundtvig ning eriti programmile Life+.

Raport: Albert Dess (A7-0202/2011)

  Ville Itälä (PPE). - (FI) Austatud juhataja! See väga oluline raport sai heaks kiidetud ja esiteks, me peaksime tänama ja kiitma raportöör Albert Dessi, kes nägi tõesti kõvasti vaeva sellise kompromissi saavutamiseks, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformiga oleks võimalik nii olulisel moel edasi minna.

Ma mõistan, kui raske see on, kui iga liikmesriik teeb väga erinevaid ettepanekuid ÜPP reformi sisu kohta, kuid siin on oluline üks küsimus ja see on mõistagi keskkonnakaitse. On oluline, et põllumajandustootjad oleksid kaasatud säästlikku keskkonnapoliitikasse, kuid kuidas luua keskkonnakaitsesüsteem? Seda tuleb teha Albert Dessi kirjeldatud viisil. See ei peaks suurendama bürokraatiat ega kasvatama tootjate kulusid. Peale selle tuleb meil arvesse võtta liikmesriikides valitseva olukorra erinevust. Kui see on sellisena edukas ning kui komisjon teeb üksikasjalikumad ettepanekud hiljem, siis me oleme õigel teel ning võime rõõmustada, et talunikud on kaasatud vabatahtlikesse keskkonnakaitsealgatustesse.

ISTUNGI JUHATAJA: ISABELLE DURANT
asepresident

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). - (ES) Austatud juhataja! Ma hääletasin selle algatuse poolt, sest Euroopa vajab tugevat ühtset kärbeteta põllumajanduspoliitikat, mis keskenduks kasumlike põllumajandusettevõtete edendamisele ning toiduohutuse, piisava pakkumise ning toodangu kvaliteedi tagamisele.

Peale selle vajab põllumajandus toetamist, et olla uuendusvõimeline ja keskendada tähelepanu energia, vee ja pinnase tõhusamale kasutamisele.

Kõik see tuleb ühildada teiste juhtimisviisidega, mis võimaldavad õiglasemat tasu tehtud töö eest selle sektori asjatundjatele, kes peavad tegema edusamme ning jätkama õppimist kogu oma tööea vältel. Neile inimestele tuleb võimaldada lihtsamaid menetlusi, vähem bürokraatiat ning eesmärkide ja vahendite suuremat läbipaistvust.

Seega peab uus ÜPP enam pühenduma tegutsevatele põllumajandusettevõtetele ja nende panusele toodangu näol, samuti maapiirkondade tasakaalustatud arengule. Kasumlikkus hõlmab selle sektori poliitika vastavusse viimist Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega. Sel põhjusel tuleb fiskaalstiimulid säilitada.

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Austatud juhataja! Käesolev Euroopa Komisjoni ettepanek reformida ühtset põllumajanduspoliitikat on lihtsalt kosmeetiline muudatus, mitte turu ja Euroopa põllumajandustoodangu konkurentsivõime parandamisele suunatud reform.

Selles kontekstis olen toetanud ka Euroopa Parlamendi esile toodud arvukaid puudusi ja kriitilisi arvamusi. Ma olen põhimõtteliselt vastu toetuste süsteemi varasema käsitlusviisi edasisele rakendamisele ning toetan täiendavate objektiivsete kriteeriumide kehtestamist, mis võtaksid arvesse põllumajanduse rahastamise tingimusi kõigis Euroopa 27 riigis. Minu arvates niinimetatud toetuste lagi on takistus, mis ei paranda põllumajandusettevõtete tingimusi uutes liikmesriikides. Ühtne põllumajanduspoliitika peaks toetuma kahele sambale, millest esimene on täielik rahastamine ELi vahenditest. Teine sammas peab olema keskendunud põllumajanduse ajakohastamisele, konkurentsivõime parandamisele ja riiklikest vahenditest kaasrahastatavale maapiirkondade arengule.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Euroopa Parlament on heaks kiitnud raporti ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärkide kohta aastani 2020. Ma hääletasin selle vastu, sest selles välja pakutud meetmed pole tõelised reformid, vaid üksnes kosmeetilised pisimuudatused, mis toetavad ja jätkavad praegust ebaõiglast ÜPPd. Pärast 20 aastat seisakut Euroopa toiduainetööstuses ning põllumajandusettevõtjate madalaid sissetulekuid meile aitab!

Oleme unustanud, et seitse ja viis aastat tagasi liit laienes uute liikmesriikide võrra, kellele antud toetuste tase oli madal ning kellele lubati, et pärast 2013. aastat maksed võrdsustatakse. Ma tahan selgelt rõhutada: tugevat teist sammast, mis hõlmab ka praegusi liikmesriikide vahelisi arenguerinevusi arvesse võtvate vahendite jagamise kriteeriume, tuleb säilitada. Lõpetuseks, vaja on paremini kooskõlastada regionaalpoliitika ja ühtne põllumajanduspoliitika maapiirkondades. Mõned ühtse põllumajanduspoliitika teise samba vastutusvaldkonnad tuleb üle viia ühtekuuluvuspoliitikasse. Maapiirkondadel on õigus edendada oma arengut regionaalpoliitika tarvis eraldatud vahenditest.

Ma soovin öelda veel üht asja: José Manuel Barroso avaldus teise samba võimalike kärbete kohta ei teadvusta tegelike probleemide tõsidust.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja, ka mina soovin tänada raportöör Dessi. Kui põllumajanduspoliitikaga soovitakse säilitada konkurentsivõimet ning muutuda keskkonnahoidlikumaks, siis tuleb seda ka piisavalt rahastada. Rõhutan eriti sõna „piisavalt”. See „piisavalt” käib nii põllumajandusettevõtjate kui ka maksumaksjate kohta. Minu arvates konkurentsivõimeliste struktuuride loomine põllumajandussektoris on midagi sellist, mida tuleb sõnaselgelt tervitada. Selles kontekstis on otsetoetustele ülempiiri kehtestamine vastandsuunalise mõjuga meede. Meie asi pole hävitada konkurentsistruktuure. Ma kasvasin üles endisel Ida-Saksamaal, kus poliitikud dikteerisid üksikasjalikult tegevusviise ning kõiki tootmisandmeid põllumajandusettevõtjatele. See lõppes riigi pankrotistumisega. Me ei peaks lubama sellisel olukorral taas tekkida. Ma soovin Euroopa Liitu sellisest katastroofist päästa ning seetõttu olen ma ülempiiride kehtestamise vastu ning seetõttu ma ka jäin selle raporti hääletamisel erapooletuks.

  Marian Harkin (ALDE). - Austatud juhataja! Ma hääletasin Dessi raporti poolt, kuid ma pean ütlema, et muudatusettepaneku nr 4 läbikukkumine valmistas mulle pettumuse. Minu fraktsioon oli selle muudatusettepaneku poolt, kuna see oleks võimaldanud konkreetset abi esimesest sambast, kompenseerimaks looduslikult ebasoodsaid tingimusi ning tagamaks põllumajandusliku tegevuse jätkumist mägialadel, keskkonna seisukohalt tundlikel aladel ning Natura 2000 aladel.

Ma hääletasin muudatusettepaneku nr 23 vastu mitte seepärast, et ma toetaksin geneetiliselt muundatud organisme – ma ei toeta neid –, vaid seepärast, et ma toetan subsidiaarsuse põhimõtet ja leian, et liikmesriigid peaksid geneetiliselt muundatud organismide kohta oma otsused ise tegema.

Mulle tegi eriti head meelt see, et me toetasime muudatusettepanekut nr 27, mis oli põhjendatult vastu vee raamdirektiivist tulenevate koormavate ja ebaselgete tingimuste kehtestamisele kuludele vastavasse süsteemi, kuniks meil on palju selgem pilt selle rakendamisest erinevates liikmesriikides.

Mul oli samuti hea meel tunda parlamendi toetust turuhäire korral ning muidugi hädaolukordades rakendatavale mitmetasandilisele turvavõrgule. See on mõistlik ja proportsionaalne vastus.

Lõpetuseks, ma olin rahul sellega, et me suure häälteenamusega toetasime eelarve jätmist vähemalt 2013. aasta tasemele. Selleta jääks kõik muu lihtsalt jutuks.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja! Euroopa Parlament kiitis täna heaks raporti ühtse põllumajanduspoliitika aastani 2020. Ma toetan selle raporti pikaajalist eesmärki kehtestada õiglased tingimused kõigile põllumajandusettevõtetele Euroopa Liidus, mis tähendab otsetoetuste seniste kriteeriumide hülgamist.

Sellest hoolimata ma ei hääletanud raporti poolt, kuna ma soovin väljendada oma täielikku mittenõustumist ettepanekuga kehtestada toetuste ülemmäär lähtuvalt põllumajandusettevõtte suurusest. See oleks diskrimineeriv näiteks Tšehhi põllumeeste suhtes või sunniks neid toetuse saamiseks ettevõtteid kunstlikult jagama väiksemateks üksusteks. Mina isiklikult toetan väikeste põllumajandusettevõtete arengut, kuid see meede vähendaks mõnes riigis Euroopa põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Mul oli hea meel seda raportit toetada ning kiidan selle eest raportöör Dessi hästi tehtud töö eest! Ma osalesin eileõhtuses debatis algusest lõpuni, kuid mul ei õnnestunud saada registreerimata sõnavõttu ja sellest oli mul kahju, kuna ma soovisin esitada volinikule kaks küsimust. Samal ajal oli mul hea meel sellest, et parlament pea ühehäälselt toetas eelarve säilitamist vähemalt praegusel tasemel.

Need kaks küsimust, mida ma soovisin volinikule esitada, puudutasid ajaloolisi vaatlusaastaid ja piimakvoote.

Mõlemad peaksid olema keelatud. Me soovime teada, millal ja millega need asendatakse? Seda teadmata on põllumajandusettevõtjatel väga raske tulevikuplaane teha. Mida varem me neile küsimustele vastused saame,

– (GA) seda parem Euroopa põllumajandusettevõtetele. Tänan teid!

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). - (LT) Austatud juhataja! Ühtne põllumajanduspoliitika on Euroopa Liidu poliitikas kõige suurem ja samal ajal kõige tundlikum teema ning see puudutab kõiki liikmesriike. Mis kõige tähtsam – põllumajandus on valdkond, millel on oluline ja otsene mõju keskkonnale. Seetõttu on oluline, et otsetoetuste kehtestamisel ning maapiirkondade arengu toetamisel eelistataks säästvat põllumajandust ja mitmeid keskkonnaaspekte, sealhulgas mahepõllumajandust.

Maapiirkondade areng on oluline ka äsja Euroopa Liiduga ühinenud riikide jaoks. Paraku on töötajate ränne suurim maapiirkondades. Seetõttu on oluline muuta maapiirkonnad meeldivamateks elu- ja töökeskkondadeks ning meelitada sinna noori inimesi. Selle saavutamiseks on vaja kasutada maaelu arengu toetamise meetmeid, toetada paljulubavat ja dünaamilist maaelu arengut ning jätkata meetodi LEADER rakendamist.

Noorte põllumajandusettevõtjate ja noorte meelitamine maapiirkondades põllumajandustootmise ja maaelu arendamise protsessidesse on samavõrd oluline, lahendamaks maa kasutuseta jätmise, maapiirkondade tühjaksjooksmise, maaelanikkonna vananemise ning teisi probleeme.

  Mario Borghezio (EFD). – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad! Mul on kaks tähelepanekut ühtset põllumajanduspoliitikat käsitleva omaalgatusliku raporti kohta. Esimene: põllumajandustoodangu tarbijahinnad peavad olema vastavuses kulude, tehtud pingutuste ja tööga, aga ka tootmiskuludega, kui me soovime, et Euroopa tarbijad saaksid süüa tervislikku, kaitsmist vajava traditsioonilise Euroopa põllumajanduse toodangut.

Teine tähelepanek puudutab märguannet Euroopa pädevatele asutustele. Kas nad on teadlikud Itaalia põllumajanduse, toidu ja metsanduse ministeeriumi raportist piimakvootide kohta? See aruanne näitab selgelt, et piimatoodangu kvoote, mida lubati suurendada ja mis moodustavad Itaalia piimatootjatele kehtestatud trahvide õigusliku aluse, tegelikkuses ei suurendatud. See on väga tõsine probleem, kuna need trahvid võivad viia tuhanded Padania põllumajandusettevõtted suurtesse raskustesse ning ajada nad pankrotti. Vabastage Padania!

  Juhataja. – Sellega on selgitused hääletuse kohta lõppenud.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Sharon Bowles (A7-0229/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Euroopa Keskpanga (EKP) uue presidendi poolt, arvestades kandidaadi oskusi ja aastate jooksul saadud laialdast kogemust.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. − (IT) Ma soovin väljendada uhkust selle üle, et Euroopa Parlament suures enamuses toetas Mario Draghi nimetamist Euroopa Keskpanga (EKP) uueks presidendiks. Tema nimetamine kinnitatakse küll ka Euroopa riigipeadest ja valitsusjuhtidest koosneva nõukogu koosolekul, kuid Itaalia jaoks on see juba väga prestiižne ja seda mitte üksnes Mario Draghi ülikõrge kutsetegevuse kirjelduse, pädevuse ja kogemuse poolest Euroopa majandusasjade valdkonnas, vaid ka seepärast, et tema valimist järgnevaks kaheksaks aastaks toetasid üksmeelselt kõik Euroopa juhid. Ma soovin Mario Draghile edu tema töös.

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. − Ma hääletasin Mario Draghi Euroopa Keskpanga järgmiseks presidendiks valimise poolt tema suure pädevuse ja edumeelsete vaadete tõttu üleilmse finantssüsteemi valitsemisele. Majanduskomisjonis eelmisel nädalal toimunud arutelul ta rõhutas, et nüüd on tarvis rohkem Euroopa majanduse juhtimist ning et tema presidendiks oleku ajal keskendub EKP esmajärjekorras jätkuvalt võitlusele inflatsiooni vastu. Kõigi nende põhjuste pärast on mul hea meel tema kandidatuuri täielikult toetada.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Keskpanga (EKP) täidesaatva komitee valitavad riigipead ja valitsusjuhid nõukogu ettepanekul ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Antud juhul konsulteerib nõukogu parlamendiga Mario Draghi nimetamist EKP uueks presidendiks 1. novembrist 2011. Majandus- ja rahanduskomisjon, mille liige ma olen, korraldas arutelu, mille tulemused olid äärmiselt rahuldavad. Seetõttu ma toetan Mario Draghi kandidatuuri.

  Elena Băsescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin Mario Draghi poolt tema valimisel Euroopa Keskpanga presidendiks, kuna minu arvates on tal kõrge kutsealane asjatundlikkus. Majandus- ja rahanduskomisjonis toimunud arutelul andis Mario Draghi täisvastused kõigile Euroopa Parlamendi liikmete esitatud küsimustele. Seetõttu ma hindan tema konstruktiivset lähenemist Kreeka finantskriisi tagajärgedele.

Peale selle on Mario Draghi üles näidanud tõsist soovi rakendada tõhustatud majandusjuhtimise mudelit ELi tasandil, et hoida ära riikide maksejõuetuks muutumist. Just seepärast ta peabki Euroopa Keskpanga stabiilsuse eesmärgi saavutamisel esmatähtsaks inflatsiooni kontrollimist ning järelevalvemehhanismide tugevdamist. Tugeva majanduse kindlustamiseks on vajalik sätestada stabiilsuse ja majanduskasvu paktis automaatsed trahvid.

  Antonio Cancian (PPE), kirjalikult. – (IT) Itaalia esindajana Euroopa Parlamendis tervitan Mario Draghi kandidatuuri Euroopa Keskpanga (EKP) presidendi kohale. Ma kuulasin tema esinemist Euroopa Parlamendis 14. juunil. Tema muljetavaldav karjäär alates akadeemilistest tiitlitest ning lõpetades majandus- ja finantsmaailma kõrgeimate positsioonide hulka kuuluva finantsstabiilsuse nõukogu esimehe kohaga teeb temast kõrgeima kategooria kandidaadi Euroopa Keskpanga presidendi kohale. Euroopa jaoks eriti keerulisel ajal on Mario Draghi kindlasti suuteline vastama Euroopa finantssüsteemi vajadustele ning tagama finantsstabiilsuse ja majanduskasvu toetamise. Tema kandidatuur on Itaalia jaoks oluline poliitiline tähis pärast tema suurepärast kogemust Itaalia Keskpanga juhina alates 2006. aastast, mille käigus ta edukalt tutvustas Itaaliat nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel areenil.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. − Mario Draghit tuleks õnnitleda tema valimise puhul ning minu arvates on ta väga võimekas kandidaat. Ma väga loodan, et ta tunnistab talle parlamendi liikmete antud mandaati ja vastavalt sellele täidab nende ootused EKP presidendina.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. − (IT) Ma hääletasin selle soovituse poolt põhjustel, mis ulatuvad palju kaugemale kandidaadi kodakondsusest. Tegelikult ma ei arva, et professor Draghi nimetamisest saaks ELi asemel kasu pigem Itaalia. Hoopis vastupidi – Itaalia kaotab oma keskpanga juhi, kes on äärmiselt kompetentne ja hästi kursis majanduse, rahanduse ja tegelike probleemidega. Me räägime isikust, kellel on laitmatu elulugu ja märkimisväärne rahvusvaheline kogemus nii riiklikes kui ka eraõiguslikes asutustes, isikust, kes on alati erakordselt proaktiivne (nagu antud juhul tema finantsstabiilsuse nõukogu esimees oleku ajal). Tema avaldatud teosed annavad tunnistust tema akadeemilisest seisusest, mis kahtlemata vastab tema tööülesannetele, ning tema kogemus rahanduse vallas peaks hajutama vähimagi kahtluse tema võimekuse osas. Tema üksmeelne toetamine pole juhus. Tal on olemas kõik vajalik, et olla suurepärane Euroopa Keskpanga president. Praegust olukorda arvestades seisab ta silmitsi mõnede oluliste küsimuste lahendamisega. Seetõttu soovin talle siiralt õnne!

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Praeguses majandus- ja finantskriisis on kohustuslik valida vastutavatele kohtadele inimesed, kes näitavad üles head enesevalitsust ja sõltumatust. Euroopa Keskpanga pragune president Jean-Claude Trichet on suutnud oma ametisoleku ajal vastu seista Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide survele. Tema järeltulijal peavad olema need samad omadused ning ta peab olema sama järeleandmatu. Ma hääletasin itaallase Mario Draghi poolt, kuna tal on suurepärane maine ning ta jättis endast majandus- ja rahanduskomitees hea mulje. Tema senine karjäär, eriti tema kogemus Itaalia Keskpanga juhina, annab talle loodetavasti võime parimal võimalikul viisil toime tulla mitmete katsumustega, mis teda Euroopa Keskpangas ees ootavad.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Mario Draghi akadeemiline ja kutsealane taust, samuti tema esinemine parlamendis on näidanud, et ta mõistab süvitsi ja selgelt vajadust ELi majandusalase juhtimise tugevdamise järele ning samuti euro stabiilsuse olulisust majanduskasvu jätkumisele. Seda ning Euroopa Keskpanga presidendi ametikoha olulisust arvestades ma usun, et Mario Draghi täidab kõik talle vastava mandaadiga pandud ootused oskuslikult ja pühendumusega.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) 2011. aasta mais tegi Euroopa Komisjon koos parlamendiga ettepaneku nimetada Mario Draghi Euroopa Keskpanga (EKP) presidendiks kaheksa aasta pikkuseks ametiajaks alates 1. novembrist 2011. Parlamentaarne majandus- ja rahanduskomisjon küsitles kandidaati ja ta vastas komisjoni liikmete esitatud küsimustele. Ta rääkis näiteks Kreeka võlast ning muu hulgas väljendas arvamust, et EKP ei peaks piirduma vaid rahastabiilsuse tagamisega. Seejärel soovitas komisjon Mario Draghi ametisse nimetamist. Kuna kandidaat vastab EKP presidendi ametikohale esitatud nõuetele, soovin ma avaldada oma toetust tema valimiseks sellele kohale.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Kuigi teatud Euroopa oligarhide ametisse nimetamise hääletus on korra kohaselt salajane, soovin ma siiski teada anda, et ma hääletasin Mario Draghi vastu, kuna Goldman Sachsi endise Euroopa juhi nimetamises on keset riikide võlakriisi midagi sügavalt ebatervet ja loomuvastast. Ajavahemik, mille jooksul ta täitis nimetatud ülesandeid ning samuti nende ülesannete iseloom ei saa kuidagi tähelepanuta jääda. Kui ta polnud just keskpärane juht ja isegi kui ta polnud algataja, ei saanud Mario Draghi olla mitteteadlik sellest, et tema juhitud ettevõte korraldas näiliselt õiguspäraselt kuid ebaausalt Kreeka võla manipuleerimise, et õigustada Kreeka ühinemist euroalaga. Peale selle ei saa jääda märkamata Goldman Sachsi roll praeguses riigivõla kriisis, tema roll majandus- ja finantskriisis ning Ameerika Ühendriikides tema suhtes pooleliolevad juurdlused. Asjaolu, et Goldman Sachs esineb Mario Draghi elulookirjelduses, asetab ta väljapoole ühiskondlikult aktsepteeritavat ning diskvalifitseerib tema kandidatuuri sellesse ametisse.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Ma olen väga rahul tänase tulemusega, kus enamus toetas nõukogu soovitust nimetada Mario Draghi Euroopa Keskpanga järgmiseks presidendiks. Tegelikult on see minu arvates au meie riigile, et meil on nii väljapaistev esindaja juhtimas sellist strateegilist institutsiooni nagu Euroopa Keskpank (EKP). See on oluline tunnustus pühendunud ja pädevale mehele, kes esindab meie riiki ja kes hakkab täitma rasket, kuid samal ajal mõjukat ülesannet juhtida EKPd praegusel ajal, kus Euroopal tuleb tegeleda tõsise majandus- ja finantskriisi mõjudega. Ma loodan, et eelolev Euroopa Ülemkogu kinnitab ametlikult tema ametisse nimetamise ning et Mario Draghi on suuteline EKPd juhtima alates novembrist kaheksa aastat sama kõrgetasemeliselt ja professionaalselt, nagu ta seda seni on teinud, ning annab oma panuse Euroopa Liidu majanduskasvu taastumisse, et tagada Euroopa Liidu rahanduse stabiilsus ja tugevus.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. − (IT) Meil on hea meel selle üle, et Mario Draghi nimetati Euroopa Keskpanga (EKP) tulevaseks presidendiks, kuna ta on tõestanud oma kutseoskuste vastavust sellelt ametilt oodatavale, samuti oma pikaajalist ja tunnustatud kogemust rahvusvahelises finants- ja pangandussektoris. Me õnnitleme endist Itaalia Keskpanga juhti tema kandidaadiks nimetamise puhul ning Euroopa Parlamendile eesseisvate probleemide lahendamiseks vajalike oskuste ja võimekuse eduka demonstreerimise puhul. Me leiame, et tema nimetamine on kordaminek Itaalia jaoks, mida ta esindab kõrgel tasemel ühes Euroopa kõige mõjukamas institutsioonis. Me soovime talle kõige paremat tema töös.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Euroopa Parlament – võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2011. aasta soovitust (10057/2011), kodukorra artiklit 109, majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning arvestades, et oma 20. mai 2011. aasta kirjaga konsulteeris Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendiga Mario Draghi nimetamist Euroopa Keskpanga presidendiks kaheksa-aastaseks ametiajaks alates 1. novembrist 2011, et parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon asus seejärel hindama kandidaadiks nimetatu sobivust eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 283 lõike 2 teises alalõigus sätestatud nõuete valguses ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 130 sätestatud Euroopa Keskpanga täieliku sõltumatuse nõude valguses, samuti asjaolu, et tema sobivuse hindamisel sai komisjon kandidaadilt tema elulookirjelduse ühes vastustega talle saadetud kirjalikule küsimustikule – annab soosiva hinnangu nõukogu soovitusele nimetada Mario Draghi Euroopa Keskpanga presidendiks. Mina olen tema nimetamise vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Mario Draghi on täiesti sobimatu kandidaat Euroopa Keskpanga kõrgeimale ametikohale. Ta oli Ameerika Ühendriikide investeerimispanga Goldman Sachs asepresident ja juhataja, kus tema vastutusvaldkonda kuulus Euroopa ja kontaktid Euroopa riikide valitsustega. Täpselt sel ajal esitas Kreeka ELile võltsitud andmeid oma eelarvepuudujäägi ja eelarve kohta. Selles kontekstis süüdistatakse Goldman Sachsi Kreekale võltsitud andmete esitamise soovitamises. Nende hämarate asjade kõrval on Mario Draghit palju kritiseeritud ka tema raudkindla seisukoha eest Kreeka võla vähendamise vastu ning abipakme poolt. Tema kui euroala lõunapiirkonna hiiglaslike finantsprobleemidega silmitsi seisva liikmesriigi esindaja nimetamine Euroopa Keskpanga presidendiks edastab täiesti vale märguande turgudele ja kodanikele, kes ei soovi mitte ülemineku liitu, vaid pigem stabiilset valuutat.

Sobiv kandidaat oleks olnud Axel Weber Saksamaalt. Kuid tema isegi ei esitanud oma kandidatuuri sellele ametikohale, kuna ta mõistis nende meetmete vale suunda, mida nüüd Mario Draghi heakskiidul rakendatakse. Mario Draghi nimetamist võib pidada veel üheks euro kirstunaelaks ning ohuks ELile tervikuna.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Parlamentaarses majandus- ja rahanduskomisjonis peetud suurepärase ärakuulamise järel ma hääletan kindlalt Mario Draghi Euroopa Keskpanga (EKP) presidendiks nimetamise poolt. Minu hääl on kinnituseks, et raskuste ja kriisi ajal on EKPd juhtima valitud kõige sobivam ja kvalifitseeritum isik. Ma olen veendunud, et Mario Draghi teab, kuidas täita oma tulevast rolli EKP presidendina, nagu ta tegi seda omal ajal Itaalia Keskpangas, ning et seda tehes jagab ta Euroopaga oma suurt kogemuste pagasit ja suurt pädevust. Väljendades oma rahulolu Itaalia Keskpanga kui kõrgeima arengutaseme saavutanud elitaarse Itaalia institutsiooni edu üle, soovin ma veel kord rõhutada Mario Draghi kui EKP järgmise presidendi kõrget tehnilist profiili. Veendumuses, et nõukogu kinnitab parlamendi poolthääle, tagan ma majandus- ja rahanduskomisjoni liikmena Mario Draghile täieliku valmisoleku EKPga viljaka koostöö arendamises, eriti praegusel eurole ja ELile raskel ajal.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Tuginedes majandus- ja rahanduskomisjoni aruandele ning võttes arvesse konsulteerimist ja kandidaadi sobivuse hindamise tulemust, eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 283 lõikes 2 sätestatud nõuete valguses, ning arvestades Euroopa Keskpanga vajadust olla täiesti sõltumatu, pooldasin ma raportit EKP presidendi valimise kohta ning tervitan Mario Draghi nimetamist sellele ametikohale.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma toetan igati Mario Draghi valimist Euroopa Keskpanga (EKP) uueks presidendiks kaheksa-aastaseks ametiajaks alates eelolevast novembrist. Selle kandidaadi elulookirjeldus näitab kahtlemata professionalismi ja elukogemuse kõrgeimat taset ning esitab ühe praegusaja kõige esinduslikuma itaallase kuvandi üleilmsel majandusmaastikul. Sel raskel ajal on minu arvates ülioluline, et EKPd juhiks kõrgeima kaliibriga isik ning Mario Draghi on sellise isiku täiuslik kehastus.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Keskpanga (EKP) peamine strateegiline eesmärk on tagada ELis hinnastabiilsus, andes sellega olulise panuse liikmesriikide kogetavate majandus- ja finantsraskuste lahendamisse. Rooma Sapienza ülikooli kraadi ning Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi doktorikraadiga Mario Draghi on Itaalia Keskpanga president, EKP nõukogu ja üldnõukogu liige, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga juhatuse liige, Itaalia esindaja Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni ja Arengupanga juhatajate nõukogus ning Aasia Arengupanga juhatajate nõukogus, samuti finantsstabiilsuse foorumi esimees.

Ma pooldan Mario Draghi nimetamist EKP presidendiks, sest minu arvates on tal lai akadeemiline taust ning suur kutsekogemus, samuti seetõttu, et ma toetan Euroopa institutsioonide suurt pühendumust võitlusele inflatsiooniga, ühisraha tugevdamisele ja jätkusuutlikkusele riikide võlakriisis. Ühtlasi usun, et EKP uus president rakendab aususe ja ranguse põhimõtet ning aitab ellu viia kindlat ja järjepidevat majanduspoliitikat, andes rahvusvahelistele turgudele selgelt märku usaldusväärsusest.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Mario Draghi nimetamine Euroopa Keskpanga (EKP) juhi kohale on minu arvates täiesti õigustatud, kuna see kinnitab Euroopa Liidu soovi jätkata praeguse presidendi, Jean-Claude Trichet’ alustatud tööd. Seisus, kus majanduse olukord mõnes riigis, näiteks Kreekas, nõrgestab eurot, on Mario Draghi näidatud tahe ja otsusekindlus jätkata kindlat kurssi tugeva valuuta suunas hädavajalik meie majanduse usaldusväärsuse tagamiseks. Ühtlasi on mul hea meel selle üle, et valituks osutus mees, kes vastab kõigile selle ameti täitmiseks vajalikele nõuetele. Tema kogemus Euroopa finantsstabiilsuse nõukogu liikme ja Itaalia Keskpanga juhina on suure väärtusega selle institutsiooni nähtavaks muutmisel rahvusvahelisel tasandil ning seeläbi ka Euroopa Liidu kui maailma suurima majandusjõu jaoks. Seistes silmitsi katsumustega, mis meil tuleb läbida majanduse jalule aitamiseks, on mul hea meel sellise isiku nimetamise üle, kes suutis tekitada üksmeele ja kes on tõestanud oma suutlikkust sillutada teed stabiilsele, tugevale ja konkurentsivõimelisele rahaliidule.

Raport: Barbara Matera (A7-0191/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletan selle raporti poolt, kuna see annab selgelt märku ELi solidaarsusest kriisis, millega Euroopa avalikkus hetkel silmitsi seisab. Praegusel juhul kasutatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi General Motors Belgia endiste töötajate ja mootorsõidukite tootmise sektoris ajavahemikul 2010. aasta juunist oktoobrini töötanud nelja tarnija toetamiseks.

Kõigi koondatud töötajate suhtes rakendatakse isikustatud meetmeid kogusummas 9,59 miljonit eurot. See on kolmas kord, kui Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi on 2011. aastal kasutatud. Seetõttu ma leian, et fondi kasutamine käesoleval juhul on õigustatud.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Ma toetasin algatust aidata General Motors Belgia koondatud 2834 inimesel naasta tööturule, kuna maailmas valitseva majandus- ja finantskriisi tõttu pole see ettevõte suutnud laiendada oma Antwerpenis asuvat tootmistehast. Mul on hea meel kokkuleppe üle, mis saavutati sotsiaalpartnerite vahel ette pandud meetmete pakme küsimuses.

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. − (IT) Ma hääletasin Barbara Matera raporti poolt, kuna Belgia probleem vastab oma olemuselt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile juurdepääsu tingimustele. General Motorsi ja tema mootorsõidukite sektoris tegutsenud nelja tarnija neljakuulise ajavahemiku jooksul (2010 juuni kuni oktoober) koondatud 2834 isiku toetamiseks küsitavad 9 593 931 eurot kasutatakse üksnes nende töötajate reintegreerimiseks, kes kaotasid oma töökohad jätkuva üleilmastumise tagajärjel, ning seda summat ei maksta ühelgi juhul välja ettevõtetele, kes need koondamised korraldas.

  David Casa (PPE), kirjalikult. − Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond aitab leevendada pingeid töötajates, mis tulenevad muudatustest üleilmsetes tööturustruktuurides. General Motors Belgiaga seoses leian, et raportööri tehtud järeldused on õigustatud ja seetõttu otsustasin hääletada selle toimiku poolt.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma tunnustan Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi põhjal tehtud tööd, mis muu hulgas toetab majandus- ja finantskriisist halvatud autotööstust. Samuti toetan otsust kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ka autotööstussektori töötajate tarvis meetmete abil, mis moodustavad nende tööturule taastoomiseks mõeldud isikustatud teenuste kooskõlastatud pakme.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. − On oluline, et see parlament esindab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi suurt potentsiaali.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Pärast suurt koondamiste lainet General Motors Belgias ja tema neljas autotööstussektoris tegutsevas alltöövõtjas eelmisel aastal taotles Belgia 20. detsembril 2010. aastal abi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, et toetada 2834 koondatu ümberõpet. See Euroopa fond loodi täiendava toetuse võimaldamiseks töötajatele, kes kaotavad töökoha maailmakaubanduses toimunud muutuste tõttu. Mul on hea meel, et parlament kiitis täna selle toetuse heaks, mis võimaldab koondatud töötajatel abi saada, eriti töö otsimisel ja väljaõppeks. See on hea uudis tuhandetele sellest probleemist mõjutatud peredele.

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE) , kirjalikult. − (SV) Me oleme veel kord otsustanud toetada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamist – sel korral ligi 2800 Belgias töö kaotanud inimese aitamiseks –, kuna Euroopa kannatab endiselt majanduskriisi mõjude käes ning erakorralised ajad nõuavad erakorralisi meetmeid.

Samas me leiame, et tulevikus tuleb meil selle asemel kasutada juba olemasolevaid mehhanisme – täpsemalt Euroopa Sotsiaalfondi –, et suurendada nende isikute hõivet, kellele on esitatud koondamisteade või kes on koondatud. Tõenäoliselt puudub järgmisel eelarveperioodil vajadus Globaliseerumisega Kohanemise Fondi tarvis.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna minu arvates on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamine pärast koondamisi ettevõttes General Motors Belgia ja tema neljas tarnijas vajalik. Belgia riigiasutuste tehtud jõupingutusi tuleb toonitada: nad on esitanud terve rea olulisi meetmeid koondatud töötajate abistamiseks töö leidmisel.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal eesmärgiga pakkuda täiendavat toetust tööturule naasmisel neile töötajatele, kes kannatavad suurte maailmakaubanduse struktuurimuudatuste tagajärgede käes. Seda fondi laiendati 2009. aastal majandus- ja finantskriisi tagajärjel koondatud töötajatele. Tegemist on kolmanda taotlusega 2011. aasta eelarvest ning sellega soovitakse 9 593 931 euro eraldamist Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 2834 General Motors Belgia ja tema nelja Antwerpeni tarnija töötaja taastoomiseks tööturule. Komisjoni sõnul vastab taotlus fondi abikõlblikkuse kriteeriumidele ning soovitab eelarvepädeval asutusel fondi kasutamine heaks kiita. Fondi tuleb kasutada kiiresti ja tõhusalt, et mitte lasta töötajatel, kes tegelikult sellest kasu peaksid saama, oodata.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport käsitleb parlamendi ja nõukogu otsust Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise ettepaneku kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28. 2006. aastal loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes kaotavad oma töö globaliseerumise mõjul toimuvate maailmakaubanduse struktuurimuudatuste tagajärjel. Autotööstusettevõte General Motors Belgia esitas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile avalduse 20. detsembril 2010. aastal pärast 2834 töötaja koondamist häda sunnil põhiettevõttest ja tema neljast tarnijast.

Praeguses majandus- ja finantskriisis on fondil võtmeroll paljude ettevõtete pankrotistumise, mis on sageli põhjustatud tekkivate turgude agressiivsest majanduspoliitikast, sotsiaalsete tagajärgede leevendamisel. See on 2011. aasta eelarve raames kolmas läbivaatamisele kuuluv taotlus. Arvestades, et taotlus vastab abikõlblikkuse kriteeriumidele, nõustun ma raportööri soovitustega ja hääletan selle otsuse ettepaneku poolt.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamiseks on esitatud taotlusi seoses masskoondamistega üle kogu Euroopa. Käesolev juhtum puudutab enam kui 9 miljoni euro suuruse toetuse andmist Belgiale abi andmiseks enam kui 2800-le autotööstuses koondatud töötajale. See on kolmas 2011. aasta eelarve raames läbivaatamisele kuuluv fondi kasutamise taotlus. Seetõttu praegu saadaolevatest vahenditest taotletava summa maha arvamisel jääb 500 miljonist eurost aasta lõpuni kasutamiseks alles 489 628 679 eurot.

Kuigi me toetame fondi kasutamist, kuna see on oluline nende töötajate toetamiseks, soovime veel kord väljendada meie reservatsioone ja kriitilist arvamust selle fondi kohta, kuna meie arvates oleks olnud olulisem võtta meetmeid ennekõike töötuse ärahoidmiseks. Selleks tuleb muuta ELis kehtivat neoliberaalset poliitikat, sealhulgas rõhuasetust rahvusvahelise kaubanduse dereguleerimisele ja liberaliseerimisele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kuigi me jääme Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta oma kriitilise arvamuse juurde, kuna meie arvates oleks olnud olulisem võtta meetmeid ennekõike töötuse ärahoidmiseks, hääletasime selle fondi kasutamise poolt, et võimaldada täiendavat toetust ettevõtete ümberkujundamise või rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimise tagajärgede käes kannatavatele töötajatele. Käesolev juhtum puudutab enam kui 9 miljoni euro suuruse toetuse andmist Belgiale abi andmiseks enam kui 2800-le autotööstuses koondatud töötajale. See on kolmas 2011. aasta eelarve raames läbivaatamisele kuuluv fondi kasutamise taotlus.

Seetõttu jääb pärast praegusel juhul taotletava summa mahaarvamist fondist kasutamiseks saadaolevast 500 miljonist eurost aasta lõpuni kasutamiseks alles 489 628 679 eurot. On täiesti sümptomaatiline, et vaid veidi enam kui 10 miljonit eurot kavandatud summast on kasutatud perioodil, mil sotsiaalne ja finantskriis süvenevad, ning see iseenesest näitab vajadust vaadata vähemalt fondi reeglid üle.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi eesmärgiga pakkuda piisavat toetust töötajatele, kes tunnevad omal nahal maailmakaubanduses toimuvate suurte struktuurimuudatuste mõju. Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt ei saa fond ületada aastast maksimaalset 500 miljonit eurot. 2011. aasta aprillis võttis komisjon vastu ettepaneku kasutada fondi vahendeid Belgia abistamiseks, et toetada finants- ja majanduskriisi tõttu töö kaotanud töötajate naasmist tööturule. Komisjoni hinnang põhines koondamiste ja maailmakaubanduses toimunud suuremate struktuurimuudatuste või finantskriisi vaheliste seoste hindamisel. Komisjoni hinnangu kohaselt täidab taotlus finantsabi taotlemise kriteeriumid ning minu arvates tuleks seda taotlust toetada. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kinnitasid 2008. aasta koosoleku ühisdeklaratsioonis, et institutsioonidevahelist kokkulepet arvesse võttes on oluline tagada fondi kasutamiseks kiire otsustusmehhanism.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Mul on selle raporti üle hea meel, sest Belgia on taotlenud abi General Motors Belgia põhiettevõttest ja tema Antwerpeni NUTS II piirkonnas autotööstuses tegutsevast neljast tarnijast koondatud 2834 töötaja toetamiseks. 20. detsembril 2010. aastal esitas Belgia taotluse kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi General Motors Belgia ja tema nelja tarnija koondatud töötajate toetamiseks ning täiendas taotlust lisateabega 24. jaanuariks 2011. See taotlus vastab määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10 kehtestatud rahaliste toetuste määramise nõuetele. Seetõttu paneb komisjon ette eraldada fondist taotletud 9 593 931 eurot.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma toetasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamist Belgia kasuks, sest minu arvates on selle näol tegemist väärtusliku ressursiga majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajate toetamiseks. Nagu juba mitmel korral märgitud, on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond alates 2006. aastast võimaldanud praktilist toetust kas ettevõtete ümberasumisega seoses või, 2009. aasta muudatuse järgselt ka majanduskriisi tõttu koondatud Euroopa töötajatele, et soodustada nende naasmist tööturule. Tänane hääletus puudutas taotlust General Motors Belgia ja tema Antwerpeni NUTS II piirkonnas autotööstuses tegutsevast neljast tarnijast neljakuulisel perioodil alates 14. juunist kuni 14. oktoobrini 2010 koondatud 2834 töötaja toetamiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist kogusummas 9 593 931 eurot.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. − (IT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi eesmärgiga võimaldada täiendavat toetust töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse struktuuris toimunud suurte muutuste tagajärgede tõttu.

Toetamaks üleilmse majandus- ja finantskriisi, mis mõjutas eriti ettevõtet General Motors Belgia, tulemusel koondatud töötajate naasmist tööturule, on komisjon vastu võtnud uue ettepaneku Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamiseks Belgia toetamiseks. Seoses sellega on täpsemalt viidatud koondamiste ettenägematusele ning koondamiste mõjule kohalikule, piirkondlikule ja riiklikule tööhõivele.

Ärge unustage, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi eraldiseisva mehhanismina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad, ning sellisena väärib otstarbekohaseid eraldisi, mis ületavad mitmete poliitiliste eesmärkide saavutamist takistada võivaid eraldisi kasutamata eelarve ridadelt.

Meie arvates vastab see taotlus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ning me toetame seda taotlust oma positiivse arvamusavaldusega selle kohta. Siiski jääb oluliseks ka fondi reeglite ülevaatamine, et lahendada probleem rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes põhjustavad koondamisi oma ettevõtte ümberkujundamise ja üleviimisega, mis lõppkokkuvõttes toob kaasa Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi sekkumise vajaduse.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Ma jään erapooletuks küsimuses, mis puudutab Belgia Opeli tehase töötajaid Antwerpenis, kes on toodud ohvriks püha globaliseerumise nimel. Olukorras, kus nad on hätta jäänud ELi kaitstava uusliberaalse poliitika tagajärjel, võiks hääletada selle viletsa summa vastu, mille eurokraadid neile vastumeelselt eraldasid. See vähene, mis neile antakse, võib küll leevendada nende kannatusi, kuid see ei muuda EGFi põhimõtteid vähem talumatuks. See kinnitab Ameerika Ühendriikide ettevõtte General Motors ümberasumise. See karistab väikeste rahvusvaheliste ettevõtete ja nende miljardäridest juhtide kasumiisu. Just sellest kasumist tuleks toetada töötajaid, mitte Euroopa maksumaksjate rahast.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Teadaolevalt puudutab kohanemise fondi kasutamine General Motors Belgia ja tema Antwerpeni NUTS II piirkonnas autotööstuses tegutsevast neljast tarnijast neljakuulisel perioodil alates 14. juunist kuni 14. oktoobrini 2010 koondatud 2834 töötajat. Seega koondatud töötajad saavad abi isikustatud meetmetena, mida toetab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond 9,59 miljoni euroga. Ma pole Belgia koondatud töötajatele finantsabi andmise vastu. Kuid ma leian, et fondi kasutamise reegleid tuleks muuta, et muuta abi kättesaadavaks ka Euroopa Liidu vähem arenenud liikmesriikidele.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − – (DE) EGFile eraldatakse igal aastal 500 miljonit eurot, et anda rahalist abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse oluliste struktuurimuutuste tagajärjel. Hinnangute kohaselt saaks seda abi igal aastal kasutada 35 000–50 000 töötajat. Vahendeid saaks kasutada uue töö otsingute, täpseid vajadusi arvesse võtva koolituse, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja ettevõtte alustamise, liikuvuse ning ebasoodsas olukorras olevate või vanemate töötajate toetamiseks.

Kuna koondamised on toimunud autotootja General Motors Belgia juures, mis on omakorda tinginud koondamised tema neljas tarnijas, eraldatakse Belgiale Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist ühtekokku 9 593 931 eurot. Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna see ongi selle fondi eesmärk.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi toetama töötajaid, kes kannatavad koondamise või rahvusvahelises konkurentsis aset leidnud globaliseerumise tagajärjel toimunud muude muutuste tõttu. Mul on hea meel tõsiasja üle, et parlamendi korduvad üleskutsed on lõppenud ühtekokku 47 608 950 euro eraldamisega Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eelarvereale. Just seetõttu hääletasin ma selle raporti poolt.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tuleb kasutada sihtotstarbeliselt ja eesmärgipäraselt. Finantsabi tuleb anda võimalikult kiiresti, eriti juhtudel, kus üks ettevõte on koondanud tuhandeid töötajaid. Abi andmisega viivitamine võib põhjustada eriti valulisi ja raskeid tagajärgi ning seetõttu on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamine ning liikmesriigi taotlusele viivitamatu vastamine väga tähtis. Tuleb märkida, et koondatud ja nende pered kannavad mõõtmatut moraalset ja varalist kahju Ennekõike kogevad nad suuri raskusi tööturule naasmisel ning neil puudub võimalus õppida või ümber õppida. Seepärast on väga oluline tagada, et finantsabi jõuaks nende inimesteni õigeaegselt, tagamaks nende probleemideta naasmise tööturule. Arvestades selle finantsabi olulisust, tunnustan ma ettepanekut anda Belgiale Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist toetust ettevõttes General Motors Belgia aset leidnud masskoondamiste järel. Samuti kutsun ma üles teisi liikmesriike taotlema viivitamatult finantstoetust finantskriisist põhjustatud koondamiste puhul, et leevendada koondamise negatiivseid tagajärgi, tegeleda tööhõive küsimustega ning julgustada ettevõtteid töökohti alles jätma ja juurde looma.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Kahjuks tuleb meil taas hääletada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise üle. Ma ütlen kahjuks, kuna seesugune sekkumine eeldab tõsise raskuse olukorda. Teisalt aga peaksime me aplodeerima organile, mis tagab ellujäämiseks vajaliku sügava kriisi olukorras, mis muidu asetaks tööstussektori ning eelkõige paljude töötajate saatuse tõsisesse ohtu. Ma toetan raha eraldamist ja fondi kasutamist, kuid see saab olla vaid ajutine meede. Seda lahendust peab toetama pikaajaline strateegia, mille eesmärgiks on Euroopa majanduse püsimine, tagamaks, et see peab sammu globaalse turuga, kus me elame.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (IT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi eesmärgiga võimaldada täiendavat toetust töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse struktuuris toimunud suurte muutuste tagajärgede tõttu. 14. aprillil 2011. aastal kinnitas komisjon uue otsuse projekti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamiseks Belgia abistamiseks eesmärgiga toetada globaalse majandus- ja finantskriisi tõttu koondatud töötajate naasmist tööturule. See on kolmas taotlus, mis kuulub läbivaatamisele 2011. aasta eelarve raames ja see seondub fondist ühtekokku 9 593 931 euro eraldamisega Belgiale General Motors Belgia ja tema neljast tarnijast koondatud 2834 töötaja tarvis, kellest kõik saavad sekkumisest võimalikku kasu. Kuna taotlus vastab kõigile finantsabi mehhanismi rakendamiseks vajalikele nõuetele, hääletasin ma selle raporti poolt.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi eesmärgiga võimaldada täiendavat toetust töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse struktuuris toimunud suurte muutuste tagajärgede tõttu. 14. aprillil 2011. aastal kinnitas komisjon uue otsuse ettepaneku Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamiseks Belgia abistamiseks eesmärgiga toetada Antwerpeni autotööstuses koondatud 2834 General Motors Belgia põhiettevõtte ja tema nelja tarnija töötaja naasmist tööturule. Komisjon on hinnangu kujundamisel lähtunud mitmest antud probleemiga seotud aspektist, nagu seos koondamise ja maailmakaubanduse suuremate struktuurimuutuste vahel, finantskriis, kõnealuste koondamiste ettenägematus, koondatute arv, koondamise ettenägematuse põhjendus, koondamise teinud ettevõtete ja abivajavate töötajate identifitseerimine, asjassepuutuv territoorium ning selle võimuorganid ja sidusrühmad, koondamise mõju kohalikule, piirkondlikule ja riiklikule hõivele ning toetatavate isikustatud teenuste kooskõlastatud pake. Et tagada nende inimeste naasmine tööturule, hääletasin ma kõnealuse ettepaneku poolt.

  Jacek Protasiewicz (PPE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna see toetab komisjoni ettepanekut kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi Belgia toetamiseks, et aidata General Motors Belgia põhiettevõttest koondatud 2834 töötajal leida tööd, mis on kooskõlas minu seisukoha ja PPE fraktsiooni seisukohaga. Peale selle ilmneb raportist, et 2011. aasta eelarves kajastuvad eraldised (summas 47 608 950 eurot) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi real. See tähendab, et fondi tunnustatakse kui eraldiseisvat spetsiifilist mehhanismi, millel on oma eesmärgid ja tähtajad, ning seetõttu väärib see piisavate summade eraldamist, et täita kõik talle seatud eesmärgid, samal ajal asendades kasutamata eelarveridadelt tehtud kanded, mis võivad muuta mitme poliitikaeesmärgi saavutamise võimatuks. Ma toetan ka raportööri nimetatud vajadust tegeleda eeloleva Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruse ülevaatamise käigus ka küsimusega, kuidas kohelda rahvusvahelisi ettevõtteid, keda mõjutavad maailmakaubanduse struktuuris toimunud suuremate muutuste ajal ettevõtte ümberkujundamine või üleviimine, eriti finantskriisi ajal, mil tavatöötajad kannatavad selle tagajärgede käes enim, ning seega vajavad ka fondi sekkumist.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes kannatavad rahvusvahelise kaubanduse suuremate struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ning aidata neil naasta tööturule. Just seda silmas pidades tuleb pakkuda kiiret abi 2834 töötajale, kelle General Motors Antwerpenis koondas. Meil tuleb toetada parlamendi ettepanekut kasutada 9 593 931 eurot fondi raha, mille abil osutatakse isikustatud teenuseid, nagu abi töö otsimisel, töövestlusteks valmistumine, abi FIEdele ning kutseõpe. Seistes silmitsi majandus- ja finantskriisi tagajärgedega, peab Euroopa olema üksmeelne ning üles näitama solidaarsust ja peaks vastama Belgia taotlusele. Siiski ei peaks Euroopa pakutav abi vabastama ettevõtteid vastutusest ning pingutuste tegemisest oma strateegia kohandamisel praegustele oludele vastavaks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Poolt. Me palume asjaomastel institutsioonidel teha kõik vajaliku selleks, et kiirendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamist. Seetõttu me tuletame meelde institutsioonide lubadust tagada fondi kasutamise otsuse vastuvõtmiseks sujuv ja kiire kord, andes ühekordset ajas piiratud abi globaliseerumise ning majandus- ja finantskriisi tõttu koondatud töötajate toetamiseks, ning rõhutame rolli, mida Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond võib mängida koondatud töötajate tagasitoomisel tööturule. Siiski kutsume üles hindama nende töötajate tööturule taastoomise pikaajalisust kui fondist rahastatud meetmete otsest tulemust.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) 14. aprillil 2011. aastal kinnitas komisjon otsuse ettepaneku Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamiseks Belgia abistamiseks eesmärgiga toetada globaalse majandus- ja finantskriisi tõttu koondatud töötajate naasmist tööturule. Täna avaldatud arvamus puudutab põhiettevõttest General Motors Belgia ja tema autotööstuses tegutseva nelja tarnija 2834 koondatut, kellest kõik on sihtotstarbelise abi võimalikud abisaajad. Komisjoni hinnangu kohaselt täidab taotlus abikõlblikkuse tingimused Globaliseerumisega Kohanemise Fondi eeskirjades ning see institutsioon on esitanud oma heakskiidu ka eelarvepädevale asutusele. Parlament on täna selles küsimuses asunud toetavale seisukohale.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Opel Antwerpeni endised töötajad ja neli tarnijat on endiselt tigedad selle peale, kuidas GM neid kohtles. Opel Antwerpen oli nüüdisaegne edukas automontaaži ettevõte. Sellest hoolimata otsustas GM kaotada 2834 töökohta. Antwerpenile ei antud võimalustki hoolimata mitmekordsetest katsetest leida ostjat. Belgia taotles õigustatult abi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, mis loodi täiendava toetuse pakkumiseks töötajatele, kes seisavad silmitsi globaalses kaubanduses toimunud suuremate struktuursete muutuste tagajärgedega. Pärast Komisjonilt heakskiidu saamist otsustas Euroopa Parlament täna põhjendatult eraldada fondist 9 393 931 eurot, et leevendada toimunud muutuste mõju sunnitult koondatud töötajatele. Mul on hea meel, et see parlament ütleb täna otse välja, et Opeli juhtkonnal puudus tahe kohanduda muutunud olukorraga. Parlament on õigustatult kriitiline ka selles suhtes, kuidas Opeli kriisi käsitleti asjaomastes liikmesriikides. Riiklikes majanduse taastamise kavades polnud kooskõlastatud selle sektori toetamiseks mõeldud pikaajalised meetmed. Sellest kõigest jääb suhu eriti halb maitse.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1927/2006 loodi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond eesmärgiga toetada töötajaid, kes kaotavad töö maailmamajanduses toiminud struktuursete muutuste tõttu. 2011. aasta 500 miljoni euro suurusest eelarvest tuleb komisjoni arvates Belgiale eraldada 9 393 391 eurot, et tegeleda koondamistega General Motors Belgias ning tema neljas tarnijas ja tootjas Antwerpeni piirkonnas. Minu arvates peaks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond rahastama aktiivseid meetmeid koondatute tööturule naasmiseks, võimaldades õppida uusi oskusi, mis vastaksid 2834 koondatu ees seisvatele uutele töötingimustele. Samuti leian, et Euroopa institutsioonid peaksid kiirustama fondi vahendite eraldamisega Belgiale, kuna liikmesriik garanteerib globaliseerumise tõttu koondatud töötajate naasmise aktiivsesse ellu. Peale selle soovin rõhutada, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ei peaks käsitlema mitte kui aseainet General Motors Belgia õiguslikele ja finantskohustustele, vaid pigem täiendava ELi toetusena, vähendamaks koondatute ees seisvaid sotsiaalseid probleeme.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin masinate ja seadmete tööstuse piirkonnas Antwerpenis asuva ettevõtte General Motors Belgia suhtes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise otsuse ettepaneku poolt.

Pärast 20. detsembril 2010. aastal toimunud 2834 töötaja koondamist esitas Belgia taotluse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutamiseks. Taotlus seondus ettevõtte General Motors Belgia ja selle nelja tarnija tehtud koondamistega. 14. juunist kuni 14. oktoobrini 2010 koondati 1336 töötajat ning ülejäänud 1498 koondamist toimus enne ja pärast nimetatud ajavahemikku.

Majandus- ja finantskriisi tagajärjel on nõudlus tarbesõidukite ja sõiduautode järele Euroopas järsult langenud, mis tõi kaasa sõiduautode tootmise märkimisväärse vähenemise. Võrreldes 2008. aastaga vähenes 2009. aastal sõiduautode montaažimaht 23,8% ja sõiduautode tootmine 34,8%.

