Kreeka erimeetmeid käsitleva määruse (EL) 2015/1839 rakendamine

18.12.2017

Suuliselt vastatav küsimus O-000100/2017
komisjonile
Kodukorra artikkel 128
Iskra Mihaylova, Regionaalarengukomisjoni nimel

Finantskriis tõi Kreekas kaasa püsivalt negatiivse majanduskasvu, suured likviidsusprobleemid ja avaliku sektori vahendite puudujäägi. Euroopa Parlament ja nõukogu muutsid 2015. aasta oktoobris ühissätete määrust ja võtsid vastu määruse (EL) 2015/1839, millega kehtestati erakorralised meetmed, mille eesmärk oli tagada Kreeka likviidsus otsustaval hetkel enne programmide rakendamise peatamist. Täpsemalt sätestati määrusega perioodi 2007–2013 puhul ELi kaasrahastamismäära ülempiiriks 100% ja perioodi 2014–2020 puhul suurendati esialgseid eelmakseid, millega tagati Kreekale piisavad rahalised vahendid programmide rakendamise alustamiseks.

Regionaalarengukomisjon nimetas Pascal Arimonti alaliseks raportööriks, et jälgida ühissätete määruse asjaomase muudatuse rakendamist ja toimimist. Kuna teabevahetus komisjoni ja parlamendi vahel on puudulik ning 4. detsembril 2017 toimunud eelarvekontrollikomisjoni ja regionaalarengukomisjoni ühisel kuulamisel esitati vähe teavet, palub parlament komisjonil selgitada järgmist:

1. Mis puutub erimeetmetesse, siis kui paljud Kreeka prioriteetsed projektid on edukalt lõpule viidud ja kui paljusid jätkatakse praegusel perioodil?

2. Milliseid järeldusi teeb komisjon Kreeka ametiasutuste 2017. aasta mais esitatud aruandest erimeetmete rakendamise kohta?

3. Kuidas on taristuinvesteeringud suurendanud üldist konkurentsivõimet?

4. Kuidas on ELi struktuuri- ja investeerimisfondid aidanud kaasa Kreeka konkurentsivõime suurendamisele?