Loomade heaolu, antimikroobikumide kasutamine ja broilerite tööstusliku kasvatamise keskkonnamõju
6.9.2018
Suuliselt vastatav küsimus O-000095/2018
komisjonile
Kodukorra artikkel 128
Karin Kadenbach, Georges Bach, Catherine Bearder, Dominique Bilde, Richard Corbett, Miriam Dalli, Isabella De Monte, Jørn Dohrmann, Pascal Durand, Stefan Eck, Eleonora Evi, John Flack, Jacqueline Foster, Eugen Freund, Arne Gericke, Michela Giuffrida, Karoline Graswander-Hainz, Jytte Guteland, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Maria Heubuch, John Howarth, Jude Kirton-Darling, Jeppe Kofod, Zdzisław Krasnodębski, Jean Lambert, Jo Leinen, Arne Lietz, Edouard Martin, Alex Mayer, Ana Miranda, Marlene Mizzi, Maria Noichl, Younous Omarjee, Massimo Paolucci, Sirpa Pietikäinen, Pavel Poc, Evelyn Regner, Pirkko Ruohonen-Lerner, Davor Škrlec, Bart Staes, Keith Taylor, Thomas Waitz, Josef Weidenholzer
Direktiiviga 2007/43/EÜ sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad. Komisjoni aruandes, milles käsitletakse direktiivi mõju loomade heaolule, ei toodud aga välja olulisi edasiminekuid ning näidati, et jõustamine on liikmesriikides parimal juhul ebaühtlane. Karm tegelikkus seisneb selles, et broilereid kasvatatakse kümnete tuhandete kaupa kõledates, märja allapanuga puurides, kus neil ei ole võimalik harrastada loomulikke tegevusi nagu õrrel istumine, toitvate substraatide otsimine või loomuliku valguse käes olemine. Samuti ei käsitleta direktiivis otsest negatiivset mõju, mida avaldab loomade heaolule lindude valik kiire kasvumäära eesmärgil – probleem, millele on juhitud tähelepanu mitmes Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamuses ja komisjoni aruandes. Nimetatud halbade tingimuste tõttu on haiguspuhangute ennetamiseks või kontrollimiseks sageli vajalik rühmaravi antibiootikumidega, mis on rahvatervise seisukohast tõsine probleem. Mitu kodulinnu patogeeni, nagu Campylobacter spp. ja Salmonella spp., mis võivad inimestele raskeid haigusi põhjustada, on nüüd resistentsed kodulinnukasvatuses kasutatavate antibiootikumide suhtes. EFSA nimetas hiljuti erakordselt murettekitavaks multiresistentsust, mis on kujunenud välja osadel kodulindude seas ja kodulinnulihas esinevatel E.coli tüvedel.
Samal ajal nimetatakse organisatsiooni Greenpeace väga hiljutises aruandes tööstuslikku kodulinnukasvatust õhu, pinnase ja vee ammoniaagisaaste üheks peamiseks põhjustajaks ning kutsutakse komisjoni üles suurfarmide subsideerimise asemel eelistama kestlikumaid süsteeme ja tavasid. Kodulinnutööstus on võtnud meetmeid antimikroobikumide kasutamise ja keskkonnamõju vähendamiseks, kuid sektorit „Ühtse tervise“ ja „Ühtse heaolu“ seisukohast vaadeldes on selge, et kiiresti on vaja jõuda tervikliku lähenemisviisini, millega muudetakse kodulinnutööstus kestlikumaks ja loomade heaolu soosivamaks, säilitades samas ka majandusliku elujõulisuse.
Sel puhul sooviksime Euroopa Komisjonilt vastuseid järgmistele küsimustele.
1. Kas komisjon võtab otsustavaid meetmeid broilerite direktiivi jõustamise tõhustamiseks, eelkõige seoses ühtlustatud loomapõhiste näitajate süstemaatilise ja järjepideva kasutamisega loomade heaolu parandamiseks farmides?
2. Milliseid meetmeid näeb komisjon ette, et toetada alternatiivseid kanakasvatussüsteeme – näiteks süsteeme, mis kasutavad paremates tingimustes kasvatatud tõuge, väiksemat loomkoormust, mitmekesistatud keskkonda, juurdepääsu loomulikule valgusele ja/või välisaedikutele ning paremat õhukvaliteeti – arvestades asjaolu, et sellised süsteemid võivad aidata vähendada ammoniaagiheidet ja kahandada antimikroobikumide valimatu kasutamise vajadust, ning ühtlasi parandada loomade heaolu?
3. Millal avaldab komisjon aruande direktiivi 2007/43/EÜ artiklis 5 sätestatud kohustusliku kanaliha märgistamise meetodi sotsiaal-majandusliku mõju kohta?