Menetlus : 2016/2705(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : O-000099/2016

Esitatud tekstid :

O-000099/2016 (B8-0717/2016)

Arutelud :

PV 03/10/2016 - 15
CRE 03/10/2016 - 15

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


Parlamendi esitatud küsimused
PDF 7kWORD 17k
28. juuni 2016
O-000099/2016
Suuliselt vastatav küsimus O-000099/2016
komisjonile
Kodukorra artikkel 128
Linda McAvan, Arengukomisjoni nimel

 Teema: Edasised meetmed, mis aitavad täita ülemaailmseid eesmärke ja ELi kohustusi maailma toitumisalase kindlustatuse ja toiduga kindlustatuse tagamiseks
 Vastus täiskogul 

Säästva arengu teise eesmärgi ja sellega seotud sihtmärkide kohaselt tuleb näljast ja alatoitlusest jagu saada 2030. aastaks ning selleks tuleb eelkõige suurendada väiketootjate tootlikkust, luua jätkusuutlikud ja kliimamuutustele vastupanuvõimelised põllumajandus- ja toidusüsteemid, mis suudaksid toiduga varustada maailma eeldatavalt 8,5 miljardi elanikuni paisuvat elanikkonda.

2012. aastal kinnitas maailma terviseassamblee 2025. aastaks kuus globaalset toitumiseesmärki, sh eesmärk vähendada alla 5-aastaste kängu jäänud laste arvu 40 %. Praegu on maailmas 159 miljonit kängu jäänud (pikkus on vanuse kohta liiga väike) last ja 50 miljonit last on liiga kõhnad (kehakaal on pikkuse kohta liiga väike, sageli on see seotud pidevas näljas olemisega). Alatoitluse tagajärjel vähenevad füüsilised ja kognitiivsed võimed ning süveneb väljapääsmatusse vaesusesse sattumise oht. Toitumisse tehtavad investeeringud on igal juhul ebapiisavad. 2014. aastal moodustasid alatoitluse otseste põhjuste kõrvaldamiseks tehtud sekkumismeetmed kõigest 0,57 % üleilmsest arenguabist.

Komisjoni toitumisalases tegevuskavas lubatakse kängu jäänud laste arvu vähendada 2025. aastaks 7 miljoni võrra. Kogu lubatud summast, s.o 3,5 miljardist eurost, on 3,1 miljardit eurot ette nähtud toitumist mõjutavatele ja vaid 400 miljonit eurot otsestele toitumismeetmetele. Toitumisalase tegevuskava eduaruandes on tunnistatud, et peale kängujäämise on rahvatervise seisukohast olulised probleemid ka muud alatoitluse vormid, nagu liigne kõhnus.

Mitmed hiljuti avaldatud toitumisalase kindlustatuse ja toiduga kindlustatuse alased juhtuuringud näitavad, et kogukondade toimetulekuks toidupuudusega on väga oluline arendada sotsiaalseid turvavõrke.

Sellega seoses palub arengukomisjon Euroopa Komisjonil vastata järgmistele küsimustele:

1. Kuidas kavatseb komisjon tegeleda alatoitluse muude vormidega, nagu liigne kõhnus?

2. Kas komisjonil on kavas suurendada, praegust suurt rahastamise erinevust arvestades, investeeringuid otsestesse toitumismeetmetesse?

3. Mida teeb komisjon selleks, et tagada kasvu edendavat toitumist puudutava rahvusvahelise abiandjate ürituse toimumine lähimas tulevikus?

4. Kas komisjon kavatseb esitada algatusi, millega toetada sotsiaalsete turvavõrkude arendamist arengumaades?

Keel, milles küsimus esitati: EN
Õigusteave - Privaatsuspoliitika