VP/HR - Vastupanuvõime kui ELi välistegevuse strateegiline prioriteet

27.4.2017

Suuliselt vastatav küsimus O-000034/2017
Komisjonile (Asepresident / Kõrge esindaja)
Kodukorra artikkel 128
Linda McAvan, Arengukomisjoni nimel

ELi 2016. aasta üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias nimetatakse „Euroopast idas ja lõunas asuvate riikide ja ühiskondade vastupanuvõimet“ ühena viiest ELi välistegevuse prioriteedist. Selle prioriteedi kohta koostatakse ühisteatis „Vastupanuvõime kui ELi välistegevuse strateegiline prioriteet“. EL on oma käsituse vastupanuvõimest juba määratlenud erinevates poliitikadokumentides, eelkõige komisjoni teatises „ELi lähenemisviis vastupanuvõimele“ (2012), sellega seotud dokumendis „Vastupanuvõime tegevuskava kriisialdistes riikides ajavahemikuks 2013–2020“ ja nõukogu järeldustes vastupanuvõime kohta (2013). Vastupanuvõime edendamine on ka osa olulistest rahvusvahelistest kokkulepetest, mille EL on sõlminud, nagu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik, Pariisi kliimakokkulepe või ülemaailmne humanitaarabiteemaline tippkohtumine (WHS). Kas komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võiks eespool toodut arvesse võttes selgitada järgmisi punkte:

1. Kas uus algatus edendab ELi poliitikameetmeid selles valdkonnas ja tagab nende jätkumise (pidades eriti silmas kehtivat tegevuskava)? Kuidas võetakse uues dokumendis arvesse nende poliitikameetmete rakendamisest saadud kogemusi ja vastupanuvõime hindamise tulemusi (algselt kavandatud 2018. aastaks)?

2. Kuidas edendab EL uue vastupanuvõimet käsitleva algatuse vastavusseviimist rahvusvaheliste kohustustega ja nendest tulenevate praeguste ELi meetmetega, nagu kestliku arengu eesmärgid, Sendai raamistik, Pariisi kokkulepe ja ülemaailmne humanitaarabiteemaline tippkohtumine? Kuidas on see kooskõlas arengu tõhususe põhimõtetega, eelkõige demokraatliku isevastutuse põhimõttega?

3. Kuidas aitab uus algatus edendada ELi sidusat vastupanuvõime käsitust ja täiendavust arengu-, humanitaar-, välis- ja julgeolekupoliitika vahel, kaitstes samal ajal iga poliitikavaldkonna konkreetseid pädevusi ja eesmärke, eelkõige humanitaarabi põhimõtete austamist?

4. ELi üldises strateegias viidatakse „riigi ja ühiskonna“ vastupanuvõimele, samal ajal kui praegused poliitikameetmed keskenduvad selgelt üksikisikule, majapidamistele ja kogukondadele. Kuidas tagab nimetatud uus teatis, et ELi vastupanuvõimealane tegevus keskendub jätkuvalt kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele ning rõhutab kohalike osalejate ja kodanikuühiskonna rolli? Mil moel kavatsetakse toetada naiste keskset rolli vastupanuvõime edendamisel?

5. Kuidas on uues teatises kokku sobitatud ebakindlate ja kriisist mõjutatud riikide vastupanuvõimet käsitlevate ELi praeguste algatuste globaalne laad ning kavatsus lisada konkreetseid ettepanekuid ELi ümbritsevate piirkondade kohta?