Menetlus : 2015/2652(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : O-000038/2015

Esitatud tekstid :

O-000038/2015 (B8-0117/2015)

Arutelud :

PV 30/04/2015 - 5
CRE 30/04/2015 - 5

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


Parlamendi esitatud küsimused
PDF 185kWORD 26k
15. aprill 2015
O-000038/2015
Suuliselt vastatav küsimus O-000038/2015
komisjonile
Kodukorra artikkel 128
Czesław Adam Siekierski, Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel

 Teema: Bakteriga Xylella fastidiosa seotud hädaolukord
 Vastus täiskogul 

Fütosanitaarne hädaolukord, mis mõjutab oliivisalusid Lõuna-Euroopas – eriti Lõuna-Itaalias Apulia piirkonnas, ja ohustab ka muid põllukultuure ja piirkondi, on omandanud enneolematult suured mõõtmed ning sel on tõsised majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed tagajärjed. Muude praeguse olukorra tekitanud põhjuste seas peetakse karantiini kuuluva patogeeni Xylella fastidiosa puhangut kõige tõsisemaks põhjuseks. Kahjuks ei ole see esimene ELi imporditud patogeen (Xylella alamliik pacua jõudis Euroopasse imporditud ilutaimedega) ning nüüd hävitab see kohalikke kultuure, millel on tohutud majanduslikud ja keskkonnaalased tagajärjed. Muud patogeenid, nt viiruslik mustlaiksus, mida leidub Lõuna-Aafrikast imporditud tsitruselistel, kujutavad endast samuti olulist riski ELi toodangule.

Komisjoni poolt nakkuse leviku peatamiseks kehtestatud tõrjemeetod peaks olema proportsionaalne, et edendada head põllumajandushaldust ja taimetervist, k.a kõige sobivama nakkusekandjate kontrolli valik. Üheks taimede haigustele vastuvõtlikkuse ja taimehaiguste leviku ennetamise viise on tasakaalustatud, bioloogiliselt mitmekesine põllumajanduslik ökosüsteem, mis on suurema vastupanuvõimega. Lisaks kinnitas Euroopa Toiduohutusamet, et olemasoleva teadusliku kirjanduse põhjalik läbivaatamine ei andnud põhjust arvata, nagu oleks puude hävitamine edukas lahendus, kui haigus on piirkonnas juba kanda kinnitanud, isegi seoses muude liikide nakkuse olukorraga. Pealegi ei võeta kõnealuse meetme puhul arvesse mõne konkreetsetes piirkondades kasvava puu suurt vanust ja selle eemaldamise tohutuid kulusid. Nagu Euroopa Toiduohutusamet toonitas, tuleks juba nakatunud tootmisaladel Xylella leviku peatamise keerukuse tõttu esmatähtsaks pidada impordile suunatud ennetavaid meetmeid. EL peab võtma kõik vajalikud meetmed, et haiguse levik peatada. Milliseid teadusuuringuid ja analüüse viib komisjon läbi, et leida probleemile lõplik lahendus ning hoida ära haiguse võimalik levik ELi teistesse piirkondadesse?

Arvestades tohutut kahju, mida kasvatajad on siiani pidanud kandma, kuidas kavatseb komisjon hüvitada kasvatajatele lisakulusid, mis tulenevad sellest, kui haiguse tõrjemeetmena kasutataks puude hävitamist?

See on järjekordne tõend, et ELi importi tuleb fütosanitaarselt kontrollida, et hoida ära Xylella või muude ohtlike organismidega – nt mustlaiksusega – nakatunud materjali sisenemine liitu.

Kas komisjon on valmis võtma vajalikke meetmeid, et hoida ära nakatunud materjali importi ELi, tugevdades kolmandate riikide impordi suhtes kehtestatud tingimusi ning vajaduse korral piirates importi ELi ainult kahjustajavabadest tootmispiirkondadest pärit taimedega, mida on uuritud ja kontrollitud?

Keel, milles küsimus esitati: EN
Õigusteave - Privaatsuspoliitika