Vastavalt kodukorra artikli 226 lõikele 3 teavitas president parlamenti kodukorra artikli 130 lõike 3 järgmisest tõlgendusest, mille esitas põhiseaduskomisjon, kellega nimetatud sätte kohaldamise osas konsulteeriti:
„Mõistet „erandkorras” tuleb tõlgendada nii, et lisaküsimus puudutab kiireloomulist probleemi ja sellise küsimuse esitamist ei saa järgmisse kuusse edasi lükata. Peale selle peab lõike 3 teise lõigu kohaste küsimuste ehk lisaküsimuste arv ühes kuus jääma alla viie küsimuse piirmäära.”
Kui enne käesoleva protokolli kinnitamist mõni fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget tõlgendust kodukorra artikli 226 lõike 3 kohaselt ei vaidlusta, loetakse see kinnitatuks. Vastupidisel juhul pannakse see parlamendis hääletusele.
Vastavalt kodukorra artikli 226 lõikele 3 teavitas president parlamenti kodukorra artikli 191 järgmisest tõlgendusest, mille esitas põhiseaduskomisjon, kellega nimetatud sätte kohaldamise osas konsulteeriti:
„Kui on esitatud taotlus istung katkestada või lõpetada, tuleb selle taotluse hääletamise menetlust alustada põhjendamatu viivituseta. Sealjuures tuleks kasutada tavapäraseid mooduseid, millega täiskogu hääletustest teada antakse, ning üldist tava järgides tuleks parlamendiliikmetele jätta piisavalt aega, et nad jõuaksid hääletuseks istungisaali.
Analoogselt artikli 152 lõikes 2 sätestatuga tuleb järgida nõuet, et kui istungi katkestamise või lõpetamise taotlus tagasi lükatakse, ei saa samalaadset taotlust samal päeval enam esitada. Vastavalt kodukorra artikli 22 lõike 1 tõlgendusele on presidendil õigus artikli 191 alusel esitatavate taotluste ülemäärane kasutamine lõpetada.”
Kui enne käesoleva protokolli kinnitamist mõni fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget tõlgendust kodukorra artikli 226 lõike 3 kohaselt ei vaidlusta, loetakse see kinnitatuks. Vastupidisel juhul pannakse see parlamendis hääletusele.