Ma rõhutan Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi olulist rolli koondatud töötajate tööturule tagasitoomises. Kutsun üles hindama nende töötajate tööturule pikaajalist naasmist, mis on fondi rahastatud meetmete otsene tulemus. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi peaksid kasutama kõik liikmesriigid võrdsetel alustel.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlamendi enamus kiitis heaks Matera raporti, mis kutsus üles eraldama Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 9,5 miljonit eurot General Motorsi (GM) Opeli tehase sulgemiseks Belgias Antwerpenis. Ma hääletasin selle raporti vastu, kuna sellega finantseeritakse 2834 töötaja koondamist ettevõttest, mis sai 2010. aasta suvel Ameerika Ühendriikide valitsuselt 5 miljardit dollarit laenu. Enamgi veel, selle ettevõtte mitme kaubamärgi müük võimaldas tal oma finantsolukorda 2010. aasta sügiseks parandada ja 2010. aasta novembris börsil noteeringu taastada. Võimuorganid, olgu need siis Euroopa, riiklikud või piirkondlikud võimuorganid, loovutavad otsusega kasutada riigi raha tehase sulgemiseks, mis ei too kaasa muud kui koondamised turul, oma võimu. See otsus on sedavõrd vastuvõetamatum, kui arvesse võtta selle langemist aega, mil Euroopa Liit ja tema liikmesriigid rakendavad kokkuhoiu ja eelarve vähendamise meetmeid, millega kaasnevad majanduslangus, avalike teenuste kadumine, töötus, ebakindlus töökohtade püsimises, palgakärped ja sotsiaalne ebavõrdsus.

Raport: Carlo Casini (A7-0197/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest kodukorra artikli 51 ettepaneku uue versiooniga soovitakse saavutada kolm olulist eesmärki: esiteks muuta säte loetavamaks ja seega paremini kasutatavaks, teiseks määratleda uuesti sätte kohaldamise tingimused ning kolmandaks selgitada menetluse eesmärki.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Minu kolleegi Carlo Casini raportiga tõstatatakse ja aidatakse lahendada probleemid, mis on seotud Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 51 tõlgendamise ja rakendamisega. Jagan täielikult Carlo Casini seisukohta, et ei piisanud pelgale tõlgendusele ja rakendamise hõlbustamiseks mõeldud suunistele viitamisest. Komisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetluse kohaldamise tingimused – ning ma viitan eelkõige pädevuse ja väga olulise küsimuse kriteeriumidele – on selged ja sobivad praeguse ajani esinenud õigusliku ebaselguse kõrvaldamiseks. Avaldan tunnustust tehtud hea töö eest ning loodan, et selle raportiga suudetakse lihtsustada Euroopa Parlamendi tööd seda menetlust rohkem kasutades.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle raporti poolt, sest muudatusettepanek, mida artikli 51 puhul arutatakse, muudab lisaks sellele, et tegemist on uuendusliku koostöömeetodiga eri komisjonide vahel, ka artikli lihtsamini arusaadavaks ja kohaldatavaks. Selles selgitatakse artikli rakendamiseks täidetavaid tingimusi ning määratakse kindlaks normeeriv sisu.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Selle raportiga tehakse artikli 51 muutmise ettepanek, pärast seda, kui esimeeste konverents oli tõstatanud probleemi, mis on seotud kodukorra piirangutega seoses komisjonide ühiste koosolekutega. Raportis tehakse ettepanek kodukorra muutmiseks, mille kohaselt kontrollitakse, artikli 51 kohaldamise tingimusi põhjalikumalt ja rangemate kriteeriumide alusel, sh ka esimeeste konverentsi poolt. Asjaolu, et ühised koosolekud võivad toimuda üksnes siis, kui kõnealune teema on väga oluline, tagab laadilt väga erakorralise menetluse põhjendamatult laialdase kasutamise ärahoidmise. Ma hääletan Carlo Casini raporti poolt.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest sellega parandatakse olulisel määral komisjonide koostööd vajaliku parlamendireformi osana. See ettepanek vastab põhiküsimustele komisjoni pädevuse kohta juhtudel, mil õigusloometoimik on eriti oluline, järgides samal ajal võrdsuse ja koostöö põhimõtteid.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi kodukorras, mida muudeti 2009. aasta mais, nähakse nüüd ette uus menetlus parlamendikomisjonide ühisteks koosolekuteks, kui küsimus ei kuulu selgelt ühe komisjoni pädevusse. Hoolimata selle uue artikli täielikust lõimimisest, on põhiseaduskomisjonile tehtud kohustus selgitada ja konsolideerida selle sätte sisu, nii et see oleks loetavam, eriti arvestades seadusandlikku tavamenetlust. On selge, et komisjonide pädevuse jagamine tekitab mõned kattuvad valdkonnad, mille vahel on keeruline vahet teha. Seega usun, et see selgitamine on positiivne samm ning et kavandatud uus sõnastus võimaldab kodukorra artiklit 51 ühtsemalt kasutada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See raporti projekt käsitleb Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 51 muudatusettepanekuid pärast nii kodukorra läbivaatamiseks töörühma loomist kui ka ning esimeeste konverentsi otsust. Euroopa Parlament vaatas 6. mail 2009 oma kodukorra läbi ja kehtestas artikliga 51 uue komisjonide ühiste koosolekutega menetluse, et ühtlustada selliste küsimuste heakskiitmist, mis väljuvad ühe komisjoni pädevusalast, nii et täiskogule esitatakse üksainus raport, mis kajastaks kõikide seotud komisjonide seisukohta. Pärast koostöösuuniste projekti läbivaatamist artikli 51 alusel komisjonide esimeeste konverentsi poolt esitas selle organi esimees taotluse, et seda arutaks põhiseaduskomisjon. Selles ettepanekus selgitatakse seonduvaid küsimusi ning viidatakse selle vastuvõtmisele täiskogus, pidades silmas kehtivat kodukorda. Seepärast olen nõus raportööri soovitusega, et ühiselt tegutsevat komisjoni tuleks kodukorra mõistes pidada vastutavaks komisjoniks.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ajal asutas esimeeste konverents parlamendireformi töörühma, mille ülesanne oli läbi vaadata parlamendi toimimine ning teha soovitusi selle parandamiseks. Komisjonide koostööle pühendatud peatüki raames soovitas töörühm tugevdada kaasatud komisjoni positsiooni kaasatud komisjonidega menetluses ning arendada lisaks uut koostöövormi komisjonide vahel, mis kehtestati uue artikliga 51. Soovitust põhjendati sellega, et erijuhtudel, kui suure tähtsusega õigusloometoimik ei kuulu selgelt ühe komisjoni pädevusse, võib seda jagada mitme komisjoni vahel. Vaidlused pädevuse üle tuleb lahendada võrdsuse ja koostöö põhimõtte alusel. Asjaomaste komisjonide liikmed saavad seejärel teha ühisdeklaratsiooni seadusandliku ettepaneku kohta esitatud muudatusettepanekute teemal. Täiskogule esitatakse seejärel tasakaalustatum raport. Minu arvates nõuab selle protsessi rakendamise hõlbustamine rohkem kui üksnes kodukorra või suuniste tõlgendamist. See hõlmab olulist menetlusküsimust, mille üle tuleb otsustada täiskogus häälteenamusega. Me peame saavutama arusaadavamad sätted, mille rakendamise tõenäosus on seega suurem.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Soovitust põhjendati sellega, et erijuhtudel, kui suure tähtsusega õigusloometoimik ei kuulu selgelt ühe komisjoni pädevuse, kuid kui seda võiks samas ühtlaselt jagada mitme komisjoni vahel ning see on olulise tähtsusega, siis tuleks see pädevuskonflikt lahendada võrdsuse ja koostöö põhimõtte alusel. Asjaomased komisjonid peaksid kohtuma ühiselt eesmärgiga vahetada eelnevalt arvamusi ning selgemalt määratleda komisjonidevaheline enamus ja vähemus. Seejärel peaksid asjaomaste komisjonide liikmed hääletama ühiselt õigusakti ettepaneku kohta esitatud muudatusettepanekuid. Selle tulemusel esitatakse täiskogule üksainus, tasakaalustatum raport. Seepärast avaldasin selle ettepaneku üle heameelt.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Me toetame seda Euroopa Parlamendi kodukorra muudatusettepanekut, mis võimaldab esimeeste konverentsil väga olulise seadusandliku küsimuse korral otsustada rakendada parlamendikomisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetlust. See saab toimuda siiski ainult juhtudel, mil vastutust küsimuse eest ei saa eri komisjonide vahel jagada ning küsimus on väga oluline. Nimetatud muudatuse eesmärk on rõhutada tõepoolest selle menetluse erilist laadi ning seda õigustab muu hulgas sellega kaasnev haldus- ja tehniline koormus. Meie arvates võib see kõik kindlasti hõlbustada asjaomaste komisjonide vahel varases järgus arvamuste vahetamist ning teha väga oluliste küsimuste puhul eeltööd täiskogu hääletuse jaoks.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi kodukorra igal artiklil peaks olema kolm eesmärki: muuta säte loetavamaks ja seega paremini kasutatavaks, määratleda uuesti sätte kohaldamise tingimused ning määrata kindlaks artikli normeeriv sisu. Olen raportööriga täielikult nõus.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Carlo Casini raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 51 muudatusettepanekut, sest see muudatusettepanek tuleneb tööst, millega võetakse kokku sätted, mis selgitavad valdkonda, milles artiklit 51 kohaldada saab. Uue tekstiga lihtsustatakse artiklit, jättes välja viited teistele artiklitele ning reguleerides paremini standardmenetlust, millega kaks komisjoni võivad ühineda ühisel istungil, et arutada olulisi teemasid, mis kajastavad vastastikuseid huve. Muudatusettepaneku sisu seisneb seega asjaomaste komisjonide jaoks arvamuste vahetamise ja arutelu jaoks eeltöö võimaluse loomises. Menetluse jooksul muutuvad ühinenud komisjonid seega kodukorra mõistes vastutavaks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ajal asutas esimeeste konverents parlamendireformi töörühma, mille ülesanne oli läbi vaadata parlamendi toimimine ning teha soovitusi selle parandamiseks. Selle protsessi raames töötati välja uus koostöövorm komisjonide vahel, mis kehtestati uue artikliga 51. Komisjonide vahel tekkisid selle uue koostöövormi rakendamise suhtes mõned kahtlused, millega pöörduti põhiseaduskomisjoni poole. Põhiseaduskomisjon arvab, et see ei ole üksnes tõlgendamise küsimus, vaid oluline menetlusküsimus, mille üle tuleb otsustada, hääletades täiskogus kodukorra küsimustes kohaldatava liikmete häälteenamusega, see tähendab Euroopa Parlamendi liikmete häälteenamusega. Olen nõus esitatud versiooniga, millega muudetakse artikkel selgemaks ja lihtsamini kasutatavaks, seega hääletasin selle muudatusettepaneku poolt.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Praegune eesmärk on luua asjaomastele komisjonidele võimalus vahetada arvamusi varajases järgus ja teha väga oluliste küsimuste puhul eeltööd täiskogu jaoks. Artikli 51 muudatusettepanek osutub vältimatuks, muutes sätte loetavamaks ja seega paremini kasutatavaks, määratledes uuesti sätte kohaldamise tingimused ning määrates kindlaks artikli normeeriva sisu. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb selgelt ja kohe mõistetavalt esitada kaks tingimust. Vastutust küsimuse eest ei tohi jagada mitme komisjoni vahel ning lõppkokkuvõttes tuleb määrata kindlaks artikli kohaldamise praktilised tagajärjed seadusandliku menetluse kulgemisele. Menetluse ajal muutuvad ühinenud komisjonid seega kodukorra mõistes vastutavaks komisjoniks. Komisjonide ühiste koosolekute menetlust käsitleva Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 51 muudatusettepaneku vastuvõtmiseks väljendan oma poolehoidu kõnealusele ettepanekule.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Olen poolt. Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ajal asutas esimeeste konverents parlamendireformi töörühma, mille ülesanne oli läbi vaadata parlamendi toimimine ning teha soovitusi selle parandamiseks. Komisjonide koostööle pühendatud peatüki raames soovitas töörühm tugevdada kaasatud komisjoni positsiooni kaasatud komisjonidega menetluses (kodukorra endine artikkel 47, praegune artikkel 50) ning arendada lisaks uut koostöövormi komisjonide vahel (mis kehtestati uue artikliga 51). Soovitust põhjendati sellega, et erijuhtudel, „kui suure tähtsusega õigusloometoimik ei kuulu selgelt ühe komisjoni pädevuse, kuid kui seda võiks samas ühtlaselt jagada mitme komisjoni vahel […], siis tuleks see pädevuskonflikt lahendada võrdsuse ja koostöö põhimõtte alusel. Asjaomased komisjonid peaksid kohtuma ühiselt eesmärgiga vahetada […] arvamusi ning selgemalt määratleda komisjonidevaheline enamus ja vähemus. Seejärel peaksid asjaomaste komisjonide liikmed hääletama ühiselt õigusakti ettepaneku kohta esitatud muudatusettepanekuid. Selle tulemusel esitatakse täiskogule üksainus, tasakaalustatum […] raport”.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) See raport toetab ettepanekut muuta kodukorra artiklit 51 komisjonide ühiste koosolekutega menetluse kohta. Kõige olulisem on märkida, et artikli tekstilisi vastuolusid ei saa lahendada üksnes tõlgendamisega, arvestades menetluse küsimuse tähtsust.

Uus sõnastus sätestab selgelt ja kohe mõistetavalt ühiste koosolekutega menetluse tingimused, kaotades vajaduse viidata teistele sätetele. Peale selle põhjendatakse nende tingimuste ümbersõnastamist kõnealuse menetlusega kaasneva haldus- ja tehnilise koormusega. Lisaks on ühiselt tunnustatud ühiste koosolekute eesmärk – vahetada arvamusi ja seisukohti, et teha eeltööd täiskogu jaoks – saavutatav ainult siis, kui komisjonid jäävad ühiselt vastutama kõikides menetlusetappides kuni õigusakti vastuvõtmiseni.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 51 kavandatav versioon on püüe viia mitme parlamendikomisjoni tulevane koostöö ühte õigusraamistikku. Ettepanek põhineb võrdõiguslikkuse ja koostöö põhimõttel. Ma hääletasin poolt.

Raport: Enrico Speroni (A7-0242/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletan poolt läbipaistvuse ning õigussüsteemi poolsete takistusteta tegutsemise nimel.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Õiguskomisjoni raporti ja töö alusel on üsna selge, et pole põhjust arvata, et Rumeenia ametivõimud tegutseksid Adrian Severini vastu sooviga teda taga kiusata. Ehkki fiktiivse lobiettevõtte seisukoht võib tekitada kahtlusi teabe kasutajate käitumise korrektsuse suhtes, on siiski tõsi, et kõnealune küsimus ei tundu kuuluvat nende juhtumite hulka, mille puhul saaks õiguslikult puutumatusele tugineda. Hääletan puutumatuse äravõtmise taotluse poolt.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult.

– (FR) Euroopa Parlament hääletas Rumeenia parlamendiliikme Adrian Severini puutumatuse äravõtmise poolt ja tegi õigesti. Pärast märtsis ajalehes Sunday Times avaldatud artiklite (tuletage meelde korruptsiooniskandaali, mis šokeeris Euroopa Parlamenti) põhjal tema vastu esitatud korruptsioonisüüdistusi algatas Rumeenia riiklik korruptsioonivastase võitluse amet Adrian Severini vastu menetluse põhjendusel, et ta võttis väidetavalt vastu 100 000 eurot Sunday Timesi asutatud nii-öelda konsultatsiooniettevõtte esindajatelt, kes soovisid vastutasuks, et ta toetaks hoiuste tagamise skeeme käsitleva direktiivi muudatusettepanekuid. Sellesse tuleb suhtuda tähelepanelikult.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport käsitleb Rumeenia parlamendiliikmelt Adrian Severinilt puutumatuse äravõtmist pärast 21. märtsil 2011 Rumeenia riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti algatatud menetlust. See juhtum põhineb teabel, et Adrian Severin võttis väidetavalt vastu 100 000 eurot konsultatsiooniettevõttelt Taylor Jones Public Affairs, et ta toetaks direktiivi 94/19/EÜ muudatusettepanekut, mis käsitleb hoiustajatele hoiuste tagasimaksmise piiraega panga maksevõimetuks muutumise korral. See ettevõte lubas talle ka tasustatud kohta rahvusvahelise nõuandekomitees. Seejärel on ilmnenud, et see oli fiktiivne ettevõte, mille oli loonud Suurbritannia ajaleht Sunday Times, kelle käitumine on taunitav. Ent ehkki Adrian Severin väidab, et kõik juhtus teda petnud fiktiivse ettevõttega, raha üleandmist pole toimunud ega ühtegi õigusakti muudetud, nähakse Rumeenia õigusnormidega sellise käitumise eest ette karm karistus. Seda silmas pidades ja võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust, milles soovitatakse Adrian Severini parlamendiliikme puutumatus ära võtta, hääletan selle raporti poolt.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Adrian Severin, kes on endine Rumeenia asepeaminister, visati Rumeenias sotsiaaldemokraatide erakonnast välja pärast seda, kui tuli ilmsiks Euroopa Parlamendi korruptsiooniskandaal, millega ta seotud oli. Ta visati välja ka sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist Euroopa Parlamendis, aga ta on endiselt ametis Euroopa Parlamendi liikmena. Koos veel kahe Euroopa Parlamendi liikmega on talle esitatud korruptsioonisüüdistus, pärast seda, kui ta väidetavasti nõustus raha eest toetama seadusandlikku muudatusettepanekut. Sellest hoolimata väidab ta, et kõik süüdistused on fabritseeritud. Mina isiklikult arvan, et minu kolleegi käitumine on häbiväärne ning et igal juhul on korruptsioon või isegi märk sellest täiesti vastuvõetamatu. Me vajame seadusandlikke vahendeid, et sarnaseid olukordi käsitleda, ning usun kindlalt ka seda, et kui keegi paneb toime samasuguse õigusrikkumise, siis ta peaks oma käitumise eest vastutuse võtma. Samuti usun, et sellistel juhtudel oleks õige ja asjakohane loobuda oma Euroopa Parlamendi liikme ametikohast.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Õiguskomisjon soovitab pärast parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise poolt- ja vastuargumentide kaalumist Euroopa Parlamendil Adrian Severinilt parlamendiliikme puutumatuse ära võtta, olles samas seisukohal, et enne lõpliku otsuse langetamist peaks parlamendiliige olema kaitstud igasuguse kinnipidamise ja eelvangistuse või muude meetmete vastu, mis takistavad tal täitmast oma mandaadile vastavaid ülesandeid. Olen nõus õiguskomisjoni soovitatud säärase võimalusega. Ent põhimõtteliselt olen puutumatuse äravõtmise menetluse vastu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Parlamendil on palutud võtta ära meie kolleegi Adrian Severini parlamendiliikme puutumatus tulenevalt kriminaalmenetlusest, milles teda süüdistatakse Rumeenia kriminaalõiguse alusel valeütlustes. Puuduvad tõendid selle kohta, et kohtuasi võiks Rumeenia kohtuasutuste jaoks olla fumus persecutionis’i juhtum; seega puudub tõsiseltvõetav ja konkreetne alus kahtlustamiseks, et menetlust alustati sooviga parlamendiliiget poliitiliselt kahjustada. Õiguskomisjon soovitab pärast parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise faktiliste ja õiguslike poolt- ja vastuargumentide kaalumist Euroopa Parlamendil Adrian Severinilt parlamendiliikme puutumatuse ära võtta, olles samas seisukohal, et enne lõpliku otsuse langetamist peaks parlamendiliige olema kaitstud igasuguse kinnipidamise ja eelvangistuse või muude meetmete vastu, mis takistavad tal täitmast oma mandaadile vastavaid ülesandeid. Seetõttu hääletasin ma selle raporti poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Olen poolt. Istungi juhataja teatas 6. aprilli 2011. aasta täiskogu istungil vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 6 lõikele 2, et parlamendi president on saanud riiklikult korruptsioonivastase võitluse ametilt (Rumeenia kõrgema astme kassatsioonikohtu prokuratuur) 5. aprillil 2011. aastal kirja, milles taotletakse Adrian Severinilt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmist. Kodukorra artikli 6 lõike 2 kohaselt edastas president taotluse vastutavale komisjonile. Eeltoodud kaalutluste põhjal ja kodukorra artikli 6 lõike 2 alusel ning pärast parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise poolt- ja vastuargumentide kaalumist soovitab õiguskomisjon Euroopa Parlamendil Adrian Severinilt parlamendiliikme puutumatuse ära võtta, olles samal seisukohal, et enne lõpliku otsuse langetamist peaks parlamendiliige olema kaitstud igasuguse kinnipidamise ja eelvangistuse või muude meetmete vastu, mis takistavad tal täitmast oma mandaadile vastavaid ülesandeid.

Soovitus: Alain Cadec (A7-0192/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, arvestades, et praegune Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vaheline partnerlusleping on kehtinud alates 2006. aastast ja selle lepingu protokolli kehtivus lõppes 17. jaanuaril 2011.

Uut protokolli ajavahemikuks 2011–2014 kohaldatakse ajutiselt ning minu arvates on see praegu piisav. Protokolliga nähakse kolme aasta jooksul Seišellidele ette Euroopa Liidu toetus 16,8 miljonit eurot, millest 2,22 miljoni euroga toetatakse Seišellide kalanduspoliitikat. Need summad on asjakohased.

Samuti avaldan heameelt selle üle, et uues protokollis on peatamise klausel inimõiguste rikkumise puhuks.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle lepingu poolt, sest sellega levitatakse jätkusuutlikke kalapüügiviise kogu maailmas. See tagab ka põhjaliku kontrolli püütud kalade koguse ja püügitehnikate ning merest püütud kalade seisundi üle ning nende jälgitavuse toiduohutuse ja kaubanduse eesmärkidel. Peale selle saavad Seišellid 16,8 miljonit eurot, mis edendab ja ajakohastab saarestiku kalatööstust ning toetab kohalikku arengut. Leping võimaldab 60-l Euroopa tuunipüügilaeval, mis selles piirkonnas kala püüavad, nimelt 48 seineril ja 12 õngejadaga kalapüügilaeval püüda aastas kuni 56 000 tonni. See leping peaks võimaldama meil lõpetada demagoogia, mida on kuulda siin istungisaalis Euroopa laevade kohta, mis püüavad kala kolmandates riikides. Meie laevade tegevus Seišellidel on reguleeritud, rangelt kontrollitud ja täiesti keskkonnasäästlik. Laevad ei ammenda ressursse ja toetavad kohalikku arengut. Sedalaadi lepingud tagavad nende põhimõtete järgimise. Peale selle on viimastel aastatel vähendanud piraatide oht selles püügipiirkonnas püügimahte 25% ning endiselt tuleb tugevdada vajalikke meetmeid, et laevad saaksid püüda kala sobivates tingimustes.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Alain Cadeci raport käsitleb protokolli sõlmimist, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus. Toetasin seda raportit, sest lepingu järelhindamine näitab, et see võimaldab tagada ELi laevade kohaloleku piirkonnas ning luua seal töökohti. Üks põhjuseid, miks ma soovisin lepingut toetada, on see, et see aitab oluliselt kaasa Euroopa tuunikalakonservide turu stabiliseerimisele.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin selle dokumendi poolt. Eelmine kalandusalane partnerlusleping Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahel, mis lõppes 2011. aasta jaanuaris ja mida komisjon on kolmeks aastaks pikendanud, oli kasulik mõlemale poolele, arvestades nende vastavaid huve tuunipüügisektoris. Lepinguga on loodud Seišellide elanike jaoks 230 töökohta laevadel, 2900 töökohta Seišellidel ja 760 kaudset töökohta Euroopas kõnealuse sektoriga seotud valdkondades. Selle lepingu pikendamine, mis aitab kaasa Euroopa tuunikalakonservide turu stabiliseerimisele, on kasulik, sest see tagab 60 Euroopa tuunipüügilaeva kohaloleku piirkonnas koos võimalusega luua uusi töökohti. Peale selle on see tõhus, sest on andnud Seišelli Vabariigile vajalikke vahendeid vastutustundliku kalatööstuse arendamiseks, parandades riigis kalavarude majandamist ja kalapüügi seiret. Seepärast pean õigeks jätkata partnerluslepingutega selles sektoris, mis on Euroopa majanduse jaoks väga oluline.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti poolt, sest ELi ja Seišelli Vabariigi vahel kolmeks aastaks kokku lepitud kalandusalane partnerlusleping on kasulik mõlemale poolele. Protokoll aitab stabiliseerida Euroopa konservitud toidu turgu ning edendab ka jätkusuutlikku kalanduspoliitikat Seišellidel. Selle lepinguga luuakse Seišellidel 2900 otsest ja kaudset töökohta ja Euroopas 760 töökohta.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Avaldan heameelt ELi ja Seišellide kalandusalase partnerluslepingu protokolli pikendamise üle, sest see on kasulik nii ELi kui ka Seišellide kalandushuvidele. Lepingu tulemusena on loodud Seišellide elanike jaoks 230 töökohta laevadel, 2900 töökohta Seišellidel ja 760 kaudset töökohta Euroopas kõnealuse sektoriga seotud valdkondades. See võimaldab ka Seišellidel luua vahendeid vastutustundliku kalatööstuse arendamiseks. Uus protokoll tihendab kahe lepinguosalise koostööd ning edendab partnerlusraamistikku jätkusuutliku kalanduspoliitika väljaarendamiseks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalusi ja rahalist toetust, sest sellega nähakse ette uue protokolli ajutine kohaldamine, nii et Euroopa laevade tegevus ei peatuks. Avaldan heameelt selle üle, et uues protokollis on peatamise klausel inimõiguste rikkumise puhuks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kalavarude jätkusuutlikkus on üks liidu põhimuresid kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimisel või muutmisel, samuti mõju, mida see tegevus avaldab kohalikule arengule. Kui me ei kasuta neid ressursse jätkusuutlikult, siis liigume kiiresti kalaliikide väljasuremise ja suurema meresaaste suunas. Uue protokolliga sätestatakse rohkem kalapüügivõimalusi Euroopa laevastike jaoks ning see on aidanud luua töökohti nii Seišellidel kui ka Euroopas. Loodan, et selles piirkonnas esinenud piraatluse juhtumid ei mõjuta seda tegevust negatiivselt.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Alain Cadeci raportiga esitatakse meile soovituse ettepanek nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb selle protokolli sõlmimist, milles määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja seonduv rahaline abi. Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline kahepoolne kalanduskokkulepe sõlmiti 1987. aastal. Protokoll kehtis alates 2006. aastast ja lõppes 17. jaanuaril 2011. Olles teadlik selle partnerluse pikendamise olulisusest ning tuginedes nõukogu vastavatele volitustele, pidas komisjon läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle, mis põhineb jätkusuutliku kalanduspoliitika väljatöötamisel koos Seišellide valitsusega. Arvestades, et peamised majandustegevuse harud Seišellidel on kalandus ja turism ning et see leping on kasulik nii ELile kui ka Seišelli Vabariigile, pidades silmas 3000 töökoha loomist Seišellidel ja 760 töökoha loomist Euroopas ning püügikoguste jälgimist mitmeaastase valdkondliku kava kaudu, milles nähakse ette teaduskoostöö ning vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamine, hääletan selle soovituse ettepaneku poolt.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See kalandusprotokoll tagab kalapüügivõimalused Seišellide majandusvööndis liikmesriikide eri laevastike jaoks. Nende hulka kuulub viis Portugali õngejadaga kalapüügilaeva.

Protokolli pikendamise eesmärk on toetada liikmesriikide kaugpüügilaevastike jätkusuutlikkust. Seda laevastiku osa on viimastel aastatel kalandussektoris esinenud kriis eriti tugevasti mõjutanud. See on loomulikult meie ühine eesmärk ja mure. Ent me peame siiski juhtima tähelepanu mõningatele teistest kalandusalastest partnerluslepingutest tulenevatele kahtlustele selle suhtes, kas kõnealuses kolmandas riigis selle sektori jätkusuutliku arengu ning riigi kalandustegevuse jätkusuutlikkuse ja jälgimise koostöö kohta püstitatud eesmärgid on tõhusad. Oluline on neid küsimusi edaspidi selgitada.

Me nendime, et kalapüügivõimalused on poole võrra vähenenud ning lubade maksumus on tuunipüügiseinerite puhul tõusnud 40 000 euroni, ehkki lepinguga hõlmatud nimetatud laevade arv on suurenenud.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See kalandusprotokoll tagab kalandusvõimalused Seišellide majandusvööndis liikmesriikide eri laevastike jaoks, sealhulgas viie Portugali triivõngejadaga kalapüügilaeva jaoks.

Oleme nõus selle kalandusprotokolli pikendamisega, mis on oluline, et tagada liikmesriikide kaugpüügilaevastike püsimine. Seda laevastiku osa on viimastel aastatel kalandussektoris esinenud kriis eriti tugevasti mõjutanud. Ent arvestades, et selle lepingu tähtaeg on kolm kuud ning kalapüügivõimalused on seega poole võrra vähenenud, teeb meile muret asjaolu, et lubade maksumus on tuunipüügiseinerite puhul tõusnud 40 000 euroni, ehkki lepinguga hõlmatud nimetatud laevade arv on suurenenud.

Samuti jagame raportööri muret piraatluse probleemi üle India ookeanis, mis avaldab kalapüügile aina kahjulikumat mõju. Seetõttu nähakse partnerluslepinguga ette võimalus kohaldada pro rata temporis põhimõttel tehtavaid makseid, et hüvitada laevaomanike kannatatud kahjusid, kui nad on sunnitud India ookeanist lahkuma, tundes oma ohutuse tõsist vähenemist.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) ELi ja Seišellide kahepoolne kalanduskokkulepe sõlmiti 1987. aastal ning alates 2006. aastast on kalandussektoris kehtinud partnerlusleping. Seišellide majandus sõltub peamiselt turismist ja kalandusest ning kalatööstus, mille põhirõhk on konservitehastel, moodustab 15% SKPst ja sellel alal töötab 17% kohalikust töötavast elanikkonnast. Komisjon on nõukogu vastavate volituste alusel pidanud Euroopa Liidu nimel Seišelli Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamiseks. Leping on nii ELi kui ka Seišellide jaoks kasulik, luues kalandussektoriga seotud valdkondades Seišellidel 2900 töökohta ja Euroopas 760 töökohta. Lepingu raamistikus on tehtud kvalitatiivseid parandusi mitmeaastase valdkondliku kava alusel, mille eesmärk on edendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalapüüki Seišellide vetes. Protokolli on lisatud ka peatamise klausel, mis võimaldab lepingu peatada, kui üks lepinguosalistest tuvastab inimõiguste rikkumise. Leping aitab oluliselt kaasa Euroopa turu stabiliseerimisele ning jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamisele Seišellide kalapüügipiirkonnas. Seepärast on õige kiita heaks uus ELi ja Seišellide vahelise partnerluslepingu protokoll kalandussektoris.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Avaldasin heameelt selle dokumendi üle, sest selles tehti ettepanek pikendada protokolli, mille kehtivus lõppes 27. jaanuaril 2011. Lepingu järelhindamine näitab, et leping on oluline, sest võimaldab tagada ELi laevade kohaloleku piirkonnas ning luua seal töökohti. Protokolli rakendamine on osutunud tõhusaks ja on andnud Seišellidele vahendeid vastutustundliku kalatööstuse arendamiseks. Seinnoodapüügi head tulemused on aidanud lepinguga tõhusalt tagada läbiräägitavate püügivõimaluste jätkuvalt soodsa hinna. Seineritega püük ei ohusta kasutatavate kalavarude bioloogilist jätkusuutlikkust. Leping aitab oluliselt kaasa Euroopa tuunikalakonservide turu stabiliseerimisele. Seišellide kalandussektori areng sõltub suurel määral lepingu olemasolust. Valdkondliku rahalise toetuse kasutamine on võimaldanud Seišellidel parandada kalavarude majandamist ja kalapüügi seiret. Uus protokoll on kooskõlas kalandusalase partnerluslepingu eesmärkidega tihendada kahe lepinguosalise koostööd ning edendada partnerlusraamistikku jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Seišellide kalapüügipiirkonnas. Seda arvestades arvan, et kavandatav ELi ja Seišellide vahelise kalandusalase partnerluslepingu uus protokoll vastab mõlema lepinguosalise huvidele.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänase hääletusega oleme kiitnud heaks nõukogu otsuse eelnõu protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus. Euroopa Liit ja Seišellid sõlmisid esimese kahepoolse kalanduskokkuleppe 1987. aastal, ehkki partnerlusleping jõustus 2006. aastal. Nagu teame, sõltub Seišellide majandus peamiselt turismist ja kalandusest; tegelikult moodustab kalatööstus 15% tema SKPst ja sellel alal töötab 17% töötavast elanikkonnast. Usun, et Euroopa Komisjoni peetud läbirääkimistel, mis võimaldasid partnerluslepingu protokolli pikendada, saavutati mõlemale poolele kasuliku dokumendi eelnõu, mis tugevdab ELi ja Seišellide vahelise koostöö taset ning edendab partnerlusraamistikku jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Seišellide kalapüügipiirkonnas.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vaheline uus kalandusleping kehtib kolm aastat ning hõlbustab töökohtade loomist, mereressursside säästvat kasutamist ja vastutustundlikku kalapüüki piirkonnas kalastavate eri laevastike vahelise mittediskrimineerimise põhimõtte alusel. Samal ajal edendab see poliitilist dialoogi vajalike reformide arutamiseks, mille eesmärk on tihendada kahe lepinguosalise koostööd, toetades partnerlusraamistikku jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Ent kalandusalased partnerluslepingud ei tohi piirduda sellega, et nende roll on anda Euroopa laevadele seaduslik juurdepääsuvõimalus kolmandate riikide kalavarudele, vaid nad peavad samuti võimaldama edendada kõikide mereressursside säästvat kasutamist. Meie arvates on ülioluline parandada kogupüügi tuvastamise menetluse läbipaistvust ning tagada kogu mehhanismi korruptsioonivabadus, suurendades kohaliku valitsuse aruandekohustust. Euroopa Liidule tuleks korrapäraselt esitada lepingu rakendamise aruandeid, et hõlbustada järelevalvet, läbipaistvust ning arengupoliitika sidusust.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Euroopa laevade kalapüüki Seišellidel reguleerib protokoll, mis hõlmab ajavahemikku alates 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011. Seišellidel on 1 374 000 km² suurune majandusvöönd ja 453 km² maismaapinda. 115 saarest koosneval saarestikul on hinnanguliselt 80 000 elanikku, kellest 88% elab Mahé saarel, mille pealinnas Victorias asub riigi suurim sadam. Seišellide majandus sõltub peamiselt turismist ja kalandusest. Kalatööstus, mille põhirõhk on konservitehastel, annab 15% SKPst ja sellel alal töötab 17% töötavast elanikkonnast. Lepingu järelhindamine näitab, et leping on oluline, sest võimaldab tagada ELi laevade kohaloleku piirkonnas ning luua seal töökohti. Protokolli rakendamine on osutunud tõhusaks ja on andnud Seišellidele vahendeid vastutustundliku kalatööstuse arendamiseks. Leping aitab oluliselt kaasa Euroopa tuunikalakonservide turu stabiliseerimisele. Uus protokoll kehtib aastail 2011–2014 ning on kooskõlas kalandusalase partnerluslepingu eesmärkidega, millega soovitakse tugevdada koostööd Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahel.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Kalandusalane partnerlusleping ELi ja Seišellide vahel on kasulik mõlemale poolele. Eelkõige saavad ELi laevad juurdepääsu Seišellide vetele ja tegeleda kalapüügiga. Need laevad tekitavad palju uusi töökohti Seišellide meremeeste jaoks. Lepinguga tihendatakse koostööd ning edendatakse partnerlusraamistikku ning teaduskoostööd vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi vallas. Peale selle luuakse Seišellide kalandussektorile soodsad arengutingimused, tuues kaasa vastutustundlikuma kalapüügi, võideldes tõhusalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning kasutades täielikult tema laevaseiresüsteemi. Tuleks märkida, et pikendatud lepingu sätted avaldavad positiivset mõju Euroopa tuunikalakonservide turule ning aitavad kindlasti seda stabiliseerida. See edendab avamerel kaitsemeetmete järgimist ning loob tingimused ebaseadusliku kalapüügi peatamiseks. Tunnen heameelt selle üle, et oli võimalik jõuda mõlema poole vahel kompromissile ning et lepingu pikendamise protokoll sisaldab peatamise klauslit inimõiguste rikkumise ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhimõtete mittejärgimise korral. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et piraatlus ohustab endiselt väga palju laevade turvalisust India ookeanis. Järelikult peavad mõlemad pooled võtma vajalikke meetmeid ja tegutsema, et peatada see ulatuslik ebaseaduslik tegevus.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänavu 17. jaanuaril lõppes protokoll, mis reguleerib kalandust ja vastavat majanduspartnerlust ELi ja Seišellide vahel. Eesmärgiga võimaldada Euroopa laevadel püüda jätkuvalt kala Seišellide kalapüügipiirkonnas India ookeanis on EL pidanud läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu protokolli pikendamise üle. Seega hääletasin nõukogu soovituste poolt sõlmida uus partnerlusleping Seišellidega.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjon on nõukogu vastavate volituste alusel pidanud Euroopa Liidu nimel Seišelli Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamiseks. Kõnealuste läbirääkimiste tulemusel parafeeriti 3. juunil 2010 uus protokoll, mida muudeti kirjavahetuse teel 29. oktoobril 2010. Protokoll hõlmab kolmeaastast ajavahemikku alates protokolli allkirjastamist ja ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmisest pärast praeguse protokolli kehtivuse lõppemist 17. jaanuaril 2011.

See leping on nii ELi kui ka Seišellide jaoks kasulik. Ühelt poolt aitab see oluliselt kaasa Euroopa tuunikalakonservide turu stabiliseerimisele tuunipüügilubade väljaandmise kaudu ning toetab seega 760 töökoha loomist Euroopas. Teisest küljest paraneb tänu valdkondliku rahalise toetuse kasutamisele Seišellide kalavarude majandamine ja kalapüügi seire.

Usun, et kõnealune dokument on mõlema poole huvides, seega soovitan see vastu võtta.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) ELi ja Seišellide vahelise partnerluslepingu uue protokolli sõlmimine on oluline Euroopa majanduse ja kalalaevastiku arengu jaoks. Uus protokoll on kooskõlas kalandusalase partnerluslepingu eesmärkidega tihendada ELi ja Seišellide koostööd ning edendada partnerlusraamistikku jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Seišellide kalapüügipiirkonnas mõlema poole huvides. Uus protokoll tähendab rahalist toetust kolmeks aastaks ning iga-aastast luba püüda Seišellide vetes kala 48 seineri ja 12 õngejadaga kalapüügilaevaga. Neid võimalusi saab laiendada. Uus protokoll hõlmab kolmeaastast ajavahemikku alates protokolli allkirjastamist ja ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmisest pärast praeguse protokolli kehtivuse lõppemist 17. jaanuaril 2011. Neil põhjustel ning ELi ja Seišelli Vabariigi koostöö tugevdamiseks arengu, vastustundliku kasutuse ja kalapüügi nimel hääletan poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Vastu. Komisjon on nõukogu vastavate volituste alusel pidanud Euroopa Liidu nimel Seišelli Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamiseks. Kõnealuste läbirääkimiste tulemusel parafeeriti 3. juunil 2010 uus protokoll, mida muudeti kirjavahetuse teel 29. oktoobril 2010. Protokoll hõlmab kolmeaastast ajavahemikku alates protokolli allkirjastamist ja ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmisest ja praeguse protokolli kehtivuse lõppemisest 17. jaanuaril 2011. Uut protokolli on ajutiselt kohaldatud 17. jaanuarist 2011, et ELi laevad saaksid püügitegevust jätkata. Meie fraktsioon on siiski seisukohal, et sedalaadi lepingud on kahjulikud varudele ning sotsiaalse struktuuri ülesehitamisele kolmandate isikute puhul, mis muudab nad EList liiga sõltuvaks.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Usun, et see partnerlusleping on kasulik nii Euroopa Liidu kui ka Seišellide kalandusele. Vana lepinguga on juba loodud arvukalt töökohti nii Seišellide elanike jaoks kui ka Euroopas, kus see on tekitanud töökohti sektoriga seotud valdkondades. Peale selle on lepingus peatamise klauslid, kui üks lepinguosalistest tuvastab inimõiguste rikkumise. Endiselt on veel palju teha, eelkõige seoses piraatlusega India ookeanis, mis on eelkõige tuunipüügisektorile üha kahjulikum. Ent täna tehtud valik tugevdab koostööd kahe poole vahel ning edendab partnerlust, millega suudetakse tagada tasakaalustatult jätkusuutlik kalandus ja Seišellide varude kasutus.

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Kalanduskomisjoni arvamuse raportöörina hääletasin Cadeci raporti poolt, mis hõlmab minu järeldusi. Kalandussektoris partnerluslepingud ei peaks olema üksnes seaduslik vahend anda Euroopa laevadele juurdepääs kolmandate riikide kalavarudele. Need peaksid edendama ka mereressursside jätkusuutlikku kasutamist. Euroopa maksumaksjalt laekunud summa tuleb eraldada eranditult arengueesmärkide täitmiseks. See tähendab, et toetust tuleb kulutada kalurite kogukondade hüvanguks, nende elutingimuste parandamiseks, koolitusprogrammideks, ohutuse tagamiseks merel ja uute töökohtade loomiseks kohapeal.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin lepingu vastuvõtmise poolt, sest see on kalandussektori pooltele vastastikku kasulik. Seišellide kalandusasutusel Seychelles Fishing Authority on tõhus laevaseiresüsteem ning asutuse töö on selle koostöö jaoks väga oluline. See on eriti oluline, arvestades probleemi, millega Seišellide ametiasutused puutuvad kokku ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi näol. Lepinguga reguleeritakse mitmeid küsimusi, sealhulgas vaatlejate kohalolekut kalapüügi ajal. Euroopa laevad, kellel on Seišellide vetes kalastamise luba, võtavad pardale Seišellide ametiasutuste määratud vaatlejaid ning iga tuunipüügiseiner võtab oma püügireisiks pardale vähemalt kaks Seišellide meremeest, kes määratakse laevaomaniku nõusolekul Seišelli Vabariigi pädeva asutuse esitatud nimekirjast.

See kord ei ole seotud üksnes pragmaatiliste küsimustega, vaid puudutab ka mitmeaastast valdkondlikku kava, mille eesmärk on edendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalapüüki ning teaduskoostööd. Lepingu kõige olulisem tulemus on Seišellide elanike jaoks 230 töökoha loomine laevadel, 2900 töökoha loomine Seišellidel ja 760 kaudse töökoha loomine Euroopas kõnealuse sektoriga seotud valdkondades, mis aitab kindlasti kaasa majandusarengule selles sektoris.

Soovitus: Luis Manuel Capoulas Santos (A7-0194/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, arvestades, et praegune Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping on kehtinud alates 2006. aastast ja selle lepingu protokolli kehtivus lõppes 31. mail 2011. Uus 15. juuni 2010. aasta protokoll São Tomé ja Príncipega ajavahemikuks 2011-2014 on seega täiesti põhjendatud ning Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku.

Protokolliga nähakse ette Euroopa Liidu toetus São Tomé ja Príncipele summas 682 500 eurot aastas, millest 227 500 eurot on mõeldud São Tomé ja Príncipe kalanduspoliitika toetamiseks, mis on minu arvates asjakohane. Avaldan heameelt ka selle üle, et uues protokollis on peatamise klausel inimõiguste rikkumise puhuks.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle lepingu poolt, sest see vastab eesmärgile säilitada ELi kalalaevade tegevust koostöös kolmandate riikidega selleks, et soodustada kalavarude jätkusuutlikku kasutamist, võttes samas arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimusi. São Tomé saab igal aastal 682 500 eurot, millest 227 500 euroga toetatakse tema kalanduspoliitikat. Lepinguga antakse kalapüügiluba 28 tuunipüügiseinerile ja 12 triivõngejadaga kalapüügilaevale. Tahan rõhutada, et kõiki eelmise lepingu kalapüügivõimalusi ei kasutatud ning uues protokollis on kalapüügivõimalusi õngejadaga kalapüügilaevade jaoks vähendatud.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletan selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni projekti poolt, mis käsitleb nõukogu otsuse projekti protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta. Projekti eesmärk on kindlustada ELi rolli tuunipüügil Atlandi ookeanis ELi laevastiku tegevuse õigusliku reguleerimise kaudu. Pidades silmas tuunipüügisektori olulisust ELi ja ainuüksi Itaalia jaoks, on ELi laevastiku jaoks Guinea lahes tegevusraamistiku väljatöötamine esmatähtis. Nende kaalutluste põhjal otsustasin hääletada selle projekti poolt.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. − (IT) Mina hääletasin Luís Manuel Capoulas Santose esitatud raporti poolt. Kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimise eesmärk on kindlasti säilitada ja kaitsta Euroopa kalalaevade tegevust. Eelkõige aitab selle partnerluslepingu laiendamine stabiilse õigusraamistiku kehtestamisega suurendada ELi tuunipüügi jätkusuutlikkust Atlandi ookeanis. Lepinguga, mida tuleks toetada, eeldatakse, et vähemalt 20% ühenduse laevameeskondadest värvatakse São Tomé ja Príncipe või AKV (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna) riikidest, ning nähakse ette võimalus võtta pardale São Tomé ja Principe kalanduse eest vastutava ministeeriumi määratud vaatleja. Need partnerluslepingu sätted võimaldavad seega tegutseda koos kohalike asutustega, luues olulisi töökohti; lisaks aitavad need Euroopal olla kohal muidu keelatud piirkondades, hõlbustades seega heade püügitavade arengut ning tehes võimalikuks asjaomaste kalavarude olemasolu ja mahu jälgimise.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Avaldan heameelt ELi ning São Tomé ja Príncipe kalandusalase partnerluslepingu protokolli pikendamise üle, sest see on kasulik nii ELi kui ka São Tomé ja Príncipe kalandushuvidele. ELi ning São Tomé ja Príncipe kalandusalane partnerlusleping aitab toetada ELi tuunitööstuse elujõulisust Atlandi ookeanil, pakkudes kalalaevadele ja neist sõltuvatele ELi piirkondadele keskpikas perspektiivis stabiilset õiguslikku keskkonda ning aidates säilitada järjepidevust lepinguga hõlmatud Guinea lahe kalapüügipiirkondades.

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. − (SV) Hääletasime nende kalanduslepingute vastu, sest kalapüügikvootidel puudub ülempiir ning kuna uuringud näitavad, et kalavarud maailma ookeanides kahanevad. Mitmes asjaomases riigis on laialt levinud korruptsioon, mis põhjustab lepingutest tuleneva raha kasutamise muul otstarbel kui kohaliku elanikkonna heaks. Pealegi puudub sageli nõuete järgimise kontroll.

Komisjoni seisukoht läbirääkimistel tugines muu hulgas praeguste protokollide järelhindamise tulemustel, mille viisid ellu väliseksperdid. Komisjoni tunnistas need hindamised salajaseks ning meie arvates tuleb need teha esimesel võimalusel Euroopa Parlamendile kättesaadavaks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus ette nähtud kalapüügivõimalusi ja rahalist toetust, sest sellega nähakse ette uue protokolli ajutine kohaldamine, nii et Euroopa laevade tegevus ei peatuks. Avaldan heameelt selle üle, et uues protokollis on peatamise klausel inimõiguste rikkumise puhuks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõukogu otsuse projekt on seotud ELi ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu uue protokolli sõlmimisega. Uut protokolli peetakse mõlema poole jaoks kasulikuks ning see võib parandada eelkõige Euroopa tuunipüügisektori stabiilsust. Loodan, et São Tomé ja Príncipe elanikud, kellel on Portugaliga ühine ajalugu ja keel, saavad reaalset kasu kalandusalase partnerluslepingu õiglasest kohaldamisest ning suudavad mitmekesistada oma tegevust ja näha tõsiseid edusamme ja arengut. Loodan, et ühiskomitee kohtub regulaarsemalt, et mõlemad pooled saaksid lepingu kohaldamist lähemalt jälgida. Peale selle tahan avaldada raportöörile tunnustust tema tehtud töö eest.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Luís Manuel Capoulas Santose raportiga esitatakse meile soovituse ettepanek nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb selle protokolli sõlmimist, milles määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus ette nähtud kalapüügivõimalused ja seonduv rahaline abi. 2007. aastal võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 894/2007 São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta, mis sisaldab protokolli, millega on ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ja mis lõppes 31. mail 2010. Olles teadlik selle lepingu pikendamise olulisusest ning kasutades talle nõukogu antud volitusi, on komisjon pidanud läbirääkimisi uue protokolli üle, mis sõlmiti 15. juulil 2010. Selle jõustumine sõltub Euroopa Parlamendi heakskiidust Euroopa Liidu toimimise lepingu tingimuste alusel. Arvestades, et see protokoll on mõlema poole huvides ning edendab vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalapüüki, hääletan selle soovituse ettepaneku poolt.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle kalandusprotokolliga tagatakse kalapüügivõimalused São Tomé ja Príncipe vetes mitme liikmesriigi laevastiku jaoks kuni 12. maini 2014. Lepingu alusel on Portugalil kolm luba triivõngejadaga kalapüügilaevade jaoks, kusjuures laevade arv on väiksem kui eelnevas lepingus.

Praegu sektoris valitsevat kriisi arvestades on meie arvates oluline, et omanike makstavaid tasusid ei muudetaks võrreldes eelmise lepinguga, vaid et need jääksid 35 euro tasemele, hoolimata sellest, et püügikogus tonni kohta on märkimisväärselt suurenenud: 25 tonni tuunipüügiseinerite ja 10 tonni õngejadaga kalapüügilaevade puhul. Ent vastavalt eelmise lepingu kehtivuse ajal tehtud hinnangule, oli keskmine aastane püük tonnides väiksem kui võrdlustonnaaž. Selle hinnangu kohaselt ning kooskõlas viimaste aastate suundumusega on võrdlustonnaaž vähenenud. Samuti leiti, et õngejadaga kalapüügilaevad olid kalapüügivõimalusi vähem kasutanud, mis tõi kaasa kõnealuses raportis selle segmendi vähendamise. Nagu teistelgi juhtudel, jääb mure arengukoostöö eesmärkide tõhususe suhtes …

(Lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170.)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle kalandusprotokolliga tagatakse kalapüügivõimalused São Tomé ja Príncipe vetes mitme liikmesriigi laevastiku jaoks kuni 12. maini 2014. Lepingu alusel on Portugalil kolm luba triivõngejadaga kalapüügilaevade jaoks, kusjuures laevade arv on väiksem kui eelnevas lepingus.

Avaldame heameelt selle üle, et omanike makstavaid tasusid ei tohiks muuta võrreldes eelmise lepinguga, vaid et need peaksid jääma 35 euro tasemele, hoolimata sellest, et püügikogus tonni kohta on märkimisväärselt suurenenud. Ent vastavalt eelmise lepingu kehtivuse ajal tehtud hinnangule, oli keskmine aastane püük tonnides väiksem kui võrdlustonnaaž. Selle hinnangu kohaselt ning kooskõlas viimaste aastate suundumusega on võrdlustonnaaž vähenenud. Samuti leiti, et õngejadaga kalapüügilaevad olid kalapüügivõimalusi vähem kasutanud, mis tõi kaasa kõnealuses raportis selle segmendi vähendamise.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Kalandusalaste partnerluslepingute läbirääkimised ja sõlmimine on kooskõlas üldise eesmärgiga säilitada ja kaitsta ELi kalalaevade, sealhulgas ookeanilaevade tegevust. See on kooskõlas ka suhete arendamisega kolmandate riikidega partnerluse ja koostöö vaimus selleks, et soodustada kalavarude jätkusuutlikku kasutamist ELi vetest väljaspool, võttes samas arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimusi. Sellega seoses võttis Euroopa Ülemkogu 2007. aasta juulis vastu määruse São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta. Kalandusleping São Tomé ja Príncipega vastab mitte üksnes Euroopa laevastiku vajadustele, vaid võib aidata toetada elujõulist ELi tuunipüügisektorit Atlandi ookeanis. São Tomé kalapüük on koondunud rannalähedastele kalavarudele ning ligi 15% töötavast elanikkonnast teenib elatist kalapüügiga. Ettepanek on eelkõige mõlema poole huvides ning seepärast on õige see heaks kiita.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Eelhindamise põhjal järeldati, et Euroopa Liidu kalalaevastiku vajadusi arvestades võib kalandusleping São Tomé ja Principega aidata toetada ELi tuunitööstuse elujõulisust Atlandi ookeanil, pakkudes kalalaevadele ja neist sõltuvatele ELi piirkondadele keskpikas perspektiivis stabiilset raamistikku ning aidates säilitada järjepidevust Guinea lahe kalapüügipiirkondades. Järelhindamisest nähtub, et on tehtud olulisi edusamme kalanduse kontrolli ja maksustamise meetodites (on tehtud esimesed sammud laevade satelliitseire süsteemi sisseseadmiseks ning loodud uus õiguslik alus laevade kohta arvutiandmebaasi loomiseks). São Tomé ja Príncipe osaleb nüüd ja on suuremal määral esindatud piirkondlikes või allpiirkondlikes organisatsioonides, näiteks Rahvusvahelises Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjonis (ICCAT) ja Guinea lahe piirkondlikus kalanduskomitees (COREP). Hinnangus järeldati samuti, et üle 50% liidu rahalisest toetusest anti São Tomé ja Príncipe kalandussektori halduseelarvesse, mis on kooskõlas varasemas protokollis São Tomé ja Príncipe ametiasutuste võetud kohustustega. Avaldan heameelt selle dokumendi üle, sest esitatud hindamiste põhjal on selge, et see ettepanek vastab mõlema poole põhihuvidele.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Uus kalandusleping Euroopa Liidu ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahel kehtib kolm aastat ning soodustab kalavarude jätkusuutlikku kasutamist ELi vetest väljaspool, võttes samas arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimusi.

Me toetame ainuõiguslikkuse klausli pikendamist, millega täpsustatakse sisuliselt paremini klausleid, mis käsitlevad rahalise toetuse maksmise peatamist ja läbivaatamist ning protokolli kohaldamise peatamist teatavatel asjaoludel.

