Liikmesriikidel on õigus määrata vabalt kindlaks oma kodanike vaktsineerimiskalender. Itaalia kehtestas hiljuti kohustuse vaktsineerida vastsündinuid kuue täiendava vaktsiiniga lisaks neljale juba varem kohustuslikule vaktsiinile. Selle tulemusel on kokku kümme kohustuslikku vaktsiini.

Võimalikult kõrge immuniseerimise määra õiguspärast eesmärki on aga võimalik saavutada leebema poliitika abil ning enamik liikmesriike eelistab nn soovituslike poliitikameetmete või kohustuslike/soovituslike poliitikameetmete kombinatsiooni vastuvõtmist.

2016. aasta uuringust ilmneb, et vaktsineerimiskohustusega riikides ei ole üldiselt kõrgem vaktsineerituse tase kui nendes võrreldavates riikides, kus õiguslikku kohustust ei ole kehtestatud(1).

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse nõuandva kogu pikaajaline liige märkis, et vahendite investeerimisega paremasse korraldusse ja teavitusprogrammidesse võib saavutada kohustusliku vaktsineerimise poliitikaga sarnaseid tulemusi(2).

– Kas asjaolu, et kümne vaktsiini kohustuslikuks muutmine lastele vanuses 0–3 eluaastat on kõnealuse uue õigusakti kehtestamiseni enneolematu olukord, võib pidada põhjuseks rakendada ettevaatuspõhimõtet?

– Kas komisjonil on võimalik koguda tõendeid kohustusliku ja mittekohustusliku vaktsineerimise poliitika tõhususe erinevuse kohta immuniseerimise määra seisukohast?

– Kuidas saab EL kooskõlastada meetmeid, et muuta vaktsineerimispoliitikat tõhusamaks ja suurendada immuniseerimise määra?

(1) http://www.asset-scienceinsociety.eu/reports/page1.html (2) http://www.asset-scienceinsociety.eu/pages/better-organization-can-be-more-useful-compulsory-vaccination