ELi ja Norra vaheline vaidlus arktikakrabi püüdmise üle Svalbardis

27.6.2018

Suuliselt vastatav küsimus O-000076/2018
komisjonile
Kodukorra artikkel 128
Alain Cadec, Kalanduskomisjoni nimel

1920. aasta Pariisi leping, millega 23 ELi liikmesriiki on ühinenud, tagab kõigile selle lepingu osalistele võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele seoses kõikide ärilisel eesmärgil kasutatavate liikide (sealhulgas arktikakrabi) püügitegevusega Svalbardi saarestikku ümbritsevates vetes. Lisaks on kõik ELi liikmesriigid ja Norra ÜRO mereõiguse konventsiooni lepinguosalised, mis kohustab neid koostööd tegema mere bioloogiliste ressursside kasutamise haldamisel.

Et tagada arktikakrabi püük Svalbardi ümbruses viisil, mis on kooskõlas mittediskrimineerivate majandamisnormidega, mida Norra võib Pariisi lepingu raames kehtestada, on nõukogu kindlaks määranud püügilubade ja arktikakrabi püügiõigusega laevade arvu. Sellest tulenevalt on liikmesriikidel õigus välja anda riiklikke lube arktikakrabi püügiks Svalbardis.

Norra aga ei tunnista ELi väljastatud arktikakrabi püügilube ja Norra ametivõimud on takistanud ELi kehtivate lubade alusel arktikakrabi püüdvate ELi traalerite tegevust Svalbardi saarestikus. Seetõttu ei saa laevaomanikud, kes on ELi õigusaktidele tuginedes arktikakrabi püüki märkimisväärselt investeerinud, nüüd püügiga tegeleda ja komisjoni viimase kahe aasta jooksul kestnud läbirääkimisalased jõupingutused ei ole andnud mingeid tulemusi mõjustatud laevade jaoks, mida ähvardab pankrot ja sadade töökohtade kadumine.

Oleme seisukohal, et komisjoni poliitilised ja diplomaatilised jõupingutused probleemi lahendamiseks Norra ametivõimudega ei ole olnud piisavalt resoluutsed.

1. Kuidas kavatseb komisjon tagada Pariisi lepinguosaliste liikmesriikide seaduslike õiguste kaitse?

2. Milliseid edasisi meetmeid kavatseb komisjon võtta, et leida õiglane lahendus, mis võimaldaks ELi laevadel Svalbardi saarestikus arktikakrabi püüda?