Seepärast arvame, et komisjon peaks edastama Euroopa Parlamendile kokkuvõtted ühiskomitee koosolekutest ja tegevusest, samuti protokollis osutatud valdkondliku kalandusprogrammi ja vastavate iga-aastaste hindamiste tulemused. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ka enne lepingu uuendamiseks läbirääkimiste alustamist täitmise täieliku hindamisaruande ning hõlbustama Euroopa Parlamendi esindajate osalemist ühiskomitee koosolekutel vaatlejatena. Peale selle peaksid komisjon ja nõukogu oma vastavate volituste raames teavitama parlamenti protokolli ja selle uuendamisega seotud menetluse kõigil etappidel.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Kalandusalaste partnerluslepingute läbirääkimised ja sõlmimine vastavad üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta Euroopa Liidu (EL) kalalaevade, sh ka ookeanilaevastiku, kalapüügitegevust ja arendada vastastikuseid suhteid kolmandate riikidega partnerluse ja koostöö vaimus selleks, et soodustada kalavarude jätkusuutlikku kasutamist ELi vetest väljaspool, võttes samas arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimusi. Sellega seoses võttis Euroopa Ülemkogu 23. juulil 2007. aastal vastu määruse (EÜ) nr 894/2007 São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta. Selle lepinguga, mida kohaldatakse nelja-aastaste perioodide kaupa ja mis pikeneb automaatselt, välja arvatud siis, kui üks lepinguosaline lepingu lõpetab, tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 1984. aastal sõlmitud esimene EÜ ning São Tomé ja Príncipe vaheline kalandusleping. Uus protokoll allkirjastati 13. mail 2011 ning samal päeval edastas nõukogu Euroopa Parlamendile nõusoleku taotluse. Olen raportööriga täielikult nõus.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Uus protokoll on kahtlemata kasulik mõlemale poolele, tugevdades kalapüügisektoris partnerlust ja koostööd, et laevad saaksid püüda kala vastutustundlikult ja jätkusuutlikult. Peale selle arendab see kalapüügivõimalusi. ELi laevadel on endiselt võimalik püüda kala Guinea lahe kalapüügipiirkondades. See avaldab positiivset mõju ELi tuunipüügilaevade elujõulisusele Atlandi ookeanis ja suurendab konkurentsivõimet. Lisaks on väga oluline tagada, et kalapüük vastaks samadele jätkusuutlikkuse kriteeriumidele nagu ELi vetes toimuv kalapüük. Tuleks märkida, et São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik on üks vähim arenenud ja suure võlakoormusega riike. Lepingu sätete kohaselt antakse selle riigi valdkondlikule kalanduspoliitikale suuremat rahalist abi, mis loob soodsad tingimused selle sektori arenguks. Arvestades riigi eriti keerulist olukorda, saame selle lepingu abil aidata veidigi kaasa riigi heaolule, edendada töökohtade loomist, keskkondlikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust ning kalavarude säilitamist ja taastamist.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) ELi ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi kalandusalase partnerluslepingu kehtivus lõppes 31. mail 2010; uus leping allkirjastati 13. mail 2011 ning samal päeval edastas nõukogu Euroopa Parlamendile nõusoleku taotluse. Kalandusalaste partnerluslepingute eesmärk on säilitada ja kaitsta ELi kalalaevade tegevust ning arendada vastastikuseid suhteid kolmandate riikidega selleks, et soodustada kalavarude jätkusuutlikku kasutamist ELi vetest väljaspool. Mina hääletasin nõukogu soovituse poolt Euroopa Parlamendile toetada kõnealuse lepingu sõlmimist.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Kalandusalaste partnerluslepingute läbirääkimised ja nende sõlmimine vastab üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta ELi kalalaevade ja eelkõige kaugsõidulaevastiku tegevust. Seega on selle dokumendi sõlmimine väga oluline, et saavutada ühise kalanduspoliitika välispoliitilised eesmärgid.

Euroopa Parlament on mõlema poole huvides oma soovituses osutanud teatavatele institutsioonidevahelise suhtlemise tahkudele, mida tuleks parandada, nimelt sellele, et komisjon peaks edastama Euroopa Parlamendile kokkuvõtte lepingus ette nähtud ühiskomitee koosolekutest ja tegevusest, protokollis nimetatud mitmeaastase valdkondliku programmi ja selle iga-aastaste hindamiste tulemused.

Euroopa Parlament soovib ka lepingu täitmise täielikku aruannet ning palub hoida oma liikmeid kursis lepingu tulevaste uute läbirääkimiste ajal, et parlamendiliikmed saaksid läbirääkimistele kaasa aidata.

Ma hääletan selle soovituse poolt.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Selle ettepanekuga viidatakse ELi ning São Tomé ja Príncipe vahelise partnerluslepingu uue protokolli sõlmimisele. Põhieesmärk on määratleda kalapüügivõimalused, mida ELi laevastik saab kasutada olemasoleva ülejäägi alusel, ning määrata kindlaks rahaline toetus, mida tuleb anda eraldi juurdepääsuõiguste jaoks ja sektori toetamiseks. Piirkonnas saavad kalapüügiloa 28 tuunipüügiseinerit ja 12 triivõngejadaga kalapüügilaeva. Samas jäetakse võimalus neid kvoote aastapõhiste kalavarude hinnangute alusel vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada, millega kaasneb ka rahalise toetuse mahu täpne korrigeerimine. Iga-aastane rahaline toetus on 682 500 eurot. Kui Euroopa Liidu laevade aastane kogupüük ületab 7000 tonni, suurendatakse iga-aastast toetust 65 euro võrra iga lisanduva väljapüütud tonni kohta. Leping kehtib kolm aastat. Seetõttu ning tuunipüügisektori jätksuutlikkuse tugevdamiseks ELis hääletasin ettepaneku poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Kalandusalaste partnerluslepingute läbirääkimised ja sõlmimine vastavad üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta Euroopa Liidu (EL) kalalaevade, sh ka ookeanilaevastiku, kalapüügitegevust ja arendada vastastikuseid suhteid kolmandate riikidega partnerluse ja koostöö vaimus selleks, et soodustada kalavarude jätkusuutlikku kasutamist ELi vetest väljaspool, võttes samas arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimusi. Sellega seoses võttis Euroopa Ülemkogu 23. juulil 2007. aastal vastu määruse (EÜ) nr 894/2007 São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta. Selle lepinguga, mida kohaldatakse nelja-aastaste perioodide kaupa ja mis pikeneb automaatselt, tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 1984. aastal sõlmitud esimene EÜ ning São Tomé ja Príncipe vaheline kalandusleping. Ent meie fraktsioon on olnud tavapäraselt selle menetluse vastu nii vormi kui ka sisu tõttu.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle soovituse poolt, sest minu arvates vastab see mõlema poole parimatele huvidele. See partnerlusleping võib kindlasti parandada ELi tuunipüügilaevade elujõulisust Atlandil, pakkudes laevadele ja neist sõltuvatele ELi aladele keskpikas perspektiivis stabiilset õiguslikku keskkonda ning aidates säilitada järjepidevust lepingutega hõlmatud Guinea lahe kalapüügipiirkondades. Siiski on soovitav, et ühiskomitee kohtuks edaspidi sagedamini ning et Euroopa Parlamendi esindajatel lubataks osaleda koosolekutel vaatlejatena.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Kalandusalaste partnerluslepingute läbirääkimised ja nende sõlmimine vastab üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta ELi kalalaevade kalapüügitegevust. Hääletan selle protokolli vastuvõtmise poolt, mis käsitleb ELi ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise partnerluslepingu sõlmimist, sest see on seotud suhete arendamisega kolmanda riigiga partnerluse ja koostöö vaimus eesmärgiga tugevdada jätkusuutlikku kalapüüki liidu vetest väljaspool, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimusi. Uue protokolliga nähakse ette rahaline toetus São Tomé ja Príncipe majandusvööndi kasutamise eest, mis vastab kalapüügivõimalustele 2 047 500 euro väärtuses kolme aasta jooksul. Püügiluba antakse 28 tuunipüügiseinerile ja 12 õngejadaga kalapüügilaevale. Need kalapüügivõimalused võidakse läbi vaadata.

Soovitus: Vital Moreira (A7-0198/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletan selle raporti poolt ning avaldan heameelt sätte üle, mille eesmärk on tagada mõlema poole vahelise kaubanduse sujuv areng kõrge tolliturvalisuse raames ja et see sisaldab eeskirjade kogumit, millega tagatakse kokkuleppe ja ELi õigustiku paralleelne areng.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin kokkuleppe poolt, sest selle eesmärk on tagada, et kaubanduses esineks kõrge tolliturvalisus ning et kohaldataks ELi õigustikule veelgi lähedasemaid norme.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin selle meetme poolt, mille eesmärk on laiendada ELi ja Andorra Vürstiriigi vahel kehtivat kokkulepet tolli turvameetmetele. Vajadus selle meetme järele on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, sest Andorra Vürstiriigist on saanud keskne lüli ebaseaduslikul kaupade, eriti sigarettide veol, mis seejärel jõuavad ELi liikmesriikide kaubandusvõrku. Seepärast on väga oluline, et EL ja vürstiriik ise määraksid tolliturvalisuse küsimuses kindlaks koostööraamistiku. Arvestades, et piirivalve tagamine on alati olnud Lega Nordi poliitiliste tõekspidamiste oluline tahk, kiidan loomulikult selle meetme heaks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb protokolli, millega laiendatakse Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepet tolli turvameetmetele, sest sellega toetatakse mõlema poole vahelist kaubandust, tagades samal ajal kõrge tolliturvalisuse tase ning kokkuleppe ja ELi õigustiku ühtsus.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Andorra Vürstiriik on ajalooliselt ELiga igati seotud. 1990. aastal sõlmitud tolliliit tihendas neid niigi tugevaid ja loomulikke sidemeid. See ettepanek on seotud ühenduse tolliseadustiku ja selle rakenduseeskirjade muudatustega, mis puudutavad tolli turvameetmeid nende kaupade puhul, mida eksporditakse ELi mittekuuluvatesse riikidesse või imporditakse ELi mittekuuluvatest riikidest. Ettepanekuga kehtestatakse ELi ja Andorra vahel erikord, et tagada kauplemise tõrgeteta toimimine kahe poole vahel, kahjustamata vahetatavate kaupade vajalikku turvalisust. Seetõttu tuleb tagada võrdne turvalisuse tase nende territooriumidel. Ma loodan, et ELi ja Andorra vahelised kaubandussuhted osutuvad viljakaks ning et ettepanekuga aidatakse oluliselt kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Peale selle tahan tunnustada raportööri tema tehtud töö eest.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Vital Moreira on esitanud meile soovituse ettepaneku nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb protokolli sõlmimist ELi ja Andorra Vürstiriigi vahel, millega laiendatakse kahe poole vahel 28. juunil 1990 kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe reguleerimisala tolli turvameetmetele. Kehtivale lepingule lisatakse uus jaotis IIa, mis hõlmab põllumajandustooteid. Arvestades, et praegustes ELi ja Andorra Vürstiriigi vahelistes niigi laiaulatuslikes suhetes on see taas üks kasulik samm võimaliku siseturuga ühinemise suunas ning et selle eesmärk on lisaks selliste eeskirjade hõlmamisele, mis tagavad kokkuleppe ja ELi õigustiku paralleelse arengu, tagada tolliturvalisus ja normaalsed suhted mõlema poole vahel, avaldan heameelt selle soovituse vastuvõtmise üle ning hääletasin selle poolt.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle protokolli eesmärk on laiendada ELi ja Andorra Vürstiriigi vahel kehtiva lepingu tolliturvalisuse meetmeid. ELi ja Andorra leping on kehtinud alates 1990. aastast. Ent nüüd on otsustatud käesoleva tolli turvameetmete kokkuleppe osana laiendada seda põllumajandustoodetele.

Kokkuleppega tagatakse kauplemise tõrgeteta toimimine kahe poole vahel ja kõrge tolliturvalisuse tasemega. Sellega nähakse ette ka kaupade väljumiseelse deklaratsiooni kohustuse kaotamine tingimusel, et EL ja Andorra tagavad oma territooriumidel võrdse turvalisuse taseme, nagu on sätestatud asjaomases õigustikus. Ent poolthäälest hoolimata arvame, et kapitali liikumise huve ei tohiks edendada inimeste ja töötajate õiguste tagamise arvelt.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle protokolli eesmärk on laiendada ELi ja Andorra Vürstiriigi vahel kehtiva lepingu tolliturvalisuse meetmeid. ELi ja Andorra leping on kehtinud alates 1990. aastast. Ent nüüd on otsustatud seda käesoleva tolli turvameetmete kokkuleppe osana laiendada põllumajandustoodetele. Kokkuleppe eesmärk on tagada kauplemise tõrgeteta toimimine kahe poole vahel ja kõrge tolliturvalisuse tasemega. Sellega nähakse ette ka kaupade väljumiseelse deklaratsiooni kohustuse kaotamine tingimusel, et EL ja Andorra tagavad oma territooriumidel võrdse turvalisuse taseme, nagu on sätestatud asjaomases õigustikus.

Selle kokkuleppe läbivaatamise ajal tahaksime veel kord märkida, et kapitali liikumise huve ei tohiks edendada inimeste ja töötajate õiguste tagamise arvelt.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Euroopa Parlamendile nõusolekumenetluse alusel esitatud nõukogu otsus on Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi vahelise protokolli sõlmimist käsitlev õiguslik vahend, millega laiendatakse kokkuleppe reguleerimisala tolli turvameetmetele. Lepingut on kasutatud kahe poole vahelise tolliliidu alusena. Ühenduse tolliseadustikku võib põhimõtteliselt kohaldada kaubavahetuse suhtes kõikide kolmandate riikidega ning selles on lubatud kasutada erinevaid eeskirju, kui rahvusvahelise lepinguga on ette nähtud julgeoleku erikord. Protokolliga tuleks tagada kauplemise tõrgeteta ja kõrge tolliturvalisuse tasemega toimimine kahe poole vahel ning see peaks sisaldama eeskirjade kogumit, millega tagatakse kokkuleppe ja ELi õigustiku paralleelne areng. Seepärast pean õigeks, et Euroopa Parlament kiidab selle lepingu heaks. Ent samal ajal, ehkki ELi ja Andorra suhted on arenenud, on need killustatud, sest Andorra ei ole suurt osa siseturu õigustikust oma seadustesse lisanud, mille tõttu seda ei saa kohaldada. Seepärast peaksime tegema lähiajal analüüsi võimaliku järkjärgulise siseturuga ühinemise võimaluste ja üksikasjade kohta.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Avaldan heameelt selle dokumendi üle, sest ettepanek on seotud ühenduse tolliseadustiku ja selle rakenduseeskirjade muudatustega, mis puudutavad tolli turvameetmeid nende kaupade puhul, mida eksporditakse ELi mittekuuluvatesse riikidesse või imporditakse ELi mittekuuluvatest riikidest. Kõige tähtsam on see, et muudatused sisaldavad sätet, mille kohaselt peaksid ettevõtjad enne kaupade importimist või eksportimist esitama teatava teabe.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Meie arvates tagatakse Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi vahel selle protokolli sõlmimisega, mida laiendatakse tolli turvameetmetele, mõlema poole vahelise kaubanduse sujuv areng kõrge tolliturvalisuse raames ja see sisaldab eeskirjade kogumit, millega tagatakse kokkuleppe ja ELi õigustiku paralleelne areng. Seepärast hääletasime selle poolt, et Euroopa Parlament kiidaks ettepaneku heaks. Ent me oleme siiski seisukohal, et komisjon peaks teavitama Euroopa Parlamenti ühiskomitee koosolekute järeldustest ja menetlustest ning korrapäraste hindamiste tulemustest ning esitama kokkuleppe rakendamise ülevaate.

Arvestades, et ELi ja Andorra Vürstiriigi vahelised suhted on laialdased, kuid killustatud, soovitame nii kiiresti kui võimalik teha analüüs Andorra võimaliku järkjärgulise siseturuga ühinemise võimaluste ja üksikasjade kohta. See on vajalik, et tagada kauplemise tõrgeteta toimimine kahe poole vahel, säilitades samas turvalisuse kõrge taseme. Peale selle ootame, et nähakse ette väljumiseelse deklaratsiooni kohustuse kaotamine tingimusel, et EL ja Andorra tagavad oma territooriumidel võrdse turvalisuse taseme, nagu on sätestatud asjaomases õigustikus.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − On teada, et selle protokolli eesmärk on tagada mõlema poole vahelise kaubanduse sujuv areng kõrge tolliturvalisuse raames ja et see sisaldab eeskirjade kogumit, millega tagatakse kokkuleppe ja ELi õigustiku paralleelne areng. See on väga oluline algatus.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) ELi ja Andorra Vürstiriigi vahelisi suhteid tuleb jätkuvalt tõhusalt ja järjepidevalt laiendada. Me peame looma selleks asjakohased tingimused. Pealegi on kaubanduse hõlbustamiseks ELi ja Andorra vahel oluline rakendada nõuetekohaselt tolli turvameetmeid, mis puudutavad kauba deklareerimist enne selle tolliterritooriumile toomist või sealt väljaviimist, volitatud ettevõtjaid, samuti tolli turvakontrolle ja turvariskide haldamist. Peale selle on oluline edendada siseturu täiendavat laiendamist EList väljapoole ühtsete õigusnormidega. See peaks tooma vastastikust kasu ELi ja Andorra kodanikele ja ettevõtetele. Tuleks märkida, et protokolliga kehtestatakse erikord ELi ja Andorra vahel, et aidata tagada kauplemise tõrgeteta toimimine kahe poole vahel, säilitades samas turvalisuse kõrge taseme. Avaldan heameelt ettepaneku üle, et protokoll peaks sisaldama sätet, mille kohaselt peaksid ettevõtjad enne kaupade importimist või eksportimist esitama teatava teabe, et tagada tolli turvameetmete nõuetekohane rakendamine. Leian, et on soovitatav kaotada väljumiseelse deklaratsiooni kohustuse kaotamine tingimusel, et EL ja Andorra tagavad oma vastavatel tolliterritooriumidel võrdse turvalisuse taseme, nagu on sätestatud asjaomases õigustikus.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. − Vastastikku turvaliste piiride edendamine ELi naaberriikidega on vajalik, et säilitada meie liidu suveräänsus ja arendada vastastikust koostööd. ELi ja Andorra (mis on kahe suure ELi liikmesriigi, Prantsusmaa ja Hispaania vaheline vürstiriik) piiri kohane kontroll tagab edaspidi kasumlikuma ja sõbralikuma suhte. Hääletasin selle protokolli poolt, sest sellega edendatakse suuremat teabevahetust Andorraga turvalisusega seotud riskijuhtimise ja kontrolli teemal ning ELi tolli turvameetmete standardimist ning toetatakse ohutut kaubavahetust Andorra ja teiste ELi riikide vahel. Kahepoolse kaubanduse laiendamine Andorra ja ELi vahel turvalisemas ja standarditud keskkonnas toob kasu Euroopale tervikuna.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Mina hääletasin Vital Moreira raporti poolt, mis käsitleb tolli turvameetmeid, sest minu arvates on oluline kehtestada hästi määratletud kaubanduseeskirjad riigi jaoks, mis hoolimata sellest, et ta ei kuulu ELi, on selle enklaav ning asetseb seega kaubandusliku lõimumise jaoks ideaalses kohas. Protokolli eesmärk on kindlalt tugevdada tolli turvameetmeid kolmandatest riikidest imporditud ja neisse eksporditud kaupade puhul. Piirikontroll tagab, et kauplevad ettevõtjad esitavad üksikasjalikke andmeid kaubandustehingute ajal, tagades samal ajal õige tasakaalu kaubavoogude kiiruse ja turvalisuse vahel.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus protokolli sõlmimise kohta, millega laiendatakse Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepet tolli turvameetmetele. Nii rahvusvahelise kaubanduse komisjon kui ka siseturu-ja tarbijakaitsekomisjon soovitavad see protokoll sõlmida. Selle uue kokkuleppe sõlmimine on järgmine samm Andorra Vürstiriigi ja ELi vahelise suurema koostöö suunas. Mõlema poole jaoks on oluline tagada, et lepinguga jälgitakse jätkuvalt ELi õigustiku arengut selles valdkonnas. Seda muret on lepingus selgelt väljendatud. Nagu raportöör, rõhutan ka mina vajadust, et komisjon ja Andorra Vürstiriik peaksid veel läbirääkimisi, et võtta arvesse ja vajadusel kohandada kahepoolseid kokkuleppeid vastavalt ajakohastatud tolliseadustiku käimasolevale rakendamisele, mis tuleks ELis lõpule viia kahe aasta jooksul.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Avaldan arvamust seoses protokolli sõlmimisega Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi vahel, millega laiendatakse Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel 28. juunil 1990 kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe reguleerimisala tolli turvameetmetele. Kokkulepe oli aluseks mõlema poole vahelisele tolliliidule. Praegune tolli turvameetmeid käsitlev kokkulepe lisatakse 1990. aasta kokkuleppesse uue IIa jaotisena ja erinevalt tolliliidust kohaldatakse seda põllumajandustoodete suhtes. Ühenduse tolliseadustikku kohaldatakse põhimõtteliselt kaubavahetusele kõikide kolmandate riikidega. Sellegipoolest võimaldatakse selles kasutada erinevaid eeskirju, kui rahvusvahelise lepinguga on ette nähtud julgeoleku erikord. Võttes arvesse asjaomasesse ELi tolliõigustikku tehtud muudatusi, kehtestatakse ettepanekuga ELi ja Andorra vahel erikord, et tagada kauplemise tõrgeteta toimimine kahe poole vahel, säilitades samas turvalisuse kõrge taseme. Nendel põhjustel ning ELi ja Andorra Vürstiriigi vahelise kaubanduse edendamiseks hääletan uute tolli turvameetmete poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Olen poolt. Nõukogu otsuse saatmine Euroopa Parlamendile menetlemiseks nõusolekumenetluse alusel on Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi vahelise protokolli sõlmimist käsitlev õiguslik vahend, millega laiendatakse Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel 28. juunil 1990 kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe reguleerimisala tolli turvameetmetele. Kokkulepe oli aluseks mõlema poole vahelisele tolliliidule. Praegune tolli turvameetmeid käsitlev kokkulepe lisatakse 1990. aasta kokkuleppesse uue IIa jaotisena ja erinevalt tolliliidust kohaldatakse seda põllumajandustoodetele (protokolli artikli 12b lõige 2).

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Tolliliit on Andorra Vürstiriigi ja Euroopa Liidu vahel eksisteerinud alates 1990. aastast kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe alusel. Praeguse muudatusettepanekuga soovitakse, et ühiskomitee määratleks meetmed tolli turvasätete rakendamiseks. Enam ei nõuta väljumiseelset deklaratsiooni, kui nii EL kui ka Andorra tagavad oma suveräänsel territooriumil turvalisuse taseme. Siseturu laienemine toob kasu nii ELi kui ka Andorra kodanikele ja ettevõtetele.

Soovitus: Silvia-Adriana Ţicău (A7-0298/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletan selle ettepaneku poolt, nii et Euroopa Parlament kiidab lepingu sõlmimise heaks. Lühemad ja lihtsamad ning seetõttu vähem kulukad toodete heakskiitmise menetlused ja sertifitseerimistulemuste vastastikune tunnustamine võimaldavad Euroopa ja Kanada ettevõtetel säästa igal aastal miljoneid eurosid. Peale selle toob leping Euroopa Liidule üldist kasu, sest sellega kehtestatakse kõigi liikmesriikide kõigi lennukõlblikkuse valdkondade sertifitseerimistulemuste vastastikune tunnustamine. Lisaks Kanada ja Euroopa turgude konkurentsivõime parandamisele suurendab leping ka turgude ohutust reisija- ja kaubavedude jaoks, sest sellega edendatakse koostööd kõigis sertifitseerimis-, kontrolli- ja jõustamisküsimustes.

  Adam Bielan (ECR), kirjalikult. – (PL) Kanada on maailma juhtiv lennuki- ja lennundustehnika tootja. Praegu on ainult kuuel liikmesriigil sõlmitud lennundusteenuste sertifitseerimist käsitlevad kahepoolsed lepingud. Kavandatav tsiviillennundusohutuse leping parandab, nii nagu USAga sõlmitud leping, oluliselt koostööd liidu ja Kanada vahel ning reguleerib seda küsimust kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Leping võimaldab sertifitseerimissüsteemi ühtlustada. See põhineb mõlema poole süsteemide vastastikusel usaldamisel ning regulatiivsete erinevuste võrdlemisel ning võimaldab minimeerida katsetuste ja kontrollide dubleerimist. Sellega alustatakse ka ühiskontrolle, uurimisi ja ohutusandmete vahetust. Sertifitseerimistulemuste vastastikune tunnustamine võimaldab Euroopa ja Kanada lennundusettevõtetel saavutada oma töös märkimisväärne kokkuhoid. Lepinguga tõstetakse ühelt poolt lennundusturgude konkurentsivõimet ning teiselt poolt suurendatakse – reguleerivate asutuste ühendamisega – ka turgude ohutust. Eeltoodut silmas pidades olen nõus lepingu sõlmimisega.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin poolt, sest see leping on kasulik Euroopa ja Kanada ettevõtetele, lennufirmadele ja reisijatele. Lühemad ja lihtsamad ning seetõttu vähem kulukad toodete heakskiitmise menetlused ja sertifitseerimistulemuste vastastikune tunnustamine võimaldavad säästa miljoneid. Sellega nähakse ette remondi- ja hooldusrajatiste vastastikune kasutamine ja tunnustamine. Pealegi suurendab see turu ohutust ja konkurentsivõimet.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Silvia-Adriana Ţicău raporti poolt, sest Kanadat tuleks pidada sellist laadi lepingute esmatähtsaks partneriks, arvestades seda, et nii Euroopa kui ka Kanada on maailma juhtivad lennukitootjad. See leping võimaldab minimeerida menetluste dubleerimist ning tunnustada vastastikust sertifitseerimist, seega on rahaline sääst ja bürokraatlike menetluste lihtsustamine oluline ning avaldab meie ettevõtetele väga kasulikku mõju.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et ELi ja Kanada vaheline kahepoolne tsiviillennundusohutuse leping, mis on raporti eesmärk, on kasulik eurooplastele, edendades kaubandust mõlema poole vahel. Lepingu eesmärk on minimeerida hindamiste, katsetuste ja kontrollide dubleerimist ning võimaldada nii ELil kui ka Kanadal teineteise lennundustoodete sertifitseerimissüsteeme usaldada. Poolte nõuete ja reguleerimisprotsessi üha täielikuma ühtlustamisega saab importiv asutus väljastada lennundustoote, osa või seadme kohta oma sertifikaadi ilma kõiki eksportiva asutuse korraldatud hindamisi dubleerimata. Euroopa ja Kanada ettevõtted säästavad igal aastal miljoneid eurosid tänu lühematele, lihtsamatele ning seetõttu vähem kulukatele toodete heakskiitmise menetlustele. Kasu saavad ka lennufirmad ning suureneb Kanada ja Euroopa lennundusturgude ohutus.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Sertifitseerimistulemuste vastastikune tunnustamine tagab lühemad ja lihtsamad ning seetõttu vähem kulukad toodete heakskiitmise menetlused, tekitades seejuures Euroopa ja Kanada ettevõtetele väga suurt majanduslikku kasu.

Ma hääletan selle lepingu poolt, sest minu arvates tagab see lisaks majanduslikule kasule ka kõigi liikmesriikide kõigi lennukõlblikkuse valdkondade sertifitseerimistulemuste vastastikuse tunnustamise. See põhineb seega ELis või Kanadas kehtivate süsteemide vastastikusel usaldamisel ning sellega kehtestatakse sellised kohustused ja nähakse ette sellised koostöömeetodid, mis lubavad importival asutusel väljastada lennundustoote, osa või seadme kohta oma sertifikaadi ilma kõiki eksportiva asutuse korraldatud hindamisi dubleerimata. Lepingust saavad kasu ka lennufirmad, kuna lepinguga nähakse ette poolte heakskiidetud remondi- ja hooldusrajatiste kasutamine.

Leping on seega oluline edasiminek turgude jaoks, kus suureneb konkurentsivõime ning ohutus, sest suurem lähenemine ja koostöö kõigis sertifitseerimis-, kontrolli- ja jõustamisküsimustes peaks võimaldama pooltel tagada reisija- ja kaubavedude ohutuse kõrgtaseme.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Silvia-Adriana Ţicău raporti poolt, millega lubatakse Euroopa Parlamendil kohaldada Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelist tsiviillennundusohutuse lepingut. Selle lepinguga tagatakse lennundustoote, osa või seadme sertifitseerimissüsteemi vastastikune tunnustamine lennukõlblikkuse ja hoolduse valdkonnas. See peaks tagama, et ühes riigis sertifitseeritud toodetega ettevõtted ei peaks läbima kogu sertifitseerimisprotsessi teises riigis. See lihtsustus on hea uudis turu jaoks, millel kahe piirkonna vahelise kaubanduse maht on ligi 50 miljardit eurot.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle soovituse poolt, sest ma kiidan heaks lepingu sõlmimise, mis ühelt poolt võimaldab Euroopa ja Kanada ettevõtetel ja lennufirmadel säästa miljoneid eurosid tänu lühematele ja lihtsamatele sertifitseerimismenetlustele ning tagab teisest küljest reisijate ohutuse kõrgema taseme.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Lennundusohutuse ja eri turuosaliste jaoks ühtlustatud eeskirjade tagamine on selle Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu (edaspidi: leping) põhieesmärk.

Leping on sama oluline kui nende kahe piirkonna lennundustööstused, seega hoiab ühiste eeskirjade vastuvõtmine ära selliste protsesside nagu katsetused, hindamised ja sertifitseerimised dubleerimise. Samuti tuleks märkida, et vastastikuse tunnustamise eeskiri ning ühiskontrollid, uurimised ja ohutusandmete vahetamine tagab suurema tõhususe kõikide sidusrühmade jaoks.

Peale selle võimaldab leping olulisel määral säästa mitte üksnes lennundustööstusel, vaid pakub suuremat tõhusust ka lennufirmadele endale, sest nad saavad nüüd kasutada lepinguosaliste heakskiidetud remondi- ja hooldusrajatisi.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ja Kanada vahelised majandus- ja poliitilised suhted on loodud juba ammu ning sellele tuginedes on neis piirkondades sõlmitud juba mitu kahepoolset lepingut. 6. mail 2009 sõlmiti ELi – toona Euroopa Ühenduse – ja Kanada vahel tsiviillennundusohutuse leping; samasugune leping on sõlmitud USAga ning lepingu eesmärk on tugevdada koostööd kahe poole vahel ning vähendada kõikide katsetuste ja kontrollide dubleerimist. Ma hääletasin selle soovituse poolt ning avaldan heameelt kahe poole vaheliste suhete tugevdamise üle. Leping suurendab nii Kanada kui ka Euroopa turgude ohutust ja konkurentsivõimet, sest see on oluline edasiminek tsiviillennundusohutuse rahvusvaheliste standardite kehtestamisel. Kasu saavad ka lennufirmad, kuna lepinguga nähakse ette poolte heakskiidetud remondi- ja hooldusrajatiste vastastikune kasutamine.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle raporti teemaks olev leping käsitleb tsiviillennundusohutuse teatavaid aspekte ning asendab kuus kehtivat lepingut liikmesriikide ja Kanada vahel, mis hõlmavad toodete sertifitseerimist. Nagu raportöör selgelt märgib, ei kuulu kavatsus luua nende kahe riigi vahel täielik avatud lennunduspiirkond (selle teemaga seoses oleme väljendanud tõsist muret) selle lepingu reguleerimisalasse, vaid peaks olema eraldi soovituse teema.

Lepingu põhieesmärgid on minimeerida hindamiste, katsetuste ja kontrollide dubleerimist (kui need ei tulene eeskirjade olulistest erinevustest) ning võimaldada nii ELil kui ka Kanadal teineteise sertifitseerimissüsteeme usaldada. Muude tahkude hulgas saavutatakse see poolte nõuete ja reguleerimisprotsessi üha täielikuma ühtlustamise kaudu.

Leping peaks aitama Euroopa ja Kanada lennundusettevõtetel oluliselt säästa tänu lühematele ja lihtsamatele ning seetõttu vähem kulukatele toodete heakskiitmise menetlustele ja sertifitseerimistulemuste vastastikusele tunnustamisele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See leping puudutab teatavaid tsiviillennundusohutuse aspekte ega käsitle täieliku avatud lennunduspiirkonna loomist nende kahe riigi vahel, mis peaks raportööri arvates olema eraldi soovituse teema. Lepingu põhieesmärk on minimeerida hindamiste, katsetuste ja kontrollide dubleerimist (kui need ei tulene eeskirjade olulistest erinevustest) ning võimaldada nii ELil kui ka Kanadal teineteise sertifitseerimissüsteeme usaldada.

Leping peaks aitama Euroopa ja Kanada lennundusettevõtetel oluliselt säästa tänu lühematele ja lihtsamatele ning seetõttu vähem kulukatele toodete heakskiitmise menetlustele ja sertifitseerimistulemuste vastastikusele tunnustamisele. Raportööri arvates võib leping suurendada ka ohutust, sest reguleerivad ja täitevasutused tihendavad koostööd kõigis sertifitseerimis-, kontrolli- ja jõustamisküsimustes, et tagada reisija- ja kaubavedude ohutuse kõrgtase.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Soovitus puudutab Euroopa Ühenduse nimel 2009. aasta mais alla kirjutatud ohutuslepingut. Lennutranspordi lepingut täiendava lennundusohutuse lepingu sõlmimist silmas pidades on õige, et Kanadat loeti esmatähtsaks, kuna nii Euroopa kui ka Kanada on lennuki-, mootori- ja lennuelektroonika tootjatena maailmaturul esirinnas. Nii nagu Ameerika Ühendriikidega sõlmitud võrreldava lennundusohutust käsitleva lepingu puhul, oli ka siin peasihiks minimeerida hindamiste, katsetuste ja kontrollide dubleerimist ning võimaldada nii ELil kui ka Kanadal teineteise sertifitseerimissüsteeme usaldada. Leping on seega ülesehituselt üldjoontes sarnane liikmesriikide ja Kanada vaheliste kehtivate kahepoolsete tsiviillennundusohutuse lepingutega. Sellega kehtestatakse sellised kohustused ja nähakse ette sellised koostöömeetodid, mis põhinevad mõlema poole süsteemide vastastikusel usaldamisel ning regulatiivsete erinevuste võrdlemisel. Lühemad ja lihtsamad ning seetõttu vähem kulukad toodete heakskiitmise menetlused ja sertifitseerimistulemuste vastastikune tunnustamine võimaldavad Euroopa ja Kanada ettevõtetel säästa igal aastal miljoneid eurosid. Kasu saavad ka lennufirmad, sest see on oluline edasiminek tsiviillennundusohutuse rahvusvaheliste standardite kehtestamisel. Seepärast olen seisukohal, et Euroopa Parlament teeb õigesti, kui kiidab lepingu sõlmimise heaks, sest sellega suurendatakse nii Kanada kui ka Euroopa turgude konkurentsivõimet ja samal ajal ka ohutust.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. − (IT) Kõnealune soovitus puudutab 6. mai 2009. aasta tsiviillennundusohutuse lepingut. Arvestades lepingu koostöövaimu, võin anda oma poolthääle.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Tundsin heameelt selle dokumendi üle, sest läbirääkimissuunistes oli seatud peasihiks minimeerida hindamiste, katsetuste ja kontrollide dubleerimist (kui need ei tulene eeskirjade olulistest erinevustest) ning võimaldada nii ELil kui ka Kanadal teineteise sertifitseerimissüsteeme usaldada. Seda aitaks saavutada poolte nõuete ja reguleerimisprotsessi üha täielikum ühtlustamine, osaliste vahelised korrapärased konsultatsioonid lepingu rakendamisega seotud reguleerivate asutuste jätkuva valmisoleku ja võimekuse kontrollimiseks ning ühiskomitee moodustamine, mis teeks ettepanekuid lepingu rakendamisel kerkivate probleemide lahendamiseks. Teineteise süsteemide suhtes usalduse säilitamiseks nähakse lepinguga ette ühiskontrollid, uurimised, ohutusandmete vahetamine (lennukite ülevaatused ja õnnetustega seotud teave) ning senisest suurem regulatiivne koostöö ja konsulteerimine tehnilisel tasandil, et lahendada küsimused enne, kui need muutuvad lahkarvamusteks. Sellega nähakse ette ühiskomitee ja allkomiteede moodustamine sellistes valdkondades nagu hooldus ja lennukõlblikkuse sertifitseerimine. Kehtestatakse ka tugevad kaitsemeetmed, mis lubavad kummalgi poolel teise poole pädeva asutuse järelduste tunnustamise peatada või lepingu täielikult või osaliselt tühistada. Seejuures on kogu konsultatsioonide, komiteede ja allkomiteede süsteemi mõte siiski tagada, et erimeelsused lahendatakse ammu enne, kui asi nii kaugele jõuab.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) 2009. aasta tsiviillennundusohutuse leping on esimene samm ELi ja Kanada vahelise täieliku avatud lennunduspiirkonna loomise suunas. Teineteise süsteemide suhtes usalduse säilitamiseks nähakse lepinguga ette ühiskontrollid, ohutusandmete vahetamine ning senisest suurem regulatiivne koostöö ja konsulteerimine tehnilisel tasandil, et lahendada küsimused enne, kui need muutuvad lahkarvamusteks.

Lisaks võimaldab ühiskomitee ja allkomiteede moodustamine Euroopa ja Kanada ettevõtetel säästa igal aastal miljoneid eurosid tänu sertifitseerimistulemuste vastastikusele tunnustamisele. Importivad asutused saavad väljastada lennundustoote, osa või seadme kohta oma sertifikaadi ilma kõiki eksportiva asutuse korraldatud hindamisi dubleerimata.

Lepingust saavad kasu ka lennufirmad, kuna lepinguga nähakse ette remondi- ja hooldusrajatiste vastastikune kasutamine. Lisaks Kanada ja Euroopa turgude konkurentsivõime parandamisele suurendab leping ka üleilmset ohutust.

Peale selle on see leping meie arvate oluline, sest sellega kehtestatakse tsiviillennundusohutuse rahvusvahelised standardid ning see peaks olema lähtepunktiks tulevastel läbirääkimistel teiste oluliste lennukitootjatega.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − See leping on kõige kõrgemate eesmärkidega lennutranspordileping ELi ja olulise üleilmse partneri vahel. Lisaks Kanada ja Euroopa turgude konkurentsivõime parandamisele suurendab leping ka turgude ohutust, kuna reguleerivad ja täitevasutused tihendavad koostööd kõigis sertifitseerimis-, kontrolli- ja jõustamisküsimustes, et tagada reisija- ja kaubavedude ohutuse kõrgeim tase. Leping on oluline edasiminek tsiviillennundusohutuse rahvusvaheliste standardite kehtestamisel ning peaks olema lähtepunktiks tulevastel läbirääkimistel teiste oluliste lennuki- ja lennundustehnika tootjatega. Toetan Silvia-Adriana Ţicăud.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) ELi ja Kanada vaheline lennundusohutuse leping, mis on lisa Kanadaga sõlmitud lennutranspordi lepingule, peaks kõrvaldama tehnilised kaubandustõkked. Peasihiks on minimeerida hindamiste, katsetuste ja kontrollide dubleerimist, kuivõrd see on võimalik, ning võimaldada ühtset sertifitseerimist. Tuleb moodustada ühiskomitee, et leida võimalikke lahendusi rakendamisel kerkivatele probleemidele. Koostöö ja sertifitseerimise vastastikune tunnustamine peab toimuma lennukõlblikkuse ja hoolduse valdkonnas. Edaspidi on võimalusi piiramata vastastikuseks tunnustamiseks. Lisaks ühiskomiteele, mille ülesanne on tegeleda praktiliste probleemide ja vaidlustega, on kavas ka ühiskontrollid ja uurimised ning ohutusandmete vahetamine. Tuleb avaldada heameelt, et tugevad kaitsemeetmed lubavad teise poole pädeva asutuse järelduste tunnustamise peatada või lepingu täielikult või osaliselt tühistada, kui see peaks vajalikuks osutuma.

Lepingut tuleb toetada, tingimusel, et toodete heakskiitmise menetlused muutuvad lühemaks ja lihtsamaks, kahjustamata ohutusstandardeid.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Selles soovituses käsitletakse 6. mail 2009. aastal (toonase) Euroopa Ühenduse nimel sõlmitud lennundusohutuse lepingut. Praegu on ainult kuuel liikmesriigil Kanadaga sõlmitud toodete sertifitseerimist käsitlevad kahepoolsed lepingud. Need muutuvad tarbetuks, kui ELi ja Kanada vaheline tsiviillennundusohutuse leping jõustub. Tugevad kaitsemeetmed lubavad teise poole pädevate asutuste järelduste tunnustamise peatada või lepingu täielikult või osaliselt tühistada, kui see peaks soovitavaks osutuma. Lepingut on võimalik täielikult või osaliselt lõpetada. Lepingut tuleb toetada, tingimusel, et toodete heakskiitmise menetlused muutuvad lühemaks ja lihtsamaks, kahjustamata ohutusstandardeid.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Euroopa Ühenduse ja Kanada vaheline tsiviillennundusohutuse leping on kahtlemata mõlema poole jaoks kasulik. Tuleks märkida, et kõige olulisemad lennundustehnika tootjad asuvad ELis ja Kanadas. Mõlemal poolel on selles valdkonnas väga mahukas kaubandus ja eksport. Lennundusohutuse valdkonnas tõhusa koostöö saavutamiseks on väga oluline tagada, et sertifitseerimissüsteemid vastaksid mõlema poole nõuetele. Mul on hea meel, et läbirääkimiste ajal jõuti kokkuleppele hindamiste, katsetuste ja kontrollide dubleerimise minimeerimises. Minu arvates on soovitav lubada importival asutusel väljastada lennundustoote kohta oma sertifikaat ilma kõiki eksportiva asutuse korraldatud hindamisi dubleerimata. Vastastikune tunnustamine lennukõlblikkuse, hoolduse ja hoolduse tegevuslubade valdkonnas kinnitab, et mõlemad pooled usaldavad teineteise süsteeme. Leping võimaldab paremat koostööd mõlema poole reguleerivate asutuste vahel kõigis sertifitseerimis-, kontrolli- ja jõustamisküsimustes. Ühiskontrollide ja uurimiste tegemine ning ohutusandmete vahetamine tagavad reisija- ja kaubavedude ohutuse kõrgtaseme. Tuleks märkida, et selle lepingu jõustumisega muutuvad toodete heakskiitmise ja litsentsimise menetlused paindlikumaks, lühemaks ja odavamaks. See alandab selles sektoris ettevõtete jaoks kulusid.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu sõlmimise poolt, sest minu arvates loob see selge eelise Euroopa Liidu jaoks, kuivõrd sellega kehtestatakse kõigis lennundusega seotud sektorites esitatud dokumentide vastastikune tunnustamine kõikides liikmesriikides. Lepinguga nähakse ette ühiskontrollid, uurimised, ohutusandmete vahetamine, suurem koostöö ja konsulteerimine tehnilisel tasandil. Teineteise sertifitseerimissüsteemide usaldamine tähendab süsteemi turvalisuse suurendamist, mis hoiab kokku aega, mis muidu kuluks kõikide eksportiva asutuse korraldatud hindamiste dubleerimisele, ning tagab kasu lennufirmadele tänu võimalusele kasutada vastastikku remondi- ja hooldusrajatisi. See kõik muudab lennundusturud konkurentsivõimelisemaks ja turvalisemaks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu sõlmimise kohta. Nii nagu Ameerika Ühendriikidega sõlmitud lennundusohutust käsitleva lepingu puhul, seati ka siin läbirääkimistel peasihiks minimeerida hindamiste, katsetuste ja kontrollide dubleerimist ning võimaldada nii ELil kui ka Kanadal teineteise sertifitseerimissüsteeme usaldada. Seda aitaksid saavutada poolte nõuete ja reguleerimisprotsessi üha täielikum ühtlustamine ning osaliste vahelised korrapärased konsultatsioonid lepingu rakendamisega seotud reguleerivate asutuste jätkuva valmisoleku ja võimekuse kontrollimiseks. Need meetmed võivad aidata Euroopa ja Kanada ettevõtetel säästa igal aastal miljoneid eurosid tänu lühematele ja lihtsamatele ning seetõttu vähem kulukatele toodete heakskiitmise menetlustele. Sertifitseerimistulemuste vastastikune tunnustamine toob ELile väga suurt kasu, sest sellega kehtestatakse kõigi liikmesriikide kõigi lennukõlblikkuse valdkondade sertifitseerimistulemuste vastastikune tunnustamine.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Peasihiks on siinkohal võimaldada nii ELil kui ka Kanadal teineteise sertifitseerimissüsteeme usaldada. Seda aitaks saavutada poolte nõuete ja reguleerimisprotsessi üha täielikum ühtlustamine, osaliste vahelised korrapärased konsultatsioonid lepingu rakendamisega seotud reguleerivate asutuste jätkuva valmisoleku ja võimekuse kontrollimiseks ning ühiskomitee moodustamine, mis teeks ettepanekuid lepingu rakendamisel kerkivate probleemide lahendamiseks. Leping on ülesehituselt üldjoontes sarnane liikmesriikide ja Kanada vaheliste kehtivate kahepoolsete tsiviillennundusohutuse lepingutega. See põhineb mõlema poole süsteemide vastastikusel usaldamisel ning regulatiivsete erinevuste võrdlemisel. Sellest tulenevalt kehtestatakse lepinguga sellised kohustused ja nähakse ette sellised koostöömeetodid, mis lubavad importival asutusel väljastada lennundustoote, osa või seadme kohta oma sertifikaadi ilma kõiki eksportiva asutuse korraldatud hindamisi dubleerimata. Seega kuna Kanada ja Euroopa turud muutuvad konkurentsivõimelisemaks ja ohutumaks ning toodete heakskiitmise menetlused lühemaks ja lihtsamaks, hääletan kõnealuse ettepaneku poolt.

  Zuzana Roithová (PPE) , kirjalikult. – (CS) Mul ei ole olulisi reservatsioone ELi ja Kanada tsiviillennundusohutuse lepingu suhtes. Sellegipoolest jäin erapooletuks. Selle põhjuseks on ELi, Tšehhi Vabariigi ja Kanada vaheliste suhete lahendamata olukord seoses ühepoolse viisanõude kaotamisega Tšehhi kodanike suhtes. Olen korduvalt hoiatanud, et Tšehhi Vabariigi parlament takistab samadel põhjustel seonduva lennunduslepingu ratifitseerimist. Tahan kutsuda komisjoni üles seda probleemi lõpuks täie tõsidusega lahendama. Volinik Malmströmi leige suhtumine on põhjuseks, miks probleem on juba kaks aastat lahendamata, ning see on halvendanud Tšehhi Vabariigi ja Kanada suhteid.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Olen poolt. Käesolev soovitus puudutab (toonase) Euroopa Ühenduse poolt 6. mail 2009 alla kirjutatud ohutuslepingut. 17.–18. detsembril 2009 alla kirjutatud ELi ja Kanada vahelist lennutranspordi lepingut, millega luuakse lõpuks ELi ja Kanada vahel täielik avatud lennunduspiirkond, käsitletakse eraldi soovituses. Praeguseks on ainult kuuel liikmesriigil Kanadaga sõlmitud toodete sertifitseerimist käsitlevad kahepoolsed lepingud. Need kaotavad kehtivuse, kui ELi ja Kanada tsiviillennundusohutuse leping (edaspidi: leping) jõustub. Kuna tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamine kuulub liidu ainupädevusse, saab lepingu sõlmida nõukogu otsusega. Erinevalt lennutranspordi lepingust ei toimu selle lepingu ajutist kohaldamist ja liikmesriigid ei pea seda ratifitseerima. On mõistetav, et lennutranspordi lepingut täiendava lennundusohutuse lepingu sõlmimist just Kanadaga loeti esmatähtsaks, kuna nii Euroopa kui ka Kanada lennuki-, mootori- ja lennuelektroonika tootjad on maailmas esirinnas. Tsiviillennundustehnika kogueksport ületab 50 miljardit eurot, samas kui Euroopa ja Kanada vahelise lennukite, kosmosetehnika ja nende osadega toimuva kaubavahetuse koguväärtus oli 2008. aastal üle 49 miljardi euro.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) See ELi ja Kanada vahel sõlmitud tsiviillennundusohutuse leping järgib Euroopa Parlamendi 2011. aasta märtsis vastu võetud horisontaalset kokkulepet. Kanada on selles valdkonnas ELi liikmesriikide jaoks strateegiline riik, sest mõlemad pooled on lennuki-, mootori- ja lennuelektroonika tootmisel maailmas esirinnas; Kanada on praegu ka ELi tähtsuselt üheteistkümnes kaubanduspartner. Selle lepingu eesmärgid on muuta kauba- ja teenuste vahetus lihtsamaks, kõrvaldades tehnilised kaubandustõkked, ning vähendada lennukõlblikkuse hindamiste, katsetuste ja kontrollide dubleerimist, rakendades vastastikkuse põhimõtet. Täieliku avatud lennunduspiirkonna loomine on mõlema poole jaoks majanduslikult kasulik. Suurem lihtsustamine ja halduskulude vähendamine Euroopa ja Kanada ettevõtete jaoks suurendab majanduslikku konkurentsivõimet ja reisijate ohutust. Transpordi- ja turismikomisjoni asendusliikmena hääletasin selle raporti poolt, aga ma rõhutan veel kord, et Euroopa Parlament peaks täitma oma uusi Lissaboni lepingus sätestatud kohustusi ning teda tuleks hoida kursis rahvusvaheliste lepingute läbirääkimiste kõikides etappides.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Lepingu eesmärk on minimeerida hindamiste, katsetuste ja kontrollide dubleerimist, võimaldades mõlemal poolel kasutada teineteise sertifitseerimissüsteeme. See vastastikune usaldus lepinguosalise käitatava süsteemi vastu põhineb nõuete ja reguleerimisprotsessi ühtlustamisel ning poolte vahelistel korrapärastel konsultatsioonidel ja ühiskomitee moodustamisel. Tänu lühematele ja vähem kulukatele toodete heakskiitmise menetlustele säästavad selle sektori ettevõtted igal aastal miljoneid ning suudavad suurendada oma konkurentsivõimet. Leping suurendab turu konkurentsivõimet ja ohutust, sest täitevasutused peavad tegema tihedamat koostööd.

Raport: Miroslav Mikolášik (A7-0111/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Selles raportis märgitakse, et ühtekuuluvuspoliitika üldeesmärkide täitmise võtmetingimuseks on korralik finantsdistsipliin ja vahendite eraldamise läbipaistvus, mis aitab suurendada vastutust strateegiliste eesmärkide puhul. On vaja teha täiendavaid jõupingutusi selleks, et vältida liigseid viivitusi ning parandada rakendamise tulemusi.

Rõhutan ka vajadust suurema koostoime järele muude poliitikavahenditega. Ühtekuuluvuspoliitika peaks jätkuvalt aitama vaesematel piirkondadel teistele järele jõuda ning kohandama oma eesmärke praeguste ja tulevaste katsumustega, tagades aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ühtekuuluvuspoliitikal on praegu suurem potentsiaal kui kunagi varem ning seda ei tohiks alahinnata; sellega suudetakse parandada vähem arenenud piirkondi, mida iseloomustavad püsivalt ebasoodsad geograafilised või looduslikud tingimused. Kättesaadavate vahendite kasutamata jätmine või nende tarbetu kulutamine oleks väga kahetsusväärne ning seepärast on õige võtta kiiresti kasutusele tulemustele orienteeritud käsitlusviis selgete ja mõõdetavate eesmärkide ja tulemuslikkuse näitajate seadmise kaudu. Esimene samm, mida tuleks kohaldada kõikide ühenduse vahendite suhtes, on lihtsustada menetlusi ning muuta vahendite kasutamine paindlikumaks, vähendades bürokraatlikke tõkkeid, liigsuuri halduskulusid ning kõrvaldada muud segavad asjaolud, mis takistavad poliitiliste eesmärkide saavutamist tööturule juurdepääsu ja vaesuse vastu võitlemise valdkonnas. Ei tohiks unustada seda, et ühtekuuluvuspoliitika on pikaajaline mehhanism; seepärast on töö viimine kindlale alusele, seades täpsed eesmärgid ning andes igale juhtimistasandile selge pädevus, edu võtmeks, millega tagatakse nähtavad tulemused alles programmitöö teises osas.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamine on üks Euroopa projekti olulisi eesmärke. See on eesmärk, mille poole kõik liikmesriigid Euroopa integratsiooniprotsessi raames püüdlevad. Just seetõttu arvan, et ühtekuuluvusprojektide rahastamine peab põhinema rangel finantsdistsipliinil, strateegilistes valdkondades toimival rakendamisel ning lisaks hea valitsemistava põhimõttel. Eesmärk on vähendada Euroopa piirkondade vahelisi erinevusi. Ent selle poliitika rakendamise kogu menetlust tuleb soovitud eesmärgi saavutamiseks lihtsustada. Vahendeid tuleb kasutada ning ma arvan, et me peame saama jagu suurimast vaenlasest, mis takistab selliseid projekte ning viib need ummikseisu: see on ülemäärane Euroopa bürokraatia. Me ei tohi ajada bürokraatiat segamini läbipaistvusega, sest sugugi mitte iga kirjapandud fakt või faili salvestatud heakskiit ei aita ühtekuuluvusprojekte läbipaistvaks muuta.

