Nõukogu võttis 2015. aastal vastu järeldused sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta. Nõukogu järeldustes rõhutatakse, et sotsiaalmajandus, mis hõlmab suurt hulka erinevaid ettevõtlusmudeleid, nagu ühistud, vastastikused ühingud, liidud, sihtasutused ja sotsiaalsed ettevõtted, mängib olulist rolli mitme ELi eesmärgi saavutamisel – sealhulgas arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, inimväärsete töökohtade loomine, sotsiaalne ühtekuuluvus ja sotsiaalne innovatsioon.
Euroopas on kaks miljonit sotsiaalset ettevõtet, mis annavad tööd enam kui 14,5 miljonile inimesele ning annavad 8% ELi SKPst. Nagu rõhutatakse Euroopa Parlamendi raportis Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(1), on sotsiaalmajandus hea näide kvaliteetsete töökohtade loomisest, sotsiaalse kaasatuse toetamisest ja kaasava majanduse edendamisest.
2016. aasta Euroopa Parlamendi raportis ühtse turu strateegia kohta(2), sotsiaalmajanduse Bratislava deklaratsioonis, millele on alla kirjutanud 10 liikmesriiki, ning komisjoni sotsiaalse ettevõtluse eksperdirühma (GECES) aruandes kutsuti komisjoni üles koostama Euroopa sotsiaalmajanduse tegevuskava. 2017. aasta mais võtsid üheksa liikmesriiki vastu Madridi deklaratsiooni sotsiaalmajanduse kohta, milles kutsutakse komisjoni üles lisama Euroopa tegevuskava aastateks 2018–2020 tema 2018. aasta tööprogrammi koos piisava rahastamisega, mis soodustab sotsiaalseid ettevõtteid Euroopas ja edendab sotsiaalset innovatsiooni. Oma arvamuses idu- ja kasvufirmade algatuse kohta(3) kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni üles koondama kõik praegused ja uued algatused sotsiaalsete ettevõtete toetamiseks, avaldades teatise koos sotsiaalmajanduse tegevuskavaga.
– Kuidas järgib komisjon neid Euroopa Parlamendi, nõukogu ja mitme liikmesriigi üleskutseid edendada sotsiaalseid ettevõtteid?
– Kas komisjon kavatseb kooskõlas nende üleskutsetega koostada Euroopa sotsiaalmajanduse tegevuskava?