Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe rakendamise hetkeseis
4.5.2017
Suuliselt vastatav küsimus O-000037/2017
komisjonile
Kodukorra artikkel 128
Bernd Lange, Sajjad Karim, Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel
2013. aastal töötas komisjon koos Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja peamiste kaubanduspartneritega välja nn jätkusuutlikkuse kokkuleppe, et parandada valmisrõivaste sektoris tööohutust ja -tervishoidu ning tugevdada töötajate õigusi. Seda kokkulepet toetab ELi kaubamärke ja Bangladeshi valmisriietetööstust ühendav tule- ja ehitusohutuse kokkulepe, mille suhtes võetakse järelmeetmeid 18. mail 2017. aastal toimuval järgmisel koosolekul. 2016. aasta novembris saatis rahvusvahelise kaubanduse komisjon (INTA) Bangladeshi delegatsiooni, et olukorraga kohapeal tutvuda. Kui tööohutuse ja -tervishoiu parandamisel on tehtud edusamme, siis töötajate õiguste parandamine on jätkuvalt probleem. Pärast INTA-komisjoni visiiti on vahistatud ametiühingujuhte, eksportkauba tootmise eritsoonide tööõigus on jätkuvalt vastuolus rahvusvaheliste standarditega ning ametiühingutegelaste vastased kuriteod jäävad sageli karistuseta. Tule- ja ehitusohutuse valdkonna edusammudest hoolimata tuntakse tule- ja ehitusohutuse kokkuleppele allakirjutanute hulgas muret selle pärast, et ohutuse seisukohast kesksete probleemide lahendamine edeneb aeglaselt. Komisjon ja Euroopa välisteenistus on käivitanud tõhustatud dialoogi töö- ja inimõiguste üle, et parandada üldiste tariifsete soodustuste kava määruses loetletud konventsioonide põhimõtete järgimist, mida oodatakse ka Bangladeshilt, kes saab kasu algatusest „Kõik peale relvade“. Komisjoni talituste poolt 16. märtsil Bangladeshi valitsusele saadetud kirjas nõudis komisjon 18. maiks 2017 „piisavat, olulist ja sisulist edasiminekut koos tugeva ja ajaliselt piiratud strateegiaga“ järgmises neljas punktis:
– esitada muudatusettepanekud 2013. aasta tööseadusesse;
– tagada, et eksportkauba tootmise eritsoone reguleeriv seadus võimaldab täielikku ühinemisvabadust;
– uurida kiiremas korras kõiki ametiühingute vastaseid diskrimineerimisjuhtumeid;
– tagada, et ametiühingute registreerimise taotlusi käsitletakse kiiresti ja neid ei lükata tagasi, välja arvatud juhul, kui need ei täida selgeid ja objektiivseid seaduses sätestatud kriteeriume.
1. Mida täpselt kujutab endast „piisav, oluline, sisuline edasiminek“ ja milline oleks tagajärg, kui seda edasiminekut ei saavutata?
2. Viimases tehnilises aruandes on loetletud mitmed lahendamata probleemid, mida Bangladesh peab käsitlema. ILO toonitas 2016. aasta juunis, et Bangladesh on tõsiselt rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad konventsioonist nr 87 (ühinemisvabadus). Millist edasiminekut on selles küsimuses pärast seda saavutatud?
3. Millised on järgmised sammud selles tõhustatud dialoogis Bangladeshiga? Kui palju tõendeid on komisjonile esitatud selle kohta, et Bangladesh võib tõsiselt ja süstemaatiliselt rikkuda üldiste tariifsete soodustuste kava määruses loetletud konventsioonides sätestatud põhimõtteid?
4. Milliseid tulemusi oodatakse jätkusuutlikkuse kokkulepe partnerite järgmiselt koosolekult, mis toimub mai keskel Dhakas?
5. Millises seisus on tule- ja ehitusohutuse kokkuleppe (mis lõpeb 2018. aasta mais) pikendamise üle peetavad läbirääkimised?