Euroopa piirkondade vahelised erinevused on välja kujunenud pika aja vältel. Ma toetan raportis esitatud ettepanekut, et nende erinevuste vähendamiseks ja Euroopa integratsiooniprotsessi lihtsustamiseks kõikide liikmesriikide jaoks peame lühendama aega, mida on vaja rahastamise heakskiitmiseks, ning kärpima bürokraatiat ja koos sellega kõiki eeskirju ja menetlusi, mis tarbetult pigem pärsivad kui edendavad Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikat.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Minu kolleegi Miroslav Mikolášiku koostatud rakendusraport näitab suurepäraselt, mida ühtekuuluvuspoliitikaga on 2007.–2013. aasta rahastamisperioodil saavutatud. See näitab, et see poliitika on kasulik, sest selle osakaal majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisel Euroopa Liidus on kahtlemata suur. Peale selle tahan rõhutada, et selle raporti vastuvõtmine on ideaalselt ajastatud, sest see on rikastanud tulevase ühtekuuluvuspoliitika (2014–2020) arutelu. Euroopa Komisjon avaldabki lähiajal oma ettepanekud eesmärgiga seda poliitikat ajakohastada ja seega parandada.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Nii-öelda ühtekuuluvuspakme hääletus saadab selge sõnumi seoses meie sooviga kehtestada ühtekuuluvuspoliitika, mis väljendab solidaarsust ning on tõhus ja kõrgete eesmärkidega, sest see on endiselt Euroopa üks kõige olulisemaid poliitikavaldkondi. Ajal, mil üleilmne kriis on halvendanud mitme piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning mil me juba arutame tulevast ühtekuuluvuspoliitikat, on oluline, et Euroopa Parlament rõhutaks oma vastuseisu kõikidele püüetele natsionaliseerida ühtekuuluvuspoliitikat või muuta see valdkondlikumaks. Eelkõige selles raportis, mille eesmärk oli hinnata programmide rakendamist, koostas Euroopa Parlament hinnangu ning tõstis esile edusamme, raskusi ja võimalikke lahendusi. Sellest on eelolevatel kuudel palju abi, kui Euroopa Liit kehtestab alates 2013. aastast uue ühtekuuluvuspoliitika, mis peab kõrvaldama praeguse poliitika puudujäägid. Eelkõige on oluline lihtsustada ja kiirendada jaotamismenetlusi, eriti VKEde kasuks, ning julgustada rahastamist mitme fondi ja ristfinantseerimise kaudu. Seepärast hääletasin selle raporti poolt, nagu ka kolme ülejäänud raporti poolt, et taas rõhutada seda, et ma soovin järgida seda olulist poliitikat, kutsudes samal ajal üles tegema teatavaid muudatusi, mis on osutunud vajalikuks uute katsumustega tegelemisel.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Nagu tõendavad riiklikes aruannetes avaldatud faktid ja arvnäitajad, teevad liikmesriigid edusamme ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisel, hoolimata asjaolust, et riikide ja piirkondade tasandil on täheldatud mõningaid erinevusi. Tuletan lisaks meelde, et ühtekuuluvuspoliitika on pikaajaline mehhanism ning suuremat osa tulemusi on oodata programmitöö perioodi hilisemas etapis. Minu arvates on ühtekuuluvuspoliitika üldeesmärkide saavutamise olulised eeltingimused korralik finantsdistsipliin ja eelkõige vahendite eraldamise läbipaistvus. Tulevase, ajavahemikuks 2014–2020 ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika ülesehitus on järgmiste aastate poliitiliste arutelude keskmes. Eelseisva programmitöö perioodi läbirääkimisi arvestades leian, et tugev ja hästi rahastatud ELi regionaalpoliitika on sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamise vältimatu tingimus. Seetõttu ei tohi ühtekuuluvuspoliitikale eraldatavaid vahendeid järgmisel programmitöö perioodil mingil juhul vähendada. Hoidumaks lisaks stsenaariumidest, mille puhul vahendid jäävad kasutamata liiga keerukate määruste ja menetluste tõttu, on oluline ühtekuuluvuspoliitika juhtimist ja rakendamist lihtsustada.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) See Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek 2010. aasta aruande kohta, mis käsitleb ühtekuuluvuspoliitika 2007.–2013. aasta programmide rakendamist, sisaldab meie poliitiliste tõekspidamistega vastuolus olevaid punkte ning seepärast ei saa neid toetada. Eelkõige kutsutakse ettepanekuga üles parandama ja hõlbustama teenuseid roma kogukonnale, mis on ettepanekus määratletud kui marginaliseerunud kogukond. Lega Nord on alati toonitanud, et roma vähemust ei saa kuidagi pidada sotsiaalse marginaliseerumise ohvriks selles mõttes, et see vähemus keeldub ise end meie ühiskonda integreerimast. Seepärast leian, et seda ettepanekut, milles käsitletakse romasid marginaliseerumise ohvritena ja kutsutakse üles neid privilegeeritult kohtlema väidetava marginaliseerumise tõttu, ei saa heaks kiita. Seega hääletasin selle vastu.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest ühtekuuluvuspoliitika osutub jätkuvalt asjakohaseks, sest see aitab suurel määral kaasa sotsiaal-majandusliku keskkonna paranemisele. Peale selle on ühtekuuluvuspoliitika eesmärk Euroopa piirkondade arengutaseme erinevuste vähendamine, ajakohastamise ja kestliku arengu hõlbustamine ning Euroopas valitseva solidaarsuse väljendamine. Sellisena on ühtekuuluvuspoliitika osutunud Euroopa integratsiooni edenemise oluliseks vahendiks, luues samas kõigi Euroopa poliitikavaldkondade tugeva koostoime. Kindlasti valitseb Euroopa piirkondade vahel jätkuvalt silmatorkav majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane ebavõrdsus. Osa sellest tuleneb kahest viimasest laienemisest ning osaliselt on ebavõrdsust süvendanud üleilmse finants- ja majanduskriisi otsesed tagajärjed. Liikmesriigid suhtuvad uutesse nõudmistesse positiivselt ja täidavad edukalt ühtekuuluvuspoliitika eesmärke, mida tõendavad riiklikes aruannetes esitatud faktid ja arvnäitajad, kuigi riikide ja piirkondade kaupa on tase olemuselt ebaühtlane. Pidades silmas seda, et Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on peamine vahend inimeste tööturule kaasamiseks, sest aitab võidelda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja töötuse, soolise ebavõrdsuse ning (puuetega inimeste, sisserändajate, eakate inimeste) sotsiaalse diskrimineerimisega, palub Euroopa Parlament komisjonil suurendada ESFi potentsiaali ja finantsautonoomiat. Peale selle peaksime lihtsustama projektide juhtimist ning ühtlustama ja parandama menetlusi ja tõhustama käimasolevate projektide järelevalvet.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Ühtekuuluvuspoliitika on üks ELi 2020. aasta strateegia eesmärke ning seetõttu tuleb pöörata rohkem tähelepanu nende toimingute kooskõlastamisele ELi ja liikmesriikide vahel, mis sellest sektorist sõltuvad. Seepärast hääletasin selle dokumendi poolt. Majanduskriis, samuti ajavahemikuks 2007–2013 suunatud poliitika reform on põhjustanud Euroopas aktiivsuse vähenemise. Eesmärgiga saada ühtekuuluvuspoliitika pakutavast potentsiaalist täiel määral kasu, nagu raportöör on selgelt märkinud, on vaja otsusekindlamalt vähendada lõhet kõrgelt arenenud ja vähem arenenud ELi piirkondade vahel. Selle eesmärgi saavutamine on minu arvates võimalik, kui suurendatakse ühtekuuluvuspoliitika jaoks mõeldud vahendeid ning võimaldatakse suuremat kontrolli projekti heakskiitmise ja investeerimisviiside üle.

  Philip Bradbourn (ECR), kirjalikult. − Ütlen Pieperi, Sanchez-Schmidi, Stavrakakise, Vlasáki ja Mikolášiku raportite kohta järgmist. konservatiivsed Euroopa Parlamendi liikmed on otsustanud need raportid ühtekuuluvuspoliitika tulevase suuna kohta tagasi lükata, v.a Vlasáki raport, mille puhul me jäime erapooletuks. See tuleneb mitmest olulisest põhjusest: see on meie vastuargument, et liikmesriikides praegu toimuva eelarvepoliitika konsolideerimise ajal on täiesti vastuvõetamatu, et ELi suur ühtekuuluvuseelarve peaks jääma neist pingutustest puutumata. Üldiselt ei võeta nendes raportites arvesse konservatiivide kartusi, mis on seotud sellega, kas EL juhib ühtekuuluvuspoliitikat põhjendatult. Nad lükkavad tagasi kõik otsused, mis võimaldavad rikkamatel liikmesriikidel rahastada oma piirkondlikku arengut ning hoida ära väiksemamahulise, tõhusama ja sihipärasema ühtekuuluvuspoliitika kujunemist Euroopa vaeseimate piirkondade jaoks. Selle asemel tehakse ettepanek uute bürokraatlike vahendite kohta, nagu makropiirkondlikud üksused, ning rahvusriiki nõrgestab jälle ulatuslik nihe piirkondlikkuse suunas. Praegune karm aeg pakub ELile võimaluse kulutada vähem vanadele ja kulukatele prioriteetidele. Need aruanded liiguvad täiesti vales suunas.

  David Casa (PPE), kirjalikult. − Toimikud, milles analüüsitakse seda, kui tõhusalt on ELi õigusaktid liikmesriikides üle võetud, on väga olulised. Kordan raportööri järeldusi, eriti neid, mis puudutavad VKEde tähtsust Euroopa majanduse jaoks ning vajadust hõlbustada juurdepääsu rahastamisele, samuti vajadust julgustada rohkem VKEsid osalema uuenduslikes projektides, suurendades sellega konkurentsivõimet. Muu hulgas ka nendel põhjustel olen otsustanud hääletada selle toimiku poolt.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Praegu Euroopa Liidus valitsevat kriisi arvestades on hiljuti kehtestatud ühtekuuluvuspoliitika üks tõhusaid viise ELi majandust ergutada. Mikolášiku raport ühtekuuluvuspoliitika 2007.–2013. aasta programmide rakendamise kohta, mida ma toetasin, on selles mõttes kasulik abivahend selle poliitika eesmärkide uuesti määratlemisel. Kutsudes üles lihtsustatud, paremale ja läbipaistvale abi jaotamisele Euroopa 2020. aasta strateegia raames, üritatakse selle raportiga stimuleerida Euroopa ühtekuuluvusprogramme, et vähendada halduskoormust. Halduskoormus on põhjus, miks enamikku eraldatud vahendeid praegu kinni hoitakse.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ühtekuuluvuspoliitika 2007.–2013. aasta programmide rakendamist, sest minu arvates on vaja kohandada ühtekuuluvuspoliitikat probleemidega, mis Euroopa piirkondades esinevad, toetades arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühtekuuluvuspoliitika jääb üheks olulisemaks ELi poliitika alustalaks, sest see on vajalik Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks. Just seetõttu peaks ühtekuuluvuspoliitika jätkuvalt toetama kindlalt kõiki Euroopa piirkondi, aidates tagada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.

Ajal, mil Euroopas valitseb seninägematu majandus-, finants- ja sotsiaalkriis, mis mõjutab eelkõige teatavaid piirkondi, mis olid niigi nõrgemad, on edaspidi väga oluline, et ühtekuuluvuspoliitikal oleks tasakaalustatud ja säästvas arengus jätkuvalt oluline roll.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See dokument, mille raportöör on Miroslav Mikolášik, järgib komisjoni teatist „Ühtekuuluvuspoliitika: 2010. aasta strateegiaaruanne 2007.–2013. aasta programmide rakendamise kohta”. See on esimene range hinnang ligi 450 tööprogrammi rakendamise kohta, mille komisjon on vastu võtnud. ELi ühtekuuluvuspoliitika on osa Euroopa solidaarsusraamistikust, mis hõlmab 27 liikmesriiki ja nende 271 piirkonda, ning selle eesmärk on kaotada praegused majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused ELis.

See raport on seda olulisem, kui arvestada Euroopas valitsevat majandus- ja finantskriisi, seega peaks see olema vahend ühtekuuluvuse rahastamise ümber jaotamiseks ja maksimeerimiseks. Arvestades madalat rakendusmäära, tuleb luua mehhanismid, mis võimaldavad kõige ebasoodsamas olukorras liikmesriikidel kasutada neile eraldatud vahendeid, mille puhul esineb oht, et nad on sunnitud need ELile tagastama, mis jaotab need ümber rikkamatele riikidele. Seepärast avaldan heameelt selle raporti vastuvõtmise üle, mille poolt ma hääletasin, mitte üksnes tänu selles pakutud lahendustele, vaid tänu selles kavandatud tulevase ühtekuuluvuspoliitika struktuurile.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles raportis tunnistatakse ühtekuuluvuspoliitika puhul esinevaid probleeme, alustades mitmeaastase finantsraamistiku ja õigusaktide pakme üle peetavate läbirääkimiste hilist lõpuleviimist, põhjustades viivitusi riiklike strateegiate ja rakenduskavade väljatöötamises. Neid tegureid on süvendanud 2007.–2013. aastaks eraldatud vahendite ebapiisavus, võttes eelkõige arvesse ELi laienemist ning vaid 27,1% olemasolevate vahendite kasutamist praegusel perioodil, samuti riikliku kaasrahastamise ja halduskoorma jätkumist. See olukord osutab mõningatele ühtekuuluvuspoliitika vigadele ja nõrkustele, mida me oleme alati tauninud.

Sellised riigid nagu Portugal triivivad veelgi kaugemale lubatud majanduslikust ja sotsiaalsest arengust, mis lähendaks neid ELi keskmisele. Riiklik kaasrahastamine on jätkuvalt takistus vahenditele juurdepääsul, eriti nõrgema majandusega riikide jaoks, kus tagastatakse jätkuvalt miljoneid eurosid riikidele, mis saavad enim kasu peamistest ELi poliitikavahenditest, eriti majandus- ja rahaliidust ja siseturust. See pigem suurendab kui vähendab ebavõrdsust nende riikide vahel.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles raportis tunnistatakse ühtekuuluvuspoliitika puhul esinevaid probleeme, mis algasid mitmeaastase finantsraamistiku ja õigusaktide pakme üle peetavate läbirääkimiste hilise lõpuleviimisega, põhjustades viivitusi riiklike strateegiate ja rakenduskavade väljatöötamises, ajavahemikuks 2007-2013 eraldatud vahendite ebapiisavuse, võttes eelkõige arvesse ELi laienemist, ning praegusel perioodil ainult 27,1% kättesaadavate vahendite kasutamise, samuti riikliku kaasrahastamise ja bürokraatiakoorma jätkumise. See osutab selgelt ühtekuuluvuspoliitika vigadele ja nõrkustele, mida me oleme alati tauninud.

Sellised riigid nagu Portugal triivivad veelgi kaugemale lubatud majanduslikust ja sotsiaalsest arengust, mis lähendaks neid ELi keskmisele. Seda kõike süvendavad ELi poliitika võtmevaldkonnad, eriti majandus- ja rahaliit, siseturu konkurents ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Rakendusaruannetes analüüsitakse ELi määruste rakendamist liikmesriikide õiguses ja nende jõustamist liikmesriikides. Ühtekuuluvuspoliitika puhul koosneb õigusraamistik otse kohaldatavatest määrustest. Komisjoni raportis „Ühtekuuluvuspoliitika: 2010. aasta strateegiaaruanne 2007.–2013. aasta programmide rakendamise kohta” analüüsitakse seega, kas liikmesriigid on nõuetekohaselt kohaldanud õigusnorme, samuti seda, kuidas liikmesriigid on ühenduse strateegilisi suuniseid mõistnud ja hallanud, rakendades riiklikke strateegilisi raamistikke ja rakenduskavasid. Ühtekuuluvuspoliitika näitab selle olulisust, aidates oluliselt kaasa sotsiaal-majandusliku keskkonna arengule. Liikmesriigid teevad edusamme selle eesmärkide saavutamisel, mida kinnitavad riiklikes aruannetes esitatud faktid ja andmed. Ent olulised eeltingimused ühtekuuluvuspoliitika üldeesmärkide saavutamiseks on loomulikult korralik finantsdistsipliin ja vahendite eraldamise läbipaistvus. Strateegiaaruannete koostamine kui uus vahend võib kaasa aidata vastutuse suurendamisele poliitika eesmärkide saavutamisel. Samamoodi on endiselt väga soovitavad ja õigustatud sammud, mis toovad kaasa ühtekuuluvuspoliitika juhtimise ja rakendamise lihtsustamise, et täita selle poliitika eesmärke ning seega aidata kaasa Euroopa solidaarsusele.

  Adam Gierek (S&D), kirjalikult. – (PL) Mina hääletasin poolt, sest hoolimata probleemidest Ühtekuuluvusfondist pärit raha kasutamisel, tuleks praegust ühtekuuluvuspoliitikat kujundada jätkuvalt järjepidevalt, pidades silmas selle pikaajalist eesmärki. Liidu ühtekuuluvus tähendab majanduslikult mahajäänud piirkondade potentsiaali tõhusat kasutamist ja majanduskasvu, kasutades kogu liidus mastaabisäästu. Seega keskendutakse sidetaristu investeeringutele, mis lihtsustab ühisturu toimimist, ning ökoloogiale. Uues finantsperspektiivis ei tohi vahendeid valdkondlikelt projektidelt ära võtta.

Samuti tuleb parandada ühtekuuluvust liikmesriikide sees ning kasutada paremini rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud kliimamuutusega seotud taristuinvesteeringuteks, näiteks hüdrotehniliste rajatiste jaoks. Näiteks Poolas kasutatakse kesiselt Ühtekuuluvusfondi vahendeid, mis on ette nähtud avaliku sektori sideprojektideks, nagu raudteed, trammid ja internet. Tähelepanu tuleb pöörata vahendite tõhusamale kasutamisele ringlussevõtu kaudu. Soojusmajanduse ajakohastamiseks eraldatud liidu vahendite osakaal protsentides on samuti liiga väike, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Liidu huvides on kaotada lõhe oluliste keskuste ja arengus mahajäänud ääremaade vahel, et ääremaad ei oleks vaid turunišid ja töötajate reservuaarid.

  Gunnar Hökmark (PPE), kirjalikult. − (SV) Rootsi konservatiivid ei jaga raportis väljendatud entusiasmi tõukefondide ühtekuuluvuspoliitikas kasutamise üle. Me oleme kriitilised süsteemi praeguse ülesehituse ja kohaldamisala suhtes, aga sellegipoolest on oluline see, kuidas vahendeid kasutatakse. Selles omaalgatuslikus raportis ei toetata täiendavate vahendite eraldamist fondidesse ning selles märgitakse ka, et eelistada tuleks eraldiste puhul teadus- ja arendustegevust. Seega saime raportit toetada.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Avaldasin heameelt selle dokumendi üle, sest tuleb kiiresti võtta parandusmeetmeid, et parandada projektide kehvasid tulemusi teatavates prioriteetsetes valdkondades. Dokumendis soovitatakse põhjalikult analüüsida rakendamisprobleeme nendes valdkondades, kus tekkisid konkreetsed viivitused projektide valikul. Ta kutsub sellega seoses liikmesriike üles suurendama jõupingutusi projektide valiku tõhustamiseks valdkondades, kus on viivitusi, ja kiirendama kõikide valitud projektide rakendamist, et vältida kokku lepitud eesmärkide täitmata jätmise riski. Raportis juhitakse tähelepanu asjaolule, et VKEdel kui uuendusmeelsetel osalistel on oluline roll majanduses, ning et seepärast tuleb arendada seda sektorit muu hulgas Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamise kaudu, lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele ja käibekapitalile ning julgustada VKEde osalust uuenduslikes projektides, et suurendada nende konkurentsivõimet ja tööhõivevõimalusi. Arvan, et mõnes valdkonnas takistab projektide tõhusat valikut ja rakendamist asjaolu, et puuduvad vajalikud eeltingimused, nagu lihtsamad taotlusmenetlused riigi tasandil, selged riiklikud prioriteedid teatavates sekkumisvaldkondades, ELi õigusaktide õigeaegne ülevõtmine ja ühendatud institutsiooniline ja haldussuutlikkus ning liigne bürokraatia riigi tasandil. Dokumendis kutsutakse seetõttu liikmesriike ja piirkondi üles hõlbustama poliitika rakendamist, tegeledes nimetatud probleemidega ja kohandades eelkõige õigusraamistikku riigiabi, riigihangete ja keskkonnanormide valdkonnas, ning viima ellu institutsioonilisi reforme.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Ühtekuuluvuspoliitika on alati olnud Euroopa majanduse taastamise kava väga oluline osa, mille kaudu muutub tõukefondide roll kõigi jaoks selgeks. Pidades eelkõige silmas väikeettevõtteid, sest neid peetakse territooriumil arengu põhjustajateks, on edendatud ühtekuuluvusmeetmeid eesmärgiga toetada piirkondlikke tööturge, vähendades soolist eraldamist ja ebavõrdsust, hõlbustada institutsioonidevahelist dialoogi ning parandada taristut ja teenuseid ebasoodsamates mikropiirkondades, kus sotsiaalselt tõrjutud isikute osakaal on suur. Need sekkumised, mis on vaid mõned paljudest, on erilised ja vajalikud, et säilitada territooriumide jaoks vajalik tasakaal. Seda raportit toetades tunnustan Miroslav Mikolášiku tehtud olulist tööd ning avaldan lootust, et ühtekuuluvuspoliitika tagab ka järgmisel programmitöö perioodil territooriumide ja Euroopa majanduse ühtlustamise ja arengu.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Ühtekuuluvuspoliitika rakendamine 2007.–2013. aastal väärib Euroopa Parlamendi tähelepanu mitmel olulisel põhjusel, mis on järgmised: ühtekuuluvuse korrapärane suurenemine on strateegiliselt tähtis liidu tuleviku jaoks; Ühtekuuluvusfond on võimalus uute liikmesriikide jaoks ja nende piirkondade jaoks, kus on eriti keerulised arengutingimused; viimastel aastatel on eelarvekontrollikomisjon väljendanud reservatsioone seoses poliitika rakendamisega, sest veamäär on liiga kõrge. Mikolášiku raport väärib toetust.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) See strateegiline aruanne on ühtekuuluvuspoliitika uus joon. Selle abil saab õigeaegselt tõendust rakendamise edusammudest kõigis 27 ELi liikmesriigis ning see edendab meetmete läbipaistvust ühenduse prioriteetidega integreerimise kaudu.

Liikmesriikide tehtud edusamme võib pidada mõistlikuks, arvestades sotsiaal-majandusliku olukorra tõsist halvenemist tulenevalt üleilmsest kriisist ning ajavahemikuks 2007–2013 poliitikas tehtavatest reformidest. Mitmel põhjusel esineb endiselt ilmselge lõhe ELi eri piirkondade vahel. Edusammud erinevad märkimisväärselt riigiti ja valdkonniti: teatavates strateegilistes valdkondades esineb projektide valikul teatavaid viivitusi.

Erilist muret tekitavad valdkonnad, kus tuleks korraldada viivituse põhjuste põhjalik analüüs, on järgmised: raudteesektor, teatavad energeetika- ja keskkonnainvesteeringud, digitaalmajandus, sotsiaalne kaasatus, valitsemine ja suutlikkuse suurendamine. Seetõttu on vaja teha täiendavaid jõupingutusi selleks, et vältida liigseid viivitusi, parandada rakendamise tulemusi ning tagada rangem finantsdistsipliin.

Ühtekuuluvuspoliitika olulisust tõestab jätkuvalt selle märgatav panus sotsiaal-majandusliku keskkonna parandamisse. Ühtekuuluvuspoliitika üldeesmärkide täitmise peamisteks eeltingimusteks on korralik finantsdistsipliin ja vahendite eraldamise läbipaistvus.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Ühtekuuluvuspoliitika tagab meie sotsiaal-majandusliku keskkonna parandamise, mis aitab vähendada piirkondade arengutasemete erinevusi ning hõlbustab ajakohastamist ja jätkusuutlikku majanduskasvu. See on tõhus ja tulemuslik vahend, et reageerida finantskriisi tekitatud sotsiaal-majanduslikele probleemidele. Vähem arenenud ja kõrgelt arenenud ELi piirkondade vaheliste erinevuste vähendamiseks tuleb julgustada liikmesriike parandama tõukefondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamisvõimet. Liikmesriigid peavad aktiivsemalt osalema ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamises. Nende eesmärkide saavutamisel on oluline tagada, et projekte valitakse ja rakendatakse nõuetekohaselt ilma ühegi viivituseta. Järelikult peab olema tõhus kontrolli- ja jälgimismehhanism ning tuleb vähendada bürokraatiat ja halduskoormust. Tuleks märkida, et eritähelepanu tuleks pöörata ja rahastamist eraldada transpordile, mis on väga tähtis tegur territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse rakendamisel. Olen pettunud, et raudteesektori investeeringute tase on allpool maanteetranspordi sektori investeeringute taset. Peale selle tekitavad viivitused raudteesektori investeeringute puhul väga suurt kahju üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) rakendamisele. Tuleks märkida, et väikeettevõtete jaoks on tõukefondid väga oluline majanduslik stiimul. Oluline on kasutada nende fondide pakutud võimalusi, et luua soodsad tegevustingimused VKEde jaoks, parandades rahastamisvõimalusi ning edendades osalust mitmesugustes uuenduslikes projektides ja koostöös kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Ühtekuuluvuspoliitika on sotsiaal-majandusliku arengu oluline alustala ning liikmesriigid on uued nõuded positiivselt vastu võtnud ja võtavad kiiresti teatavaks ELi suuniseid, tehes olulisi edusamme poliitilise ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamisel. Nii nähtub 2010. aasta aruannet käsitlevast raportist; seega lootes, et see nii jätkub, hääletan ühtekuuluvuspoliitika 2007.–2013. aasta programmide rakendamist käsitleva raporti poolt. Peale selle sisaldab raport ettepanekuid ja soovitusi suuremaks läbipaistvuseks ja paindlikkuseks Euroopa vahendite eraldamisel ja kasutamisel.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Ühtekuuluvuspoliitika on väga oluline sotsiaal-majandusliku keskkonna parandamisel Euroopas ning on liikmesriikide vahelise solidaarsuse praktiline väljendus. Ent raportis juhitakse põhjendatult tähelepanu viivitustele strateegiate ja rakenduskavade väljatöötamisel, tulenevalt keerulisest läbirääkimismenetlusest, ent selles märgitakse ka seda – ning see on oluline punkt Kreeka jaoks –, et EL peab leidma viise, kuidas kõrvaldada need viivitused, kui need tulenevad projektide kaasfinantseerimiseks kasutada olevate riigieelarveliste vahendite vähesusest. Samal ajal on oluline igal võimalusel rõhutada, et peamine eeltingimus ühtekuuluvuspoliitika üldiste eesmärkide saavutamiseks on nõuetekohane finantsjuhtimine, vastutus ja vahendite eraldamise läbipaistvus. Seda on võimalik saavutada, esitades korrapäraseid eduaruandeid ning suurendades avaliku halduse tõhusust.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühtekuuluvuspoliitika on ELi poliitika oluline alustala ning üks juhtivaid jõude ühekiiruselise Euroopa loomisel, sest see aitab parandada sotsiaal-majanduslikku kliimat. Liikmesriigid teevad edusamme ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisel, nagu näitavad riiklikud aruanded, kuigi riikide ja piirkondade kaupa on tase olemuselt ebaühtlane. See poliitika ei paku vahetuid tulemusi: see on pikaajaline mehhanism. 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi kogutulemus on tõepoolest nähtav alles 2015. aastal, kaks aastat pärast teist strateegilist aruannet, sest teatavad riigid võivad veel kahe aasta jooksul kasutada kogu eraldatud rahastamist. Ma hääletasin selle raporti poolt, milles muu hulgas juhitakse tähelepanu asjaolule, et projektide tõhusat valikut ja rakendamist mõnes valdkonnas pärsivad tegurid, millega tuleks võidelda. Tahan esile tuua mitmeaastase finantsraamistiku ning seda poliitikat käsitleva õigusaktide pakme läbirääkimiste hilise lõpuleviimise, mis põhjustab viivitusi riiklike strateegiate ja rakenduskavade väljatöötamises ning kaasfinantseerimiseks kasutada olevate riigieelarveliste vahendite vähesuse. Väga oluline on lahendada need küsimused nii, et saaks täielikult saavutada protsessi eesmärgid.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Käesolevas raportis analüüsitakse, kas liikmesriigid on kohaldanud õigusakte nõuetekohaselt, ja seda, kuidas liikmesriigid on ühenduse strateegilisi suuniseid mõistnud ja järginud oma riiklike strateegiliste raamistike ja rakenduskavade rakendamisel. Raport on koostatud peamiselt järgmise kahe dokumendi alusel: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale pealkirjaga „Ühtekuuluvuspoliitika: 2010. aasta strateegiaaruanne 2007.–2013. aasta programmide rakendamise kohta” ja teatisele lisatud komisjoni talituste töödokument. Programmide rakendamise kohta on tehtud peamised hinnangud, võttes võrdleva analüüsi puhul arvesse erinevusi mitme kuu jooksul, sest need erinevused võivad mõjutada teatavale sektorile tehtud eraldiste mahtu. Peamisi hinnanguid on samamoodi tehtud strateegiaaruannete kohta, mis annab õigeaegset tunnistust rakendamise edasiminekust ELi 27 liikmesriigi kaupa, luues aluse kõrgetasemelisele arutelule, vastastikusele hindamisele, varem tehtust õppimisele ning ergutades parandama tulemusi, isegi kui nendes aruannetes on teatavad piirangud. Kuna vastutust poliitikaeesmärkide saavutamisel saab suurendada, hääletan ettepaneku poolt.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. − Oluline on, et EL keskenduks jätkuvalt ebasoodsas olukorras piirkondadele, et tagada, et nad ei peaks täiendavalt kannatama praeguse majanduskriisi käes. Vaesemate piirkondade aitamine aitab ka jõukamaid piirkondi, suurendades kulutamisvõimet naaberturgudel, mis on üks ühisturu eesmärke. Nende piirkondade probleemide lahendamisel kasutatakse väga ulatuslikult struktuurset rahastamist ning me peame tagama, et see toimiks jätkuvalt tõhusalt, tagades jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu. Raportis on kommenteeritud viivitusi projektide valikul sellistes valdkondades nagu raudteesektor, energeetika, keskkond, digitaalmajandus, sotsiaalne kaasatus, valitsemine ja suutlikkuse suurendamine. Need on võtmeküsimused konkurentsivõime puhul ning seega oluline valdkond majanduskasvu jaoks. EL peab tagama ülemäärase viivituse ärahoidmise vahendite eraldamisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Olen poolt. Raporti projekt oli üsna nõrk, aga seda oleks saanud märkimisväärselt parandada eri arvamustest saadud 22 kompromissettepaneku ja mitme rangema lõikega, näiteks sotsiaalse ühtekuuluvuse (lõiked 7 ja 19), soolise süvalaiendamisega (lõige 9), transpordi põhjustatud süsinikdioksiidiheite vähendamise (lõige 11), energiatõhususe (lõige 14) ning keskkonna ja kliimakaitsega (lõige 15). Ka meie sõnastuse fondide koostoime kohta (igal fondil peavad olema oma eeskirjad, lõige 28) oleks võinud integreerida, samuti meie üleskutse suurendada ristfinantseerimist (lõige 29) ja tugevdada partnerlust (lõige 33) ja läbipaistvust (lõige 3). Meil on ka hea sõnastus rakenduskavade kooskõlastamiseks jätkusuutliku arenguga (lõige 35). Ka ei oleks suudetud saavutada rohkem keskkonnasäästlikkust kriisist väljumise meetmete puhul (lõige 27).

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 on sätestatud, et EL töötab välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks ning et ta on seepärast eraldanud liidu vahendeid 2007.–2013. aastaks 347 miljardi euro ulatuses, mis vastab 35,7%-le ELi kogueelarvest. Ma hääletan selle raporti poolt, sest selles esitatakse liidu vahendite praeguse seisu täpne analüüs, näidates valdkondi, kus praeguseks on kulutatud 93,4 miljonit eurot, tehakse soovitusi ning pakutakse välja arenguvaldkondi, aidatakse lahendada majandus- ja finantskriisi ning edendatakse parimaid tavasid ja vastastikust õppimist piirkondlikul tasandil.

Tahan toonitada asjaolu, et ELi vahendite rakendamine erineb eri liikmesriikide kaupa ning on oluline, et EL mõistaks mõnes riigis parandusmeetmete võtmisel esinenud raskusi, et aidata aktiivselt ELi fonde laiemalt kasutusele võtta kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga. Peale selle tahan tunnustada ka liikmesriike nende püüdluste eest esimese riikliku strateegiaraporti koostamisel, aidates aktiivselt suurendada läbipaistvust, paindlikkust, tõhusust ja vastutust ühtekuuluvuspoliitika fondide eest.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin ühtekuuluvuspoliitika 2007.–2013. aasta programmide rakendamist käsitleva raporti poolt, sest ühtekuuluvuspoliitika on väga oluline Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisel eelkõige tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas. Ma mõistan hukka viivitused, mis on esinenud projektide valikul sellistes strateegilistes valdkondades nagu transport, teatavad energia- ja keskkonnainvesteeringud, digitaalne majandus, sotsiaalne kaasatus, valitsemine ja haldussuutlikkuse suurendamine. Mõnes valdkonnas takistab projektide tõhusat valikut ja rakendamist asjaolu, et puuduvad vajalikud eeltingimused, nagu lihtsamad taotlusmenetlused riigi tasandil, selged riiklikud prioriteedid teatavates sekkumisvaldkondades, ELi õigusaktide õigeaegne ülevõtmine ja ühendatud institutsiooniline ja haldussuutlikkus ning liigne bürokraatia riigis.

Arvan, et mitmeliigilise Euroopa transpordisüsteemi loomine, tuginedes TEN-T võrgule ning sidudes selle riiklike maantee-, raudtee- ja siseveeteede projektidega, on väga oluline, et tagada territoriaalne, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus.

Mul on kahju ebapiisavate investeeringute pärast projektidesse, mis edendavad energiatõhusust ja taastuvenergiaressursse eluasemete jaoks ning marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusprojektide puhul. Edaspidi peab Euroopa tegema väga suuri investeeringuid uuendustesse, haridusse ja uutesse tehnoloogiatesse.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Ühtekuuluvuspoliitika raames kaasrahastatud rakenduskavade rakendamise strateegiline raport on uus vahend, mis on oluline läbipaistvuse jaoks ja mis aitab üldsusel edaspidi seda keerulist küsimust mõista. Igal aastal avastab kontrollikoda väga suuri rikkumisi toetuste jaotamisel. Selle vahendi õige kasutamine võib mängida olulist rolli, et aidata see peatada. Seetõttu olen raportööri pakutud parenduste poolt, eriti nende poolt, mis on seotud liikmesriikide koostatud raportite kvaliteediga, tagades edaspidi tõhusa kontrolli.

Raport: Oldřich Vlasák (A7-0218/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt, sest selles uuritakse linnapiirkondade vajadusi, keskendudes peamiselt kahele tahule: põhitaristule ning arukatele investeeringutele taristusse ja teenustesse, mis põhinevad tehnoloogilistel edusammudel. Olen nõus ka üleskutsega pöörata tähelepanu strateegilise planeerimise põhimõtetele ning vajadusega Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi paindlikuma ristfinantseerimise järele.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa linnade mitmekesisuse toetamiseks tuleb eelkõige kasutada paindlikke ühtekuuluvuspoliitika rakendamise mehhanisme ning kooskõlastada ja kohandada linnaarenguprojekte vastavalt iga konkreetse linna arenguvajadustele ja strateegilistele suunistele. Räägitakse arukast linnaarengust ning vajadusest, et linnad täiustaksid ja ajakohastaksid oma taristut ja pakutavaid teenuseid. Et see ei jääks vaid tühipaljaks mõtteks, peame minu arvates usaldama kohalikke omavalitsusi ja nende linnade valitud esindajaid. Peame kuulama ära kogukondade soovid, lähtuma igasuguse ehitustegevuse alustamisel nende eelistustest ja uskuma, et linnapead teavad kõige paremini, millised on või peaksid olema nende linnade eelisvaldkonnad. Just sel põhjusel olen nagu raportöörgi kindlal veendumusel, et ELi pakutavad rahalised vahendid peavad vastama kohalikule nõudlusele ja Euroopa tasandil kohaldatavatele lõimitud strateegilise planeerimise põhimõtetele. Seetõttu peab Euroopa linnade arengukava aitama vähendada erinevusi strateegilistes valdkondades, mis on vajalikud kõikide tänapäeva Euroopa linnade jaoks, nimelt taristu, teadusuuringute ja uuenduste, transpordi, keskkonna, hariduse, tervishoiu ja kultuuri valdkonnas. Seda seepärast, et tervikliku käsitlusviisi rakendamine ühtekuuluvuspoliitikas on ainus võimalus aidata tänapäeva linnadel areneda loomulikult, jätkusuutlikult ja keskkonna suhtes vastutustundlikult.

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Raportis „Euroopa linnade arengukava ja selle tulevik ühtekuuluvuspoliitikas” rõhutatakse asjaolu, et lisaks ühtekuuluvuspoliitika meetmete olulisele rollile linnapiirkondade arengus, mõjutavad linnaarengut tugevalt paljud muud ELi strateegiad (näiteks keskkonna-, transpordi- ja energiapoliitika). Seetõttu peaks komisjon jätkama ELi linnade arengukava tõhustamiseks valdkondliku poliitika territoriaalse mõju hindamist. Raportis toonitatakse ka seda, et Lissaboni strateegia üks nõrkus oli hästitoimiva mitmetasandilise valitsemise puudumine ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna ebapiisav osalus strateegia kujundamise ja rakendamise, selle kohta teabe vahetamise ja selle hindamise etappides. Seda vajakajäämist arvesse võttes on hädavajalik täiustada ELi 2020. aasta strateegia valitsemissüsteemi ja kaasata selleks kõikides etappides rohkem sidusrühmi.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Linnaprobleemidega tegeleva töörühma aseesimehena pean väga tähtsaks ühtekuuluvuspoliitika võimalikku mõju meie linnadele, eriti raskustes olevates piirkondades. Hääletasin raporti poolt, sest kolleeg Vlasák tõstab selles esile linnapiirkondade tähtsa rolli ning pakub seoses kohalike, liikmesriikide ja Euroopa kohustustega välja aruka kompromissi. Lõpetuseks tahan lisada, et kavatsen jätkata tööd arendamist vajavate linna- ja maapiirkondade vaheliste ühendustega. Maapiirkonnad unustatakse territoriaalse planeerimise poliitikas liiga sageli ära.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ehkki lõviosa Euroopa elanikkonnast elab linnades ja kuigi nendel linnadel tuleb rinda pista uute katsumustega, on linnade arengukava olnud ühtekuuluvuspoliitika raames võrdlemisi tundmatu, korratu ja seetõttu ebapiisav. Tänane hääletus oli võimalus rõhutada vajadust tugevdada linnade ja eeslinnade koostööd ning samuti kaaluda rohkem linnadele eriomaseid probleeme. Et mind on valitud Kagu-Prantsusmaa valimisringkonnas, pööran suurt tähelepanu linnadega seotud küsimustele, eriti kuna Marseille on rahvaarvu poolest Prantsusmaa suuruselt teine linn. Nagu paljud teised linnad, seisab ka Marseille silmitsi paljude, näiteks transpordi, tööhõive, eluasemete ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise vallas esinevate probleemidega, mida Euroopa Liit saab aidata lahendada eelkõige oma ühtekuuluvuspoliitika kaudu. Raportis keskendutakse kolmele eesmärgile: arendada füüsilist taristut, ajakohastada linnu majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt ning arendada linnu nii-öelda arukamalt. Unustamata maapiirkondi, rõhutatakse raportis seega linnapiirkondade rolli Euroopa regioonides ja juhitakse tähelepanu sellele, et neid ei tohi ära unustada, kui soovime tasakaalustatud regionaalarengut.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest täiustatud linnade arengukava peamine eesmärk peaks olema aidata kaasa Euroopa linnade taristu ja teenuste arendamisele ja kvalitatiivsele ajakohastamisele. Tulevased meetmed peavad olema tihedalt seotud Euroopa Liidu üldiste eesmärkidega, et õigustada toetuse saamist ELi eelarvest. Euroopa linnad on selle majandustegevuse, uuenduste ja tööhõive keskused, kuid nad on siiski silmitsi mitmete raskustega. Keerulised probleemid, näiteks kalduvus äärelinnade moodustumisele, materiaalse puuduse ja tööpuuduse koondumine linnapiirkondadesse ning suurenevad ummikud, vajavad terviklikke vastuseid transpordi-, eluaseme-, koolitus- ja tööhõiveprogrammides, mida tuleb kohandada vastavalt kohalikele vajadustele. Nende probleemide lahendamisel tuleb arvesse võtta Euroopa regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikat. Peale selle peaks Euroopa Komisjon püüdlema bürokraatia ja võimalike rakendusvigade vähendamiseks selle poole, et ühtlustada võimalikult hästi teatud ELi fondide ja programmide eeskirju, mille alusel viiakse ellu linnaarengu ja kohaliku arengu projekte. Komisjon peaks valmistama ette uuringu, milles võrreldakse üksikute liikmesriikide praeguseid tavasid lõimitud strateegilise planeerimise vallas, ning koostama selle uuringu tulemuste põhjal lõimitud linnaarenduse planeerimise tava tarvis konkreetsed ELi suunised, millega edendada tõhusat ja õiguslikult reguleeritud partnerlusi, sealhulgas piiriüleseid linnapiirkondade partnerlusi.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Raportis käsitletakse mitmeid ühtekuuluvuspoliitika linnamõõtmega seotud küsimusi, mida regionaalarengukomisjon peab tulevase ühtekuuluvuspoliitika seisukohast eriti keerulisteks. Üle Euroopa kohaldatavad kokkuhoiumeetmed on pannud suurema surve alla kõik avaliku sektori kulutuste tasandid, mistõttu on vaja vahendite paremat koordineerimist, et tagada nende kõige tõhusam kasutamine ja jaotamine. Samuti oleks vaja tõhusaid finantsvoogusid Euroopa Liidu tasandilt kuni piirkondliku tasandini välja. Nõustun nendes küsimustes raportööriga ja olen seetõttu otsustanud hääletada dokumendi poolt.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) On tähtis sätestada subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes Euroopa linnapoliitika, mis peaks aitama kaasa linnapiirkondade säästvale arengule. Euroopa linnade arengukava ei sisalda üksnes Euroopa Liidu poliitika, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika linnamõõdet, vaid ka liikmesriikide linnapoliitika kooskõlastamiseks Euroopa tasandil tehtavate jõupingutuste valitsustevahelist osa, mida rakendatakse ministrite mitteametlikel kohtumistel.

On ülioluline suurendada ühtekuuluvuspoliitika linnamõõdet ja edendada säästvat linnaarengut, eeskätt tugevdades ja arendades selleks vahendeid, millega rakendada Leipzigi hartat kõigil tasanditel. Samal ajal tuleks ergutada Euroopa eri rahastamisvahendite tõhusa ja tulemusliku koostoime abil linnapiirkondade dünaamikat, pidades seejuures eriti silmas teadusuuringuid ja uuendusi.

Sellepärast tuleks tagada, et kogu ELi linnapiirkonnad kui majandustegevuse, uuenduslikkuse ja tööhõive keskused saaksid vajalikku ja piisavat toetust, et tulla toime nende ees seisvate tohutute probleemidega, milleks on muu hulgas kalduvus äärelinnade moodustumisele, vaesuse ja tööpuuduse koondumine ning ummikute sagenemine ja saaste suurenemine.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Linnad on ühiskonna- ja majanduselu tugipunkt, millel on märkimisväärsed võimed sotsiaalse lõimimise vallas, sest nad tagavad ühelt poolt kultuurilise mitmekesisuse alalhoidmise ja säilitavad teiselt poolt pideva ühenduse keskuse ja äärealade vahel. Sel põhjusel annan poolthääle ettepanekule suurendada linnaarengule eraldatavaid rahalisi vahendeid. Olen nõus ka mõttega, et uusi investeeringuid ei tuleks teha üksnes majandusse ja konkreetsetesse sektoritesse. Pooldan hoopiski selliste vajalike projektide rakendamist, mille eesmärk on suurel määral sotsiaalne ühtekuuluvus ja osade lõimimine. Selleks on oluline esitada projekte, mis on kulude ja vahendite osas säästlikud ning paindlikud, sest iga linn on erinev ja vajab oma vajadustele kõige paremini sobivaid lahendusi. Seetõttu tuleks Euroopa arengukava arengueesmärkides seada sihiks järgmine: parandada linnapiirkondades sotsiaalset ühtekuuluvust, sealhulgas majandusliku arengu abil; rakendada nii Euroopa kui ka kohalikul tasandil hästi kooskõlastatud poliitikat, millega kaasatakse strateegiliste otsuste tegemisse valitud kohalikud organid; leida vahendid ja näha ette stiimulid investeeringute jaoks, mis on mõeldud uute projektide käivitamiseks, selle asemel, et koostada projekte eesmärgiga saada rahalist abi.

  Karima Delli (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Mul on raporti vastuvõtmise üle hea meel, sest see sisaldab suuremat osa meie ideedest, mis on seotud kliima, sotsiaalse lõimumise, tervikliku ja alt üles käsitlusviisiga, ebasoodsas olukorras linnaosadega, ristfinantseerimisega jne. Ometi on mul kahju, et linnamõõtme rakendamise puhul ei ole selgemat märki poolehoiust otseseks juhtimiseks ette nähtud üldiste toetuste laialdasemale kasutamisele linnades. Peale selle oleks raportis tulnud käsitleda põhjalikumalt ebasoodsas olukorras olevate linnaosade avanemist, keskmise suurusega linnade rolli linnade arengukavas ning samuti võitlust kliima ja sotsiaalse segunemise eest meie linnades.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Et linnapiirkondadesse on koondunud ligi 70% elanikkonnast ja seal toodetakse neli viiendikku liidu SKPst, peavad nad muutuma suure konkurentsivõimega piirkondadeks, millel on tihe majandusstruktuur ja mis meelitavad ligi kõrgetasemelist tehnoloogiat, ning olema otseselt seotud piirkondliku toetustebaasiga. Toetades raportit, milles käsitletakse Euroopa linnade arengukava ja selle tulevikku ühtekuuluvuspoliitikas, propageerin linnapoliitika puhul uut käsitlusviisi, mis põhineb eri otsustustasandite ehk Euroopa Liidu, liikmesriikide, linnapiirkondade ja linnade äärealade asjassepuutuvate isikute tihedal koostööl. See, et minu nii nõudlikud kolleegid toetavad Euroopa ühtekuuluvuspoliitikat peaaegu ühehäälselt, näitab, kui tähtsaks me peame eri piirkondade arengu tasakaalu taastamist.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle raportile Euroopa linnade arengukava ja selle tuleviku kohta ühtekuuluvuspoliitikas, sest selles toonitatakse, kui tähtis on luua linnade võrgustikud, vahetada parimaid tavasid ja võtta vastu uuenduslikke lahendusi, tugevdada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi linnamõõdet ning samuti rakendada ühtekuuluvuspoliitikas tõhusamalt partnerluspõhimõtet, pidades silmas linnade säästvamat arengut, eriti seoses taristu ja transpordivõrkude ajakohastamisega.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühtekuuluvuspoliitika üks tähtsamaid mõõtmeid on see, mille puhul keskendutakse linnadele, sest ühtekuuluvuspoliitikat rakendatakse enamikus linnapiirkondades ja enamikus linnapiirkondades esinevad ka Euroopa 2020. aasta strateegiaga lahendatavad probleemid.

Raportööri andmeil elab Euroopa inimestest 70% linnapiirkondades. Need inimesed toodavad 80% sisemajanduse koguproduktist ja tarbivad 70% ELi energiast. Suured linnapiirkonnad on ka uuendus-, teadmus- ja teaduskeskused ning seal toimub ka suurem osa tootmistegevusest, millega luuakse jõukust ja aidatakse kaasa majandusarengule. Veel seisavad linnapiirkonnad silmitsi suurimate raskustega taristu ja transpordi haldamise vallas ning neil on otsene mõju keskkonna- ja energiapoliitikale.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika on osa 27 liikmesriiki ja nende 271 piirkonda hõlmavast Euroopa solidaarsusraamistikust, mille eesmärk on teha lõpp praegusele ELis valitsevale majanduslikule ja sotsiaalsele ebavõrdsusele. Oldřich Vlasáki koostatud raportis seatakse sihiks järgida eelmist raportit, milles käsitletakse ühtekuuluvuspoliitika linnadimensiooni uuel programmiperioodil. Rolli, mida etendavad jõukuseallikatena ning sotsiaalse ja majandusliku arengu keskustena linnad, kus elab 80% Euroopa elanikkonnast, ei eita keegi.

Ent probleemid, mis neid mõjutavad, sealhulgas vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, tööpuudus, eluasemete vähesus, kuritegevus ja uimastitarbimine, on tohutud ja nõuavad suurt tähelepanu. Hoolimata sellistest komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga välja töötatud finantsinstrumentidest nagu ühine rahastamisskeem väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks (JEREMIE), ühisabi Euroopa piirkondade projektide toetamiseks (JASPERS) ja Euroopa ühine toetus linnapiirkondade jätkusuutlikele investeeringutele (JESSICA) ning teistele tõukefondidele, ei ole tulemused olnud ootuspärased. Seetõttu nõustun raportööri soovitustega valmistada ulatuslik ja lõimitud finantsplaneering, et vahendeid oleks võimalik jaotada projektidele, mille eesmärk on saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud sihid, selle asemel, et eraldada neid tegevuse jaoks, mille eesmärk on kõnealused vahendid pelgalt ära kasutada.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raporti suur vastuolu seisneb selles, et dokumendis väärtustatakse kõrgelt linnu, kuid unustatakse nende kodanikud. Suurt rõhku pannakse Euroopa linnade arengukava tõhustamisele, füüsilise põhitaristu arendamisele ja selle rollile majandusstruktuuris ning tehnoloogilistel edusammudel põhinevate investeeringute kaudu energia- ja keskkonnasäästlikkusele, kuid inimesed on kõrvale jäetud.

Linnad ja kogu nende taristu on üles ehitanud inimesed. Inimesed on need, kes linnades elavad ning kannavad hoolt seal pakutavate avalike haridus-, tervishoiu- ja transporditeenuste, sealse kaubanduse ja tööstuse ning kultuuritegevuse eest. Need inimesed peaksid olema igasuguse linnapoliitika keskmes. Ometi on just inimesed need, kes on Euroopa Liidu poliitikas suuresti unustatud.

Meie arvates tuleks linnade arengukavas seada esmatähtsaks teatud riikide, eriti Portugali elanikkonna parem hajutamine riigi territooriumil, vähendades maapiirkondade väärtustamise ja põllumajandusliku tootmise korraliku tasustamise teel linnade koormust; tootmistegevuse levimine üle kogu riigi; linna- ja maapiirkondades pakutavate kvaliteetsete avalike teenuste väärtustamine; võitlus tööpuuduse vastu; selliste töökohtade kaitsmine, mille puhul on tagatud töötaja õigused; palkade ja pensionide väärtustamine; ning võitlus vaesuse vastu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis keskendutakse Euroopa linnade arengukavale ja selle tulevikule ühtekuuluvuspoliitikas. Selles pannakse suurt rõhku linnadele, kuid unustatakse samas nende põhiosa – inimesed. Raport on selgelt vastuoluline. Raportis pooldatakse Euroopa linnade arengukava tõhustamist, füüsilise põhitaristu arendamist ja selle rolli suurendamist majandusstruktuuris ning tehnoloogilistel edusammudel põhinevate investeeringute kaudu energia- ja keskkonnasäästlikkuse edendamist, kuid inimesed on selles teisejärgulised. Ent selge on see, et linnad ja kogu nende taristu on üles ehitanud inimesed. Seetõttu peaksid need inimesed olema igasuguse linnapoliitika keskmes. Ometi on just inimesed need, kes on Euroopa Liidu poliitikas suuresti unustatud.

Meie arvates tuleks linnade arengukavas seada esmatähtsaks teatud riikide, eriti Portugali elanikkonna parem hajutamine riigi territooriumil, vähendades maapiirkondade väärtustamise ja põllumajandusliku tootmise korraliku tasustamise teel linnade koormust; tootmistegevuse levimine üle kogu riigi; linna- ja maapiirkondades pakutavate kvaliteetsete avalike teenuste väärtustamine; võitlus tööpuuduse vastu; selliste töökohtade kaitsmine, mille puhul on tagatud töötaja õigused; palkade ja pensionide väärtustamine; ning võitlus vaesuse vastu. Kõnealusest raportist ei ilmne midagi sellist.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Raportis käsitletakse ühtekuuluvuspoliitika linnamõõtme mitmeid tahke, mis on regionaalarengukomisjoni arvamuse kohaselt olulised või problemaatilised, pidades silmas tulevast ühtekuuluvuspoliitikat, millest peaks saama Euroopa Liidu linnadele keskenduv täisväärtuslik ja tõhus poliitika. Euroopat iseloomustab territoriaalne mitmekesisus ja mitme keskpunkti areng, suhteliselt tihedas linnade võrgustikus on mõned üksikud suured linnad. Tõhusama linnade arengukava jaoks on vaja arendada ja ajakohastada kvalitatiivselt Euroopa linnade taristut ja teenuseid. Oleks hea, kui tulevased meetmed oleksid tihedalt seotud Euroopa Liidu üldiste eesmärkidega. Ehkki Euroopa linnad täidavad majandustegevuse, uuenduslikkuse ja tööhõive keskuste rolli, seisavad nad silmitsi mitmete raskustega, mille lahendamine nõuab individuaalset ja kohalikke vajadusi arvesse võtvat käsitlusviisi. Euroopa regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikas tegeletakse just nende küsimustega. Tekkinud probleemid tuleb lahendada tervikliku meetodi abil ELi, liikmesriigi ja piirkondlikul tasandil ning rahastamisvõimalusi tuleks kooskõlastada nii, et nad kataksid mitmesugused konkreetsed vajadused.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Hääletan raporti poolt, sest selles rõhutatakse, kui tähtis on minna kaugemale praegu seatud sihist ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% asemel 30%, et jõuda lähemale kõrgelennulisele eesmärgile kaks kraadi Celsiuse järgi. Seda on võimalik saavutada vaid juhul, kui ELi heitkogustega kauplemise süsteemi järgimine ja selles osalemine on ülemaailmne, sest kõnealune süsteem saab olla täielikult tõhus üksnes selle ulatusliku rakendamise korral. Ent ELi heitkogustega kauplemise süsteem peab jääma majanduskriisi lahendamisel siiski paindlikuks ja selle puhul tuleb võtta finantsmeetmeid, mis edendavad Euroopas kulutõhusat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. On saanud üha selgemaks, et meetmetega viivitamine ei ole jätkusuutlik. Sellega ei suurene üksnes heitkoguste vähendamisega kaasnevad kulud, vaid EL kaotaks ka keskkonnahoidlikkuse suurendamiseks tehtavates teadusuuringutes oma teerajaja rolli. Seepärast tuleb investeerida pidevalt uuendustegevusse ja ökotõhusasse arengu edendamisse kõikides liikmesriikides. Rahvusvahelise koostööga selle suure kliimaga seotud probleemi vallas tagatakse, et Euroopa tööstus suudab säilitada konkurentsivõime ega jää kunagi majanduslikult ebasoodsasse olukorda. Euroopa Liit, mille ülemaailmsed heitkogused moodustavad veidi rohkem kui 10%, ei suuda võidelda kliimamuutuse vastu üksi – see probleem on üleilmne ja nõuab üleilmset tegutsemist.

  Roberto Gualtieri (S&D), kirjalikult. – (IT) Linnapiirkonnad, mis on koduks 73%-le ELi elanikkonnast ja kus toodetakse umbes 80% SKPst, on liidu peamised uuendus-, kultuuri- ja majanduskasvu keskused. Ometi ei ole linnamõõdet tunnustatud seni piisavalt. Seetõttu on tähtis, et Euroopa Parlament teeks ettepaneku täiustada ELi poliitika raames Euroopa linnade arengukava, tugevdaks selleks linnaarengus ühtekuuluvuspoliitika rolli ja innustaks suurendama kohalike poliitiliste sidusrühmade osalust.

Poliitilise ühtekuuluvuse linnamõõtme puhul on vaja seada sihiks füüsilise põhitaristu arengu toetamine, linnade majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste struktuuride ajakohastamine, linnade taaselustamine ning sotsiaalse uuenduslikkuse soodustamine eelkõige ebasoodsas olukorras olevates linnaosades. See kõik nõuab kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna otsest osalemist ning linnade poliitiliste esindajate kaasatust strateegilises planeerimises ning koostöökokkulepete määratlemisel ja nende üle läbirääkimiste pidamisel. Selles raamistikus on väga tähtis kutsuda komisjoni üles looma linna haldusasutusi ning koostama kohalikul ja piirkondlikul tasandil valitud esindajate jaoks vahetusprogramm Erasmus.

Jälgigem tähelepanelikult, kuidas komisjon täidab oma lubadust kiita heaks raportis esitatud tähtsad ettepanekud, uskudes, et linnamõõtme keskse rolli täielik tunnustamine ELi poliitikas on edu saavutamiseks möödapääsmatu.

  Gunnar Hökmark (PPE), kirjalikult. – (SV) Rootsi konservatiivid ei jaga raportis väljendatud arvamust mitmes küsimuses. Oleme vastu Euroopa Investeerimispanga täiendavale kontrollile, samuti ELi osalemisele linnaplaneerimises. Ent raportis ei pooldata ELi lisavahendite eraldamist, ka mainitakse selles linnapiirkondade rolli majanduskasvu keskustena. Seetõttu oli meil võimalik hääletada raporti kui terviku poolt.

