Istungi stenogramm

Kolmapäev, 15. veebruar 2023 - Strasbourg

Aasta pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja agressioonisõja algust (arutelu)

  Riho Terras (PPE), kirjalikult. – 24. veebruaril möödub aasta päevast, mil Venemaa alustas täiemahulist rünnakut naaberriik Ukraina vastu. Ikka ja jälle tuleb meelde tuletada, et Venemaa on Ukraina vastu sõda pidanud juba üheksa aastat. Alates 2014. aasta veebruarist, mil okupeeriti Krimmi poolsaar ning alustati sõjaliste operatsioonidega Ukraina ida-aladel. Õppetunde möödunud aastast on mitmeid. Olulisemad nendest on: Ukraina demonstreerib iga päev ja tund, et ülekaaluka sõjalise vastase vastu on võimalik võidelda. Hirmule Venemaa ees, mida Putini režiim on viimase 20 aasta jooksul ning Venemaa praktiliselt kogu oma eksistentsi jooksul kultiveerinud, tuleb vastu seista ja võidelda. Ukraina võitleb oma eksistentsi, riikluse ja rahva ellujäämise nimel.

Kuigi meile meeldib mõelda, et oleme ületanud Euroopas mitmeid olulisi künniseid ja teinud suuri samme Ukraina abistamisel, pole see paraku piisav olnud. Vaja on rohkem, suurema laskeulatusega relvi ning laskemoona. Ukraina kasutab ühes päevas rohkem lahingumoona, kui kõik NATO riigid suudavad mitme nädala jooksul toota. See olukord peab muutuma.

Euroopa, lääs laiemalt peab mõtlema strateegiale, kuidas aidata Ukrainal see sõda võita, sest vastasel juhul jätkab Venemaa oma imperialistlikke püüdlusi läbi vägivalla oma naabrite suhtes. Täna ei saa olla enam mingit kahtlust, et võimul oleva Venemaa režiimi eesmärk on olemasoleva lääne julgeolekuarhitektuuri ajalukku saatmine. Seda ei tohi juhtuda.