  Brice Hortefeux (PPE), kirjalikult. – (FR) Subsidiaarsuse põhimõte tähendab seda, et linnapoliitika jääb liikmesriikide pädevusse. Ent meie territooriumide arendamist saab pidada täielikuks vaid siis, kui võtame linnamõõdet arvesse Euroopa tasandil. On tõsi, et linnad annavad tõuke meie tööhõive, koolituse ja energiatõhususega seotud eesmärkide saavutamisele.

Raportis on näidatud õnnestunult Euroopa poliitika, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtust Euroopa linnade taristu ja teenuste arendamisel ja ajakohastamisel.

Sellepärast on mul hea meel, et raport võeti vastu suure häälteenamusega. Selles ühitatakse liikmesriikide mured ja kohalikud vajadused edukalt Euroopa 2020. aasta strateegias leiduvate Euroopa põhieesmärkidega ning austatakse samas mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtteid.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Kiitsin dokumendi heaks, sest selles soovitatakse keskenduda ühtekuuluvuspoliitika linnamõõtme puhul kolmele eesmärgile: esiteks aidata linnapiirkondadel arendada kasvu eeltingimusena oma füüsilist põhitaristut, et nad saaksid igati kaasa aidata Euroopa majanduskasvule, majandusliku aluse mitmekesistamisele ning energia- ja keskkonnasäästlikkuse edendamisele, eriti seoses linnakeskuste õhukvaliteedi säilitamise ja parandamisega, kahjustamata seejuures jõgesid; teiseks aidata linnapiirkondadel ajakohastada oma majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud struktuure arukate investeeringutega taristusse ja teenustesse, mis põhinevad tehnoloogilistel edusammudel ja on tihedalt seotud konkreetsete piirkondlike, kohalike ja riiklike vajadustega; kolmandaks taaselustada linnapiirkonnad, taastades tööstusobjekte ja saastatud alasid, unustamata vajadust linna- ja maapiirkondade vaheliste ühenduste järele, et edendada kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga kaasavat arengut. Linnapiirkonnad ei ole oma regiooni eraldatud osad ning seetõttu peab nende areng olema tihedalt seotud neid ümbritsevate funktsionaalsete alade, eeslinnade või maapiirkondadega. Olen nõus arvamusega, et Euroopa Komisjon peaks püüdlema bürokraatia ja võimalike rakendusvigade vähendamiseks selle poole, et ühtlustada võimalikult hästi teatud ELi fondide ja programmide eeskirju, mille alusel on linnaarengu ja kohaliku arengu projektid kõlblikud kaasfinantseerimiseks.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Andsin poolthääle raportile, millega suurendatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi ristfinantseerimisega kaasnevat Euroopa lisaväärtust seoses sotsiaalse kaasamise projektide ja linnade integreeritud arengukavade suurema paindlikkusega. Paindlikumate ristfinantseerimise tingimuste olemasolu korral võib kõnealuste kavade ja strateegiate kasutamine muutuda minu arvates mõjusamaks, sest oleks võimalik rakendada tõhusalt ja tulemuslikult nende fondide koostoimet. Sageli – eriti nendes linnapiirkondades, mis paistavad silma sotsiaalse tõrjutuse või keskkonna saastuse poolest – saaks Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid kasutada selleks, et toetada kohalikke tõrjutuse vastaseid ühisprojekte, mida viivad kooskõlastatud viisil ellu avaliku sektori asutused ja linnade võrgustikku kuuluvad eraettevõtted. Loodetavasti julgustab tänane hääletus ühtlustama bürokraatia ja võimalike rakendusvigade miinimumini viimiseks paremini teatud ELi fondide ja programmide eeskirju, mille alusel on linnaarengu ja kohaliku arengu projektid kõlblikud kaasfinantseerimiseks.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Meie arvates on Euroopa linnade arengukava peamine eesmärk aidata kaasa Euroopa linnade taristu ja teenuste arendamisele ja kvalitatiivsele ajakohastamisele. Seetõttu tuleb enne järgmiste sammude astumist korraldada süvalaiendamise protsessi, sealhulgas selle tugevate ja nõrkade külgede nõuetekohane hindamine. Selle tulemusel tuleks koostada loetelu soovitustest või standarditest, mis toetavad kohalikul tasandil osalejate ametlikumat osalemist tulevase poliitika kujundamises ja elluviimises.

Seepärast ei tohi linnade arengukava väljatöötamine olla ühesuunaline protsess, vaid sellel peab olema loomulik alt üles suunatud mõõde. Seetõttu on ülioluline, et linnadel oleks sõnaõigus ja et neile pöörataks ELi tasandil piisavalt tähelepanu. Oleme ka seda meelt, et linnadele tuleks pakkuda piisavalt paindlikkust, et nad saaksid kasutada vahendeid oma eelisvaldkondade tarvis. Piirkondlikke, riiklikke ja ELi rahastamisvõimalusi tuleks kooskõlastada nii, et nad kataksid mitmesugused konkreetsed vajadused. Lõpetuseks usume, et tulevasest ühtekuuluvuspoliitikast peaks saama Euroopa Liidu linnade täisväärtuslik ja tõhus poliitika.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Linnapiirkonnad on ühed Euroopa arengu põhitegurid. Nad kasvavad kiiresti ning neisse koondub majanduslik jõud, tööstus ja eelkõige väga palju inimesi, millega tõstatub ka rohkelt sotsiaalseid ja taristuga seotud küsimusi. Linnadel on seega eriti suur roll Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas. Sellele punktile pööratakse raportis piisavalt tähelepanu. Seepärast hääletasin raporti poolt.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Linnad ergutavad majanduskasvu ja ettevõtlust ning aitavad luua uusi, püsivaid töökohti. Linnade arengukava rakendamisel peame keskenduma rohkem eesmärgile aidata kaasa Euroopa linnade taristu ja teenuste arendamisele ja kvalitatiivsele ajakohastamisele. Arukama linnaarengu põhimõtte rakendamiseks tuleb luua tingimused, et linnad saaksid arendada moodsa tehnoloogia, eeskätt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil nõuetekohaselt ja tõhusalt oma taristut. Arukate süsteemide rakendamine aitaks lahendada probleeme, mis on seotud liiklusummikute, energiatõhususe ja ohutusega avalikus sektoris. Iga piirkonna erivajadusi arvesse võttes on vaja suurendada investeeringuid tehnoloogia arendamisse. Peame edendama linnapiirkondades sotsiaalset uuendust, eriti ebasoodsas olukorras olevates linnosades, kasutades selleks ühtekuuluvuspoliitika pakutavaid võimalusi. On ülioluline taaselustada linnapiirkonnad ning taastada selleks tööstusobjekte ja saastatud alasid, ent samas tuleb edendada ka linna- ja maapiirkondade kaasavat arengut. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb rakendada mitmetasandilist valitsemist, piirkondlikku planeerimist ja partnerluspõhimõtet. Tuleb märkida, et võttes aluseks liikmesriikide parimad tavad strateegilise planeerimise vallas, peaks komisjon koostama lõimitud linnaarenduse planeerimise tava tarvis konkreetsed ELi suunised ja muutma lõimitud linnaplaneerimise õiguslikult siduvaks. Peale selle peavad kohalikud omavalitsused püüdlema oma ettevõtmistes avaliku ja erasektori partnerluse poole ning rakendama linna taristu uuenduslikke arengustrateegiaid.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Raporti eesmärk on teha kindlaks nüüdisaegsed, eeskätt elatustasemega seotud probleemid, millega seisavad silmitsi linnapiirkondades elavad ELi kodanikud. Peaksime endale meelde tuletama, et Euroopas on umbes 5000 linna, mille elanike arv jääb 5000 ja 50 000 vahele, ning peaaegu 1000 linna, kus elanikke on rohkem kui 50 000. Olgugi et Euroopa Liidus elab ainult 7% inimestest linnades, kus on rohkem kui 5 miljonit elanikku, võrreldes 25%-ga Ameerika Ühendriikides, kasvab rahvastik paljudes linnapiirkondades, sealhulgas Kreekas. Igal juhul on Euroopa linnad majandusetegevuse, uuenduslikkuse ja tööhõive keskused ning seetõttu on tähtis neid toetada, eriti majandussurutise ajal. Raportis, mille poolt ma hääletasin, leitakse õigesti, et seda toetust tuleb anda neljal tasandil (Euroopa Liidu, liikmesriigi, piirkondlikul ja kohalikul) ning selleks tuleb kasutada iga juhtumi puhul kättesaadavaid vastavaid majanduslikke ja poliitilisi vahendeid (ühenduse fonde, liikmesriigi strateegilisi programme, piirkondlikke rakenduskavu ning kohalikke ja erasektori vahendeid).

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Alates 2009. aastast, esimesest raportist pealkirjaga „Ühtekuuluvuspoliitika linnadimensioon uuel programmiperioodil” on seda teemat täiendatud ja edasi arendatud. Käesoleva raporti eesmärk on järgida eelmist raportit ning selles rõhutakse ühtekuuluvuspoliitika linnamõõtme mitmeid tahke, mida regionaalarengukomisjon peab ülitähtsaks või problemaatiliseks, pidades silmas tulevast ühtekuuluvuspoliitikat, millest peaks saama ELi linnade täisväärtuslik ja tõhus poliitika. Hääletasin poolt, võttes arvesse selle teema suurt tähtsust selleks, et väikesed ja keskmise suurusega linnad saaksid oma potentsiaali täielikult ära kasutada. Nõustun raportööri hoiatusega, et põhimõte „projektid raha eest” tuleks asendada põhimõttega „raha projektide eest”. On tõsi, et projekte ei tuleks koostada selleks, et kasutada ära olemasolevad vahendid, vaid pigem selleks, et täita strateegilisi eesmärke. Kogemused näitavad, et paljudel juhtudel tekivad projekti koostamise ideed olemasolevate rahaliste vahendite, mitte tõeliste vajaduste ja strateegiliste eesmärkide põhjal. Selle vastu võitlemine on üks arengupoliitika ja samuti ühtekuuluvuspoliitika peamisi ülesandeid.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa linnad on selle majandustegevuse, uuenduslikkuse ja tööhõive keskused, kuid nad on silmitsi mitmete raskustega. Kalduvus äärelinnade moodustumisele, materiaalse puuduse ja tööpuuduse koondumine linnapiirkondadesse, suuremad ummikud ja teised sarnase keerukusega probleemid nõuavad lahendusi transpordi- ja eluasemevaldkonnas ning samuti koolitus- ja tööhõivekavades, mida tuleb kohandada vastavalt kohalikele vajadustele. Euroopa regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikas käsitletakse neid probleeme. Linnade arengukava peamine eesmärk on aidata kaasa Euroopa linnade taristu ja teenuste arendamisele ja kvalitatiivsele ajakohastamisele. Ühelt poolt peavad tulevased meetmed olema tihedalt seotud ELi üldiste eesmärkidega, et õigustada toetuse saamist ELi eelarvest. Euroopa 2020. aasta strateegias käsitletakse siiski peamiselt tulevasi suundumusi. Samavõrra tähtis on ületada praegused Euroopa linnade vahelised erinevused ning see peaks kajastuma tulevase ühtekuuluvuspoliitika põhieesmärkides. Pidades silmas Lissaboni strateegia rakendamisel saadud kogemusi, ei tohi linnade arengukava väljatöötamine olla ühesuunaline protsess, vaid sellel peab olema loomulik alt üles suunatud mõõde. Et Euroopa linnad jätkaksid igavesti arenemist, andsin hääle ettepaneku poolt.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Euroopas on peaaegu 1000 linna, milles on üle 50 000 elaniku, ja see elanikkond muutub kogu aeg. Võttes arvesse hiljutisi rahvastiku muutusi ja rändetrende, on tähtis hinnata pidevalt, millisena me soovime näha linnade tulevast arengut. Tuleb leida lahendused transpordi, eluasemete, äärelinnade moodustumise ja haljasaladega seotud probleemidele. Need lahendused peavad olema kohandatud vastavalt kohalikele vajadustele, kuid samas tuleb tunnistada, et tööpuudus, materiaalne puudus ja sotsiaalne tõrjutus on universaalsed probleemid. Euroopa Liidu regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikas tuleb neid probleeme käsitleda. Linnade esilekerkimine piirkondade ja tervete riikide majanduse liikumapaneva jõuna tähendab seda, et linnade arengukava peab põhinema ruumilistel strateegiatel, mille puhul tunnistatakse linnade rolli mitte üksnes elu- ja töökohana, vaid ka teenustepakkujana linna läheduses ja kaugemalgi elavatele inimestele.

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. – (IT) Euroopat iseloomustab suur territoriaalne mitmekesisus ja mitme keskpunktiga areng. Seoses sellega on Euroopa linnad majandustegevuse, uuenduslikkuse ja tööhõive keskused, kuid neil tuleb silmitsi seista mitmete raskustega. Mul on hea meel, et kõnealuse linnade arengukava kohaselt jäetakse mõiste „linna-” vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele liikmesriikide määratleda. Seega tekib veel üks võimalus kohaldada meetmeid vastavalt iga liikmesriigi nõudmistele. Seepärast kiitsin meetme heaks ja hääletasin selle poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. See on järjekordne algatusraport Euroopa linnade arengu kohta, milles kiputakse kordama seda, mida on varasemates raportites sel teemal juba öeldud. Ainus küsimus, mis on praegu asjakohane, on seotud linnamõõtme rolliga 2013. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika ülesehituses. Ent raportis jäetakse see küsimus lahtiseks – selles ei esitata ühtki selget soovitust. Raport hõlmab mitmeid ühtekuuluvuspoliitika linnamõõtme tahke, näiteks mitmetasandilist valitsemist, partnerluspõhimõtet, kohustuste edasivolitamist, lõimitud strateegilist planeerimist ja ulatuslikku finantsplaneerimist. Kui jätta kõrvale infotehnoloogiaettevõtetele meelepärane osa, milles käsitletakse niinimetatud arukamat linnaarengut (lõige 8), olime peamiselt pettunud, et sotsiaaldemokraatide ja demokraatide variraportöör suutis nõrgendada hästi sõnastatud partnerluspõhimõtet. Raporti projekti oleks saanud parandada mitme kompromissmuudatusettepaneku abil ja meie muudatusettepanekud olid piisavalt terviklikud. Meil on hea sõnastus majanduskasvuga kaasnevate kulude (lõige 4), kliimakaitse (lõige 9), sisemise ühtekuuluvuse (lõige 10), tervikliku ja alt üles käsitlusviisi (lõiked 21 ja 23), ebasoodsas olukorras olevate linnaosade (lõige 25) ja ristfinantseerimise (lõige 28) jaoks.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Euroopat iseloomustab suur territoriaalne mitmekesisus. Euroopa linnad on selle majandustegevuse, uuenduslikkuse ja tööhõive keskused, kuid neil tuleb silmitsi seista mitmete raskustega. Nõustun raportööriga, et ühtekuuluvuspoliitikas, sealhulgas Euroopa linnade arengukavas, tuleks püüelda eesmärgi poole ületada territoriaalsed erinevused ning selleks tuleb investeerida arukasse linnaarengusse, et tõsta linnade taristu ja teenuste kvaliteeti. Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank on töötanud välja kolm finantsinstrumenti. Ühes neist – rahastamisvahendis, mille nimi on Euroopa ühine toetus linnapiirkondade jätkusuutlikele investeeringutele (JESSICA) – on seatud sihiks jagada linnapiirkondade säästva arengu jaoks ühiseid toetusi. Konkreetsete territoriaalsete vajaduste rahuldamiseks on soovitatav kooskõlastada piirkondlikke, riiklikke ja Euroopa Liidu rahastamisvõimalusi võimalikult hästi.

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Hääletasin selle poolt, et võtta vastu Oldřich Vlasáki raport Euroopa linnade arengukava ja selle tuleviku kohta ühtekuuluvuspoliitikas. Mul on hea meel raporti põhieesmärgi üle toetada uuel programmiperioodil ühtekuuluvuspoliitika linnamõõdet ja võtta arvesse ELi linnade arengukava praegust arengut. Tahan siiski juhtida tähelepanu ka hiljuti avaldatud valgele raamatule, milles käsitletakse transpordipoliitika tulevikku kuni 2050. aastani ja milles visandatakse sammud Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomiseks. Minu arvates on selle valge raamatu kaugelepürgivate eesmärkide saavutamisel üheks peamiseks takistuseks püsivad erinevused eri liikmesriikide taristu ja transporditeenuste tasemes. Seetõttu peab ühtekuuluvuspoliitika vahenditel olema säästva ja ohutu Euroopa transpordi huvides edaspidigi tähtis roll nende tasemete ühtlustamisel. See kehtib nii linnade kui ka maapiirkondade puhul ja eriti nende ühistel piirialadel, kus jõukuse ja tööhõive väljavaated sõltuvad taristu arengust.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Minu meelest on Euroopa linnade arengukava kahtlemata tähtis, võttes arvesse, et 70% Euroopa elanikkonnast elab linnadest ja et need inimesed toodavad umbes 80% Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist. Linnaarengule on eraldatud aastateks 2007–2013 kokku 21,1 miljardit eurot, mis tuleb suunata tööstusalade ja saastunud maa-alade taastamisse, linna- ja maapiirkondade taaselustamisse, puhta linnatranspordi edendamisse ja elamispindade ehitamisse. Euroopa linnade arengukavas keskendutakse linnade taristu ja teenuste arendamisele. Linnad seisavad praegu silmitsi mitmesuguste ja võrreldamatute raskustega, mis nõuavad vajadustele kohandatud ja terviklike kohalike arengumudelite rakendamist. Et linnapoliitika on lisatud ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidesse, peaks viimati nimetatu olema seoseks maapiirkondadega, et edendada kaasavat arengut. Linnadel peaks olema mitmetasandilise valitsemise ja partnerluspõhimõtte rakendamise kaudu sõnaõigus oma probleemide lahendamisel. Lõpetuseks tahan toonitada, et lõimitud strateegilise planeerimise ettevalmistamisega peaks kaasnema paindlik finantskorraldus, et riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel asutustel oleks võimalik saavutada oma esmatähtsad eesmärgid.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Andsin poolthääle raportile Euroopa linnade arengukava ja selle tuleviku kohta ühtekuuluvuspoliitikas. Linnapiirkondades toodetakse ligikaudu 80% SKPst, tarbitakse kuni 70% ELi energiast ning need piirkonnad on ka peamised uuendus-, teadmus- ja kultuurikeskused. Linnaarengule on eraldatud aastateks 2007–2013 umbes 21,1 miljardit eurot, mis moodustab 6,1% ELi ühtekuuluvuspoliitika eelarvest. Tegelikult on 3,4 miljardit eurot suunatud tööstusalade ja saastunud maa-alade taastamisse, 9,8 miljardit eurot linna- ja maapiirkondade taaselustamisprojektidesse, 7 miljardit eurot puhta linnatranspordi edendamisse ja 917 miljonit eurot elamispindade ehitamisse.

Arukad linnad vajavad arukat kommunikatsioonitehnoloogia, transpordi- ja energiataristut. Toetan linnalise liikumiskeskkonna terviklike kavade arendamist ning ärgitan kohalikke omavalitsusi ajakohastama linnade ühistransporti, et muuta see keskkonnahoidlikumaks ja tõhusamaks. Intelligentsete transpordisüsteemide rakendamisega linnapiirkondades suureneb energiatõhusus ja transpordi ohutus.

Et 99% Euroopa eluasemetest on vanad ehitised, kutsun komisjoni ja liikmesriike üles suurendama selle Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse määra, mida iga liikmesriik saab kasutada eesmärgiga suurendada oma eluasemete energiatõhusust tulevases mitmeaastases finantsraamistikus 4%-lt 15%-le.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Raportöör teeb päris õige tähelepaneku, et mõned liikmesriigid peavad pingutama rohkem, et tagada säästva linnaarengu muutumine strateegiliselt tähtsaks valdkonnaks. Ehkki 70% Leedu elanikkonnast elab linnades ja linnalähedastes piirkondades, puudub minu riigil siiski selge, terviklik ja jätkusuutlik käsitlusviis. See toob kaasa konkurentsi vähenemise.

On väga oluline tasakaalustada Euroopa Liidu põhieesmärgid ja kohalikud vajadused. ELi linnade arengukava ei tohi muutuda ühesuunaliseks protsessiks – on ülioluline, et kodanikel lastaks sõna sekka öelda.

Raportis peatutakse mitmel linnaplaneerimisega seotud ülesandel, näiteks linnade taaselustamisel, eluasemete piisavusel ja puhtal linnatranspordil. Leedu linnapiirkondades esinevate sotsiaalsete probleemide loetelu on kahjuks mõnevõrra pikem. Leedu valitsuse ametliku statistika kohaselt elab 18% Leedu linnapiirkondade elanikest vaesuse piiril. Leedu linnades sooritatavate enesetappude arv on linnade arvestuses maailma üks suurimaid.

ELi statistika näitab, et rohkem kui 25% noortest leedulastest on sunnitud vastu võtma halvasti tasustatud töökohti ja sõlmima lühiajalisi lepinguid, millega ei pakuta piisavaid sotsiaalkindlustuse tagatisi. See mõjutab märkimisväärselt linnades elavate noorte sõltumatust ja toob kaasa suuri demograafilisi probleeme, sest pere loomine on muutumas linnapiirkondades keeruliseks ülesandeks.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin raporti poolt. Üks põhjuseid, miks Lissaboni strateegiaga ei suudetud saavutada selle eesmärke, oli linnade ja piirkondade vähene kaasamine. Raportööri ettepanekute seas on põhjapanev muudatus seoses rahaliste vahendite jaotamisega – „projekte ei tuleks koostada selleks, et saada olemasolevaid rahalisi vahendeid, vaid selleks, et täita strateegilisi eesmärke”.

Raport: Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (A7-0110/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest see juhib tähelepanu vajadusele võtta vastu konkreetsed otsused tulevase ühtekuuluvuspoliitika teatud võtmeküsimustes, hõlmates eesmärgi nr 3 karmistamist. Siin on tähtis kõige eraldatumaid ja äärepoolseimaid piirkondi mitte välja jätta.

Territoriaalse koostöö eesmärk on ühtekuuluvuspoliitika elluviimiseks oluline. Tahaksin esile tõsta Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust, kes annab ühtekuuluvusse märkimisväärse panuse piirkonnaüleste koostööprogrammide kaudu.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) ELi harmooniline areng on üks ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidest, see tegevuskava on hädavajalik instrument Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku tegelikkuse tugevdamisel ning oluline tegur targa ja kaasava majanduskasvu teostamiseks nii, nagu on ette nähtud Euroopa 2020. aasta strateegias. Toetan seda raportit, sest tunnen, et territoriaalset ühtekuuluvust tuleks piisavalt toetada suuremate tõukefondide eraldamise kaudu ning seetõttu on õige, et eesmärgile nr 3 eraldatud osa suurendatakse praeguselt 2,5 protsendilt 7 protsendile, võttes täiendavalt arvesse, et ligikaudu 37,5 protsenti Euroopa elanikkonnast elab piirialadel. Suuremate ressursside eraldamine tähendaks esmajärjekorras investeerimist üleeuroopalise transpordivõrgu programmidesse, mille nüüdisajastamine on edasilükkamatu, ja teiseks jätkuvat füüsiliste, kultuuriliste, halduslike ja regulatiivsete tõkete vähendamist, mis on takistuseks koostööle ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. − Mina hääletasin raporti poolt, sest selles rõhutatakse, et Euroopa territoriaalne koostöö koos oma olulise panusega mitmetasandilisse valitsemismudelisse on ühtekuuluvuspoliitika üheks sambaks. Võttes arvesse, et territoriaalne koostöö on Euroopa Liidu kui terviku harmoonilise arengu edendamisel oma tõhusust tõestanud, on nüüd põhiline suurendada selle eelarvet praeguselt 2,5 protsendilt vähemalt 7 protsendini kõigist järgmise programmiperioodi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest.

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Kuigi ma esindan Centre’i, Auvergne’i ja Limousini piirkondi, millel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega piire pole, olen ma veendunud, et piiriülene koostöö – ja üldisemalt territoriaalne koostöö – on kasuks Euroopa arengule ja inimestevaheliste sildade ehitamisele. Olen täielikult nõus ettepanekutega, mille esitas raportöör, mu kolleeg Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, ning eriti selle osaga, mis puudutab Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse rolli suurendamist ja selle eesmärgi rahastamist.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi nr 3 idee seisneb selles, et lähendada üksteisele kõiki Euroopa piirkondi ja eriti piiriüleseid alasid nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka keskkonna mõttes. Sest eriti energeetika ja transpordi vallas on oluline nende piirkondade vahelisi seoseid tugevdada. Elame ajal, mil räägitakse Euroopa idee kriisist, ja seetõttu on hea taas rõhutada territoriaalse koostööga tekkivat Euroopa lisaväärtust. Et eesmärki nr 3 saaks ellu viia parimal võimalikul moel, oleme palunud selle eesmärgi sihtotstarbeliste tõukefondide olulist suurendamist, pidades silmas eriti transporditaristu parandamist ja sellega Euroopa kodanike piirkondadesisese ja -vahelise liikuvuse suurendamist. Piiriülese regiooni valitud esindajana pöörasin sellele küsimusele erilist tähelepanu ning olen rahul, et me taotleme kohalike asutuste koostöö, see tähendab nii asutuste kui ka Euroopa institutsioonide koostöö tugevdamist. Peame dialoogi nende asutustega parandama, et olemasolevaid probleeme paremini mõista ja ülesannetele vastu astuda. Lõpuks, kuivõrd territoriaalse koostöö kavasid on siiski liiga keeruline ellu viia, palusime neid lihtsustada ja rõhutasime selle eesmärgiga seotud, oma olemuselt rahvusvaheliste programmide eripära.

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. – (IT) Mina hääletan selle raporti poolt, sest see tõstab esile eri liikmesriikide naaberpiirkondade paremast koostööst tulenevat kasu. Olen nõus territoriaalse koostöö eesmärgi muutmisega ühenduse ühtekuuluvuspoliitika üheks sambaks nii kiiresti kui vajalik, pidades silmas loomu poolest sarnaste vajaduste ja probleemidega naaberpiirkondade sünergia suurendamist, et parandada suutlikkust ja tõhustada naaberpiirkondade poliitilise, majandusliku ja haldusliku vahetuse abinõusid. Samuti usun, et raporti ettepanek suurendada ühenduse rahalist kohustust selle poliitilise ühtekuuluvuse samba toetamiseks on hea.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Mina hääletasin selle raporti poolt, sest me peame tugevdama territoriaalset koostööd, mille eesmärk on aidata piirkondadel oma ühiste ülesannetega toimetulekul koos tegutseda, vähendades sellise koostöö ees seisvaid füüsilisi, kultuurilisi, halduslikke ja regulatiivseid takistusi ning piiride toimet. Piiriülesed koostööprogrammid on ka tähtsad, et olla tõhus ja saavutada tulemusi selliste strateegiate elluviimisel, mis on seotud vaesuse vähendamise ja ebasoodsamas olukorras olevate inimrühmade lõimimisega Euroopa põhiühiskonda. Lisaks tuleb piiriülese koostöö edendamiseks ära kasutada eri liikmesriikide piirialade lähedasi kulutuurilisi ja keelelisi sidemeid ning ajaloolist pärandit. Piiriüleste programmide elluviimisel peab ka paremini kooskõlastama asutuste ja olemasolevate piiriüleste institutsioonide, näiteks euroregioonide juhtimist, et kindlustada projektide kvaliteet, läbipaistvus ja lähedus kodanikele.

  Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (FR) Hääletasin piiriülese, riikide- ja piirkondadevahelise territoriaalse koostöö algatust käsitleva raporti poolt. Ma mõistan nendevahelise parema koostöö tähtsust poliitilisel tasandil, eesmärgiga arendada ja täide viia projekte, mis on ulatuslikumad ning kasulikud kõigi kodanike jaoks. Selle tähtsust tõstis raportöör hästi esile. On üldteada, et puuduliku taristu tõttu kannatab tõenäolisemalt piirialade elanikkond, sellest järeldub, et kõigi asjassepuutuvate osapoolte osalemine võiks viia selleni, et kogu sellise elanikkonna vajadused saaksid rahuldatud, isegi sellise elanikonna osa puhul, kes asub Euroopa keskusest väga kaugel. Seepärast on selle eesmärgi saavutamiseks vaja valitsemise tasandil paremat strateegilist planeerimist ja koostööd, et teatud finantsprogrammide kasutamine muutuks lihtsamaks; kasulik oleks ka ellu viia ulatuslikke kontrolle, et tagada raha kasutamise parem läbipaistvus ja jälgitavus. Selle taustal usun, et on õige, kui komisjon teeb kõik need vahendid nähtavamaks – üksnes nende meetmete parema avalikustamise kaudu saavad asjassepuutuvad osalised jätkata ühemõtteliselt mõistetavates tingimustes.

  David Casa (PPE), kirjalikult. − Viimastel aastatel on muutunud tähtsamaks piirata ühtekuuluvusega seotud regulatiivseid ja halduslikke takistusi selleks, et eri piirkonnad suudaksid paremini ühiseid probleeme koos käsitleda. Kiidan raportööri järeldused heaks ja olen otsustanud hääletada selle dokumendi poolt.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Territoriaalne koostöö on praegu kindlasti Euroopa Liidu üks tähtsamaid teemasid. Kui me võtame arvesse, et 37,5 protsenti Euroopa elanikkonnast elab piirialadel, muutub riikide vajadus üksteisele läheneda ja vajadus inimestevahelise sideme järele üha tugevamaks muutumise eesmärgil ilmsemaks kui kunagi varem. Seetõttu osutub territoriaalne koostöö iset vaatepunktidest ülioluliseks. Ühelt poolt edendaks see tõhusalt siseturu konsolideerimist, aidates kaasa seda protsessi pidurdavate füüsiliste ja kultuuriliste tõkete murdmisele; teisalt toetaks see eri poliitilistes sektorites Euroopa lõimumist, aidates riikidel välja töötada kooskõlastatud ja ühiseid projekte. Olen nõus sellega, et eraldada niisuguse poliitika toetamiseks rohkem raha, eelkõige seal, kus see puudutab piirkondadevaheliseks koostööks eraldatava eelarveosa suurendamist. Veel üks jõud, mille see raport päevavalgele toob, on Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste loomine. Usun, et selliste rühmituste loomine suudab kaasa tuua häid tulemusi nii valitsemise seisukohast, kuna nad tähendaksid piiriülest valitsemist, mis tagab erinevate poliitikate autorsuse kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kui ka sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast, kuna sellega luuakse kogukondadele, kes üksteisest keeleliselt ja kultuuriliselt erinevad, rohkem võimalusi üksteisele lähenemiseks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle raportile pealkirjaga „Eesmärk nr 3: piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö tulevane tegevuskava”, sest see on tõhusaks ühtekuuluvuspoliitikaks hädavajalik. Tasub veel rõhutada Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kui territoriaalse valitsemise põhivahendi loomise tähtsust, mis käsitleb korrastatud koostöö vajadust rahanduslikus mõttes, õiguslikku seisundit ja valitsemist erinevatel tasanditel.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) 37,5 protsenti Euroopa elanikkonnast elab piirialadel. See muudab kolmemõõtmelise – piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise – territoriaalse koostöö Euroopa Liidu toimimise aluseks, sest aitab piirkondadel ja liikmesriikidel oma ühiste eesmärkide poole püüeldes üksteisega paremini koos töötada.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Käesolev raport, mille projekti esitas Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, on eesmärk nr 3: territoriaalse koostöö proovikivi – piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö tulevane tegevuskava. Võime mõelda eesmärgist nr 3, Euroopa territoriaalsest koostööst, kui tõukefondide nn vaesest sugulasest. Hoolimata asjaolust, et piiriüleste regioonide elanikkond ulatub peaaegu 200 miljoni inimeseni, antakse sellele eesmärgile ühtekuuluvusfondist ainult 2,52 protsenti. Teades, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on solidaarsusraamistiku osa, hõlmates 27 liikmesriiki ja nende 271 piirkonda, ning et selle eesmärk on kaotada seal esinevad majanduslikud ja sotsiaalsed lõhed, on ülioluline, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik näeb ette sellele eesmärgile eraldatava raha suurendamist, sest esineb piirkondi, kus on tõsised probleemid konkurentsivõimega, kuid mis on ELi jätkusuutlikkuse jaoks olulised. Seepärast nõustun raportööri ettepanekuga tugevdada territoriaalse koostöö eesmärki, suurendades kogueelarvet 2,5 protsendilt 7 protsendile, võttes vastu meetmed programmide elluviimise lihtsustamiseks ning luues Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse, mis on piiriülese valitsemissüsteemi toimimiseks olulised.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Territoriaalse koostöö tähtsus on lähiminevikus märgatavalt kasvanud, seda tänu tõukefonde käsitlevale põhimäärusele ja Lissaboni lepingu jõustumisele. Selle eesmärk on kõrvaldada füüsilised, halduslikud ja regulatiivsed takistused ning leevendada nn piiriefekti riikide ja piirkondade vahel, nii et nad saaksid ühiseid ülesandeid ühtsena lahendada. Oluline on säilitada seos kolme põhialuse – piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö – vahel, sest igal neist on oma õigustus ja hüved. Tehes jõupingutusi territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtte järgimiseks, peame paremini täitma territoriaalse koostöö eesmärki ja standardprotseduure. Selle edukaks ellurakendamiseks peaks territoriaalne koostöö kui Euroopa tähtis idee olema kõikide kodanike jaoks ka just nagu ELi sümboolne kehastus.

  Nathalie Griesbeck (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Soovin väljendada heameelt selle raporti vastuvõtmise üle ja toonitada Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas territoriaalse koostööd käsitleva ettepaneku nr 3 tähtsust. Meie parlament taotleb tõukefondist selleks eesmärgiks eraldatava osa suurendamist praeguselt 2,5 protsendilt 7 protsendile ning ma toetan kindlalt seda seisukohta. Ettepanekut nr 3 tuleb toetada ja veel tähtsam on seda edasi arendada, et me saaksime jätkata ühenduse territooriumi lõimimist üle riigipiiride. Olen parlamendiliige, kes esindab piiriüleste küsimustega väga tihedalt kokkupuutuvat valimisringkonda ning kes on pärit ainukesest Prantsusmaa piirkonnast, mis jagab piiri kolme muu ELi liikmesriigiga, seepärast on mul nende küsimuste ja piiriülese koostöö projektide vastu suur huvi. Territoriaalse koostöö aladele on Euroopa koostöös, eriti piiriüleses koostöös antud eesõigus. Neil aladel on piirid, tõkked ja takistused n-ö vähem tegelikud. Enamgi veel, saades tõeliseks projektipiirkonnaks, on neil koostööaladel täita oluline roll seal, kus toimub kohalikul tasandil ühendamine, erinevate liikmesriikide osaliste ja ühiste probleemide lahkamiseks kokkutulevate kodanike kokkuviimine. Territoriaalset koostööd tuleb julgustada.

  Mathieu Grosch (PPE) , kirjalikult. − (DE) Piiriülene koostöö on piirialadel vajalik. Seetõttu tuleb euroregioone Euregio ja SaarLorLux piirkondi tugevamaks muuta. Sel põhjusel tunnen heameelt piiriülese koostöö kui struktuuripoliitika võtmeosa säilitamise üle.

Eriti hea meel on mul selle üle, et eelarvevahenditest taotletakse vähemalt 70 protsenti territoriaalse koostöö kulude katteks, ning et territoriaalse koostöö rahastamiseks taotletakse kasvu praeguse programmiperioodi 2,5 protsendilt vähemalt 7 protsendini eelarvevahenditest järgmisel programmiperioodil.

Lisaks tuleb muuta lihtsamaks Euroopa alliansside asutamine territoriaalse koostöö tegemiseks, sest see uus vahend lihtsustab kohalike ametite ja kodanike juurdepääsu paremale koostööle, millest saavad kasu paljud piirkonnad, eriti piirialad.

Üldiselt tähistab see raport tähtsat sammu ELi piiriülese poliitika tuleviku kindlustamisel ja võimaldab Belgias saksa keelt kõneleval kogukonnal oma piirialal tugevneda ja täiustada piirialapartnerlust.

Seoses ühtekuuluvuspoliitikaga näen ma rahuloluga, et komitee on vastu võtnud mu ettepaneku, et transpordile eraldatavad struktuurivahendid peaksid rohkem keskenduma ELi transpordipoliitika üldisele suundumusele. See võib kiirendada piirialade tähtsaid projekte.

  Brice Hortefeux (PPE), kirjalikult. – (FR) Piirialad, mis esindavad 37,5 protsenti Euroopa elanikkonnast, on lõimumise ja Euroopa kodanikevaheliste sildade ehitamise seisukohast otsustava tähtsusega. Territoriaalse koostöö edule on nüüd pandud hea alus. See 2007. aastal seatud ja 2007.−2013. aastaks 8,5 miljardi euro suuruse eelarvega tagatud eesmärk, mille vahendid jaotatakse piiriüleste, riikide- ja piirkondadevaheliste programmide vahel, võimaldab 271 Euroopa piirkonnal saada kasu märkimisväärsest rahalisest toetusest, mis on suunatud ühisprojektide väljatöötamiseks ja parendamiseks ning mitmesugustest looduslikest piiridest ja takistustest, nagu meie kodanike igapäevaelu mõjutavad maa, mere- ja halduspiirid, jagusaamiseks.

Mul pole kahtlust, et Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi raportil, mis võeti vastu suure häälteenamusega, on mõju Euroopa Komisjoni tööle, kuna komisjon koostab septembris esitatavaid seadusandlikke ettepanekuid. See raport rõhutab eriliselt vajadust säilitada piiriülese samba valitsevat seisundit ning arendada stiimuleid, et ergutada suuri piiriüleseid ja riikidevahelisi projekte, nagu üleeuroopalised transpordivõrgud. Need on soovitused, millega olen täielikult nõus, ning seepärast tahaksin uuesti avaldada tunnustust kvaliteetsele raportile, millel on läinud korda koguda ulatuslik parteiülene toetus.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. − (LT) Kiitsin selle dokumendi heaks, sest mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007−2013 muutis territoriaalse koostöö eesmärgi üheks kolmest ELi ühtekuuluvuspoliitika sambast, vahetades välja ühenduse algatuse INTERREG. Alates sellest on aluslepingu artikli 174 kohaselt territoriaalne ühtekuuluvus saanud üheks ühtekuuluvuspoliitika kolmest komponendist majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrval. Territoriaalne ühtekuuluvus on nüüd kindlalt seatud üheks Euroopa Liidu peamiseks prioriteediks. Territoriaalse koostöö eesmärk on kõrvaldada ühtekuuluvust takistavad füüsilised, haldus- ja regulatiivsed tõkked ning vähendada piiride mõju piirkondade ja regioonide vahel, et võimaldada neil käsitleda oma ühiseid ülesandeid koos, olgu need siis territoriaalsed (teenused, infrastruktuur, linna- ja regionaalplaneerimine), globaalsed (üleilmastumine, kliimamuutused), majanduslikud või ühiskondlikud. Territoriaalne koostöö toob Euroopale kaasa lisaväärtuse ning tal on oluline roll siseturu süvendamisel ja Euroopa tihedama lõimumise edendamisel paljudes sektoriviisilistes tegevuskavades. Nõustun arvamusega, et territoriaalne koostöö peaks jääma üheks ühtekuuluvuspoliitika sammastest.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Nagu on toonitatud ka Euroopa 2020. aasta strateegias, on territoriaalse koostöö vahendil siseturu konsolideerimisel ja ELi poliitikavaldkondade mitmekesisuses Euroopa lõimimise edendamisel ülioluline roll. Hääletasin selle raporti poolt, et need eesmärgid võiksid saada lähimas tulevikus tegelikkuseks, ergutades harmoonilist arengut peale eri sektorite ka Euroopa aladel, mida territoriaalse arengu tasandil iseloomustatakse sageli heterogeensetena. Selleks otstarbeks vajatakse vahendeid, ning neid tuleks eraldada ühtlustatud kriteeriumide alusel, nagu on piiriüleste ja riikidevaheliste alade omavaheline tõhus sünergia täpselt selline, et kohalikke vajadusi saab kooskõlastada nendega, millel on laiem ulatus. Olen kindel, et ELi tohutu kultuuri-, ajaloo- ja keelepärand peaks muutuma märgatavaks, kui on ületatud füüsilised ja territoriaalsed tõkked. See on koostöö viis, mis on nurgakiviks sellele, kuidas me kujutame ette demokraatlikke põhimõtteid ja mitmekesisuses ühinemist.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) See Euroopa Parlamendi resolutsioon ettepaneku nr 3 kohta on tähtis selles mõttes, et kõrvaldab praegu liikmesriikide vahel olevad halduslikud ja seadusandlikud tõkked.

Territoriaalse koostöö eesmärgiks, nagu see on raportis esitatud, on panna liikmesriigid tegema koostööd teenuste ja infrastruktuuri, samuti linna- ja regionaal-, majanduse ja sotsiaalplaneerimisel. See koostöö pakub võimaluse tihedama ja kauakestvama liidu loomiseks ELi liikmesriikide vahel.

Eesmärk nr 3 pakub eri liikmesriikidest partnerite jaoks tervikliku, mitmemõõtmelise koostöömudeli, mis nõuab eriomast selget ja ühtset lähenemist ning ellurakendamist liikmesriikides, mis parandab nendevahelist ühtekuuluvust.

Lõppeks toob see raport esile tähtsa asjaolu. Pidades silmas territoriaalse koostööni jõudmist, on selleks vajadus meelitada, julgustada ja kaasata erasektori partnereid, sest paljude teenuste või taristu pakkumine või omamine on seotud partneritega sellest sektorist.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa piiriülene koostöö on praegu osa ühtekuuluvuspoliitikast. Ühelt poolt aitab see kaasa riigiüleste projektide ja ELi strateegiate loomisele ning teiselt poolt aitab vähendada territooriumide ja piirkondade vahelisi tõkkeid. Olen veendunud, et tõhus territoriaalne koostöö pole tähtis mitte üksnes liidu sees, vaid ennekõike aladel, mis jagavad piiri Euroopa Liidu liikmesriikidega. Peale selle saame me Euroopa Liidu Nõukogu Poola eesistumise ajal võimaluse edendada ühtlustatud põhimõtteid piirikoostööprogrammide elluviimiseks nii ELi sise- kui ka välispiiride aladel.

Seoses ülalöelduga arvan ma, et Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi raport territoriaalse koostöö ülesande kohta – piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö tulevane tegevuskava – on oluliseks abiks regionaalpoliitikat puudutavas töös ning ma hääletasin selle vastuvõtmise poolt.

  Clemente Mastella (PPE) , kirjalikult. – (IT) Tõukefonde käsitlev põhimäärus ja Lissaboni lepingu jõustumine on oluliselt suurendanud territoriaalse koostöö tähtsust, muutes ta üheks kolmest ELi ühtekuuluvuspoliitika sambast. Ühtekuuluvuspoliitika peaks kindlasti kõrvaldama praegused füüsilised, halduslikud ja regulatiivsed tõkked ning vähendama territooriumide ja piirkondade vahelist piiriefekti, võimaldades neil käsitleda oma ühiseid ülesandeid koos, olgu need siis territoriaalset, globaalset, majanduslikku või ühiskondlikku laadi.

Loodame, et koostöömeetmeid saab kooskõlastada kõigil valitsemise tasandeil ja käsikäes territooriumide nõudmistele vastava Euroopa 2020.aasta strateegiaga, ning teiste olemasolevate territoriaalsete strateegiatega. Me usume, et territoriaalse koostöö eesmärgi ja peavoolu suurem ühtlustamine on vajalik, et viia nõuetekohaselt ellu territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika põhimõtteid ja suurendada lähenemis- ning konkurentsivõime ja tööhõive eesmärkide raames eraldatud vahendite Euroopa lisaväärtust.

Nõustume ideega võtta territoriaalne lähenemine kavandamisperioodi algetappidesse ning suunata lähenemise, konkurentsivõime ja tööhõive vahendid paljude esmatähtsate projektide, näiteks üleeuroopaliste transpordivõrkude elluviimiseks, nagu on ette määratud ning kokku lepitud programmi osalistega. See on kooskõlas ka mitmetasandilise valitsemise ja Euroopa partnerluse põhiliste tõekspidamistega.

  Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. − (LT) Arvestades mõju ühtekuuluvuspoliitikale, tuleks territoriaalse koostöö rahastamist suurendada. Suurendades selle programmiperioodi eelarvet, peame siiski selgelt osutama ühtekuuluvuspoliitika eelarveridadele, mille rahaeraldisi vähendatakse, kahjustamata ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide elluviimist. Territoriaalne koostöö likvideerib haldus- ja õiguslikud tõkked territooriumide ja piirkondade vahel ning aitab käsitleda territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud küsimusi. Veelgi enam, piirialade koostööle peab jääma võrreldes teiste alade koostööga eesõigus. Järelikult tuleks selle elluviimiseks eraldatavaid vahendeid suurendada. Usun, et ranniku- ja merepiirkondade geograafilise 150 km piirangu rakendamisel tuleks olla paindlikum. Ulatuslike strateegiate väljatöötamisel ja ellurakendamisel peab arvesse võtma mitmesuguseid piirkondliku koostöö programme. Peale selle peaks komisjon hindama esimeste ellurakendatud makropiirkondlike strateegiate tulemusi. Territoriaalne koostöö on tihedalt seotud Euroopa välispiiridega ning seepärast on vajalik tagada Euroopa Regionaalarengu Fondi ja teiste koostöökorralduste tõhusam sünergia, luua rohkem soodsaid rahastamisvõimalusi ja viia ellu uus naabruspoliitika. Olgu märgitud, et territoriaalse koostöö programme pidurdab praegu asjaolu, et sinna on kaasatud palju ametiasutusi. Ka on vaja lihtsustada auditeerimis- ja järelevalve-eeskirju.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. − Kahepoolsel, piirkondlikul ja piirkondadevahelisel tasemel koostöö parandamine ELi liikmesriikide vahel pole mitte üksnes Euroopa Liidu mandaadi asendamatu osa, vaid ka üha vajalikum ELi solidaarsuse säilitamisel, kuivõrd meie lahendada olevate küsimuste hulk kasvab. Toetasin seda resolutsiooni, sest see tunnistab meie vajadust lihtsustada nende koostöötasemete ellurakendamist ning kaasata erasektorit, eriti seoses majandusarengukoostööga. ELi liikmesriigid saavad parematest vahenditest koostööks teiste liikmesriikidega endiselt suurt kasu. Koos raportööriga palun Euroopa Ühendusel korraldada põhjalik uuring esimeste ellurakendatud makropiirkondlike strateegiate tulemuste kohta.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Määratledes Euroopa iga territoriaalse tegelikkuse eesmärke ning viise, kuidas neid tuleks saavutada, on piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö tulevane tegevuskava strateegilise tähtsusega. Territoriaalne koostöö on lisaväärtus, mis sillutab teed piirkonna kõigi võimaluste realiseerumisele ja konkurentsivõime suurendamisele. Hääletan raporti poolt, sest usun, et on tähtis määratleda eesmärgid, mis kindlustavad koostööprogrammide piisava rahaeralduse, ning rahuldada täielikult iga piirkonna vajadused kõige tähtsamatesse piirkondlikesse projektidesse kaasamise kaudu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Territoriaalne koostöö on ühenduse algatuse INTERREG järel saanud üheks kolmest ELi ühtekuuluvuspoliitika sambast. Järgnevalt on aluslepingu artikli 174 kohaselt saanud territoriaalne ühtekuuluvus üheks ühtekuuluvuspoliitika kolmest komponendist majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrval. See on üks Euroopa Liidu peamistest prioriteetidest. Selle poliitika eesmärk on kõrvaldada ühtekuuluvust takistavad füüsilised, haldus- ja regulatiivsed tõkked ning vähendada piiride mõju piirkondade ja regioonide vahel, et võimaldada neil käsitleda oma ühiseid ülesandeid koos, olgu need siis territoriaalsed (teenused, infrastruktuur, linna- ja regionaalplaneerimine), globaalsed (üleilmastumine, kliimamuutused), majanduslikud või ühiskondlikud. Mina hääletasin raporti poolt tema põhisisu tõttu – nimelt territoriaalse koostöö eesmärgi tugevdamine territoriaalse ühtekuuluvuse programmitöö kaudu kõigis planeerimisetappides ja kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga; teistesse ELi tegevuskavadesse territoriaalse lähenemise vastuvõtmine; Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse asutamise julgustamine; poliitika ellurakendamise lihtsustamine ning selle üle Euroopa nähtavaks tegemise ülesandeks seadmine on minu poolthääle põhjused.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Tõukefonde käsitlev põhimäärus ja Lissaboni lepingu jõustumine on viimasel viiel aastal territoriaalse koostöö tähtsust oluliselt suurendanud, muutes ta üheks kolmest ELi ühtekuuluvuspoliitika sambast. (LT) Finantsraamistik aastateks 2007–2013 muutis territoriaalse koostööeesmärgi üheks kolmest ELi ühtekuuluvuspoliitika sambast, vahetades välja ühenduse algatuse INTERREG. Järgnevalt on aluslepingu artikli 174 kohaselt territoriaalne ühtekuuluvus saanud üheks ühtekuuluvuspoliitika kolmest komponendist majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrval ning kujutab endast tegelikult ELi ühte peamist prioriteeti. Selle eesmärgiks on kõrvaldada praegused füüsilised, haldus- ja regulatiivsed tõkked ning leevendada territooriumide ja piirkondade piiriefekti, võimaldades neil käsitleda oma ühiseid ülesandeid koos, olgu need siis territoriaalset, globaalset, majanduslikku või ühiskondlikku laadi. Eesmärk nr 3 sätestab kompleksse ja mitmemõõtmelise koostöö, mis toob kokku eri liikmesriikide partnerid. Sel põhjusel on nõutav auditeerimis- ja järelevalve-eeskirjade lihtsustamine. Et territoriaalsest koostööst saaks kõikide kodanike jaoks ELi sümboolne kehastus ning et poliitikud ja riigiteenistujad võiksid saada tuttavaks nende töösse puutuvate territoriaalse koostöö praktiliste aspektidega, hääletan ma selle ettepaneku poolt.

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. – (IT) Ma nõustun raportööriga, kinnitades territoriaalse koostöö suurt tähtsust, mille eesmärk on kõrvaldada füüsilised, haldus- ja õiguslikud tõkked ning vähendada regioonidevahelist piiriefekti, soodustades nende kooskõlastatud arengut. See uus lähenemine puudutab ka mägipiirkondi, mis võiksid Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisel samamoodi juhtrolli mängida. Et neid eesmärke täita, tuleb siiski territoriaalse koostöö programme lihtsustada ning kaasata tuleks rohkem kohalikke omavalitsusi ja üldsust, julgustades neid laiaulatusliku meedia ja teadlikkust tõstvate kampaaniate kaudu paremale teabevahetusele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Poolt. Raportööri projekti tekst vastab üldjoontes meie fraktsiooni seisukohale eesmärgi nr 3 kohta. Meie fraktsiooni muudatusettepanekud, mille regionaalarengukomisjon vastu võttis, puudutavad järgmist: üleskutse paindlikkusele ranniku- ja merepiirkondade geograafilise, piiriülestele koostööprogrammidele kehtestatud 150 km piirangu rakendamisel; soovitus, et esialgsetest kogemustest õppimiseks korraldataks Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esimene kohapealne hindamine; piiriülesele koostööle tõuke andmiseks tuleb ära kasutada liikmesriikide piirialade lähedasi kultuurilisi ja keelelisi ühisjooni.

  Oreste Rossi (EFD) , kirjalikult. – (IT) Territoriaalne koostöö on ELi ühtekuuluvuspoliitika üks sambaid, mille eesmärk on kõrvaldada füüsilised, haldus- ja õiguslikud tõkked ning vähendada territooriumide ja regioonide vaheliste piiride toimet, pidades silmas kooskõlastatud arengu soodustamist, mis võimaldaks neil käsitleda oma ühiseid ülesandeid koos. Euroopa 2020. aasta strateegia loogika kohaselt on tähtis vahendite parem eraldamine, et see vastaks Euroopa territooriumide vajadustele ja oleks piisav nende isikupära säilitamiseks. Neil põhjustel hääletan ma selle raporti poolt.

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Alates 1986. aastast on olnud ühtekuuluvuspoliitika eesmärk tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset koostööd ELi liikmesriikide vahel. Siiski seati Lissaboni lepingu ja uue Euroopa 2020. aasta strateegiaga sisse kolmas mõõde nimetusega territoriaalne ühtekuuluvus, mis soodustab funktsionaalset lähenemist 271 piirkonna kui inimasustusega ala integreeritud arengule. Usun, et territoriaalne ühtekuuluvus peaks kaasa aitama Euroopa piirkondade vaheliste füüsiliste, haldus- ja õiguslike tõkete kõrvaldamisele ning edendama Euroopa kooskõlalist arengut ja ühisprojektide kaudu tihedamat koostööd sarnaste omaduste ja arengueesmärkidega piirkondade vahel. Rõhutaksin ka, et targa, kestliku ja kaasava Euroopa ülesehitamiseks peaksid territoriaalsed strateegiad olema otseselt seotud üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste, integreeritud merenduspoliitika strateegiate ja Euroopa 2020. aasta strateegiaga. Lõpetuseks nõustun täielikult mõttega, et ELi äärepoolseimatele piirkondadele on vajalik sisse seada tegevusplaan ning kehtestada mitut valdkonda hõlmavad põhimõtted, mis toetaks nende piirkondade kooskõlalist arengut ja aitaks vähendada erinevusi teistest Euroopa piirkondadest.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Piiriüleste, riikidevaheliste ja piirkondadevaheliste projektide kaasfinantseerimine on ELi jaoks olemuslikud. Raportöör on pannud ette rea parandusi, mis käsitlevad hiljuti arutlusel olnud nõrkusi. Hääletasin kõnealuse raporti poolt.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Mina hääletasin Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi raporti poolt. Raport tõstab esile territoriaalse koostöö lisaväärtust ja potentsiaali edendada konkurentsivõimet. Kinnitades eesmärgi nr 3 algset ülesehitust, tehakse raportis ettepanek suurendada rahastamist ning juhitakse tähelepanu piirielanikkonna eriomastele vajadustele. Iga piirkonna vajadustele ja isikupärale suunatud strateegilist lähenemist ja käsitlust saavad tagada rahaeraldised, mis põhinevad kõikide territoriaalsete koostööprogrammide ühtsustatud kriteeriumidel.

Raport: Georgios Stavrakakis (A7-0141/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Usun kindlalt, et tõhus strateegiline raamistik saab tagada ühtse lähenemise ja kasutada ära kõikide fondide sünergiat, et toetada asutamislepingutes seatud ühtekuuluvuspoliitika eesmärke ning teenida sedasi paremini ELi inimesi ja täita nende ootusi. See raport läheneb sellise sünergia loomisele, seega hääletan selle poolt.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Tõukefondide ühise strateegilise raamistiku loomiseks on eluliselt vajalik suurem paindlikkus vahendite kasutamisel ja halduskultuur, mis soodustaks multidistsiplinaarset lähenemist ja lihtsamat fondihaldust. Tõukefondide sünergiatingimustes on Euroopa Parlament toonitanud vajadust vältida võimsuse suurt kontsentreerumist majandusklastritesse ja Euroopa Liidu tipp-piirkondadesse. Et saavutada majanduse arengu ja kasvu optimaalset tulemust, piirkondade arengu ebavõrdsuse vähenemist, uusi töökohti, paremat elukvaliteeti, töötajate uusi ametikoolitusi, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning Euroopa sotsiaalse mudeli ellurakendamist, on minu arvates tarvis eri poliitikavaldkondade integreeritud lähenemist. See on ühtekuuluvust ja Euroopa majanduse konkurentsivõimet soodustav tegur. Fondide ühismeetmele keskendumine piirkondlikul ja kohalikul tasandil tõstab nende lisaväärtust ja võimaldab sidugruppidel kohandada oma tegevust täpselt tegelike majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste ning seega iga kindla piirkonna tööhõiveolukorra järgi. Seepärast hääletasin selle raporti poolt.

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Kõik, kes on kaasatud ühtekuuluvuspoliitikasse, nõustuvad, et paljud paralleelsed Euroopa fondid – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Kalandusfond (EKF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) – ei võimalda Euroopa Liidu finantsressursse alati optimaalselt hallata. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest see pakub huvitaid viise, kuidas saavutada nende vahendite kooskõlastatuma kasutamise pakilist eesmärki. Loodan väga, et see Euroopa Komisjonis toetust leidev lähenemine saab osaks komisjoni peatsetele ettepanekutele, mis puudutavad tulevasele (2014–2020) ühtekuuluvuspoliitikale rakenduvat õiguslikku raamistikku.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Kuigi praegu mõtleme järgmise mitmeaastase raamistiku peale ja arutleme selle üle, oli tähtis korrata asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitika jääb majanduskasvu oluliseks hoovaks ja et selleks ettenähtud eelarvet ei tohi vähendada. Üks täiustamisvõimalusi on tõsta vahendite ja tegevuskavade kooskõlastatuse taset, eriti seoses Euroopa 2020. aasta strateegiaga, et saavutada fondide parem sünergia ning võimaldada sel moel endile rohkem tulemustele orienteeritud regionaalarengu poliitikat. Üks fondide kiire leviku tagajärgi on nende väiksem nähtavus – nii ei ole kodanikud ja huvigrupid nendest piisavalt teadlikud. Teise tagajärjena võib see viia dubleerimise või ebakõladeni ja vähendada nii selle poliitika üldist mõju. Seepärast oleme selles raportis nimetanud kolm peamist eesmärki, mille poole tuleks meie arvates püüelda: mitme rahastajaga programmide koostamine, tehnilise abi täiustamine ja Euroopa teatmiku koostamine. Sünergia suurendamisega oleme võimelised suurendama Euroopa lisaväärtust, mida saavad ühtekuuluvuspoliitikast kohalikud ja piirkondlikud osalised üle terve Euroopa Liidu, mis võimaldab kodanikel saada suuremaid hüvesid.

  Sergio Berlato (PPE) , kirjalikult. − (IT) Euroopa Liit on mitmes resolutsioonis kinnitanud vajadust eri poliitikavaldkondade integreeritud lähenemise järele, et saavutada ELis kasvu ja arengu optimaalset tulemust. Kõige otsustavam katse kooskõlastada ELi programmide ja fondide kaudu tehtavaid jõupingutusi tuleneb minu arvates kriisijärgsest etapist, millesse Euroopa on jõudnud. Kindlasti on selge, et tulevikus sunnib eelarvete konsolideerimisvajadus meid otsima kasutada olevatest vahenditest suuremat mõju. Usun, et praegune keeruline ajalooetapp, mida kogu Euroopa üle elab, pakub siiski võimaluse kasutada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimisi selleks, et saavutada ELi programmide ja fondide suurem sünergia. Nende aastate kogemus näitab eriti selgelt, et näiteks innovatsiooni-, teadustöö- ja keskkonnaalase majandustegevuse rahastamine Euroopa Regionaalarengu Fondist võib olla tõhusam, kui seda tihedalt kooskõlastada ja integreerida Euroopa Sotsiaalfondi võetud meetmetega. Lõpuks sooviksin komisjoni uuesti üles kutsuda edendama tava, mis oleks suunatud ELi rahaliste vahendite haldamise lihtsustamisele.

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. − (IT) Ma pidin hääletama selle raporti poolt. Praegusel ajal, mil majandus- ja finantskriis nõuab ettevaatlikumat rahakulutust, läbipaistvust ning kindlat ja innovatiivset rahandust, trotsides üha napimaid ressursse ja üha teravamaid sotsiaalseid vajadusi, ei ole tõukefondide tõhusam kasutamine mitte üksnes eesmärk, vaid ka moraalne kohustus. Seda nii kõikide haldurite jaoks kui ka eelkõige selle Euroopa jaoks, mida kodanikud tajuvad järjest abstraktsemaks muutuva ja inimeste tegelikest vajadustest eemalduva üksusena.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest kulutuste ratsionaliseerimine taotleb nii ELi tasandi kui ka riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi poliitika suuremat tulemuslikkust ja tõhusust. Veel enam, Euroopa Parlament peaks ELi uue finantsperspektiiviga (2014–2020) seotud institutsioonidevaheliste läbirääkimiste käigus esitama kindlad ettepanekud ühtseks strateegiliseks raamistikuks, et tagada ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide ellurakendamine ja tõukefondide tulemuslikkus. Peaksime juhtima tähelepanu asjaolule, et majandus- ja finantskriis on suurendanud pakilist vajadust selliste meetmete järele Euroopa Sotsiaalfondi kaetavates sektorites, millel oleks soodne mõju eriti tööhõivele, teenistuskäigu ümberkorraldamisele, sotsiaalsele kaasatusele ja vaesuse vähendamisele. Peale selle sooviksin rõhutada, et Euroopa Sotsiaalfondi – kestva koolituse, kutseoskuste omandamise ja teenistuskäigu ümberkorraldamise tugivahendit – tuleks võtta kui Euroopa tervikliku ja tõhusa arengu ning teadmistepõhise konkurentsivõime edendamise olulist ressurssi, mida pole õigupoolest täielikult kasutatud. Ühtekuuluvuspoliitika vallas tehtavaid kulutusi tuleb ratsionaliseerida, vähendades rahastamisvahendite killustatust ja edendades rahastamisvahendite vastastikust täiendavust. Enamgi veel, meil on vaja arvesse võtta komisjoni ettepanekut, mis käsitleb paremat prioriseerimist ja ELi ja riiklike vahendite teemakohast keskendamist hulgale prioriteetidele, et saavutada rahaliste vahendite tõhusam kooskõlastatus.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. − Ülitähtis on tagada nende ja teiste Euroopa fondide tulemuslikkus, et kindlustada neile Euroopa inimeste jätkuv toetus.

  Karima Delli (Verts/ALE) , kirjalikult. – (FR) Tunnen heameelt selle raporti vastuvõtmise käigus esile toodud mõtete üle, mis peavad silmas ühelt poolt territooriumidele mõju avaldavate poliitikavaldkondade sünergia, teisalt fondide sünergia täiustamist, kasutades selleks eelkõige suuremaid rahalisi vahendeid ja multiregionaalsete programmide sisseseadmist. Siiski on minu arvates kahetsusväärne, et esmatähtsana pole nähtud kohalike ja piirkondlike võimude kaasamist otsustamisprotsessi. Täiustades valitsemist detsentraliseeritud juhtimissuutlikkusega asutuste täiendava kaasamise kaudu, on võimalik vastata vastuvõtlikkuse, tõhususe ja lihtsustamise vajadustele, ehk teha kõike seda, mille poole püüeldakse ühtekuuluvuspoliitika ellurakendamisel.

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. − (IT) Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvuspoliitika on üheks ELi põhisammastest, mis ei pea silmas üksnes innovatsiooni ergutamise kaudu pädevuse edendamist ja arendamist, vaid ka vähem arenenud ja edasijõudnud alade lähendamist ja nendevaheliste lõhede ületamist. 2007.–2013. aasta kõige innovatiivsem aspekt oli ühine programmitöö, mille tulemusel võtsid piirkonnad ja liikmesriigid osana oma strateegilisest ja tegevuslikust programmitööst omaks territooriumidele ja ressurssidele integreeritud lähenemise. Siiski on paljudel juhtudel oht, et seda olulist lähenemist nurjavad nende mitmesuguste asutuste märkimisväärne autonoomsus ja tugev konkurents, vastutades eraldi ühest fondist rahastatavate programmide juhtimise eest. Oma nõuetekohase koostöö ebaõnnestumise tõttu ohustavad nad tõsiselt väärtusliku tegevuste ühendamise kõrval, mida oleks võimalik saavutada, ka hüvesid ja mõju, mida nende tegevustega võib luua. Nii võib olla kasulik pöörduda järgmisel programmitöö perioodil tagasi mitmest fondist rahastatavate programmide juurde, hõlmates neisse programmidesse ühise programmitööga omandatud kogemusi ja julgustades regionaalse arengu eest vastutavaid sidusrühmi jagatud ja vastutustundlikule haldamisele. Usun, et vastuvõetud raportist on nende eesmärkideni jõudmisel tõhus abi.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Mina andsin Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja teiste tõukefondide tõhususe suurendamise raportile poolthääle, sest ma usun, et strateegilise raamistiku väljatöötamine võiks tagada ühtse käsitluse ning tugevdada mitmesuguste olemasolevate fondide sünergiat, pidades silmas ühtekuuluvuspoliitika eesmärke asutamislepingute määratluse kohaselt, tulles nii vastu kodanike ootustele.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kõrvuti mitmesuguste poliitikavaldkondade integreeritud käsitlusega on parlament rõhutanud vajadust suurendada Euroopa Regionaalarengu Fondi ja teiste tõukefondide kombineeritud rakendamise tõhusust. On vaja vältida ressursside raiskamist. Tõsise kriisi ajal, mida me praegu läbi elame, sunnib see vajadus tagant ikka rohkem. See muudab soovitatavaks püüda võtta kõik võimalik selle sünergia eelisest, mis tuleneb tõukefondide kättesaadavaks tehtavatest vahenditest, ning vältida ülemäärasest lekkest tingitud raiskamisvõimalusi. See jõupingutus kasutada kättesaadavaid vahendeid aitab kaasa kestliku kasvu võimaluste parandamisele, vähendades regioonide vahelist ebavõrdsust ja ergutades sotsiaalset kaasatust ja regioonidevahelist ühtekuuluvust. Seda siiski ei toimu, kui Euroopa Liit ja liikmesriigid ei sea kindlaid prioriteete, millega välditaks fondide hajutatust ja rõhutataks tõeliselt olulise taotlusega aspekte. Soovitud paindlikkusega peaks kaasas käima raha rakendamise järelevalve, nii et see oleks tehtud maksimaalses kooskõlas karmide eeskirjadega ja läbipaistvalt.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Käesolev raport, mille kavandas Georgios Stavrakakis, puudutab praegust olukorda ning tulevase sünergia koondamise vajadust, et suurendada Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja teiste tõukefondide tõhusust. Kahe aastakümne jooksul on tõukefondidest investeeritud Euroopa eri regioonidesse ning antud võtmepanus miljonite inimeste elukvaliteedi parandamiseks Euroopas. Need näisid ammendamatu allikana, millest kõige mahajäänumad piirkonnad said oma rahastamisvajadusi rahuldada. Värske majandus- ja finantskriis on meile meenutanud ja näidanud jätkusuutmatuid investeeringuid ehk ohjeldamatu tarbimise tagajärgi.

Infrastruktuuri täiustamine ei käi küll alati käsikäes suurema arenguga. Seepärast on pakiline vajadus töösolevate projektide range hindamise järele, sellega kõrvuti tuleb veel kasutada olevat raha strateegiliselt ümber suunata, võttes mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamisel arvesse Euroopa 2020. aasta strateegiaga esitatud eesmärkide saavutamist. Toetan selle raporti soovitusi, mis näevad ette sünergia loomist kõiki tõukefonde katva strateegilise vahendi sisseseadmise kaudu ning on suunatud innovatsioonile ja tehnoloogilisele arengule, toetades ettevõtteid, eriti väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, ja vähendades halduskulusid.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Eesmärk, mida selle raportiga toetatakse, on selge: järgmiseks finantsperioodiks pärast 2013. aastat ühtse strateegilise raamistiku loomine Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja teiste tõukefondide jaoks, eriti Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfondi (EKF) jaoks, kõrvuti selle kooskõlastamisega teiste, ELi poliitika välisaspektidega seotud vahenditega.

Ühtse strateegilise raamistiku loomisega võivad minna kaduma toetust saanud alade ja sektorite mõned iseloomulikud jooned ja mitmekesisus, sellega avaneb võimalus piirata EL eelarvet ja vähendada fondidest tehtavaid makseid, nagu seda on propageerinud ELi peamised võimud. See uus raamistik on suunatud konkurentsi edendamisele ja ELi poliitikavaldkondade lõimimise tugevdamisele, et konsolideerida Euroopa 2020. aasta strateegia, tuues kasu suurtele ettevõtetele ja finantseerimisasutustele ning soodustades kapitali kontsentreerumist ja tsentraliseerumist.

Omalt poolt toetame endiselt nende fondide täielikku kasutamist ja seda, et need muudetaks üksteist täiendavaks, et kaitsta ja edendada tootmist igas riigis, et võidelda töötusega ja soodustada töötajate õigusi austavate töökohtade loomist, et luua väärtust ja seda paremini jaotada, et toetada kõrgetasemelisi avalikke teenuseid, et võidelda vaesusega ning kaitsta randade väikekalastust, perefarme ning väikesi ja keskmise suurusega talupidajaid.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) See raport toetab järgmiseks finantsperioodiks pärast 2013. aastat ühtse strateegilise raamistiku loomist Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja teiste tõukefondide jaoks, eriti Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfondi (EKF) jaoks, kõrvuti selle kooskõlastamisega teiste, ELi poliitika välisaspektidega seotud vahenditega. Tuleks arvestada seda, et ühtse strateegilise raamistiku loomisega võivad minna kaduma toetust saanud alade ja sektorite mõned iseloomulikud jooned ja mitmekesisus, sellega avaneb võimalus piirata EL eelarvet ja vähendada fondidest tehtavaid makseid, nagu seda on soodustanud ELi peamised osalejad.

See uus raamistik on suunatud konkurentsi edendamisele ja ELi poliitikavaldkondade lõimimise tugevdamisele, et konsolideerida Euroopa 2020. aasta strateegia, tuues oodatult kasu suurtele ettevõtetele ja finantseerimisasutustele ning soodustades kapitali kontsentreerumist ja tsentraliseerumist.

Omalt poolt toetame endist viisi nende fondide täielikku kasutamist ja seda, et need muudetaks üksteist täiendavaks, et kaitsta ja edendada tootmist igas riigis, kasutades ära nende potentsiaali võidelda töötusega ja soodustada töötajate õigusi austavate töökohtade loomist, et luua väärtust ja seda paremini jaotada, et toetada kõrgetasemelisi avalikke teenuseid, et võidelda vaesusega ning kaitsta randade väikekalastust, perefarme ning väikesi ja keskmise suurusega talupidajaid.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Euroopa elab kriisijärgses ajajärgus ning sel põhjusel on õige teha isegi suuremaid jõupingutusi ELi fondide tegevuse ja programmide koordineerimiseks. Mis puutub Euroopa Sotsiaalfondi, siis näitab kogemus, et Euroopa Regionaalarengu Fondi majandusmeetmete rahastamine võib olla tõhusam, kui see on fondi tegevustega paremini kooskõlastatud ja lõimitud. Tuleks meeles pidada, et enamiku programmide ja meetmete hea tulemus sõltub märkimisväärses ulatuses mitmesuguste tegurite edukast kombinatsioonist, milles kõige tähtsam on inimressursside arendamine. Praegune programmide kavandamise ja täitmise süsteem, mis on seotud inimressursside arendamise, ettevõtete, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamise ning taristu arendamisega, on vahendiks, millega aidata toetatavad piirkonnad teistele järele. Nendest poliitikavaldkondadest oleksid iga üksiku saavutused väiksemad kui need, mida nad saavutavad nüüd kõik koos programmide kavandamise ja täitmise terviksüsteemiga. Kusjuures minu arvates peaksime me sisse tooma isegi laiema koordineerimismehhanismi, mis aitaks vahendeid, poliitikavaldkondi ja asjaosalisi omavahel paremini kooskõlla viia. See on viis, kuidas on hoolikalt kavandatud sekkumisi ja programme soovitatav rakendada, ning kohalikel eripäradel põhineva integreeritud käsitluse juures arvesse võtta kohalikku omapära ja suhtelist eelist või iga regiooni eriomadusi.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. − (LT) Tundsin selle dokumendi üle heameelt, sest see taotleb ühtse strateegilise raamistiku esitamist järgmiseks rahastamisperioodiks pärast 2013. aastat, et tagada nende meetmete ühtne käsitlus ja suurem sünergia, mis on aluseks edaspidise ühtekuuluvuspoliitika kõikidele eesmärkidele, nagu need on määratletud asutamislepingutes ja mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfondist (EKF). Usun, et ühtekuuluvuspoliitika on ELi majanduspoliitika üheks sambaks, mis toetab pikaajalist investeerimisstrateegiat ja sotsiaalset kaasatust. Ühtekuuluvuspoliitika tagab ka toe vähem arenenud regioonidele ja ebasoodsas olukorras olevate rühmadele, mille tulemuseks on Euroopa Liidu tasakaalustatud ja harmooniline areng. Euroopa lisaväärtus põhineb asjaolul, et ELi majanduspoliitika edust on võimalus osa saada kõigil, seetõttu peab ühtekuuluvuspoliitika jääma sõltumatuks ning saama suuremaid ja piisavaid rahalisi vahendeid.

  Lívia Járóka (PPE), kirjalikult. − Sooviksin tunnustada Georgios Stavrakakise raportit ERFi ja teiste struktuurifondide praeguse ja tulevase sünergia kohta tõhususe tõstmiseks. Fondide suurem paindlikkus, nende haldamise lihtsustamine ja vahendite, poliitikavaldkondade ja osalejate strateegiline kooskõlla viimine on pikaajaline nõue ja vajalik vahend integreeritud tegutsemisviiside terviklikus poliitikaraamistikus marginaalsete rühmade sotsiaalseks kaasamiseks, tehes kättesaadavaks kõikide ELi rahaliste vahendite hüved, mida vahendavad ELi fondid, eriti ERF, ESF ja EAFRD. Muudatus, mis puudutab Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitlevat määrust seoses marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusmeetmete abikõlblikkusega, võimaldab liikmesriikidel läbi vaadata oma tegevusprogrammid ja seada ümber oma investeeringute prioriteedid ning kasutada maksimaalset kahte protsenti kogu marginaliseerunud kogukondade elamumajandusmeetmetele suunatud ERFi eraldisest, seda nii elamispindade asendamiseks kui ka renoveerimiseks. Liikmesriigid peavad seda oma jõupingutusi toetavat võimalust täielikult ära kasutama, et tagada kõige haavatavamate isikute tulemuslik sotsiaalne kaasatus ning Euroopa Komisjon peaks tulema välja selle määruse rakendamise konkreetse tegevuskavaga, et fondide kasutamist kiirendada ja nende kasutuselevõttu ette valmistada.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. − (IT) Ühtekuuluvuspoliitika on ELi majanduspoliitika üheks sambaks. See kindlustab toe vähem arenenud piirkondadele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, mis võimaldaks Euroopa Liidus tasakaalustatud sotsiaalset ja territoriaalset arengut, ning on suure tähtsusega tegevussuunaks 27 liikmesriigile, kel tuleb sotsiaalpartnereid aktiivsemalt kaasates kehtestada territoriaalse arengu strateegilised suunised. Minu poolthääl sellele raportile kinnitab minu usku sellesse eesmärki, kuid samuti seda, et olen teadlik vajadusest lihtsustada riikliku ja regionaalse tasandi sätteid eesmärgiga rakendada projektid ellu kokkulepitud tähtaegadeks, vältida bürokraatiast tingitud viivitusi ning vähendada halduskoormust, suurendades sellega nende vastuvõtmise suutlikkust.

  Petru Constantin Luhan (PPE) , kirjalikult. – (RO) Jõuline, nõuetekohaselt rahastatud ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise peamiseks vahendiks. See aitab kaasa hästi kavandatud pikaajalisele investeerimisstrateegiale, annab lisaväärtust ning soodustab sotsiaalset kaasatust ja samal ajal harmoonilist arengut üle kogu Euroopa Liidu.

Arvan, et peame struktuuri-, sotsiaal- ja maaelupoliitika sünergia õhutamisega liikmesriike ja piirkondi toetama. Finantsplaneerimise perioodiks ühtse strateegilise raamistiku kehtestamine pakuks täiustatud käsitlust ning võimendaks ELi poliitikaeesmärkide toetuseks kavandatud ja Euroopa piirkondades ellurakendatud meetmete sünergiat.

  Clemente Mastella (PPE) , kirjalikult. − (IT) Põhitasandil optimaalse kasvu ja arengu saavutamiseks vajab Euroopa Liit eri poliitikavaldkondade uut sünergiat ja integreeritud käsitlust. Regionaalne poliitika peab olema paindlikum ja moodustama teiste vahendite ja programmidega ühtse terviku. Usume, et kui ERFi rahastamine on tihedalt kooskõlastatud ja lõimitud sotsiaalvaldkonnaga üldiselt, saavad eraldised innovatsioonile, teadustööle, keskkonnale ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele muutuda üksnes tõhusamaks. Niisugune on integreeritud planeerimise tulemus. Mitut ala haaravaid probleeme pole tegelikult võimalik lahendada, kui läheneda neile ainult ühest küljest. Killustatud käsitlus võib põhjustada poliitikavaldkondade osalist kattumist või isegi vastuolu, vasturääkivaid riiklikke meetmeid või – veel hullem – topeltvahendeid.

Usume, et mahajäänud piirkondade potentsiaali on võimalik avada tõukefondide ja ühtekuuluvusfondi ühise planeerimisega ning integreerides neid uuesti paremini maaelu arengu fondi ja kalandusfondiga. Suurem paindlikkus, uus multidistsiplinaarne lähenemine ja fondide haldamise lihtsustamine võivad olla meie arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika edu võtmeks.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin Georgios Stavrakakise raporti poolt, sest arvan, et mitmesuguste regionaalpoliitika ellurakendamiseks mõeldud Euroopa fondide kasutamine tuleks muuta lihtsamaks. Pean silmas eriti sünergia suurendamist integreeritud lähenemisel nendele poliitikavaldkondadele, mis katavad regionaalpoliitikat, nagu raportis esile toodud. Praegune majandus- ja finantskriis on muutnud kasutada olevate rahaliste vahendite mõju suurendamisvajaduse isegi teravamaks. Seetarvis soovitab raport Euroopa Regionaalarengu Fondile (ERF), Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile (EAFRD), Euroopa Sotsiaalfondile (ESF) ja Euroopa Kalandusfondile (EKF) ühtset strateegilist raamistikku. Ühtne lähenemine nendele regionaalfondidele aitab ka ära hoida kattumist ja segadust nende regionaalse ja kohaliku tasandi ettevõtjate hulgas, kes on huvitatud kindlale projektile Euroopa raha saamisest. Enamgi veel, Euroopa erinevate regionaalfondide süsteemse ja sünergiale suunatud käsitluse vastuvõtmine on panuseks ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide omaksvõtmisse ja seega Euroopa piirkondade arengu ebavõrdsuse vähendamisse, ning aitab kaasa sotsiaalsele kaasatusele.

  Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. − (LT) Peame tegema kõik, et luua kõikidele liikmesriikidele soodne keskkond, mis võimaldaks ära kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja teiste tõukefondide abi. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide ellurakendamiseks peame muutma nende fondide sünergia selgemaks, lahendama kooskõlastamise küsimused ja lihtsustama fondide haldamise eeskirju. Järelikult on pärast 2013. aastat väga tähtis minna kaasa kehtestatud ühise käsitluse ja ühtse strateegiaraamistikuga. Samuti on vajalik vähendada rahastamisvahendite killustatust ja tagada ühtekuuluvpoliitikale tehtud kulutuste ratsionaalsus. Tasub märkida, et ühtekuuluvuspoliitika kindlustab Euroopa Liidu jätkusuutliku ja pikaajalise arengu ning peab jääma seega sõltumatuks ja saama suuremaid rahaeraldisi. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata Euroopa Sotsiaalfondile (ESF), millest on tõhusale kasvule ja teadmistepõhisele konkurentsivõimele kõige suurem abi. Arvan, et ühtekuuluvuspoliitika peab olema rohkem tulemustele suunatud ning vähem keskenduma kulutuste ja protseduuride korrektsusele.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. − (IT) Euroopa ühtekuuluvuspoliitika on ja jääb Euroopa Liidu piirkondade konkreetse meetme nurgakivi ja reaalmajanduse investeeringute põhiallikas ning jääb selleks. Nii suudetakse aidata Euroopal ja tema regioonidel kriisist üle saada ning muutuda uuesti konkurentsivõimeliseks. Euroopa Regionaalarengu Fond ja teised tõukefondid on saanud hakkama suurte asjadega, kuid nad on suutelised ja peavad panustama Euroopa Liitu rohkem ja paremini. Seda silmas pidades toetan Georgios Stavrakakise raporti sisu ja ülesehitust ning kiidan raporti heaks. Eriti olen ma nõus Georgios Stavrakakise soovituste ja ettepanekutega, mis on suunatud ELi raha tõhusamale kasutamisele. Loodan, et Euroopa Komisjon võtab parlamendi taotluse käsitleda, pidades eriti silmas finantsperspektiivi aastateks 2014–2020.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Praeguses majanduslikus olukorras tuleks näha võimalust teha muudatusi kõiges, mida saab teha tõhusamalt, võideldes visalt ja suurema õigustatusega kõikide juhtumitega, kus raisatakse aega ja vahendeid. Riigieelarvete konsolideerimisvajadus tähendab, et meil tuleb olla innovatiivsem ja püüda saavutada kasutada olevate rahaliste vahendite suuremat mõju. Käesolev raport, mille poolt ma hääletasin, peegeldab praegust olukorda ja seda, et vaja on edasist sünergiat, et tõsta rahaliste vahendite tulemuslikkust. Nende rahaliste vahendite kooskõlastamist tuleb parandada.

ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendeid hallatakse ühtses raamistikus, mis ulatub strateegilistest suunistest maksete ja aruannete esitamiseni. Siiski tuleks ühtekuuluvuspoliitika ja teiste vahendite koordineeritust tõsta. Nõustun sellise tervikliku kavandamis- ja jaotussüsteemi loomisega, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi. Tervikliku planeerimise plussiks on arusaam, et mitut ala haaravaid probleeme saab lahendada üksnes neile mitme eri nurga alt korraga lähenedes. Töötust ei saa kaotada üksnes töötute koolitamisega. Vaja on ka töökohtade loomise tegevuskava, toetada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid või alustavaid ettevõtteid.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Programmiperioodi 2007–2013 struktuuripoliitika reform põhjustas maaelu arengu eraldumise tõukefondide üldisest raamistikust. Selle eraldumise tagajärjeks ei tohiks olla eesmärkide kattumine või nende täitmatajätmine. Sarnased arenguvõimalused tuleks tagada nii maa- kui ka linnapiirkondadele, kuid on olemas keskseid vastuolusid. Tulemuslik maapiirkondade poliitika nõuab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja teiste regionaalpoliitika vahendite kohaste meetmete rakendamise tihedat kooskõlastamist. On tarvis Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfondil (EKF) ühtset strateegilist raamistikku, et tagada ühtne lähenemine ja nende rahastamisvahendite suurem sünergia. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on tasakaalustatud ja harmoonilise arengu nimel vähendada regioonide ebavõrdsust ja aidata kaasa sotsiaalsele kaasatusele. Hääletasin poolt, et tagada fondide parem koordineeritus ning regionaalsete ja kohalike asutuste kaasatus partnerluslepingute arendamisse ja rakendamisse.

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. − (IT) ELi poliitikavaldkondade ja tegevuste kindlaksmääramise peamised põhimõtted on majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Jagan raportööri seisukohta, et majanduskriis sunnib meid suuremale uuenduslikkusele ja teha kasutada oleva rahaga mõjukamaid otsuseid. Innovatsioon tähendab eri poliitikavaldkondade sünergiat ja integreeritud käsitlust põhitasandil optimaalse kasvu ja arengu saavutamiseks.

Eriti nõustun ma raportööri väitega, mille kohaselt ei eelda sünergia ja kooskõlastamine kõigile ühesuguste lahenduste pealesurumist, vaid taotleb vahendite, tegevussuundade ja osalejate tihedat strateegilist kooskõlastamist, eesmärgiga töötada välja hoolikalt kavandatud meetmed ja programmid, mis arvestavad kohapõhises integreeritud lähenemises iga regiooni territoriaalseid iseärasusi, suhtelist eelist või eriomadusi.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. − (IT) Täna hääletasime Brüsselis Euroopa Parlamendi täiskogu istungil raporti üle, mis puudutab ERFi ja teiste tõukefondide tõhususe suurendamist. Regionaalarengukomisjonis vastu võetud resolutsiooniga tehakse ettepanek järgmiseks rahastamisperioodiks pärast 2013. aastat ühtse strateegilise raamistiku loomiseks, et tagada nende meetmete ühtne käsitlus ja suurem sünergia, mis on aluseks edaspidise ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidele, nagu need on määratletud asutamislepingutes ja mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfondist (EKF).

Resolutsioonis rõhutatakse, et Euroopa 2020. aasta strateegia ja ka eelkõige ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidele vastamiseks on vajalik tõukefondide suurem sünergia. Georgios Stavrakakise raport taotleb EAFRDi kohaste arengumeetmete ja EKFi kohaste kalastuspiirkondade kestliku arengu meetmete integreerimist teiste tõukefondidega ühtsesse raamistikku, samuti ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga korraldatava tegevuse paremat kooskõlastamist.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Poolt. Kõnesolevas tekstis taotletakse põhiliselt järgmiseks rahastamisperioodiks pärast 2013. aastat ühtse strateegilise raamistiku loomist, et tagada nende meetmete ühtne käsitlus ja suurem sünergia, mis on aluseks edaspidise ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidele, nagu need on määratletud asutamislepingutes, ja mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfondist (EKF); lisaks tuuakse välja, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärgiks peaks olema territoriaalselt ja sotsiaalselt ühtlase levikuga kestlik, arukas ja kaasav majanduskasv, piirkondade ebavõrdse arengu ühtlustamine, töökohtade loomine, parem elukvaliteet, töötajate koolitamine uutele töökohtadele asumiseks, sealhulgas kestliku majanduse vallas, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ning Euroopa sotsiaalse mudeli ellurakendamine, mis on ühtekuuluvuse ja Euroopa majanduse konkurentsivõime tegureid.

  Oreste Rossi (EFD) , kirjalikult. − (IT) Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on üle Euroopa ühtlase levikuga kestlik ja kaasav majanduskasv ning ebavõrdsuse vähendamine regioonide vahel. Sünergia suurendamiseks tuleks vastu võtta ühtne strateegiline raamistik, mis tugevdab ELi poliitikavaldkondade lõimimist ja selle eesmärk on viia ellu Euroopa 2020. aasta strateegiat. Integreeritud planeerimine võimaldab selgelt kasutada tõukefonde Euroopa edasise ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide kohaselt. Üks eesmärke, mis tuleb saavutada, on teatud regioonides kasutamata jäetud Euroopa vahendite ümber suunamine teistesse, kuid siiski sama riigi tõhusamatesse piirkondadesse.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Toetasin resolutsiooni ERFi ja teiste tõukefondide praeguse seisu ja nende tõhustamist taotleva edasise sünergia kohta. Uuringu kohaselt, mis tehti Poolas tõukefondide kasutamisel ilmnevate takistuste väljaselgitamiseks, on kaheks peamiseks tõkkeks tervikliku teabe puudumine ja ELi fondide rakendamise ja nende kasutamise aruandluse bürokraatlik süsteem.

Eriti tahaksin juhtida tähelepanu vajadusele lihtsustada rahaliste vahendite rakendamiskorda nii riiklikul kui ka regionaalsel tasandil. See on kõikide fondide tulemuslikuks kasutamiseks esmatähtis. Pöördun ka komisjoni poole palvega lihtsustada ühtekuuluvuspoliitika kontseptsiooni ja keskendada see tulemustele, mitte keerulistele järelevalveprotseduuridele. Uut poliitikat peab iseloomustama fondide kasutamise suurem paindlikkus, proportsionaalsus ja nähtavus. Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist ja Euroopa Kalandusfondist rahastatavate projektide asjaajamiskorda aitaks lihtsustada nende haldamise, kõlblikkuse, auditeerimise ja aruandlusega seotud eeskirjade ühtlustamine.

Eri fondidest antava abi parem kooskõlastamine teeb komplekssetele probleemidele lahenduste leidmise tulemuslikumaks. Näiteks nõuab töötuse probleemi lahendamine töötute koolitamist, kuid samuti ettevõtluse edendamist ja tuge struktuurse infrastruktuuri kujul. Siin tuleb mängu fondide mitmekesisus. Üksnes nende tõhus sünergia toob kaasa töötuse vähenemise. Sedalaadi terviklik lähenemine võib samuti aidata toetuse saajatel olulisele teabele paremini ligi pääseda.

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Tõukefondide suurema tõhususe ja sünergia küsimusel on tulevase ühtekuuluvuspoliitika üle toimuvates aruteludes peamine tähtsus. See peaks olema lihtsam ja lõimitum. Ühtse väljavaate tagamiseks ja eri fondidega loodava sünergia optimeerimiseks peaks seega edaspidine käsitlus põhinema eri tõukefondide ühtsel strateegilisel raamistikul. Üksnes kompleksse vaate juures, mis on keskendunud tulemustele ja on kooskõlas aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega, võime rääkida tõukefondide suuremast tulemuslikkusest.

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportöörina arvan, et peame partnerluse ettevalmistamisse ja ellurakendamisse kaasama piirkondlikke ja kohalikke asutusi ning liikuma prioriteetide ja tulevikus eraldatava raha temaatilise koondamise poole. Regionaalne mõõde peaks tooma esile ja tegema nähtavaks ELi ühtekuuluvuspoliitikast saadavad hüved. Mis puutub rahastamisvahenditesse, siis tõhustada tuleks finantskorraldusvahendite kasutamist ning koostada liikmesriikidele ja nende regioonidele säte mitmest fondist rahastatavate projektide kasutamiseks.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Raportöör on rohkem kui korra rõhutanud, et ühtekuuluvuspoliitika kolme fondi subsiidiumidega parimate võimalike tulemuste saavutamiseks on parem kooskõlastamine ja terviklik planeerimis- ja rakendamissüsteem eluliselt tähtis. Meie aastatepikkune kogemus annab küllalt andmeid, et lubada olemasolevate võimaluste kasutamist ja märkimisväärselt täiustada Euroopa edasist ühtekuuluvuspoliitikat.

Raportid: Miroslav Mikolášik (A7-0111/2011) – Oldřich Vlasák (A7-0218/2011) – Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (A7-0110/2011) – Georgios Stavrakakis (A7-0141/2011)

  Philip Bradbourn (ECR), kirjalikult. − Sanchez-Schmidi, Stavrakakise, Vlasáki ja Mikolášiki raportite kohta: Euroopa Parlamendi konservatiividest liikmed hääletasid vastu ühtekuuluvuspoliitika tulevikku käsitlevatele raportitele, välja arvatud Vlasáki raportile, mille puhul nad jäid erapooletuks. Seda mitmel tähtsal põhjusel. Väidame, et sellal, kui liikmesriikides on pooleli eelarve konsolideerimine, on täiesti lubamatu, et need jõupingutused ei mõjuta ELi ühtekuuluvuspoliitika suurt eelarvet. Üldiselt võttes ei suuda need raportid lahendada konservatiivide mureküsimusi ELi ühtekuuluvuspoliitika sisulise halduse osas. Konservatiivid lükkavad tagasi kõik sammud, millega lubatakse rikkamatel liikmesriikidel rahastada oma regionaalarengut ise ja takistatakse väiksema, tõhusama ja sihipärasema ühtekuuluvuspoliitika esilekerkimist Euroopa kõige vaesemate piirkondade heaks. Selmet tehakse ettepanek bürokraatia uute levitamisvahendite näiteks makropiirkondlike üksuste kohta ning rahvusriiki õõnestab taas kord otsusekindel nihe piirkondlikkuse suunas. Kokkuhoiu ajajärk annab ELile võimaluse kulutada vanadele ja kulukatele prioriteetidele vähem. Need raportid liiguvad täiesti vales suunas.

Raport: Elisa Ferreira (A7-01832011)

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, sest selles rõhutatakse asjaolu, et makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise raamistik peaks täiendama ELi majanduskasvu- ja tööhõivestrateegiat, mille eesmärk on suurendada ELi konkurentsivõimet ja sotsiaalset stabiilsust. Tekstis palutakse samuti selgesti, et komisjonil peaks rangema järelevalve, kontrollkäikude, soovituste ja hoiatuste osas olema suurem ja sõltumatum roll.

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Praegused sündmused näitavad, et Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakt ei ole kuigi tõhus ning et see ei ole suutnud takistada mitmete liikmesriikide sattumist tõsistesse probleemidesse maksebilansi tasakaalustamisel ja võlgade tasumisel. Lisaks Euroopa Liidult saadud abile töötavad nende riikide institutsioonid stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamise nimel, et vältida tulevikus sarnase kriisi kordumist. See on majanduse juhtimise paketi eesmärk, mille osaks on minu kolleegi Elisa Ferreira raport. Raport käsitleb makromajanduse tasakaalunihete ennetamist ja korrigeerimist ning selles toetatakse suuremat järelevalvet. Toetan raporti aluseks olevaid põhimõtteid, nagu ka majanduse juhtimise paketti tervikuna.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. − (PT) Komisjon esitas 29. septembril 2010. aastal seadusandliku paketi, mille eesmärk on tugevdada majanduse juhtimist ELis ja euroalal. Majanduse juhtimist tuleb tugevdada koos vastuvõetud otsuste demokraatliku legitiimsuse tugevdamisega. Teisisõnu tuleb selleks kaasata huvitatud osapooli, samuti riikide parlamente ja Euroopa Parlamenti rohkem ja õigeaegsemalt. Kõnealuses raportis, mille poolt ma hääletasin, väidetakse, et parandusmeetmete kavas kehtestatakse konkreetsed poliitikameetmed, mida kõnealune liikmesriik on rakendanud või kavatseb rakendada ning samuti nimetatud meetmete rakendamise ajakava.

Parandusmeetmete seas võrdväärsel kohal on komisjoni võimalus teha põhjalikke kontrollkäike asjaomastesse liikmesriikidesse, et teostada järelevalvet kava rakendamise üle. Lõpuks soovin rõhutada Euroopa Parlamendi volitusi tegutseda omal algatusel või liikmesriigi palvel ja kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni president ning vajadusel eurorühma president vastavasse parlamendikomisjoni, et arutada otsuse üle, millega teatatakse nõuete mittetäitmisest.

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. − (IT) Otsustasin hääletusel jääda erapooletuks, kuna käesolevas raportis (ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta) ei suudeta kindlalt hinnata esitatud direktiive. Pole kahtlustki, et majanduslanguse ulatus Kreekas, mis on seotud ohuga, et sarnane kriis tabab paljusid teisi liikmesriike, nõuab hädasti strateegiat ennetamaks sellise õnnetuse kordumist. Teisest küljest ei tohiks selle strateegia tulemuseks olla ELi keskasutuse valimatu sekkumine individuaalsete liikmesriikide majandusse. Riiklike volituste ja vabaduste kaitsmine on tagatis ELi nõuetekohasele toimimisele ning seetõttu ei tohi seda ohverdada isegi olukorras nagu Kreeka kriis.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. − (LT) Hääletasin kõnealuse ettepaneku poolt, sest olen veendunud, et Euroopat ja kogu ülejäänud maailma tabanud finants- ja majanduskriisi järel on väga oluline vaadata läbi Euroopa makromajanduse arengu ja eelarvedistsipliiniga seotud küsimused. Tegemist on raske ajaga, kuid see on ühtlasi õige aeg täiendada ja korrigeerida olemasolevat mudelit, võttes arvesse varasemaid ja praegusi kogemusi ning see on esimene kord, mil parlament on kaasatud nende oluliste otsuste tegemisse. Makromajanduse tasakaalunihete ennetamine ja korrigeerimine on uus distsiplinaarkaristus euroala liikmesriikide jaoks, millega määratakse trahvid pettuse või vastu võetud soovituse mõjuva põhjuseta täitmata jätmise eest, mitte võimetuse eest seatud eesmärke saavutada. Distsiplinaarkaristuse puhul võetakse arvesse kõiki riigile määratud trahve ning nende kogusumma ei ületa kindlaksmääratud piirmäära. Makstud trahvid suunatakse alalise kriisimehhanismi keskmes olevasse fondi.

  Antonio Cancian (PPE), kirjalikult. − (IT) Ferreira raport on osa majanduse juhtimise reformimise seadusandlikust paketist, mis koosneb kuudepikkuste läbirääkimiste tulemusena kuuest raportist. Euroopa Parlament on saatnud selge sõnumi kõigile ja eelkõige nõukogule. Seetõttu loodan, et kõnealune pakett kiidetakse kindlasti heaks enne suvevaheaega ning ennekõike kohaldatakse seda võimalikult kiiresti, nii et Euroopa Liit oleks valmis, erinevalt eelmisest korrast, võitlema tema stabiilsust ohustavate probleemide vastu. Konkreetsemalt hääletasin Ferreira raporti poolt, sest ma olen veendunud, et tulemustabeli roll võimaliku tasakaalunihke tuvastamise vahendina teatavate kriteeriumide abil on suurepärane alus, mille põhjalt probleemi analüüsida. Tegelikult olen ma veendunud, et esimene samm tulevaste majanduskriiside ennetamisel on nende riskitegurite põhjalik analüüs, millega võib kaasneda tasakaalunihe eelarves ning kõnealuses raportis analüüsitakse seda probleemi nagu kord ja kohus. Lisaks on need kriteeriumid ühised ja mõõdetavad, mistõttu saab neid hinnata ja võrrelda ühtselt kõikjal Euroopas.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest nõustun, et kui komisjon vaatleb tulemustabelit majanduslikult seoses häiremehhanismiga, peab ta pöörama erilist tähelepanu reaalmajanduse arengule, sealhulgas majanduskasvule ning tööpuuduse ja tööhõive määradele, nominaalsele ja reaalsele lähenemisele euroala sees ja sellest väljaspool, tootlikkuse arengule ja selle edasiviivale jõule, näiteks teadus- ja arendustegevusele ning välis- või siseinvesteeringutele ning valdkondliku tasandi suundumustele, sealhulgas energiale, mis mõjutab nii sisemajanduse koguprodukti kui ka jooksevkonto saldot.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Käesolev majandus-, finants- ja sotsiaalkriis on näidanud, et Euroopa Liidu senine majanduse juhtimise mudel ei ole töötanud: järelevalveraamistik on osutunud väga nõrgaks ning stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju ei ole järgitud. Seetõttu toetan meetmepaketti, mille Euroopa Komisjon esitas majanduse juhtimise kohta. Kiidan heaks Elisa Ferreira raporti makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta. Õnnitlen komisjoni idee puhul võtta kasutusele tulemustabel, mis on juba saavutanud häid tulemusi siseturu valdkonnas ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala puhul. Soovin, et Euroopa Liit suudaks pakkuda komisjonile asjatundlikku abi tulemustabeli näitajate määratlemisel. Näitajate arv saab olema üpris suur, kuid need peaksid keskenduma eeskätt makromajanduse tasakaalunihete jaoks olulistele teguritele. Nõustun võimalusega nõuda struktuurireforme eelarveülejäägiga riikides, kuid suurem osa tähelepanust tuleb pöörata eelarvepuudujäägiga riikidele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Väga tähtis on rõhutada selle määruse olulisust. See määrus on ELi õigusraamistikus täiesti uus – ta on uuenduslik nii sisult kui ka ettepanekutelt, mille eesmärk on tuvastada ja korrigeerida makromajanduse tasakaalunihkeid Euroopa Liidus.

Tuginedes eelmiste kriiside käigus saadud õppetundidele, väärib raport märkimist põhjusel, et selles püütakse seada esmatähtsale kohale erinevates liikmesriikides vastu võetud majanduspoliitika kooskõlastamine ja järelevalve tugeva ja tasakaaluka majandusliidu huvides. Tema eesmärk on luua tulevaste, konkreetses liikmesriigis võimalike tasakaalunihete häiremehhanism, mille tulemusel on neid võimalik kohe tulemuslikult heastada.

Lõpuks soovin tunnustada oma kaasmaalast Elisa Ferreirat tema panuse ja pühendumuse eest, mis pole alati olnud lihtne, kuid on igati kiiduväärt.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma usun, et komisjonil peaks eri liikmesriikide eripära arvestavate hindamiste, kontrollide, kontrollkäikude ja soovituste juures olema rangemas järelevalves suurem ja sõltumatum roll. Toetan Euroopa Liidu meetodit ja seetõttu nõustun, et nõukogu rolli tuleks piirata võimalike sanktsioonideni viivates meetmetes. Kõige olulisem on siiski liikuda tugevate ennetavate ja korrigeerivate osadega majanduse juhtimise poole, et selliseid sanktsioone vältida.

Ennetamise ja korrigeerimise raamistik ning majanduse juhtimise terviklik raamistik peaksid soodustama majanduskasvu ja töökohti ning suurendama Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja sotsiaalset stabiilsust. Seetõttu nõustun, et liikmesriikide majanduspoliitika järelevalvet tuleks laiendada enamatele valdkondadele kui eelarvejärelevalve, et ennetada ELis makromajanduse ülemäärast tasakaalunihet ning haavatavaks muutvaid tegureid. Samuti on oluline võtta arvesse sisemisi tasakaalunihkeid, sh erasektori ja riigi võlga, selle muutumist ja päritolu (kohalik või rahvusvaheline) ja riigi hilinenud makseid, eriti avaliku sektori ja suurte rahvusvaheliste ettevõtete hilinenud makseid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. − (PT) Kõnealune raport on osa kuueosalisest majanduse juhtimise seadusandlikust paketist. Kuigi raportööril ja tema fraktsioonil oli kavas eristada see raport ülejäänud viiest, paljastab see tegelikult väga palju Euroopa Liidu vastuolusid.

Õigupoolest ei piisa liikmesriikide makromajanduslike tasakaalunihete tuvastamisest, kui ELi praegusele poliitikale puudub solidaarsusel ning majanduslikul ja sotsiaalsel ühtekuuluvusel põhinev alternatiiv tasakaalunihete heastamiseks. Vagad deklaratsioonid heade kavatsuste kohta kaitsta töökohti ning töötajate ja sotsiaalseid õigusi on läbinisti vastuolulised avaldustega stabiilsuse ja kasvu pakti säilitamise kohta (mida on nimetatud rumalaks), sealhulgas sanktsioonide karmistamine haavatavama majandusega riikide vastu, mis on langenud uusliberaalse poliitika ja laiendatud euroala paketi ohvriks.

Raportöör ja tema fraktsioon nõuavad samuti selle tunnistamist, et poliitika, mida nemad on toetanud ja heaks kiitnud, on kriisi peamine põhjus ning et ühisraha loomine Saksa marga eeskujul põhines valedel eeldustel, teenides üksnes kõige tugevama majandusega riikide majandus- ja finantskontsernide huve. Kui asjad jätkuvad sama moodi, siis oleme paratamatult tunnistajaks majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise olukorra halvenemisele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Kõnealune raport on osa kuueosalisest majanduse juhtimise seadusandlikust paketist ning paljastab Euroopa Liidu vastuolud. Tegelikult ei piisa liikmesriikide makromajanduslike tasakaalunihete tuvastamisest, kui ELi praegusele poliitikale puudub solidaarsusel ning majanduslikul ja sotsiaalsel ühtekuuluvusel põhinev alternatiiv tasakaalunihete heastamiseks. Seetõttu ei piisa heade kavatsuste kuulutamisest, et kaitstakse töökohti ning töötajate ja sotsiaalseid õigusi, kui hiljem ei tehta lõppu stabiilsuse ja kasvu paktile ja europaktile ning ei asendata neid tõelise sotsiaalse arengu paktiga, vaid selle asemel eelistatakse kehtestada ulatuslikumaid nõudmisi ja karmimaid sanktsioone riikidele ja inimestele, kes on langenud uusliberaalse poliitika ohvriks.

Kuni Euroopa juhid tunnistavad, et nende poliitika on praeguse kriisi peamine põhjus, oleme tunnistajaks majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise olukorra halvenemisele, mis paratamatult toob endaga kaasa sotsiaalseid pingeid ja rohkem konflikte, mille tagajärjed on ennustamatud. Seda ei toimu enne, kui nad ei tunnista, et ühisraha loomine Saksa marga eeskujul põhines valedel eeldustel, teenides üksnes võimukate majandus- ja finantskontsernide huve, ning see ongi kriisi võimendumise peamine põhjus …

(Lühendatud kodukorra artikli 170 alusel.)

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimise püüdlus on väga oluline euroala ja Euroopa Liidu tuleviku jaoks. Parlament soovib komisjoni ettepanekuid parandada, et luua järgmisteks aastakümneteks tugev ja sidus raamistik, mis tagaks eelarvedistsipliini vastavuse Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil kehtestatud majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidele, sest ainult sellel tingimusel on võimalik tagada liidu ja euro stabiilsus ja püsivus. Majanduse juhtimist tuleb tugevdada koos vastuvõetud otsuste demokraatliku legitiimsuse tugevdamisega. Selleks tuleks tihedamalt ja aegsamini kaasata kogu protsessi asjaomased huvitatud osalised ja eelkõige liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlament. Vastab tõele, et stabiilsuse ja kasvu pakt ning majandusküsimuste juhtimise terviklik raamistik peaksid toetama ELi majanduskasvu- ja tööhõivestrateegiat ja vastama sellele ning samuti peaks nende eesmärk olema kõigi liikmesriikide konkurentsivõime ja sotsiaalse stabiilsuse suurendamine kõigis Euroopa Liidu piirkondades. Makromajanduse tasakaalunihete ennetamine ja korrigeerimine on tõhus vahend, mille abil reageerida puudustele, mis tulenevad eeskätt keskpika perioodi ja pikaajalistest suundumustest, Euroopa Liidus ja euroalal suurenevatest erinevustest ning ka ühe liikmesriigi poliitika mõjust naaberriikidele. Me peaksime parandama majandusjuhtimise raamistikku ning seega looma Euroopa Liidus tervikuna kestliku ja tasakaalustatud majanduskasvu.

  Marietta Giannakou (PPE), kirjalikult. – (EL) Uue Demokraatia parteid esindavad Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid täna kuue ettepaneku poolt uue majanduse juhtimise paketi kohta. Euroopa Parlamendi ettepanekud sillutavad teed majanduse stabiilsusele, võimaldades samas arendada uuenduslikke mehhanisme, näiteks Euroopa eurovõlakirju ja Euroopa projektivõlakirju.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. − Hääletan Ferreira raporti poolt, sest see on ainus raport, mis rõhutab kaasahaaravalt, kui oluline on säilitada laia makromajanduslikku perspektiivi, mis arvestab tootlikkuse erinevate tasemetega liikmesriikides, kaitstes samas põhi- ja sotsiaalseid õiguseid Monti klausli abil. Teisest küljest jätkab teistes raportites välja pakutud majanduspakett üksnes levinud kokkuhoiumeetmete rakendamist, mis kahjustab ja võib ka edaspidi majanduskasvu kahjustada. Tegevus, mis on keskendunud ainuüksi kokkuhoiumeetmetele ja julgustab eranditult täiendavaid kärpeid ilma investeerimiskavata, takistab töökohtade loomist. Sel põhjusel hääletan teiste raportite vastu ning jään Haglundi raporti puhul erapooletuks. Peame leidma alternatiivse lahenduse praegusele kriisile, mis hõlmab vastutusrikaste kokkuhoiumeetmete rakendamist, olles seotud tugeva investeerimiskavaga tagamaks, et toetatakse selles kriisis kõige haavatavamaid. Tõepoolest peavad toimuma muutused, nagu finantssektori ulatuslik struktuuri- ja regulatiivne reform, kuid praegune olukord saab paraneda üksnes juhul, kui luuakse stiimulid ning radikaalne ja terviklik uuendamise tegevuskava ja suunatud investeeringud.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. − (LT) Mul on kõnealuse dokumendi üle hea meel, sest see menetlus peaks looma häiremehhanismi, et tekkivad makromajanduse tasakaalunihked tuvastataks juba varakult. See peaks põhinema sihtkünniseid sisaldava ülevaatliku ja läbipaistva tulemustabeli kasutamisel koos majandusolukorra hindamisega. Kõnealune hindamine peaks muu hulgas võtma arvesse nominaalset ja tegelikku lähenemist euroalas ja sellest väljaspool. Kui tuvastatakse tõsised makromajanduse tasakaalunihked, sealhulgas tasakaalunihked, mis ohustavad majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist, tuleks algatada ülemäärase tasakaalunihke menetlus, mille käigus võidakse anda liikmesriigile soovitusi, karmistada järelevalve- ja seirenõudeid ning rakendada eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide suhtes täitemeetmeid, kui liikmesriik ei võta kasutusele parandusmeetmeid. Ma olen veendunud, et see on hea vahend vältimaks makromajanduse tasakaalunihkeid.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. − Euroopa vajab reaktsioonina stabiilsuse pakti. Pakett on Euroopa Liidu ning eelkõige euroala tuleviku jaoks väga oluline. Toetan seda raportit, sest see on aluseks struktureeritud majandusdialoogile. Makromajanduse tasakaalunihete ennetamine ja korrigeerimine on tõhus vahend, mille abil reageerida puudustele, mis tulenevad keskpika perioodi ja pikaajalistest struktuurilistest suundumustest ning ELi suurenevatest erinevustest. Korrigeerivaid mehhanisme tuleb rakendada õigel ajal.

  Petru Constantin Luhan (PPE) , kirjalikult. – (RO) Kõnealuse ettepaneku (võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta) eesmärk on parandada komisjoni ettepanekuid tõhusa vahendi kohta, kus omavahel on seotud ELi eelarvedistsipliin, majanduskasv ja tööhõive ning millega antakse oluline panus Euroopa Liidu ja euro stabiilsusesse, eesmärgiga vältida tulevikus praegusega sarnase finantskriisi kordumist. Kõnealune määrus on kavandatud standardse vahendina makromajanduse tasakaalunihete ennetamiseks, mis võivad tekkida ELi liikmesriikide majanduslike erinevuste ja ise liikmesriikides ellu viidud poliitika tagajärjel.

Tuleb märkida, et kõnealune raport on kavandatud Euroopa Liidu eelnevate kogemuste põhjal majandus- ja rahaliidu toimimise kohta, mis määrab kindlaks vajaduse tõhustatud majanduse juhtimise raamistiku järele, nagu on raportis kavandatud.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, kuna see parandas esialgset komisjoni teksti. Eelkõige tunnen heameelt sätete pärast, mis toetavad töötajate õigusi ja majandustegevuse, eelkõige tööhõive põhjaliku analüüsi olulisust.

  Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi leiboristidest liikmed on põhimõtteliselt vastu praegusele, üksnes kokkuhoidu rõhutavale majanduse juhtimise paketile. Majandus- ja rahanduspoliitika parem kooskõlastamine, eelkõige euroalal, oleks hea Euroopa pikaajalisele majanduskasvule, kuid peab rajanema õigetel eeskirjadel. Tekst, mille üle pidas läbirääkimisi parempoolsetest koosnev Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni enamus, paneb liiga suurt rõhku lühiajalistele suurtele kärbetele puudujäägi katmiseks, mitte pikaajalisele majanduskasvule. Neid eeskirju oleks vaja kohaldada kogu Euroopa Liidus, võttes liikmesriikide valitsustelt paindlikkuse reageerida tulevikus teisiti. Pikaajaline majanduskasv hoiab võlad languses proportsionaalselt SKPga ning on oluline töökohtade ja majandusliku heaolu loomiseks ja kvaliteetsete avalike teenuste rahastamiseks. Tuleb kaitsta investeerimiskulusid, et see pakett toetaks majanduskasvu. Investeeringud teadusuuringutesse, esmatähtsatesse taristutesse ning uude rohelisse majandusse on pikaajaliseks majanduskasvuks vajalikud ja neid ei tohiks kunagi vähendada, et täita ELi lühiajalisi eesmärke. Selliste kulude kärpimine surutise ajal hoogustaks majanduslangust. Euroopa Parlamendi leiboristidest liikmed toetavad komisjoni ettepanekute parandusi makromajanduse tasakaalunihete kohta Ferreira raportis, mis toetab töötajate õigusi ja majandustegevuse, sealhulgas tööhõive põhjaliku analüüsi tähtsust.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Komisjon saab nüüdsest anda häid ja halbu hindeid oma äranägemise järgi. Komisjon võtab ise kasutusele näitajad, mille põhjal anda hindeid liikmesriikidele. Samuti kehtestatakse sanktsioonid neile, kes ei järgi vastuvõetud „soovitusi”. Komisjon on võimeline kehtestama neid pooleldi automaatselt tänu tagurpidisele kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele. Komisjon võtab isegi vastu otsuseid, kui on aeg kohaldada sanktsioone. See on autoritaarsuse musternäide. Hääletan selle demokraatliku meeltesegaduse vastu ja mõistan selle hukka.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõimealaseid eesmärke ei ole võimalik saavutada kavandatud meetmete abil, sest liikmesriikide majandusareng on lämmatatud. Majanduspoliitika juhtimise raamistikku võivad küll rakendada erineva valijaskonnaga liikmesriigid, kuid mitte EL tervikuna, sest liikmesriikide majandused on eri tugevusega. Sel põhjusel tuleb euroala võimalikult kiiresti kaotada. Tugevad riigid peaksid ühinema, et moodustada uus rahaliit, ning ülejäänud riigid peaksid naasma endiste rahaühikute juurde. Nõue valvata liikmesriikide majanduspoliitika järele tähendaks praeguses olukorras riigi sotsialistlikku sekkumist, mis on minevikus juba ebaõnnestunud ning mis on põhjustanud euroala praegused finantsraskused. Sellised meetmed ei ole demokraatlikult õiguspärased ning sel põhjusel hääletasin selle raporti vastu.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Komisjoni ettepaneku eesmärk on karmistada eeskätt stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju. Samal ajal luuakse järjest uusi toetusmehhanisme eelarve mustadele lammastele, milleks läheb taas kord vaja maksumaksjate raha. On aeg keskenduda stabiilsetele, iseseisvatele majandusriikidele ning vähendada üksikute riikide võlgu. On ülekohtune, kui ühed ja samad edasipüüdlikud riigid peavad ikka ja jälle maksma teiste riikide vigade eest. Vajame demokraatlikke lahendusi, mitte bürokraatlikke menetlusi tagamaks majanduspoliitika mõjukas ja tõhus kooskõlastamine ELi tasandil, mis tuleb kasuks kõigile Euroopa inimestele.

  Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. − (LT) Väga oluline on luua tõhusalt toimiv ja terviklik mehhanism makromajanduse tasakaalunihete ennetamiseks ja korrigeerimiseks, mis hoiataks ja reageeriks kiiresti makromajanduse tasakaalunihete ohu korral. Väga oluline on, et see mehhanism põhineks kindla ja läbipaistva tulemustabeli kasutamisel. Komisjon peab koos nõukogu ja Euroopa Parlamendiga koostama selle tulemustabeli ning looma makromajanduslikud ja makrorahanduslikud näitajad liikmesriikide jaoks. Ma usun, et erandlikes majandusoludes peaks näitajaid koondav tulemustabel ja eriti häiretasemed olema eurot rahaühikuna kasutavate ja mittekasutavate liikmesriikide puhul sümmeetrilised ja erinevad. Lisaks peab nõukogu koostama korrapäraseid aruandeid rakendatud meetmete kohta, mis on viinud ülemäärase tasakaalunihke menetluse ajutise peatamiseni liikmesriigis. Nõustun ettepanekuga anda komisjonile volitused teha põhjalikke kontrollkäike Euroopa Keskpanga, sotsiaalpartnerite ja teiste riiklike sidusrühmade kaasabil. Tasakaaluhäirete ohtu tuleb pidevalt hinnata, et ennetada selle teket, ning liikmesriikidele tuleb anda aegsasti soovitusi, et vältida võimalikku vastuollu sattumist majandus- ja rahaliidu toimimisega.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. − Hääletasin makromajanduse tasakaalunihkeid käsitleva raporti poolt, sest selles käsitletakse üksikasjalikult mõne liikmesriigi praegust võlaküsimust, ning mis veelgi olulisem, selles pakutakse välja edumeelne meetod selliste tõsiste probleemide lahendamiseks, mille tagajärjed ei ole üksnes lühi-, vaid ka pikaajalised. Ma olen veendunud, et Euroopa vajab edumeelset investeeringut, et aidata kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele, ning seetõttu tähendaks pelk eelarve kärpimine kogu majandusliku ja poliitilise süsteemi kahjustamist pikas perspektiivis. Sotsiaaldemokraadina, kes rõhutab inimeste põhilisi sotsiaalseid õigusi ja ühiskonna pikaajalist heaolu, toetan seda ettepanekut seetõttu, et nimetatud küsimusi on käsitletud süvitsi ja põhjalikult.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. − (IT) Hääletasin Elisa Ferreira raporti poolt, sest olen veendunud, et ELi kooskõlastatud järelevalvemehhanism makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks ja ennetamiseks on oluline, nagu ka menetlus ülemääraste tasakaalunihete parandamiseks. Tuvastamissüsteem, mida kirjeldatakse ka häiremehhanismina, kasutab nii tulemustabeli kvantitatiivseid näitajaid kui ka kvalitatiivset hinnangut. Ma olen veendunud, et see tulemustabel on oluline üldise ja täieliku ülevaate andmiseks ning seetõttu usun, et see peaks olema paindlik ja kohandatav vahend, et seda saaks muuta ja kohandada muutuvate nõuete ja olukordadega, tagades selge õiguskindluse raamistiku. Loodan, et parlament jõuab lõplikule kokkuleppele ning kiidab kogu juhtimispaketi heaks võimalikult kiiresti, et saata üldsusele ja turgudele tugev ja üksmeelne sõnum ning teha lõpp spekulatsioonidele.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Komisjon esitas 29. septembril 2010. aastal seadusandliku paketi, mille eesmärk on tugevdada majanduse juhtimist ELis ja euroalal. See pakett koosneb kuuest ettepanekust: neist neli käsitleb eelarveküsimusi, sealhulgas stabiilsuse ja kasvu pakti reformi, ülejäänud kahe uue määruse eesmärk on teha kindlaks ja kõrvalda tärkavad makromajanduse tasakaalunihked ELis ja euroalal. Komisjoni arvamuse projekt on esitatud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta. Üldiselt on jõutud kokkuleppele, et stabiilsuse ja kasvu pakt kukkus läbi nii ennetuses kui ka korrigeerimises ning seda tuleb reformida.

Nõustun komisjoni esialgse ettepaneku suhtes esitatud muudatusettepanekutega, mida toetas Euroopa Parlamendis suur häälteenamus. Väidan, et oluline on võtta arvesse vana stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivusaastatel saadud kogemusi ja samuti asjaolu, et majanduse juhtimine on muutunud demokraatlikumaks Euroopa Parlamendi järelevalveprotsessi kaasatuse tõttu. Sellepärast hääletasin raporti poolt.

  Aldo Patriciello (PPE) , kirjalikult. − (IT) Majandus- ja rahaliidu toimimise esimese kümne aasta jooksul saadud kogemused näitavad selget vajadust täiustada majanduse juhtimise raamistikku. Parlament peab põhjalikult uurima ja parandama seadusandlikke ettepanekuid, mis komisjon võttis vastu 2010. aasta septembris, võttes arvesse nende olulist rolli ELi ning eelkõige euroala tuleviku jaoks. Majanduse juhtimise tugevdamine peab toimuma koos vastuvõetud otsuste demokraatliku legitiimsuse tugevdamisega, sest majanduse juhtimine peab olema lahutamatult seotud tõhusama finantsturgude reguleerimise ja järelevalvega. Lissaboni lepingu kohaselt vajab nõukogu lõpliku konsensuse saavutamiseks Euroopa Parlamendi nõusolekut. See on esimene kord, kui parlament tegi nõukoguga otsuseid Euroopa Liidu makromajanduse arengu ja eelarvedistsipliini küsimustes. Hääletasin ühenduse meetodil põhineva juhtimise raamistiku ulatusliku reformi poolt tagamaks, et parlament parandab komisjoni ettepanekuid, et luua järgmisteks aastakümneteks tugev ja sidus raamistik, mis tagaks eelarvedistsipliini ja majanduskasvu vastavuse.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See on ainus raport, mis püüab liikuda majanduse juhtimise paketi suhtes valitsevale suundumusele vastupidises suunas. Ma jäin hääletusel erapooletuks, et rõhutada seda aspekti ning tunnustada selle väärtust. Elisa Ferreira raport käsitleb makromajanduse tõsiste tasakaaluhäirete ennetamist. Raportis ei ole puudujäägid ja võlad tähtsamad kui ülejäägid ja kaubandusbilansi puudujäägid, kui tööhõive ja tööpuudus või mis tahes kvalitatiivsed proovikivid, mis võivad tagada jätkusuutliku majanduskasvu strateegia. Selline ulatuslik kooskõlastamine, mis põhineb tasakaalunihkeid varases etapis tuvastavate erinevate näitajate tulemustabelil, on mõistlik. Mind takistab selle raporti poolt hääletamast asjaolu, et kooskõlastamine on vormiliselt halbade seostega, sest algab ja lõpeb endiselt puudujäägi ja võlaga.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. − Majanduskriis, millega Euroopa praegu silmitsi seisab, vajab uut lähenemisviisi. Kriis on oma olemuselt nii poliitiline kui ka majanduslik ning me oleme korduvalt näinud, et Euroopa on kõige tugevam siis, kui tegutseb üheskoos ning parim reaktsioon kriisile on ühine reaktsioon. Isegi ELi lähenemisviis on sellega seoses uudne, kuna see on esimene kord, mil parlament teeb nõukoguga otsuseid liidu makromajandusliku arengu küsimuses ning nõukogu vajab lõpliku konsensuse saavutamiseks parlamendi nõusolekut. Selles raportis tutvustatakse suurt hulka kompromisse nii argumendi ühe kui ka teise poole jaoks. Äärmiselt oluline on anda turgudele ja kodanikele selgelt mõista ELi kavatsusest võidelda praeguse finantskriisi vastu ning samuti anda mõista ELi suutlikkusest lahendada erimeelsused ja käsitleda olulisi küsimusi. Samuti tunnen heameelt pettuste ja vastu võetud soovituse mõjuva põhjuseta täitmata jätmise käsitlemise viisi üle. Selliste trahvide olemasolu on oluline, kuid sama tähtis on see, et me ei karistaks riike, kui nad ei suuda saavutada seatud eesmärke ning sellega seoses tunnen raporti üle heameelt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Mina hääletasin poolt. Selle raportiga püütakse luua ennetus- ja korrigeerimismehhanismid puhuks, kui liikmesriigid seisavad silmitsi eelarve tasakaalunihetega. Ennetamine hõlmab selliseid mehhanisme nagu eelarve tasakaalu iga-aastane läbivaatamine, varajase hoiatamise mehhanismid Euroopa Komisjonilt ning ennetusalased soovitused väiksemate tasakaalunihete kõrvaldamiseks. Korrigeeriva meetmena võetakse kasutusele menetlus ülemäärase tasakaalunihkega tegelemiseks ehk ülemäärase tasakaalunihke menetlus ning samuti nõue, et liikmesriigid peavad esitama konkreetseid tegevuskavasid. Hääletasin selle raporti poolt peamiselt seetõttu, et see hõlmab majanduse tasakaalunihkeid stabiilsuse ja kasvu paktis, Euroopa 2020. aasta strateegias ning Euroopa poolaastas. Teisisõnu on reaalmajandus integreeritud majanduse juhtimise ja kooskõlastamise menetlustesse. Pealegi on hõlmatud hulk näitajaid majanduse tasakaalunihete kindlaksmääramiseks ning samuti järjepidevuse huvides soovitused ja näitajad nagu investeerimine teadus- ja arendustegevusse ning energiasektorisse.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Olen veendunud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekus võtta vastu määrus sisalduv sekkumiste pakett võib olla tõhus makromajanduse tasakaalunihete ennetamiseks, eriti euroalal. Lisaks on parlamendil kavas komisjoni ettepanekuid parandada, et luua järgmisteks aastakümneteks tugev ja sidus raamistik, mis tagaks majanduskasvu ja tööhõive. Praegusel raskel ajal on oluline reageerida olemasoleva jätkusuutliku majanduskasvu mudeli muutmise, täiendamise ja korrigeerimise ning majanduse juhtimise ja vastuvõetud otsuste demokraatliku legitiimsuse tugevdamise abil.

  Kay Swinburne (ECR), kirjalikult. − Fraktsioon ECR on alati töötanud konstruktiivselt tagamaks, et euroala suudab sõnastada püsiva lahenduse valitsemissektori võlakriisile. Stabiilsuse ja kasvu pakti vead nii sisus kui ka jõustamises on juba mõnda aega olnud ilmsed. Nüüd tuleb pingutada selle nimel, et tagada kauapüsiv ja toimiv lahendus. Oleme andnud oma panuse parlamendikomisjonis ja kolmepoolsetel kohtumistel selle tagamiseks, et parlamendi eelistatud tulemus oleks realistlik, teostatav ja püsiv. Siiski avaldame kahetsust, et komisjoni esitatud ja parlamendi heakskiidetud lahendus ei ole pelgalt euroala jaoks, vaid hõlmab ka neid riike, kus rahaühikuks ei ole euro. Ükskõik millise nurga alt me seda ka ei vaataks, suurendab pakett, mille üle me hääletasime, ELi volitusi liikmesriikide arvelt. See hõlmab uuenduslikke kontseptsioone, nagu ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine ja liikmesriikide trahvid, ning tagab, et riikide eelarved ei ole enam pelgalt riikide parlamentide mure. Seega, kuigi kiidame heaks pikaajalised eesmärgid, ei saa me kiita heaks vahendeid nende eesmärkideni jõudmiseks ning hääletasime nende raportite vastu, mis ei piirdu ainult euroalaga.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa kui terviku ja konkreetsemalt euroala stabiilsus nõuab makromajanduse tasakaalunihete parandamiseks ennetus- ja järelevalvemehhanismide ümberkorraldamist. Rahanduse konsolideerimine on oluline minevikus tehtud vigade parandamiseks ja Euroopa kestliku majanduskasvu jaoks majandustes, mida ei toetata valitsemissektori võlast ega välisvõlast, vaid pigem tööhõive ja konkurentsivõime edendamise abil. Kõnealuses raportis keskendutakse makromajanduse ja statistiliste struktuurinäitajate tulemustabelile, mis võimaldab võrrelda liikmesriike kajastades lühiajalisi, keskpika perioodi ja pikaajalisi suundumusi.

Uute näitajate lisamine ning alumise ja ülemise künnisväärtuse kehtestamine, mis on vajadusel sümmeetrilised, võimaldab neid näitajaid kasutada häiretasemetena, et vältida olukorda, kus komisjon ja Rahvusvaheline Valuutafond püüavad päästa finantssektorit. See uus, arukas ja sümmeetriline süsteem toob endaga kaasa jõulisema järelevalve, põhjalikuma hindamise komisjonis, Euroopa Parlamendis, nõukogus ja Euroopa Keskpangas ning soovituste koostamise täiendavate reformide ja parandusmeetmete kava kohta. Euroopa projekti olulises murdepunktis pean vajalikuks kaasata kõik Euroopa ja liikmesriikide ametiasutused, et võtta aegsasti vajalikke meetmeid.

Raport: Diogo Feio (A7-0179/2011)

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Praegused sündmused näitavad, et Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakt ei ole kuigi tõhus ning et see ei ole suutnud takistada mitmete liikmesriikide sattumist tõsistesse probleemidesse maksebilansi tasakaalustamisel ja võlgade tasumisel. Lisaks Euroopa Liidult saadud abile töötavad nende riikide institutsioonid stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamise nimel, et vältida tulevikus kriisi kordumist. See on majanduse juhtimise paketi eesmärk, mille osaks on minu kolleegi Diogo Feio raport. Raport käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamist. Eelkõige toetan võla vähendamise arvutamist kolme aasta pikkuse perioodi keskmise määra alusel, mitte fikseeritud aastamäära järgi kord kolme aasta jooksul. Toetasin seda raportit ja samuti toetan majanduse juhtimise paketti tervikuna.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. − (PT) Majandus- ja finantskriis paljastas vajaduse majanduspoliitika kooskõlastamise ja parema järelevalve järele majandus- ja rahaliidus ning tugevdas seda vajadust. Need hiljutised kogemused tõid avalikuks ka puudujäägid ja vajakajäämised praeguses kooskõlastussüsteemis ja olemasolevates järelevalvemenetlustes. Kriis on oluliselt halvendanud soodsaid tingimusi, kus majandus- ja finantssektor tegutses kuni 2007. aastani ning enamik liikmesriike peab konsolideerima kontod valitsemissektori võla vähendamiseks. Enamiku riikide jaoks on võla vähendamine väga oluline teema, võttes arvesse selle negatiivset mõju majanduslikele stiimulitele ja majanduskasvule suuremate maksude ja riskipreemiate tõttu. Raportis väidetakse, et komisjon ja nõukogu koostavad tasakaalustatud üldhinnangu kõikide asjakohaste tegurite kohta ja võtavad selles eriti arvesse nende tegurite raskendavat või leevendavat mõju puudujäägi- ja/või võlakriteeriumi järgimise hindamisele. Nõukogu nõuab, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis võimaldab suurendada sisemajanduse bruto-koguprodukti aastas vähemalt 0,5 protsendi võrra. Eeltoodud põhjustel hääletasin selle raporti poolt.

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. − (IT) Otsustasin jääda erapooletuks hääletusel raporti üle ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta. Ehkki liikmesriikide majanduste ning liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahel loodud suhe vajab läbivaatamist, eriti Kreeka sündmuste kontekstis ja arvestades asjaolu, et teisteski liikmesriikides on märke Kreeka kriisiga sarnase finantskriisi tekke kohta, ei saa selline läbivaatamine rajaneda raportis esitatud meetoditel. Raportiga püütakse parandada riikide majanduste nõrku kohti suurendades – minu meelest ülemääraselt – ELi ülemvõimu liikmesriikide üle ja ohverdades nende rahalised vabadused ja volitused. Seepärast ei saa ma hääletada raporti poolt.

  Antonio Cancian (PPE), kirjalikult. − (IT) Feio raport on osa majanduse juhtimise reformimise seadusandlikust paketist, mis koosneb kuudepikkuste läbirääkimiste tulemusena kuuest raportist. Euroopa Parlament on saatnud selge sõnumi kõigile ja eelkõige nõukogule. Seetõttu loodan, et kõnealune pakett kiidetakse kindlasti heaks enne suvevaheaega ning ennekõike kohaldatakse seda võimalikult kiiresti, nii et Euroopa Liit oleks valmis, erinevalt eelmisest korrast, võitlema tema stabiilsust ohustavate probleemide vastu. Hääletasin Feio raporti poolt eelkõige seetõttu, et usun, et see rõhutab nõuetekohaselt seda olulist rolli, mida parlament peab mängima tulevaste majanduskriiside ennetamisel. Tekstis rõhutatakse, et keskse tähtsusega on parlamendi ja riikide parlamentide esindajate dialoog demokraatliku protsessi kaitsmiseks ELi majanduse stabiilsuse tõstmisega seotud küsimuste käsitlemisel. Lisaks tehakse raportis ettepanek kolme aasta pikkuse perioodi kohta, mille jooksul vähendada koguvõlga, mida pean mõistlikuks ja piisavaks.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, sest nõustun, et kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse, käsitatakse seda kooskõlas ELTLi artikli 126 lõike 2 punktiga b kontrollväärtuse suhtes piisavalt ja rahuldavas tempos vähenevana, kui eelneva kolme aasta jooksul on erinevus kontrollväärtusega vähenenud võrdlusalusena keskmiselt ühe kahekümnendiku võrra aastas, kusjuures andmed saadakse kolme aasta põhjal tehtud hindamise kohta.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Käesolev majandus-, finants- ja sotsiaalkriis on näidanud, et Euroopa Liidu senine majanduse juhtimise mudel ei ole töötanud: järelevalveraamistik on osutunud väga nõrgaks ning stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju ei ole järgitud. Seetõttu toetan meetmepaketti, mille Euroopa Komisjon esitas majanduse juhtimise kohta. Hääletan Diogo Feio suurepärase raporti poolt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta. Mul on hea meel, et nõutakse menetlust, millega Euroopa Komisjon kiirendab soovituste avaldamist. Nõustun ettepanekuga, et Euroopa Parlamendil on õigus kutsuda liikmesriikide esindajaid selgitusi andma ning avaldan kahetsust, et nõukogu ei ole seda heaks kiitnud. Mul on hea meel komisjonile antud võimaluse üle teha täiendavaid kontrollkäike ning asjaolu üle, et Euroopa Keskpank võiks mängida oma osa nende käikude puhul.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Otsustasin hääletada nelja ettepaneku vastu kuuest, mis on hõlmatud majanduse juhtimise paketiga, sest tunnen, et need sisaldavad üksnes kokkuhoiumeetmeid, mis muudaksid Euroopa majanduse veelgi hapramaks. Majanduskasvu taastamiseks vajame alternatiivi paketis esitatud mudelile, mis põhineb strateegilistel investeeringutel ja uute töökohtade loomisel.

  Göran Färm, Anna Hedh, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. − (SV) Rootsi sotsiaaldemokraatidena oleme seisukohal, et lai reformide pakett majanduse juhtimise tugevdamiseks Euroopa Liidus on oluline vahend Euroopa majanduse korrastamiseks. Rangem stabiilsuse ja kasvu pakt, suuremad nõudmised läbipaistvusele ja distsipliinile liikmesriikide eelarveraamistikes ja uus majanduse tasakaalunihete ennetamise süsteem on riigi rahanduse ja finantsturu stabiliseerimise põhielemendid.

Otsus, et me ei hääleta täna viie raporti poolt kuuest, ei tulene sellest, justkui oleksime rangemate eeskirjade vastu. Otse vastupidi – oleme veendunud, et rangemaid eeskirju on vaja kiiresti rakendada. Meie hääletusstrateegia eesmärk oli tegelikult anda selgelt märku, et teatavad suundumused kokkuhoiumeetmeid kasutusele võtvas paketis on liiga ulatuslikud ja need tuleb lõplikus läbirääkimiste voorus asendada tasakaalustatuma lähenemisviisiga. Eeskirjad, mis ei paku piisavalt reguleerimisala tulevikku suunatud investeeringutele ja jätkusuutlikule majanduskasvule, ei ole pikaajaliselt tulemuslik.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Eelarvedistsipliini ning selle täitmise ja jõustamise eeskirju tuleb tugevdada, omistades suuremat tähtsust eeskätt võla suurusele ja selle arengule ning üldisele jätkusuutlikkusele. Seepärast nõustun riigi rahanduse jätkusuutlikkuse, mis sealhulgas võlataseme, võlaprofiili (ka tähtaja) ja võladünaamika hindamisega. Selles kontekstis ei saa unustada avaliku sektori võlga sedavõrd, kuivõrd sellega võib kaasneda valitsemissektori bilansiväline kohustus. Avaliku ja erasektori võla kontrollimise raamistik peaks soodustama pikaajalist majanduskasvu, kuid arvestama eelarvepoliitika tsüklilisuse vastast rolli ning parandama eeltingimusi investeerimiseks ja arendama siseturgu, mis on olulised, et tagada majandus- ja rahaliidu nõuetekohane toimimine ja tugevdamine. Oluline on luua Euroopa Valuutafond, mida hallatakse Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt ning rahastatakse eelkõige trahvituludest, et kaitsta euroala finantsstabiilsust tervikuna.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. − (PT) Kõnealune raport on osa majanduse juhtimise seadusandlikust paketist ning on üks selle põhielemente. See on määrus ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta.

Kuigi dokumendi sissejuhatavas osas öeldakse, et euroala on kriisis ja euroala võlakriisi jaoks on tarvis laiahaardelist ja integreeritud lahendust, arvestades, et samm-sammu-haaval-lähenemisviis ei ole seni toiminud, nõutakse raporti lõpus samasugust monetaristlikku ja uusliberaalset poliitikat ja kriteeriume, millest kriis alguse sai. Selles rõhutatakse ja tugevdatakse lämmatavat haaret liikmesriikidele, tegemata välja probleemi põhjustest või alternatiivsest poliitikast, mis arvestab majandusarengu eri tasemetega.

Selmet teha ettepanek solidaarsusel ja tõelisel majandus- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitikal rajaneva edu ja sotsiaalse arengu pakti kohta, nii nagu me oleme seda toetanud, nõutakse selles stabiilsuse ja kasvu pakti ning nüüd ka laiendatud euroala paketi süvendamist. Sellega laiendatakse ja rõhutatakse sanktsioonide ja trahvide kohaldamist liikmesriikidele, kui liikmesriik ei täida talle pandud kohustusi. See on lubamatu sekkumine, mis allutab liikmesriigid kõnealuses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses tõelise koloniaalstiili kombel Euroopa ülemvõimule.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. − (PT) Tegu on majanduse juhtimise seadusandliku paketi põhielemendiga. See on määrus ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta.

Kuigi dokumendi sissejuhatavas osas öeldakse, et euroala on kriisis ja isegi tunnistatakse, et euroala võlakriisi jaoks on tarvis laiahaardelist ja integreeritud lahendust, arvestades, et samm-sammu-haaval-lähenemisviis ei ole seni toiminud, nõutakse raporti lõpus samasugust monetaristlikku ja uusliberaalset poliitikat ja kriteeriume, tugevdades seeläbi lämmatavat haaret liikmesriikidele, tegemata välja probleemi põhjustest või alternatiivsest poliitikast, mis arvestab majandusarengu eri tasemetega. Selmet teha ettepanek solidaarsusel ja tõelisel majandus- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitikal rajaneva edu ja sotsiaalse arengu pakti kohta, nii nagu me oleme seda toetanud, nõutakse selles stabiilsuse ja kasvu pakti ning laiendatud euroala paketi süvendamist. Samuti laiendatakse sellega sanktsioone ja trahve liikmesriikide suhtes, kes ei täida talle pandud kohustusi

See on lubamatu sekkumine, mis allutab liikmesriigid kõnealuses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses tõelise koloniaalstiili kombel Euroopa ülemvõimule.

Seetõttu hääletasime selle vastu.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult.

– (SK) Ülemaailmne majandus- ja finantskriis on paljastanud vajaduse tugevama koostöö ja majanduse parema juhtimise järele majandus- ja rahaliidus ning süvendanud seda vajadust.

Olemasolevad koostöö- ja järelevalvevahendid ja menetlused on aidanud ELil saada jagu kriisist, millest ükski liikmesriik üksi ei oleks jagu saanud. Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid püüavad kriisist välja tulla. See kogemus paljastas ka puudujäägid ja vajakajäämised praeguses kooskõlastussüsteemis ja olemasolevates järelevalvemenetlustes. Oluline on tugevdada majandus- ja rahaliidu raamistikku eesmärgiga tagada makromajanduse stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus, mis on jätkusuutlike majandustulemuste ja tööhõive püsiva kasvu eeltingimused. Üksikud kooskõlastuselemendid majanduspoliitika valdkonnas, sealhulgas struktuurireformide järelevalve, tuleb lisada uude järelevalvetsüklisse, nn Euroopa poolaastasse, mis ühendab pakti olemasolevad menetlused majanduspoliitika põhieesmärkidega ja tagab, et stabiliseerimis- ja lähenemisprogrammid ning riiklikud reformikavad esitatakse ühekorraga.

  Marietta Giannakou (PPE), kirjalikult. – (EL) Uue Demokraatia parteid esindavad Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid täna uue majanduse juhtimise paketi kuue ettepaneku poolt. Euroopa Parlamendi ettepanekud sillutavad teed majanduse stabiilsusele, võimaldades samas arendada uuenduslike meetmete mehhanisme, näiteks Euroopa eurovõlakirju ja Euroopa projektivõlakirju.

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. − (DE) Liikmesriikide majanduspoliitika parem kooskõlastamine ja rangem järelevalve on olulised, kui tahame õppida majandus- ja finantskriisi vigadest ning võidelda mõne liikmesriigi praeguse võlakriisi vastu. Kõnealune raport on vastus küsimusele, kuidas korraldada uut kooskõlastamise ja järelevalve protsessi.

Arutelu mõnede riikide tohutu eelarvepuudujäägi üle tuleb mainida eelkõige Belgia puhul, eriti praeguses üleminekuperioodis, kui Belgial ei ole valitsust. Üleminekuperiood on väga suur probleem, sest avaldab suurt mõju Belgia majandusele, sotsiaalpoliitikale ja rahandusele ning ei tule just kasuks olukorra parandamisele.

Kui Belgia soovib, et Euroopa ei tohi tulevikus teha Belgia nimel otsuseid, siis on ülim aeg nõuda, et riigi poliitika eest vastutajad tunnistavad oma kohustusi kodanike ees, selle asemel et sekkuvad komisjoniga Belgia indeksi või sotsiaalpoliitika säilitamisse.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. − (LT) Tunnen selle dokumendi üle heameelt, sest kõnealuse määrusega kehtestatakse sätted ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kiirendamiseks ja selgitamiseks. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärk on vältida valitsemissektori eelarve ülemäärast puudujääki ja puudujäägi tekkimise korral soodustada selle viivitamatut korrigeerimist, kusjuures kontrollitakse eelarvedistsipliini järgimist valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kriteeriumi alusel. Eelarvedistsipliini eeskirju tuleks muuta rangemaks, omistades suuremat tähtsust eeskätt võla suurusele ja selle arengule ning üldisele jätkusuutlikkusele. Eeskirjade järgimist tuleb tugevdada koos nende jõustamissüsteemidega. Majanduse juhtimist tuleb tõhustada ka Euroopa Parlamendi ja riikide parlamendi aktiivsema ja aegsama kaasamise abil.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. − Hääletasin selle raporti vastu, sest ei poolda halvavate säästumeetmete programmi, mida Euroopa Liidu paremtsentristid tagant kihutavad. See majanduse juhtimise reformipakett lämmatab ELi majanduskasvu ajal, kui vajame investeeringuid majanduskasvu, teadus- ja arendustegevusse ning töökohtade loomisse, et kindlustada Euroopa majanduse tulevik. See rahandusreformi pakett tabab Euroopa kõige vaesemaid elanikke, jättes samas puutumata kriisi põhjuse ehk finantssektori. Mul on hea meel majandus- ja eelarvepoliitika parema kooskõlastamise üle Euroopas, kuid olen tugevalt vastu lühiajalisele vaatele, millega seda ellu viiakse. Pikaajalised investeeringud rohelisse majandusse, teadusuuringutesse ja taristutesse on äärmiselt olulised majandusstabiilsuse, töökohtade loomise ja majanduskasvu jaoks ning ma ei saa toetada reformide paketti, mis seab eesmärgiks halvava kokkuhoiu kõikjal Euroopas.

  Clemente Mastella (PPE) , kirjalikult. − (IT) See ettepanek käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamist ja selgitamist. Me oleme veendunud, et eelarvejärelevalve jõustamisel tuleks alati lähtuda ELi üldistest eesmärkidest ning eriti nõuetest seoses tööhõive edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega.

Eelarvedistsipliini eeskirjade järgimise järelevalve puhul ei tuleks erilist tähelepanu pöörata mitte ainult tõsistele majanduslikele, vaid ka sotsiaalsele surutisele, millel võib olla suur mõju valitsuste finantspositsioonile. Töökohtade loomist või säilitamist ning vaesuse vähendamist edendavaid struktuurireforme rakendavatele liikmesriikidele antakse ka edaspidi võimalus kalduda kõrvale oma sellekohastest keskpika perspektiivi eelarvelistest eesmärkidest.

Oleme veendunud, et majandusjuhtimise tõhustamine peab käima käsikäes Euroopa halduse demokraatliku legitiimsuse suurendamisega ning et tuleks tugevdada Euroopa Parlamendi rolli järelevalveprotsessis tervikuna. Lisaks on usaldusväärse ja läbipaistva eelarvejärelevalve raamistiku eeldusena tarvis korrapäraselt konsulteerida tööturu osalistega ning kaasata rohkem liikmesriikide parlamente.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles raportis tehakse ettepanek ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamise kohta, et määrata trahve liikmesriikidele, kelle poliitika ei vasta Euroopa liberaalsetele standarditele. Mis veelgi hullem – selles palutakse komisjonil võtta kasutusele kiirem karistusmenetlus tahtliku nõuete mittetäitmise korral. Ainus erand puudutab liikmesriike, kes reformivad oma pensionisüsteeme nii, nagu komisjon seda soovib. Sel moel luuakse autoritaarne föderalism. Ma ei nõustu kunagi sellega, et minu riik maksab trahve, olgu saajaks kes tahes.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Eelarvejärelevalve ei tohi hõlmata üksnes juurdepääsu õigetele faktidele ja arvudele. Loomulikult peab komisjon koostama soovitusi näiteks võla vähendamise kohta. Siiski ei tohi me mitte mingil juhul lubada liikmesriikidele dikteerida, kuidas nad peavad oma raha kulutama. Euroopa haldus ei ole see, mida ELi kodanikud ise soovivad, ning seda ei ole ette nähtud liidu asutamislepingutes. See on ilmselge solvang subsidiaarsuse põhimõttele. Mõjutatud riikide majanduse elavdamisele ei aita kaasa mitte ELi haldus, vaid pigem euroalast tagasi tõmbumine. Nimetatud põhjustel ei saa ma seda ettepanekut toetada.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Majandusjuhtimise valdkonna ettepanekud rikuvad ilmselgelt subsidiaarsuse põhimõtet. Hääletasin selle raporti vastu, sest see kahjustab nii Euroopa integratsiooni kui ka liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset olukorda.

  Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. − (LT) Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peab olema kiirem ja vahetum, et ennetada valitsemissektori eelarve ülemäärast puudujääki. Olen veendunud, et eelarvedistsipliini eeskirju tuleb tugevdada, et pöörata erilist tähelepanu võla suurusele. Kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks tuleb komisjonile anda eriroll hindamise, järelevalve ja soovituste valdkonnas. Komisjon ja nõukogu peavad hindamisel arvestama ka asjaomases liikmesriigis rakendatud pensionireformidega. Ma ei nõustu ettepanekuga vähendada trahvi suurust liikmesriigile, kes ei ole suutnud eelarvepuudujäägi juhtimiseks rakendada meetmeid või õigusakte või ei ole rakendanud neid nõuetekohaselt. Ma ei arva, et trahvide iga-aastast üldsummat oleks mõistlik vähendada, sest kogunenud trahvide abil rakendatakse stabiilsusmehhanisme.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. − (IT) Kõigepealt soovin õnnitleda härra Feiot suurepärase raporti puhul. Usun, et võla suhet SKPsse tuleb vähendada rahuldava tempoga. Sellega seoses tuleb valitsemissektori praeguse võla ja kontrollväärtuse (60 protsenti) vahelist erinevust vähendada ühe kahekümnendiku võrra aastas. Mul on hea meel, et Diogo Feio tegi komisjoni esialgse ettepaneku kohta eete, mille kohaselt tuleb vähendamist arvutada keskmise määra alusel, milleks on üks kahekümnendik aastas eelneva kolme aasta kohta. Samuti nõustun, et selle tingimuse täitmise hindamine peab algama kolm aastat pärast praegu pooleliolevate ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluste lõppemist. Ennekõike on mul aga hea meel asjaolu üle, et valitsemissektori võla määruse kohaldamisel peab komisjon võtma arvesse kõiki teisi asjakohaseid tegureid, ennekõike erasektori võlga ja muid olulisi tegureid, mis võimaldavad üldhinnangu koostamist. Loodan, et parlament jõuab lõplikule kokkuleppele ning kiidab kogu juhtimispaketi heaks võimalikult kiiresti, et saata üldsusele ja turgudele tugev ja üksmeelne sõnum ning teha lõpp spekulatsioonidele.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Osana seadusandlikust paketist, mille eesmärk on tugevdada majanduse juhtimist Euroopa Liidus ja euroalal, on hääletatud ka arvamuse projekti üle komisjoni ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta. Hääletasin selle raporti poolt, sest olen sarnaselt raportööriga mures järgneva pärast: 1) eelarvejärelevalve jõustamisel lähtutakse ELi üldistest eesmärkidest; 2) eelarvedistsipliini eeskirjade täitmise järelevalve puhul tuleks arvestada peale üldise majandussurutise ka sotsiaalkriisidega, mis võivad mõjutada valitsuse finantspositsiooni; 3) trahvide määramist liikmesriikidele, kes ei täida neile antud soovitusi, tuleb kasutada ELi pikaajaliste investeeringute ja tööhõive-eesmärkide toetamiseks ning trahvidest kogunenud summasid ei tohi jagada üksnes liikmesriikidele, kes ei ole seotud ülemäärase eelarvepuudujäägi mitte ühegi menetlusega, nagu on kirjas komisjoni ettepanekus; 4) korrapärane konsulteerimine sotsiaalpartneritega ja riikide parlamentide suurem kaasatus on vajalikud eeldused usaldusväärse ja läbipaistva järelevalveraamistiku jaoks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Mina hääletasin vastu. Seda seetõttu, et rakendatakse karmid tsüklilisust toetavad meetmed ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Eelkõige viitan ühe kahekümnendiku meetmele, mis hõlmab valitsemissektori aastase võla vähendamist viie protsendi võrra kolme järgneva aasta jooksul, kui see on 60 protsenti suurem sisemajanduse koguproduktist (SKP), isegi kui eelarvepuudujääk on väiksem kui 3 protsenti SKPst. See meede rajaneb eeldusel, et majanduskasv sõltub eranditult riiklikest kulutustest. Teisisõnu hõlmab valitsemissektori võla vähendamine säästukavade, eriti karmide säästukavade kohest rakendamist hoolimata olukorrast.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Komisjoni 2010. aastal esitatud seadusandliku paketi peamine eesmärk on elavdada majanduse juhtimist ELis ja euroalal. See on strateegiliselt tähtis kriisiolukorras nagu praegune kriis. Liikmesriikide majandusarengu ja -kasvu kavade täiustamine, eelarvepoliitika kooskõlastamise optimeerimine ning eelarvepuudujäägi ja valitsemissektori võla järelevalvemenetluste tugevdamine on vaid mõned eesmärkidest, mille poole püüelda. Nende tulemuste saavutamiseks peavad meie jõupingutused olema täielikult kooskõlas tööturu elavdamise kavade ja sotsiaalkaitse poliitikaga, mis on uue jätkusuutliku majanduskasvu mudeli nurgakivi.

  Kay Swinburne (ECR), kirjalikult. − Fraktsioon ECR on alati töötanud konstruktiivselt tagamaks, et euroala suudab sõnastada püsiva lahenduse valitsemissektori võlakriisile. Stabiilsuse ja kasvu pakti vead nii sisus kui ka jõustamises on juba mõnda aega olnud ilmsed. Nüüd tuleb pingutada selle nimel, et tagada kauapüsiv ja toimiv lahendus. Oleme andnud oma panuse parlamendikomisjonis ja kolmepoolsetel kohtumisel selle tagamiseks, et parlamendi eelistatud tulemus oleks realistlik, teostatav ja püsiv. Siiski avaldame kahetsust, et komisjoni esitatud ja parlamendi heakskiidetud lahendus ei ole pelgalt euroala jaoks, vaid hõlmab ka neid riike, kus rahaühikuks ei ole euro. Ükskõik millise nurga alt me seda ka ei vaataks, suurendab pakett, mille üle me hääletasime, ELi volitusi liikmesriikide arvelt. See hõlmab uuenduslikke kontseptsioone, nagu ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamus ja liikmesriikide trahvid, ning tagab, et riikide eelarved ei ole enam pelgalt riikide parlamentide mure. Seega, kuigi kiidame heaks pikaajalised eesmärgid, ei saa me kiita heaks vahendeid nende eesmärkideni jõudmiseks ning hääletasime nende raportite vastu, mis ei piirdu ainult euroalaga.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. − (PT) Hiljutised sündmused on näidanud, et mitmesugused stabiilsuse ja kasvu paktid ei ole saavutanud soovitud mõju. Selle asemel seisavad liikmesriigid silmitsi tõsiste probleemidega kohustuste täitmisel ning on võtnud valitsemissektori võla suurendamise riski. Täna täiskogus vastuvõetud raport hõlmab laiemat meetmepaketti, mis koosneb Euroopa majanduse juhtimise ettepanekutest. Konkreetsemalt analüüsitakse selles raportis liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi küsimust ja käsitletakse Euroopa Liidu kui terviku probleeme, mitte üksnes seoses eelarvepuudujäägi kõrvaldamisega, vaid ka seoses valitsemissektori võla suurusega tagamaks seda, et menetlused viiakse ellu eesmärgiga parandada rikkumist varakult ja ennetada seeläbi olukorda, kus parandusmeetmeid rakendatakse liiga hilja. Meetmete rakendamine on euroala jaoks väga oluline. Läbirääkimiste tulemusi ja viimastel kuudel kolmepoolsetel kõnelustel saavutatud edu arvesse võttes loodan, et komisjoni soovitused avaldatakse kiiremini ning jääme lootma tõelisele majandusalasele arutelule. Loodan, et soovituste läbivaatamise võimalus majandusliku surutise kontekstis võib samuti aidata kaasa edule, tingimusel et see ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. − (LT) Kreeka kriis näitas meile ühte asja – tungivat vajadust eelarvealase vastutuse järele. Vastasel juhul on kõigil ELi liikmesriikidel ja mitte ainult Kreekal tõsised probleemid, sest kahel kolmandikul ELi liikmesriikidest on ülemäärane eelarvepuudujääk. Mul on hea meel, et raportöör rõhutab seda asjaolu.

Raport hõlmab enamatki, kuid kõige olulisemad ettepanekud on seotud ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisega ja tulevikus eelarvepuudujäägi vältimise meetmete lõpliku vormistamisega. Raport käsitleb veel üht olulist aspekti – seda, et peame võitlema eelarvepuudujäägiga, kahjustamata samas majanduskasvu, eriti kuna see on seotud majanduse loomisega. Oluline on see, et valitsemissektori ja avaliku sektori võla haldamise süsteem toetaks pikaajalist majanduskasvu. See peaks hõlmama investeerimistingimuste parandamist ja siseturu arengut, võttes samas arvesse liikmesriikide erieesmärke ja -vajadusi.

Kõige olulisem on see, et vajame läbipaistvat, usaldusväärset ja sõltumatut järelevalvet. See on oluline osa majanduse juhtimise suurendamisel. Riiklikud eelarveraamistikud peaks hõlmama sõltumatute eelarveasutuste loomist ja nende rolli tugevdamist ning tagama läbipaistva eelarvestatistika avaldamise.

Raport: Vicky Ford (A7-0184/2011)

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Praegused sündmused näitavad, et Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakt ei ole kuigi tõhus ning et see ei ole suutnud takistada mitmete liikmesriikide sattumist tõsistesse probleemidesse maksebilansi tasakaalustamisel ja võlgade tasumisel. Lisaks Euroopa Liidult saadud abile töötavad nende riikide institutsioonid stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamise nimel, et vältida tulevikus kriisi kordumist. See on majanduse juhtimise paketi eesmärk, mille osaks on minu kolleegi Vicky Fordi raport. Raport käsitleb liikmesriikide eelarveraamistiku nõudeid. Toetasin seda raportit ja samuti toetan majanduse juhtimise paketti tervikuna.

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. − (IT) Mina jäin hääletusel erapooletuks, sest olen raportis kavandatud direktiivide pikaajalises mõjus liikmesriikide majandusele kahtleval seisukohal. Eelkõige tehakse direktiivides ettepanek muuta järelevalvemehhanisme rangemaks, et ennetada Kreeka kriisiga sarnase finantskriisi kordumist Euroopa Liidus. Minu arvates ei lahenda liikmesriikide majandusprobleeme pelgalt liikmesriikide pädevuste ja rolli piiramine ja seetõttu otsustasin jääda hääletusel erapooletuks.

  Antonio Cancian (PPE), kirjalikult. − (IT) Fordi raport on osa majanduse juhtimise reformimise seadusandlikust paketist, mis koosneb kuudepikkuste läbirääkimiste tulemusena kuuest raportist. Euroopa Parlament on saatnud selge sõnumi kõigile ja eelkõige nõukogule. Seetõttu loodan, et kõnealune pakett kiidetakse kindlasti heaks enne suvevaheaega ning ennekõike kohaldatakse seda võimalikult kiiresti, nii et Euroopa Liit oleks valmis, erinevalt eelmisest korrast, võitlema tema stabiilsust ohustavate probleemide vastu. Hääletasin Fordi raporti poolt eelkõige seetõttu, et olen veendunud, et riiklike süsteemide ühtlustamine miinimumnõuete suurendamise ja eelkõige avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteemide eelarveprognooside kaudu on rusikareegel, kui soovime tulevikus ennetada majanduskriise. See ei tohiks siiski tähendada seda, et vaatame mööda riiklike eelarve-eeskirjade olemusest, mis on euroala ja sellest väljaspool asuvate riikide puhul oluliselt erinev.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, sest nõustun, et liikmesriigid peaksid kehtestama keskpika perioodi tõhusa, kindlalt kontrollitud eelarveraamistiku, millega nähakse ette eelarve planeerimine vähemalt neljaks aastaks, et tagada riigieelarve planeerimisel mitmeaastase perspektiivi arvessevõtmine. Liikmesriigid peavad looma asjakohased mehhanismid valitsemissektori allsektorite koordineerimiseks, et kaasata ulatuslikult ja järjepidevalt kõik valitsemissektori allsektorid eelarve planeerimisse, riigiti erinevatesse arvudes väljendatud eelarve eeskirjadesse, ning eelarveprognooside koostamisse ja mitmeaastase planeerimise ettevalmistamisse, nagu on sätestatud mitmeaastases eelarveraamistikus.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Käesolev majandus-, finants- ja sotsiaalkriis on näidanud, et Euroopa Liidu senine majanduse juhtimise mudel ei ole töötanud: järelevalveraamistik on osutunud väga nõrgaks ning stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju ei ole järgitud. Seetõttu toetan meetmepaketti, mille Euroopa Komisjon esitas majanduse juhtimise kohta. Hääletan Fordi liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete raporti poolt. Mul on hea meel, et määrust kohaldatakse kõigile ELi liikmesriikidele. Rõhutan vajadust individuaalse järelevalve kehtestamise vahendite järele. Mul on hea meel, et äsja võimule tulnud valitsustel on võimalus uuendada keskpikas perspektiivis eelarveraamistikku, et kajastada uusi poliitilisi prioriteete.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin selle direktiivi poolt, sest olen veendunud, et direktiivis on õnnestunud saavutada õige tasakaal selles valdkonnas vajaliku ranguse ja majandusolukorraga seotud diskreetsuse vahel. Me ei tohi unustada, et meie majandus- ja rahaliit ei ole suuruse, heterogeensuse ja arengu poolest kunagi võrdse tasemega olnud. Täiusliku rahaliidu loomise kasutusjuhendit ei ole olemas ning seni omandatud teadmistele ei saa määrata absoluutväärtust, sest euroala sotsiaalmajanduslikud iseärasused muudavad igasuguse võrdlemise mõttetuks. Seetõttu – ja raportöör on selles väga head tööd teinud – tuleb rõhutada, et Maastrichti kriteeriumid, mis on suurepärane kontrollväärtus ja sobilik võrdlusalus rahavajaduse usaldusväärsuse loomiseks, ei ole absoluutväärtus, mis sobib igal pool ja igal ajal. Samas võib ette tulla majandusolukordi, kus nendest piiridest kõrvalekaldumine on riski väärt eeldusel, et suuremast võlast rahastatakse majanduse elavdamist, mida ei saa enam edasi lükata. Õnnitlen raportööri suurepärase töö ja sellele tööle kulunud vähese aja puhul ning loodan, et poliitilist ja intellektuaalset arutelu neil teemadel saab kombineerida tagamaks eurooplastele heaolu, mida aitab luua rahapoliitika.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Kui me tõepoolest soovime ennetada tulevasi kriise, kui soovime luua ühtset ja vastutustundlikku majandusliitu, kui soovime, et meie tegusid suunaks väljavaade ennetusele ja parandamisele, kui soovime pühenduda jätkusuutlikule majanduskasvule, siis on kõnealune direktiiv oluline selleks, et pakett oleks terviklik. Direktiivist leiab mitmeid põhilisi eeldusi, mille kohaldamine riikide valitsustes muudab nende eelarvepoliitika eeskirjad läbipaistvamaks, eriti eelarveprognooside ja eelarvetulemuste avaldamise puhul.

Ma olen veendunud, et kõige selle abil, mis me siinkohal saavutame, on Euroopa Liit paremini valmis kooskõlastama ja ennetama võimalikke probleeme, puudujääke ja tasakaalunihkeid ühtsel viisil. Lõpetuseks soovin tänada oma kolleegi Vicky Fordi tema jõupingutuste ja pühendumise eest raporti lõpetamise nimel.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Vicky Fordi koostatud raportiga ettepaneku kohta muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta, mis on majanduse juhtimise paketi osaks, mille komisjon võttis vastu 29. septembril 2010. aastal, püütakse tagada makromajanduse stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus, et muuta ELi tugevamaks ja kestlikumaks. ELi riikide praegune majanduslik ja rahanduslik olukord näitab selgelt stabiilsuse ja kasvu pakti läbikukkumist. Valitsemissektori eelarvepuudujäägi juhtimisest üksi ei piisa. Tuleb vältida ka valitsemissektori ja avaliku sektori võlga. Nüüd on muutumas tähtsamaks ka mehhanismide kasutuselevõtt, mis parandavad konkurentsivõimet ja taastavad riigi rahanduse. Takistatakse liikmesriikides ülemäärase eelarvepuudujäägi teket. Tugevdatakse kooskõlastus- ja järelevalvemeetmeid, mis tagavad eelarvedistsipliini järgimise. Hääletasin selle seadusandliku muudatusettepaneku poolt, sest olen veendunud, et rahva usalduse ennistamiseks institutsioonide vastu ja ELi jätkusuutliku majanduskasvu jaoks tuleb need meetmed rakendada võimalikult kiiresti.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. − (PT) See raport on ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv, mis sätestab liikmesriikide eelarveraamistiku nõudeid, ning tegu on kõige tõsisema rünnakuga liikmesriikide sõltumatusele.

Ohus on eelarvega seotud valikud, mis aitavad määrata iga riigi valitud rada riigi eriomaduste, huvide ja elanike tahte kohaselt. Olukord on eriti tõsine euroala kõige haavatavama majandusega riikide puhul, kus arvatakse olevat ülemäärane eelarvepuudujääk ja mille suhtes võidakse kohaldada rangeid sanktsioone. See direktiiv on osa nn majanduse juhtimise seadusandlikust paketist, mis koosneb kuuest seadusandlikust tekstist ja mis on tõeline rünnak sotsiaalõigustele ja töötajate õigustele ning demokraatiale endale.

Selle seadusandliku paketi eesmärk on seninägematu rünnak riikide parlamentide õigustele ja Portugalis isegi Portugali Vabariigi põhiseadusele. Nüüdsest juhivad riikide parlamentide liikmeid Euroopa Liidu suuniseid nende riigieelarvete kohta. Need suunised on järjest uusliberaalsemad ja ettemääratumad seeläbi, et dikteeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu enamuse pädevust. Meie ainus valik on hääletada vastu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. − (PT) See on üks kahest raportist, mis lahkab ettepanekut võtta vastu direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta. Tegu on ühe kõige tõsisema rünnakuga liikmesriikide sõltumatusele ning see olukord on veelgi halvem nendes euroala riikides, kus on ülemäärane eelarvepuudujääk ja kellele järjepideva Euroopa Komisjoni järelevalve kõrval võidakse kohaldada sanktsioone.

See direktiiv on osa nn majanduse juhtimise seadusandlikust paketist, mis koosneb kuuest seadusandlikust tekstist ja mis on tõeline rünnak sotsiaal- ja töötajate õigustele. See on samuti osa Euroopa Liidu ristiretkest riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse vastu.

Läbirääkimiste tulemus on lõplik kokkulepe kolme institutsiooni – Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni – vahel ning seda kinnitab kindlasti ka 24. juuni ülemkogu, hoolimata ELi tasandil olemasolevatest vastuoludest. Kavatsetud tulemus on seninägematu rünnak riikide parlamentide õigustele ja Portugali Vabariigi põhiseadusele. Riikide parlamentide liikmeid juhivad Euroopa Liidu suunised nende riikide eelarvete kohta, mis on järjest rohkem uusliberaalsed. Seepärast hääletasime selle vastu.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Ülemaailmne majandus- ja finantskriis halvendas järsult 2007. aastani valitsenud soodsaid majandus- ja finantstingimusi ning rõhutas taas kord asjaolu, et headel aegadel kogunenud ettenägematuid tulusid ei kasutatud nõuetekohaselt ega loodud võimalust tõhusate toimimisviiside jaoks halbadel aegadel. Eelarveandmete kättesaadavus on oluline ELi eelarvejärelevalve nõuetekohase toimimise jaoks. Õigeaegsed ja usaldusväärsed eelarveandmed on vajalikud nõuetekohase ja hästi ajastatud järelevalve jaoks, võimaldades ebasoodsas eelarveolukorras kiirelt meetmeid rakendada. Läbipaistvus on oluline element eelarveandmete kvaliteedi tagamisel ning peab hõlmama selliste andmete korrapärast kättesaadavust.

  Marietta Giannakou (PPE), kirjalikult. – (EL) Uue Demokraatia parteid esindavad Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid täna uue majanduse juhtimise paketi kuue ettepaneku poolt. Euroopa Parlamendi ettepanekud sillutavad teed majanduse stabiilsusele, võimaldades samas arendada uuenduslike meetmete mehhanisme, näiteks Euroopa eurovõlakirju ja Euroopa projektivõlakirju.

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. − (LT) Mul on hea meel selle dokumendi üle, sest majanduse juhtimise paketi eesmärk on reageerida vajadusele majanduspoliitika parema kooskõlastamise ja rangema järelevalve järele majandus- ja rahaliidus. Lisaks tehakse ettepanek liikmesriikide eelarveraamistike nõuete kohta, et julgustada eelarvealast vastutust miinimumnõuete kehtestamise abil riiklikele eelarveraamistikele ja tagades, et need on kooskõlas asutamislepingu kohustustega. Toetamaks muutusi stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavates ja korrigeerivate sätetes, tegi komisjon ettepaneku tugevdada jõustamismehhanisme euroala liikmesriikide puhul. Üldiselt kiidan heaks ettepanekud, mille eesmärk on tagada riiklike eelarveraamistike tõhustamine ja julgustada liikmesriike tegema edaspidi paremaid eelarvealaseid otsuseid. Eelkõige on vajalikud ettepanekud eelarveandmete statistilise aruandluse tõhustamise kohta, et vältida mõne liikmesriigi hiljutise kogemuse kordumist. Samuti aitavad suuremat eelarvestabiilsust tagada ettepanekud sõltumatute eelarveasutuste loomise, riiklike eelarve-eeskirjade ja kohustuslike mitmeaastaste eelarvekavade koostamise kohta.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. − Hääletasin selle raporti vastu, sest ei poolda halvavate säästumeetmete programmi, mida Euroopa Liidu paremtsentristid tagant kihutavad. See majanduse juhtimise reformipakett lämmatab ELi majanduskasvu ajal, kui vajame investeeringuid majanduskasvu, teadus- ja arendustegevusse ning töökohtade loomisse, et kindlustada Euroopa majanduse tulevik. See rahandusreformi pakett tabab Euroopa kõige vaesemaid elanikke, jättes samas puutumata kriisi põhjuse ehk finantssektori. Mul on hea meel majandus- ja eelarvepoliitika parema kooskõlastamise üle Euroopas, kuid olen tugevalt vastu lühiajalisele vaatele, millega seda ellu viiakse. Pikaajalised investeeringud rohelisse majandusse, teadusuuringutesse ja taristutesse on äärmiselt olulised majandusstabiilsuse, töökohtade loomise ja majanduskasvu jaoks ning ma ei saa toetada seda reformide paketti, mis seab eesmärgiks halvava kokkuhoiu kõikjal Euroopas.

  Clemente Mastella (PPE) , kirjalikult. − (IT) Komisjon teeb ettepaneku tugevdada liikmesriikide stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete järgimist ning süvendada eelarvepoliitika kooskõlastamist, kehtestada miinimumnõuded eelarveraamistikele ning täpsustada mehhanismid praeguste eeskirjade jõustamiseks.

Üldiselt kiidame heaks ettepanekud, mille eesmärk on tagada riiklike eelarveraamistike tõhustamine ja julgustada liikmesriike tegema edaspidi paremaid eelarve-alaseid otsuseid. Sama moodi toetame sõltumatute eelarveasutuste loomist, riiklike eelarve-eeskirjade ja kohustuslike mitmeaastaste eelarvekavade koostamist, et tagada suuremat majanduslikku ja rahalist stabiilsust. Oleme veendunud, et riiklike eelarveraamistike nõuded ei peaks ainult tagama, et liikmesriikide eelarve planeerimine põhineks realistlikel prognoosidel, vaid ka seda, et asjakohast tähelepanu pöörataks sotsiaalkaitsesüsteemide, sh pensioni- ja tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusele.

Lõpuks oleme veendunud, et riiklike eelarveraamistike nõuded tuleks lisaks välja töötada viisil, mis julgustaks liikmesriike ning jätaks neile manööverdamisruumi arengule suunatud avaliku sektori investeeringuteks, nagu haridus ja koolitus, mis aitavad kaasa ELi majanduskasvu ja tööhõivega seotud eesmärkide saavutamisele.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles raportis palutakse komisjonil iga kuu avaldada rahvamajanduse arvepidamise süsteemi aruanded. Komisjon peab seda tegema komisjoni enda kehtestatud standardite järgi. Me ei teeskle enam, et koostame riiklikul tasandil eelarveid üksnes toetuse suurendamise eesmärgil. Selle raportiga kiidetakse heaks praegune olukord, millele Euroopa Parlamendi enamus aitas kaasa hääletusel Euroopa poolaasta kasutuselevõtu üle. Hääletan raporti vastu. Prantslased tühistavad selle.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Selle raporti eesmärk tagada eelarvedistsipliin liikmesriikides on vägagi tervitatav. Kuigi olen sellest uudisest kuulnud, ei ole ma kindel, kas suudan seda uskuda. Euroopas on olemas ka vaikiv enamus, kes nõustub minuga. Sekkumised liikmesriikide eelarvetesse tuleb tagasi lükata. Tuleb proovida erinevaid lähenemisviise ja lahendusi ning nende üle tuleb parlamendis arutada võimalikult kiiresti, kuigi seda ei ole siiani toimunud. Me peame tegema õiged järeldused viimastel aastatel tehtud valedest käikudest. Kuni pole välja pakutud alternatiive, ei saa ma seda tegevussuunda heaks kiita ega ettepaneku poolt hääletada.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Tulevikus peab Maastrichti kriteeriumide täitmist jõustama varajaste hoiatuste ja karmide karistuste abil. Ometi ei ole see pakt seni toiminud. Ma ei suuda uskuda, et see hakkab ühtäkki nõuetekohaselt toimima, sest on kehtestatud uued direktiivid. Seepärast ei hääletanud mina raporti poolt.

  Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. − (LT) Majanduspoliitika kooskõlastamine ja järelevalve majandus- ja rahaliidus peab olema tulemuslik ja tõhus. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb liikmesriikides julgustada eelarvealast vastutust. Peame tingimata kehtestama riiklikele raamistikele miinimumnõuded ja tagama ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluste tõhususe. Liikmesriigid peavad headel aegadel järgima ettenägelikku ja eesmärgistatud eelarvepoliitikat, et koguda vajalik puhver halbadeks aegadeks. Nõustun ettepanekuga, et arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad liikmesriikidele, mille suhtes on tehtud erand, peavad sisaldama üksikasju, mis käsitlevad eesmärgi kindlaksmääramist ja eeskirjade reguleerimisala, järelevalvet ja nõuete täitmatajätmise tagajärgi. Ma olen veendunud, et asjakohane on hõlmata keskpika perioodi eelarveraamistikes selgituse koostamise menetlus näiteks selle kohta, kuidas kavandatud meetmed mõjutavad riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Lisaks on asjakohane kohaldada vabastusklausleid, millega määratakse kindlaks olukorrad, kus on lubatud siseriiklikest eelarve-eeskirjadest ajutiselt kõrvale kalduda.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. − (IT) Võttes arvesse stabiilsuse ja kasvu pakti reformi, erinevaid kasutusele võetud uuendusi ja Euroopa institutsioonide, riikide parlamentide ja valitsuste vahelist suuremat koostööd, on Fordi raport eelarveraamistike nõuete kohta oluline, sest sellega kehtestatakse miinimumnõuded avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteemidele, kesk- ja kohaliku omavalitsuse rahanduse statistikale ja mitmeaastasele planeerimisele. Direktiivi ülevõtmine ei tähenda ilmtingimata seda, et selle sätted tuleb ametlikult lisada riiklikesse õigusaktidesse (näiteks seadusena). Piisab ka haldusdokumendist, kui sellega suudetakse tagada direktiivi läbipaistev kohaldamine. Loodan, et selle tulemusena rakendatakse direktiivi kiiremini. Loodan, et parlament jõuab lõplikule kokkuleppele ning kiidab kogu juhtimispaketi heaks võimalikult kiiresti, et saata üldsusele ja turgudele tugev ja üksmeelne sõnum ning teha lõpp spekulatsioonidele.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Osana seadusandlikust paketist, mille eesmärk on tugevdada majanduse juhtimist Euroopa Liidus ja euroalal, on hääletatud ka liikmesriikide eelarveraamistike nõuete arvamuse projekti üle. Hääletasin selle raporti poolt, sest olen nagu raportöörgi mures järgnevate põhiküsimuste juures tehtud muudatusettepanekute pärast: 1) ettepaneku üldeesmärk peaks olema seotud kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega; 2) eeskirjad riiklike eelarveraamistike tõhustamiseks tuleks kehtestada poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kontekstis; 3) riiklike eelarveraamistike nõuded ei peaks ainult tagama, et liikmesriikide eelarve planeerimine põhineks realistlikel prognoosidel, vaid ka seda, et asjakohast tähelepanu pöörataks sotsiaalkaitsesüsteemidele, sealhulgas pensioni- ja tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusele; 4) riiklike eelarveraamistike nõuded tuleks lisaks välja töötada viisil, mis julgustaks liikmesriike saavutama majanduskasvu ja tööhõivega seotud eesmärke.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kuigi raportis tunnistatakse sõltumatute statistikaametite tähtsust ja vajadust, et koostada töökindlaid ja usaldusväärseid andmeid liikmesriikide makromajanduse ja eelarveprognooside kohta, hääletasin ma selle raporti vastu, sest selle aluseks olev karistav mõtteviis sobib täiuslikult laiema paketiga, mille vastu ma olen põhjustel, mida väljendasin juba majanduskoostöö raporti puhul.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle raporti poolt, sest see hõlmab makromajanduse ja eelarveprognooside paremat ühtlustamist, arvudes väljendatud eelarve-eeskirjade ja eelarve konsolideerimise eeskirjade kehtestamist, raamistiku kehtestamist peamistele keskpika perioodi kulukategooriatele, rangemaid nõudeid raamatupidamisele ja statistikale ning lõpuks suuremat läbipaistvust üldiste rahandusnõuete ja eelarve üldise eesmärgi puhul.

  Kay Swinburne (ECR), kirjalikult. − Fraktsioon ECR on alati töötanud konstruktiivselt tagamaks, et euroala suudab sõnastada püsiva lahenduse valitsemissektori võlakriisile. Stabiilsuse ja kasvu pakti vead nii sisus kui ka jõustamises on juba mõnda aega olnud ilmsed. Nüüd tuleb pingutada selle nimel, et tagada kauapüsiv ja toimiv lahendus. Oleme andnud oma panuse parlamendikomisjonis ja kolmepoolsetel kohtumisel selle tagamiseks, et parlamendi eelistatud tulemus oleks realistlik, teostatav ja püsiv. Siiski avaldame kahetsust, et komisjoni esitatud ja parlamendi heakskiidetud lahendus ei ole pelgalt euroala jaoks, vaid hõlmab ka neid riike, kus rahaühikuks ei ole euro. Ükskõik millise nurga alt me seda ka ei vaataks, suurendab pakett, mille üle me hääletasime, ELi volitusi liikmesriikide arvelt. See hõlmab uuenduslikke kontseptsioone, nagu ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamus ja liikmesriikide trahvid, ning tagab, et riikide eelarved ei ole enam pelgalt riikide parlamentide mure. Seega, kuigi kiidame heaks pikaajalised eesmärgid, ei saa me kiita heaks vahendeid nende eesmärkideni jõudmiseks ning hääletasime nende raportite vastu, mis ei piirdu ainult euroalaga.

Raport: Sylvie Goulard (A7-0180/2011)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Praegused sündmused näitavad, et Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakt ei ole eriti tõhus ning sellega ei ole suudetud kaitsta paljusid liikmesriike tõsiste probleemide eest, mis on seotud nende maksebilansi ja võlgade tagasimaksmisega. Peale nendele riikidele antava ELi abi teevad institutsioonid seepärast tööd stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamiseks, et vältida tulevikus selliseid kriise. See on majanduse juhtimise paketi eesmärk. Kolleeg Goulard’i raport on osa sellest paketist. Raportis käsitletakse eelarvejärelevalvet euroalal. Mõnda Sylvie Goulard’i esialgset ettepanekut – eeskätt Euroopa Valuutafondi loomise kohta – ei jäetud kolmepoolsetel läbirääkimistel teksti alles. Minu arvates on komisjon ja nõukogu saavutanud selle raporti puhul rahuldava tasakaalu ning seetõttu toetasin ma seda, nagu ma toetan ka majanduse juhtimise paketti tervikuna.

  Antonio Cancian (PPE), kirjalikult. – (IT) Goulard’i raport on osa majanduse juhtimise reformimiseks ette nähtud õigusaktide paketist, mis koosneb kuid kestnud läbirääkimiste tulemusel koostatud kuuest ettepanekust. Euroopa Parlament on edastanud selge sõnumi kõigile ja eriti nõukogule. Sellepärast loodan, et pakett kiidetakse enne suvevaheaega lõplikult heaks ning eelkõige, et seda kohaldatakse võimalikult kiiresti, et Euroopa Liit oleks erinevalt varasemast valmis rinda pistma liidu stabiilsust ohustavate katsumustega. Hääletasin Goulard’i raporti poolt eeskätt seetõttu, et minu arvates on tähtis sätestada kriteeriumid, kuid samuti ja ennekõike luua mehhanismid nende kriteeriumite kontrollimiseks. Ühelt poolt määratakse selles raportis kindlaks ülesanded ja eesmärgid, mida täita eri riikide eelarvete kontrollimise ja nende suhtes võimalike sanktsioonide rakendamise etapil, teiselt poolt määratletakse selles nende stiimulite liigid, millega julgustada riike järgima järelevalvepaketti täiendavaid kriteeriume, mis on seotud niinimetatud eurovõlakirjadega.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest olen nõus, et nõukogul peaks olema võimalik kehtestada komisjoni soovitusel trahv igale liikmesriigile, kes moonutab kas tahtlikult või tõsise hooletuse tõttu eelarvepuudujäägi ja valitsemissektori võla näitajaid, mis on seotud aluslepingu artiklite 121 ja 126 ning aluslepingule lisatud protokolli nr 12 kohaldamisega. Nõustun ka sellega, et nimetatud trahvid peaksid olema tõhusaks hoiatusvahendiks ja nad peaksid olema proportsioonis rikkumise laadi, raskusastme ja kestusega. Olen nõus, et trahv ei tohiks ületada 0,2% sisemajanduse koguproduktist. Intressid, mis komisjoni on teeninud artikli 4 kohaselt esitatud tagatiste pealt, ja trahvid, mis ta on kogunud artiklite 5 ja 6a kohaselt, arvatakse aluslepingu artiklis 311 nimetatud muude tulude hulka ning eraldatakse Euroopa finantsstabiilsusvahendile.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegune majandus-, finants- ja sotsiaalkriis on näidanud, et Euroopa Liidus kasutusel olev majandusliku juhtimise mudel ei ole toiminud – järelevalveraamistik on osutunud väga nõrgaks ning stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjadest ei ole kinni peetud. Seepärast toetan meetmete paketti, mille Euroopa Komisjon on majanduse juhtimise kohta esitanud. Annan poolthääle Goulard’i raportile, milles käsitletakse eelarvejärelevalve tõhusat jõustamist, kuigi tunnistan, et raportöör on ületanud mitmes valdkonnas oma volitusi, mis muudab nõukoguga kokkuleppele jõudmise väga keeruliseks. Toetan trahvide kehtestamist statistiliste andmete võltsimise korral, et karistada eelarvepuudujäägi ja riigivõla arvutamisega seotud pettuste eest nii euroala piires kui ka sellest väljaspool. Olen nõus, et euroalasse mittekuulvatel liikmesriikidel peaks olema võimalik olla osa sellest süsteemist.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Tahaksin esile tuua edusammu, mis on minu arvates selle raporti puhul kõige märkimisväärsem – võimaluse luua süsteem, mis ei põhine ainult stabiilsuse ja kasvu pakti sanktsioneerival tahul, vaid võimaldab võtta hoopiski kasutusele tõelised stiimulid, mis tekitavad liikmesriikide valitsustes tõelise ja üha suureneva soovi järgida stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eeskirju.

Seoses sellega soovin juhtida tähelepanu Euroopa Komisjoni esitatavale aruandele, milles käsitletakse riigivõlakirjade (euroväärtpaberite) emiteerimist solidaarsusvastutuse alusel. Tahaksin esile tõsta ka siin tehtud erakordset tööd – majandusdialoogi institutsionaliseerimist Euroopa institutsioonide seas ning samuti liikmesriikide parlamentide ja valitsuste osaluse suurendamist tõelisel demokraatlikul arutelul majanduspoliitika üle.

Lõpetuseks soovin avaldada tunnustust kolleeg Goulard’ile erakordse töö ja pühendumise eest sellele, et saavutada kõnealuse paketi puhul võimalikult hea tulemus.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Sylvie Goulard’i koostatud raportis keskendutakse seadusandlikule ettepanekule muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1467/97. Selles käsitletakse eelarvejärelevalvet euroalal, mis on osa komisjoni 29. septembril 2010. aastal vastu võetud majanduse juhtimise paketist, millega püütakse „tagada makromajanduse stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus”, et muuta Euroopa Liit kindlamaks ja jätkusuutlikumaks. Praegune majandus- ja rahandusolukord ELi riikides osutab stabiilsuse ja kasvu pakti läbikukkumisele. Selle paktiga ei ole suudetud hoida kontrolli all eelarvepuudujääki. Vaja on ka vältida valitsemissektori ja erasektori võlga. Samuti on nüüd tekkimas vajadus võtta kastutusele mehhanismid, millega parandada konkurentsivõimet ja taastada riigi rahandus. Kavas on tugevdada liikmesriikide kooskõlastus- ja järelevalvemehhanisme, et vältida nende eelarvepoliitikas tõsiseid vigu, mille tegemine võiks ohustada majandus- ja rahaliitu. Kuna ma leian, et on vaja kiireid ja kvaliteetseid lahendusi, mis on kooskõlas Euroopa Keskpanga soovitustega, andsin poolthääle sellele õigusakti muutmise ettepanekule, millega tugevdatakse lisaks institutsioonidevahelise dialoogi julgustamisele eelarvedistsipliini ning kohustatakse iga liikmesriiki ja institutsiooni tunnistama oma kohustusi.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport on järjekordne osa paketist, mis koosneb kuuest niinimetatud majanduse juhtimist käsitlevast õigusaktist. Kogu selle õigusaktide paketi puhul aluseks võetud seisukoha tõttu hääletame kõikide sellesse paketti kuuluvate raportite vastu.

Antud juhul käsitletakse raportis määrust eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal. Raportis tunnistatakse majandus- ja rahaliidu tegutsemise esimesel kümnendil esinenud probleeme ja vigu, kuid selles ei tehta vajalikke järeldusi, vaid nõutakse hoopiski tugevamat raamistikku järelevalve jaoks, mida komisjon ja nõukogu teostavad liikmesriikide majanduspoliitika üle. Samuti lisatakse raportis, et sellises poliitikas tuleks pöörata „eritähelepanu siseturu arendamisele ja tugevdamisele” ehk teisisõnu soovitakse raportis rohkem neoliberaalset poliitikat, rohkem erastamist, rohkem vaba konkurentsi ja rohkem strateegiaid, milles eelistatakse tugevamaid nõrgematele. Raportis nõutakse, et kõik liikmesriigid, kes ei täida neile stabiilsuse ja kasvu paktiga kehtestatud nõudeid, peavad maksma trahvi. Seda kinnitatakse ka katsega seadustada stiimulite süsteemi lisamise abil sanktsioonide süsteem. Seda kõike tehakse, ilma et võetaks arvesse probleemide tegelikke põhjuseid või vajaminevaid alternatiivseid tegevuspõhimõtteid. See on vastuvõetamatu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport on järjekordne osa paketist, mis koosneb kuuest niinimetatud majanduse juhtimist käsitlevast õigusaktist. See on üks paketi kõige tähtsam õigusakt. Raportis käsitletakse määrust eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal.

Ehkki raportis tunnistatakse majandus- ja rahaliidu tegutsemise esimesel kümnendil esinenud probleeme ja vigu, liigutakse selles pimesi edasi ning nõutakse tugevamat raamistikku järelevalve jaoks, mida komisjon ja nõukogu teostavad liikmesriikide majanduspoliitika üle. Ent raportis lisatakse ka seda, et sellises poliitikas tuleks pöörata „eritähelepanu siseturu arendamisele ja tugevdamisele” ehk teisisõnu soovitakse raportis rohkem neoliberaalset poliitikat, rohkem erastamist, rohkem vaba konkurentsi ja rohkem strateegiaid, milles eelistatakse tugevamaid nõrgematele. See tähendab, et lõpptulemusena nõutakse samasugust monetaristlikku ja neoliberaalset poliitikat ja samasuguseid kriteeriume ning tugevdatakse tõelist haaret, millesse liikmesriigid on sattunud, mõtlemata probleemide põhjustele või alternatiivsetele tegevuspõhimõtetele, mille puhul võetaks arvesse riikide majandusarengu erinevusi.

Seega nõutakse raportis, et kõik liikmesriigid, kes ei täida neile stabiilsuse ja kasvu paktiga kehtestatud nõudeid, peavad maksma trahvi. Seda kinnitatakse ka katsega seadustada stiimulite süsteemi lisamise abil sanktsioonide süsteem. Seetõttu hääletasime vastu.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Euroopa Ülemkogu oli 2010. aasta juunis nõus, et on hädavajalik meie majanduspoliitikat rohkem kooskõlastada. Nõusolek oli seotud eelkõige stabiilsuse ja kasvu pakti ning eelarvejärelevalvega. See hõlmas peamiselt stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku ja parandusliku osa tugevdamist ning tagamist, et kõikidel liikmesriikidel oleksid stabiilsuse ja kasvu pakti kohased riiklikud eelarve-eeskirjad ja keskpikk eelarveraamistik. Liikmesriikidel, kes kasutavad rahaühikuna eurot, on eriline huvi ja kohus rakendada majanduspoliitikat, mis toetab majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist, ning jätta kohaldamata poliitika, mis seda ohustab. Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa sanktsioonidega tuleks eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele anda tõuge eelarvepoliitika mõistlikule kavandamisele. Samas jäetakse sellega ka ruumi eelarvega manööverdamiseks ning võetakse arvesse eelkõige avaliku sektori investeeringute tähtsust.

  Marietta Giannakou (PPE), kirjalikult. – (EL) Erakonda Uus Demokraatia esindavad Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid täna uue majanduse juhtimise paketi kuue ettepaneku poolt. Euroopa Parlamendi ettepanekud sillutavad tee keskkonnale, kus valitseb majanduslik stabiilsus, ning võimaldavad samal ajal arendada selliseid uuenduslikke tegevusmehhanisme nagu eurovõlakirjad ja Euroopa projektivõlakirjad.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) See dokument valmistas mulle heameelt, sest stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus osas tuleks tagada keskpika perioodi eelarve-eesmärgi kohandamine ja järgimine kohustuse abil esitada intressi kandev tagatis, kusjuures seda kohustust rakendataks ajutiselt liikmesriikide suhtes, kes kasutavad rahaühikuna eurot ja ei ole eelarvet piisavalt konsolideerinud. Tagatist tuleks nõuda juhul, kui liikmesriik – isegi kui selle eelarvepuudujääk jääb alla kontrollväärtuse 3% SKPst – kaldub märkimisväärselt kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle asjakohasest kohandamiskavast ning ei suuda seda kõrvalekallet korrigeerida. Tagatis koos sellele kogunenud intressidega tuleks vabastada liikmesriigile siis, kui nõukogu on veendunud, et olukorda, mille tõttu tagatise esitamise kohustust rakendati, enam ei ole. Intressi mittekandev tagatis tuleks ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel vabastada, kuid nende tagatiste pealt teenitud intressid ja kogutud trahvid tuleks paigutada stabiilsusmehhanismidesse, mille on loonud eurot rahaühikuna kasutavad liikmesriigid finantsabi andmiseks, et tagada kogu euroala stabiilsus.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti vastu, sest ma ei nõustu mitte mingil juhul kokkuhoiumeetmete halvamise plaaniga, mida paremtsentristid püüavad kogu Euroopa Liidus ellu viia. See majanduse juhtimise reformide pakett lämmatab majanduskasvu ELis ajal, mil vajame Euroopa majanduse tuleviku kindlustamiseks investeeringuid majanduskasvu, teadus- ja arendustegevuse ning töökohtade loomise jaoks. See finantsreformide pakett mõjub kõige rängemalt Euroopa vaeseimatele, kuid jätab puutumata kriisi tekitaja – finantssektori. Kiidan heaks Euroopa majandus- ja eelarvepoliitika parema kooskõlastamise, kuid olen kindalt vastu lühinägelikule käsitlusviisile, mida selle puhul rakendatakse. Pikaajalised investeeringud keskkonnasäästlikku majandusse, teadusuuringutesse ja infrastruktuuri on majanduse stabiilsuse, töökohtade loomise ja majanduskasvu seisukohast üliolulised. Ma ei saa toetada reformide paketti, millega püütakse halvata kokkuhoidu terves Euroopas.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Käesolevas arvamuses käsitletakse ettepanekut võtta vastu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal. Leiame, et eelarvejärelevalve jõustamisel tuleks alati järgida ELi üldeesmärke ja eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 9 nõudeid, mis on seotud kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega. Sama oluline on see, et tõhustatud järelevalveraamistik kehtestataks poliitika koordineerimise Euroopa poolaastaga seoses.

Eelarvejärelevalve tõhustamise eesmärgil ei peaks jõustamissüsteem koosnema mitte üksnes trahvidest (sanktsioonidest), vaid ka stiimulitest, millega tugevdataks nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide parlamentide rolli. Lõpetuseks jääme kindlaks arvamusele, et trahvisummasid, mis on kogutud liikmesriikidelt, kes ei järgi neile antud soovitusi, tuleks kasutada ELi pikaajaliste investeerimis- ja tööhõivealaste eesmärkide toetamiseks.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Raportis näidatakse selgelt, millised sanktsioonid ootavad liikmesriike, kes ei allu Euroopa Komisjoni korraldustele. Selles ei hoolita sugugi tagajärgedest, mis on sellistel sanktsioonidel inimestele, ega ka komisjoni õiguspärasusest rahva valitud valitsustele sanktsioonide kehtestamisel. Ainus järeleandmine, mis on tehtud, on seotud avaliku aruteluga, mis ei saa aga toimuda liikmesriigis, kelle suhtes on sanktsiooni rakendatud. Teisisõnu ei tohiks rahvas sekkuda salasobingutesse, mis on seotud protsessiga, mille ohvrid nad on. Ma ei luba komisjonil kunagi rünnata Prantsusmaad. Hääletan raporti vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Varasematel aastatel ei peetud stabiilsuskriteeriumitest kinni. Võib eeldada, et tulevikus ei ole abi ka stiimulitest. On küsitav, kas Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid saavad täita märkimisväärset rolli ükskõik millises järelevalveprotsessis. Minu arvates on ELis ja euroalal esinevaid makromajanduse tasakaalunihkeid võimalik tõhusalt korrigeerida vaid sellega, et euroala jagatakse kaheks valuutatsooniks. Täiendavate päästepakettide kavandamist ei nõuta pelgalt õiglustundest. Tulevikus põhjustavad need ELi põhjapoolsetele liikmesriikidele suuri raskusi. Ehkki ma olen raportiga põhimõtteliselt nõus, ei kiida ma heaks selles rakendatavat käsitlusviisi. Seetõttu hääletan vastu.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Ma kahtlen sügavalt, kas stabiilsuse ja kasvu pakt, mis ei ole seni toiminud, ikka muutub ühtäkki imerohuks ajal, mil Euroopa Liidu majandus on liidu ajaloo ühes kõige keerulisemas etapis. Kuigi see oleks praegust kriisi silmas pidades soovitav, jääb see soovunelmaks. Oleme jõudnud etappi, kus me ei saa enam lubada täiendavaid päästepakette. Pealegi on väga ebaõiglane tühjendada eelarvekohustuste täitmatajätjate päästmiseks liikmesriikide kassasid ja kulutada maksumaksja raha. Seepärast hääletasin raporti vastu.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Minu arvates tuleks kehtestada liikmesriikidele, kes ei suuda täita liidu eelarveraamistiku nõudeid, asjakohased rahalised karistused. Sanktsioonid peaksid stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus ja paranduslikus osas järk-järgult suurenema. Kavandatud sanktsioonide süsteemiga tagatakse järkjärgulisus ja liikmesriikide võrdne kohtlemine, sest intressi kandev tagatis, intressi mittekandev tagatis ja trahv koosnevad fikseeritud osast, mis võrdub 0,2%ga SKPst. Peale selle antakse komisjonile õigus soovitada sanktsiooni suurust erakorraliste majandusolude korral vähendada või see tühistada. Eelarvejärelevalve tõhusa raamistiku rakendamiseks on väga tähtis, et komisjoni esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande euroväärtpaberite kasutuselevõtu võimalikkuse kohta. Ma ei ole nõus ettepanekuga, et liidu eelarve kasutamata maksete assigneeringutest saadav tulu tuleks kanda üle liidu järgmise aasta eelarvesse ja eraldada programmidele, millest on abi liidu põhisihtide saavutamisel. Leian, et maksusüsteem peaks jääma iga liikmesriigi pädevusse. Seetõttu on asjakohatu kohustada komisjoni esitama ettepanekuid täielikult välja kujunenud Euroopa ühise maksusüsteemi kohta.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Riikidele, kes ei suuda täita stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus ja paranduslikus osas sätestatud kohustusi, on võimalik määrata – välja arvatud juhul, kui nad võtavad asjakohaseid meetmeid (mille sobivuse üle otsustab nõukogu) ja esitavad tasakaalu taastamise kava – rahaline karistust, mis on võrdne 0,1%ga SKPst. See on oluline nõue, et tagada majanduse juhtimise reformi käigus loodava uue raamistiku usaldusväärsus ja tõhusus. Ometi pole mingit vajadust olla liiga jäik või liiga äärmuslik. Ka liikmesriikidele ette nähtud stiimulid on hea mõte. Seoses sellega valmistab mulle suurt heameelt viide euroväärtpaberite (eurovõlakirjade) emiteerimisele. Olen alati pooldanud tugevat eurot ja eurovõlakirjade emiteerimist, sest nende ühise emiteerimisega on minu arvates võimalik pakkuda lisandväärtust. Loodetavasti jõuab Euroopa Parlament võimalikult kiiresti lõplikule kokkuleppele ja kiidab heaks kogu majanduse juhtimise paketi, et edastada üldsusele ja turgudele tugev ja ühine sõnum ning peatada spekuleerimine.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ja euroala majanduse juhtimise tugevdamiseks ette nähtud õigusaktide paketi osana on hääletatud ka seda arvamuse projekti, milles käsitletaks eelarvejärelevalve tõhusat jõustamist euroalal. Hääletasin raporti poolt, sest ma põhimõtteliselt jagan raportööri muret, eriti seoses muudatusettepanekutega, mis on seotud järgmiste põhimõtetega: 1) eelarvejärelevalve jõustamisel tuleks alati järgida kõrge tööhõive taseme edendamisega seotud nõudeid; 2) tuleks tagada piisav sotsiaalne kaitse ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu; 3) eelarvejärelevalve tõhustamiseks ei peaks jõustamissüsteem koosnema mitte üksnes trahvidest (sanktsioonidest), vaid ka stiimulitest; 4) Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide rolli tuleks tugevdada kogu järelevalveprotsessis.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis nähakse ette, et liikmesriigid peavad esitama stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku ja parandusliku osa raames intressi kandvaid tagatisi või maksma trahve. Selle süsteemiga karistatakse enneaegselt, samas kui stiimulite süsteemist oleks rohkem kasu. Mõtteviis, millest selle süsteemi puhul lähtutakse, sobitub suurepäraselt selle paketi puhul rakendatavasse üleüldisesse filosoofiasse. Neil põhjustel hääletan vastu.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin vastu. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon püüdis sisse viia olulisi muudatusi, tehes ettepaneku kasutada eurovõlakirju, ühtlustada makse ning kohaldada rahaliste karistuste ja muude stiimulite puhul ülempiiri. Neid muudatusettepanekuid ei võetud vastu ja raport kujunes lõpptulemusena vaid loeteluks sanktsioonidest nendele riikidele, kes ei järgi oma eelarvet. See direktiiv on tihedalt seotud Wortmann-Kooli raportiga, mida on juba üksikasjalikult käsitletud. Seetõttu hääletasin vastu.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Sellise ulatusliku majanduskriisi ajal nagu me praegu kogeme, on eelarvejärelevalve tõhus jõustamine euroalal esmatähtis. Ent see järelevalve ei tohi kaasa tuua mingeid muudatusi põhieesmärkides edendada kõrgetasemelist tööhõivet, tagada piisav sotsiaalne kaitse ja hoogustada võitlust sotsiaalse tõrjutuse vastu. Euroopa Parlamendil ja liikmesriikide parlamentidel on selle kaugele pürgiva eesmärgi saavutamisel ülioluline osa ning seepärast tuleb nende rolli kogu järelevalveprotsessis tugevdada nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil.

  Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. – Tahaksin õnnitleda oma fraktsioon variraportöörina Sylvie Goulard’i tema raporti vastuvõtmise puhul ja tänada teda hea koostöö eest nendel keerulistel läbirääkimistel. Jäin raporti ja maksude ühtlustamise kohta esitatud muudatusettepaneku hääletamisel erapooletuks. Mul on kahju, et hoolimata raportööri parimatest püüdlustest, nõrgendas nõukogu mitmeid arukaid ettepanekuid või kõrvaldas need dokumendist sootuks. Seepärast ei saanud ma raportit toetada. Et olin selle raporti puhul sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni variraportöör, ei saanud ma ühineda kolleegidega Malta delegatsioonist ja anda vastuhäält muudatusettepanekule, mille esitas minu fraktsioon maksude ühtlustamise kohta. Ehkki ma olen mõne selles muudatusettepanekus tehtud ettepanekuga nõus, ei toeta ma ettevõtte maksustamisel ühtse määra kehtestamist. Peame majanduspoliitikat paremini kooskõlastama, ent maksupoliitika peab jääma liikmesriikide pädevusse.

  Kay Swinburne (ECR), kirjalikult. – Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon on töötanud alati edasiviivalt selle nimel, et euroala suudaks leida oma riigivõla kriisile püsiva lahenduse. Stabiilsuse ja kasvu pakti nii sisulised kui ka jõustamisalased vajakajäämised on olnud ilmsed juba mõnda aega. On õige, et praegu tehakse jõupingutusi, et tagada kestev ja toimiv lahendus. Oleme löönud kaasa parlamendikomisjonis ja kolmepoolsetel läbirääkimistel tagamaks seda, et tulemus, mida eelistab Euroopa Parlament, oleks realistlik, teostatav ja püsiv. Sellegipoolest on meil kahju, et komisjoni esitatud ja Euroopa Parlamendis heaks kiidetud lahendus ei hõlma üksnes euroala, vaid ka neid riike, kes ei kasuta rahaühikuna eurot. Ükskõik millise nurga alt vaadata, suurendatakse paketiga, mille üle me hääletasime, Euroopa Liidu volitusi liikmesriikide arvelt. See sisaldab uuenduslikke ideid, näiteks ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist ja liikmesriikide trahvimist, ning sellega tagatakse, et riikide eelarved ei ole enam üksnes liikmesriikide parlamentide endi asi. Seega, kuigi me toetame pikaajalisi eesmärke, ei saa me toetada vahendeid. Andsime vastuhääle raportitele, milles ei piirduta üksnes euroalaga.

  Marianne Thyssen (PPE), kirjalikult. – (NL) Andsin veendunult poolthääle majanduse juhtimist käsitlevale kompromisspaketile, milles me nõukoguga kokkuleppele jõudsime. Läbirääkimiste tulemusel kujunenud paketiga pakutakse üsna palju vastuseid minevikus tehtud vigadele, sealhulgas seoses eelarvedistsipliiniga. Ainuüksi see on suur edasiminek. Sellegipoolest on minu fraktsioonil ja ka minul endal mõnes küsimuses endiselt kahtlusi, eriti seoses stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa ellu viimisega. Et meil oleks võimalik saavutada enne suvevaheaega kõikehõlmav kokkulepe, on tähtis olla lähinädalail nõukoguga peetavatel läbirääkimistel paindlik ja mitte edastada poliitilisi sõnumeid, mis võivad seada ohtu rõõmustava lõpptulemuse saavutamise. Pakett kajastab seda, kui ebakindel on poliitiline tasakaal. Ma ei taha seda ohustada. Seetõttu hääletasin mõne muudatusettepaneku vastu. Seda ei tuleks siiski mõista nii, nagu ma ei võiks põhimõtteliselt toetada mõnda nende muudatusettepanekute osa. Viitan eelkõige muudatusettepanekule 9, milles pooldatakse maksustamise ühtlustamist. Selles muudatusettepanekus leidub kahtlemata üht-teist – näiteks finantstehingute maks või ELi ühine konsolideeritud tulumaksubaas –, mille ma saaksin heaks kiita.

Raport: Corien Wortmann-Kool (A7-0178/2011)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Majanduse juhtimise tõhustamise aluseks peavad olema makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise toimiv raamistik, liikmesriikide eelarveraamistike miinimumnõuded, tõhusam finantsturgude reguleerimine ja järelevalve ning usaldusväärne alaline kriisilahendusmehhanism. Minu arvates on majanduskasvu ja püsivate töökohtade loomise strateegiate seas vaja sidusust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata siseturu arengule ja tugevdamisele, rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivõime edendamisele ning ülemääraste eelarvepositsioonide ennetamise ja korrigeerimise tõhusa raamistiku tagamisele. Veel on minu meelest ülimalt tähtis see, et majanduse juhtimise tugevdamisel suurendataks ka selle demokraatlikku legitiimsust.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Praegused sündmused näitavad, et Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakt ei ole eriti tõhus ning sellega ei ole suudetud kaitsta paljusid liikmesriike tõsiste probleemide eest, mis on seotud nende maksebilansiga ja võlgade tagasimaksmisega. Peale nendele riikidele antava ELi abi teevad institutsioonid seepärast tööd stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamiseks, et vältida tulevikus selliseid kriise. See on majanduse juhtimise paketi eesmärk. Kolleeg Wortmann-Kooli raport on osa sellest paketist. Raportis käsitletakse eelarveseisundi järelevalvet ning majanduspoliitika järelevalvet ja kooskõlastamist. Selle raporti teemalistes aruteludes on keskendutud ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise mehhanismile, mis tähendab, et komisjoni soovitused jõustuvad juhul, kui nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega neile vastu ei ole, ning läbivaatamisklauslile. Toetasin hääletusel neid kaht mehhanismi, sest olen veendunud, et eelarvestabiilsuse parandamiseks Euroopas ja sellega oma tuleviku kindlustamiseks peame olema nõudlikud ja sihiteadlikud.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule hõlmab liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine järgmistest juhtpõhimõtetest kinnipidamist: stabiilsed hinnad, riigi rahanduse ja rahanduslike tingimuste kindlus ning jätkusuutlik maksebilanss. Eesmärk on sätestada eeskirjad, et reguleerida stabiilsusprogrammide ja lähenemisprogrammide sisu, esitamist, kontrollimist ja jälgimist osana varajases etapis läbiviidavast nõukogu ja komisjoni mitmepoolsest järelevalvest. Siht on vältida eelarvepuudujääkide ja ülemäärase võla tekkimist ning edendada järelevalvet majanduspoliitika üle ja selle poliitika kooskõlastamist, toetades seega liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamist. Euroopa Parlament kaastakse eelkõige majandusdialoogi abil nõuetekohaselt Euroopa poolaasta raames toimuvasse, et suurendada tehtavate otsuste puhul läbipaistvust, omavastutust ja vastutust. Eeltoodud põhjustel hääletasin raporti poolt.

  Ivo Belet (PPE), kirjalikult. – (NL) Euroopa Liidul ja eurol on käes rahutud ajad. Vajame kiiret ja struktuurset lahendust Kreeka probleemidele. Ent kõigil, kes asjasse rohkem süvenevad, tuleks tunnistada, et Euroopa väljub sellest kriisist tugevama ja kindlamana. ELi tugevdatud järelevalve 27 liikmesriigi majandus- ja eelarvepoliitika üle on tähtis eeltingimus euro püsimajäämiseks. Peame tagama, et Euroopa sotsiaalne külg jääks nendest tormidest puutumata. Liikmesriikide traditsioonide austamine seoses palgakokkulepetega läheb maksma nii palju, kui see läheb. Euroopa Parlamendi jaoks on kõige tähtsam kätte võidetud auhind kahtlemata Euroopa poolaasta lisamine sellesse õigusaktide paketti. Ütlen seda seetõttu, et selle tulemusel ei teki mitte üksnes valitsustele kohustus tagada usaldusväärne eelarve, vaid ka Euroopale võimalus valitsusi vastutusele võtta, kui nad ei suuda investeerida piisavalt koolitusse ja haridusse, tööhõivesse ja vaesuse vastu võitlemisse. Selle paketiga parandatakse märgatavalt ELi majanduse konkurentsivõimet ja rahalist olukorda. Loomulikult ei saa see olla eesmärk omaette. Meil on siin vaid vahendid, et tagada majanduskasv, töökohad ja sotsiaalne heaolu.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, on osa ELi majanduse juhtimise paketist. Selles raportis, nagu ka teistes kõnealusesse paketti kuuluvates sarnastes raportites, viidatakse otse hiljutisele Kreeka finantskriisile ja sätestatakse eesmärk luua õigusraamistik, et vältida selliste kriiside kordumist. Ühelt poolt on vajadus tugevdada kooskõlastamist ja eriti liikmesriikide finantsjärelevalvet ilmne, võttes arvesse Kreeka kriisi tõsidust ja mõju teistele liikmesriikidele. Ent raportis kavandatud direktiividel on ka oma probleemsed tahud, mida ei tohiks alahinnata. Õigupoolest suurendatakse direktiividega märkimisväärselt ELi sekkumist liikmesriikide majandusasjadesse, mis toob ilmselt kaasa liikmesriikide mõju järsu vähenemise. Et sellist ohtu ei ole võimalik välistada, siis pidin jääma hääletusel erapooletuks.

  Antonio Cancian (PPE), kirjalikult. – (IT) Wortmann-Kooli raport on osa majanduse juhtimise reformimiseks ette nähtud õigusaktide paketist, mis koosneb kuid kestnud läbirääkimiste tulemusel koostatud kuuest ettepanekust. Euroopa Parlament on edastanud kõigile ja eriti nõukogule selge sõnumi. Sellepärast loodan, et pakett kiidetakse enne suvevaheaega lõplikult heaks ning eelkõige, et seda kohaldatakse võimalikult kiiresti, et Euroopa Liit oleks erinevalt varasemast valmis rinda pistma liidu stabiilsust ohustavate katsumustega. Hääletasin Wortmann-Kooli raporti poolt eeskätt seetõttu, et minu arvates vajab Euroopa Liit kindlat vundamenti, millele toetudes vältida tulevikus selliseid kriise, nagu me äsja läbi elasime. Selle vundamendi jaoks tuleb luua võrdlusaluste süsteem, et stabiilsuse ja kasvu pakti reformimine oleks teostatav. See on vajalik seepärast, et peame jõudma uuele kokkuleppele, millega ei sunnita enam raskustes olevaid riike paluma kehtivatest kokkulepetest erandite tegemist, vaid lubatakse selle asemel võtta pakti ennast käsitlevate uute läbirääkimiste käigus kasutusele uued kriteeriumid, mille alusel kehtestada jätkusuutlikud kohustused ja saavutatavad eesmärgid.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest olen nõus, et liikmesriikide majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise ja majandusliku suutlikkuse püsiva vastastikuse lähenemise tagamiseks peaks nõukogu teostama mitmepoolset järelevalvet majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta lahutamatu osana vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud eesmärkidele ja nõuetele. Euroopa Parlament kaastakse eelkõige majandusdialoogi abil nõuetekohaselt Euroopa poolaasta raames toimuvasse, et suurendada tehtavate otsuste puhul läbipaistvust, omavastutust ja vastutust. Olen nõus, et majandus- ja rahanduskomitee, majanduspoliitika komitee, tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitse komiteega tuleks Euroopa poolaasta raames vajaduse korral konsulteerida ning et asjaomased sidusrühmad, eriti sotsiaalpartnerid, tuleks kaasata peamiste poliitiliste küsimuste puhul vajaduse korral Euroopa poolaasta raamistikku vastavalt ELi toimimise lepingule, seadustele ja liikmesriigi poliitikale.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegune majandus-, finants- ja sotsiaalkriis on näidanud, et Euroopa Liidus kasutusel olev majanduse juhtimise mudel ei ole toiminud – järelevalveraamistik on osutunud väga nõrgaks ning stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjadest ei ole kinni peetud. Seepärast toetan meetmete paketti, mille Euroopa Komisjon on majanduse juhtimise kohta esitanud. Annan poolthääle Wortmann-Kooli raportile eelarvejärelevalve tõhustamise ja majanduspoliitika kooskõlastamise kohta. Olen nõus ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisega, millega tugevdatakse Euroopa Komisjoni rolli, nõudes komisjoni otsusest kõrvalekaldumiseks kvalifitseeritud häälteenamust nõukogus. Minu meelest on raportis sätestatud majandusdialoog väga tähtis, sest see on selge ja vajalik seos Euroopa poolaastaga. Mul on hea meel, et nähakse ette liikmesriigi ajutine kõrvalekaldumine kohandamiskavast, kui selle põhjustavad ettenägematud sündmused. Sellega tagatakse, et protsess on paindlik ja realistlik.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Saame teha hiljutisest kriisist kaks olulist järeldust: vaja on jätkusuutlikku riigi rahandust ja tuleb ilmtingimata tööd teha liikmesriikide majanduspoliitika suuremaks kooskõlastamiseks rõhuasetusega ennetustegevusel. Raportis käsitletakse just neid kaht küsimust.

Tahaksin rõhutada kohe seda, kui tähtis on Euroopa poolaasta lisamine sellesse õigusakti, et luua järk-järgult tõhus platvorm ühiseks poliitiliseks aruteluks kõikides liikmesriikides vastu võetud eelarvepoliitika teemal. Sellega ollakse kindla ja tasakaaluka majandusliidu poolt. Soovin toonitada seda, kui suur tähtsus on ELi liikmesriikide rahanduse korrastatusel, ning samuti vajadust võtta vastu üha vastutustundlikumaid majandusstrateegiaid, millega tagatakse stabiilsus ja majanduskasv.

Peame olema vastutustundlikud. Peame võtma vastu selliseid meetmeid, millega säästab raha – peamiselt headel aegadel –, et meil oleksid vahendid enda kaitsmiseks siis, kui olud on raskemad. Pean seda raportit ülioluliseks, kui tahame jõuda liiduna üha suurema kooskõlastamise ja ennetamiseni. Lõpetuseks soovin tänada Corien Wortmann-Kooli, kolleegi oma fraktsioonist, eeskujuliku töö eest seda paketti käsitlevatel läbirääkimistel ja selle paketi koostamise lõpuleviimisel.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Corien Wortmann-Kooli koostatud raport sisaldab seadusandlikku ettepanekut majanduse juhtimise kohta, mille komisjon võttis vastu 29. septembril 2010. aastal ja milles käsitletakse eelarvepositsioonide järelevalvet ning majanduspoliitika järelevalvet ja kooskõlastamist. See on osa komisjoni 29. septembril 2010. aastal vastu võetud majanduse juhtimise paketist, millega püütakse „tagada makromajanduse stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus”. Majanduse juhtimise tugevdatud raamistiku abil tuleks toetada majanduskasvu ja tööhõivet, pöörates erilist tähelepanu ühtse turu arendamisele ja tugevdamisele ning rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivõime edendamisele.

Majanduse juhtimise parendamisega peaks kaasnema liidu majanduse juhtimise demokraatliku legitiimsuse tugevdamine. See tuleks saavutada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide suurema osalemise kaudu kõikides majanduspoliitika kooskõlastamise protsessides. Stabiilsuse ja kasvu pakt ning kogu majanduse juhtimise raamistik peaks olema kooskõlas liidu majanduskasvu- ja tööhõivestrateegiaga ning peaks seda täiendama. Hääletasin selle õigusakti muutmise ettepaneku poolt. Loodetavasti võetakse see lõplikul kujul vastu juulis toimuval Euroopa Parlamendi täiskogu istungil.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on järjekordne õigusakt niinimetatud majanduse juhtimise paketist. Antud juhul on eesmärk tugevdada eelarvepositsioonide järelevalvet ning majanduspoliitika järelevalvet ja kooskõlastamist. Tegelikult sätestatakse määruses eeskirjad, millega reguleeritakse stabiilsusprogrammide ja lähenemisprogrammide sisu, esitamist, kontrollimist ja jälgimist osana varajases etapis läbiviidavast komisjoni ja nõukogu mitmepoolsest järelevalvest. Selle põhjus on vältida eelarvepuudujääkide ja ülemäärase võla tekkimist ning edendada järelevalvet majanduspoliitika üle ja selle poliitika kooskõlastamist. Taas tullakse lagedale kulunud väidetega majanduskasvu ja tööhõive kui peamiste eesmärkide kohta.

Nagu me teame ja nagu me oleme ka öelnud, on tulemus vastupidine. Solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus on tühipaljad sõnad – sisutud fraasid aluslepingutest. Tooni annab monetaristlik ja neoliberaalne poliitika, mille eesmärk on tagada suurem kasum suurtele ettevõtetele ja finantsasutustele. See, mida inimesed oma nahal tunda saavad, on – nagu me näeme Kreeka, Iirimaa ja Portugali kogemusest – suurem sotsiaalne ebavõrdsus, suurem tööpuudus ja suurem vaesus. Tuleb lõpuks ometi tunnistada, et kehtiv poliitika, mida nüüd tahetakse süvendada, on kriisi peamine põhjus.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on osa kuuest majanduse juhtimist käsitlevast õigusaktist koosnevast paketist, mille eesmärk on tugevdada eelarvepositsioonide järelevalvet ning majanduspoliitika järelevalvet ja kooskõlastamist. Määruses sätestatakse eeskirjad, millega reguleeritakse stabiilsusprogrammide ja lähenemisprogrammide sisu, esitamist, kontrollimist ja jälgimist osana varajases etapis läbiviidavast komisjoni ja nõukogu mitmepoolsest järelevalvest. Põhjuseks on vältida eelarvepuudujääkide ja ülemäärase võla tekkimist ning edendada järelevalvet majanduspoliitika üle ja selle poliitika kooskõlastamist. Eesmärk on väidetavalt alati majanduskasv ja tööhõive, ent kuna solidaarsust ning majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust unustades on pühendutud üksnes monetaristlikule ja neoliberalistlikule poliitikale, et tagada suurem kasum suurtele ettevõtetele ja finantsasutustele, on tulemuseks suurem sotsiaalne ebavõrdsus, suurem tööpuudus ja suurem vaesus, nagu on meile juba näidanud Kreeka, Iirimaa ja Portugali juhtumid.

Seni kuni Euroopa juhid ei tunnista, et nende poliitika on endiselt jätkuva kriisi peamine põhjus, näeme majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise olukorra halvenemist, mis toob paratamatult kaasa täiendavaid sotsiaalseid pingeid ja rohkem konflikte ...

(Lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170.)

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Hiljutise ülemaailmse majandus- ja finantskriisi käigus on ilmnenud ja süvenenud vajadus kooskõlastada ja jälgida majandus- ja rahaliidus majanduspoliitikat paremini. Praegusel kooskõlastamissüsteemil ja olemasolevatel järelevalveprotsessidel on endiselt oma puudujäägid ja nõrgad küljed. On väga tähtis tugevdada majandus- ja rahaliidu raamistikku, et tagada makromajanduse stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Enamikus liikmesriikides on väga suur vajadus põhjaliku eelarve tasakaalustamise järele, et valitsemissektori võlg hakkaks taas vähenema. Ent probleemid on veelgi pakilisemad, kui võtta arvesse, et Euroopa riikide ühiskond ja majandus seisavad silmitsi rahvastiku vananemise tagajärgedega, mis võivad avaldada veel suuremat survet tööjõupakkumisele ja riikide eelarvetele. ELi raamistikus toimuv liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine peaks hõlmama eelkõige jätkusuutliku maksebilansi järgimist ja vajadust avaliku sektori investeeringute järele.

  Marietta Giannakou (PPE), kirjalikult. – (EL) Erakonda Uus Demokraatia esindavad Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid täna uue majanduse juhtimise paketi kuue ettepaneku poolt. Euroopa Parlamendi ettepanekud sillutavad teed keskkonnale, kus valitseb majanduslik stabiilsus, ning võimaldavad samas arendada selliseid uuenduslikke tegevusmehhanisme nagu eurovõlakirjad ja Euroopa projektivõlakirjad.

  Roberto Gualtieri (S&D), kirjalikult. – (IT) Euroopa vajab majanduse juhtimist, mis on tugevam ja põhineb rohkem ühendusel. Ent täna hääletatav meetmete pakett kajastab praeguse paremtsentristliku enamuse seas valitsevat vastuvõetamatut suundumust näha majanduse juhtimises pelgalt kokkuhoiuvõimalust – selles tugevdatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku ja paranduslikku mõõdet ning jäetakse visandamata investeeringute ja arendustegevuse toetamise mehhanismid ja vahendid. Ei ole võimalik nõustuda ümberpööratud häälteenamuse eeskirjaga ning karmimate tingimuste ja sanktsioonidega, pidamata kinni kuldsest reeglist, mille kohaselt tuleb kaitsta liikmesriikide investeeringuid, ja ilma eurovõlakirjadeta Euroopa investeeringute rahastamiseks ning tagada samas riigi võlakohustuste täitmine. See valem ei ole kriisi lahendamiseks piisavalt hea, see teeb olukorra vaid hullemaks. Seetõttu hääletame selle ja ka teiste eelarvejärelevalvet käsitlevate raportite vastu. Veelgi enam, võitleme selle nimel, et anda Euroopa majanduspoliitikale teine suund ning tugevdada samas ühendusemeetodit ning ELi vahendeid ja ressursse.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Ma toetasin seda dokumenti, sest majandus- ja finantskriisi tingimustes on ilmnenud vajadus vaadata läbi majandus- ja rahaliidu raamistik, et jõustada olemasolevaid vahendeid ning laiendada kooskõlastamise ja mitmepoolse järelevalve menetlusi. Nagu on rõhutanud komisjon oma seletuskirjas, tuleb süsteemi kindlustada, et „tagada makromajanduse stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus, mis on SKP ja tööhõive püsiva kasvu eeltingimused.” Majanduse juhtimise pakett hõlmab kuut ettepanekut, mille eesmärk on tugevdada majandus- ja rahaliidu majanduspoliitika kooskõlastamist ja järelevalvet seoses Euroopa 2020. aasta strateegia ja Euroopa poolaastaga, mis tähendab uut järelevalvetsüklit, mille raames liidetakse ühte stabiilsuse ja kasvu paktiga kehtestatud menetlus ja majanduspoliitika. Minu arvates on eriti tähtis see, et majanduse juhtimist parendataks koos Euroopa majanduse juhtimise demokraatliku legitiimsuse tugevdamisega. Seepärast tuleks kindlustada Euroopa Parlamendi rolli kogu järelevalveprotsessi jooksul. Pealegi on korrapärane sotsiaalpartneritega konsulteerimine ja riikide parlamentide kaasatus usaldusväärse ja läbipaistva järelevalveraamistiku vajalikud eeltingimused.