„arvestades, et mitmed riiklikud pädevad asutused, sidusrühmad ja üldsus on kritiseerinud komisjoni esialgset nimekirja niivõrd, et nüüdseks kahtlevad nad tõsiselt invasiivseid võõrliike käsitleva määruse tulevases tulemuslikkuses, peamiselt seetõttu, et paljud kõige problemaatilisemad invasiivsed võõrliigid ei ole nimekirja kantud,”
2.osa
„samal ajal kui nimekirja on kantud mõned liigid, mis ei suuda põhjustada märkimisväärset negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi teenustele, inimeste tervisele ega majandusele või mille puhul meetmed, mida tuleb võtta, põhjustaksid ebaproportsionaalseid kulusid;”
7. Vastuväide kodukorra artikli 106 alusel: geneetiliselt muundatud maisile NK603xT25 loa andmine
8. Läbipaistvuse, kooskõlastamise ja lähenemise tagamine liidu äriühingu tulumaksu poliitikas
Raport: Anneliese Dodds ja Luděk Niedermayer (A8-0349/2015)
Teema
Me nr
Esitaja
NH jne
Hääletus
NH/EH – märkused
lisa, soovitus A1, pealkiri
§
originaaltekst
osa
1
+
2
+
lisa, soovitus A1, sissejuhatav osa
15
PPE
EH
-
302, 377, 12
§
originaaltekst
osa
1
+
2/EH
+
379, 291, 24
lisa, soovitus A1, taane 2, pärast punkti 2
16
PPE
-
lisa, soovitus A3, taane 1
19
GUE/NGL
EH
-
332, 337, 24
lisa, soovitus A4, pealkiri
8
EFDD
-
lisa, soovitus A4, taane 4
9
EFDD
NH
-
173, 495, 26
lisa, soovitus A7, pealkiri ja sissejuhatav osa
§
originaaltekst
eraldi
+
lisa, soovitus A7, taane 1
§
originaaltekst
osa
1
+
2
+
lisa, soovitus A7, pärast taanet 1
11
Verts/ALE
NH
-
328, 338, 36
lisa, soovitus A7, taane 2
§
originaaltekst
eraldi/ EH
+
462, 204, 20
lisa, soovitus A7, taane 3
20
GUE/NGL
-
§
originaaltekst
eraldi
+
lisa, soovitus A7, taanded 4 ja 5
§
originaaltekst
eraldi
+
lisa, pärast soovitust A7
12
Verts/ALE
NH
-
303, 382, 18
lisa, soovitus B1, pärast sissejuhatavat osa
13
Verts/ALE
NH
-
268, 394, 38
lisa, soovitus B3, sissejuhatav osa
21
GUE/NGL
-
lisa, soovitus B3, taane 1
22
GUE/NGL
-
lisa, soovitus C1
§
originaaltekst
osa
1
+
2
+
3
+
4
+
lisa, soovitus C3, sissejuhatav osa
23
GUE/NGL
-
lisa, soovitus C3, taane 1, pärast punkti 2
10
EFDD
-
lisa, soovitus C3, taane 2, pärast punkti 7
24
GUE/NGL
-
lisa, soovitus C7, pärast taanet 2
2
ECR
NH
-
103, 562, 32
lisa, soovitus C7, viimane §
§
originaaltekst
osa
1
+
2
+
lisa, pärast soovitust C10
1
S&D
-
lisa, soovitus D1, viimane §
§
originaaltekst
eraldi
+
põhjendus A
3
ENF
-
pärast põhjendust C
5
EFDD
NH
-
193, 503, 6
põhjendus E
17
GUE/NGL
-
pärast põhjendust E
6
EFDD
NH
-
178, 506, 12
põhjendus H
18
GUE/NGL
-
põhjendus I
7 ÜME
EFDD
-
põhjendus AR, punkt i)
14
PPE
-
§
originaaltekst
osa
1
+
2/EH
+
393, 282, 23
põhjendus AR, punkt vii)
§
originaaltekst
osa
1
+
2
+
põhjendus AT, punkt ix)
§
originaaltekst
osa
1
+
2
+
hääletus: resolutsioon (terviktekst)
NH
+
500, 122, 81
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
Verts/ALE:
muudatusettepanekud 11, 12, 13
EFDD:
muudatusettepanekud 5, 6, 9
ECR:
muudatusettepanek 2
Taotlused eraldi hääletuseks:
PPE:
lisa, soovitus D1, viimane §
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
ENF:
lisa, soovitus C1
1.osa:
kogu tekst, v.a sissejuhatav osa ning taanded 1 ja 3
2.osa
sissejuhatav osa
3.osa:
taane 1
4.osa:
taane 3
lisa, soovitus C7, viimane §
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „suunata liidu eelarvesse või”
2.osa
need sõnad
PPE:
põhjendus AR, punkt i)
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ja avalikuks”
2.osa
need sõnad
põhjendus AR, punkt vii)
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „rikkumise, väärteo, pettuse või”
2.osa
need sõnad
põhjendus AT, punkt ix)
1.osa:
„arvestades, et maksunõustajatel on agressiivse maksuplaneerimise hõlbustamisel ülioluline roll, kuna nad aitavad äriühingutel luua keerulisi õigusstruktuure, et kasutada ära eri maksusüsteemide ebakõlasid ja lünki;”
2.osa
„arvestades, et äriühingu tulumaksu süsteemi põhjalik läbivaatamine ei saa toimuda ilma selliste nõustamisfirmade tavade uurimiseta; arvestades, et uurimisel tuleb kaaluda, kas sellistesse firmadesse on juba sisse programmeeritud huvide konflikt, sest nad annavad samaaegselt nõu riikide valitsustele maksusüsteemide kehtestamiseks ja äriühingutele oma maksukohustuste optimeerimiseks nendes süsteemides;”
lisa, soovitus A1, pealkiri
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna „avalik”
2.osa
see sõna
lisa, soovitus A1, sissejuhatav osa
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ja avalik”
2.osa
need sõnad
lisa, soovitus A7, 1. punkt
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „rikkumisest, väärteost, pettusest või”
kogu tekst, v.a sõnad „ergutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti uurima võimalusi töötada koos USAga välja ühine lähenemisviis Hiina suhtes nendes valdkondades, kus see aitaks edendada ELi huve;”
2.osa
need sõnad
GUE/NGL:
§ 48
1.osa:
„rõhutab, kui tähtis on Hiina ja ELi ning teiste peamiste rahvusvaheliste osalejate vastastikune usaldus ja koostöö üleilmsete julgeolekuprobleemide lahendamisel;”
2.osa
„loodab, et Hiina pakub oma toetust ELi ja USA algatustele, mille eesmärk on teha lõpp Ida-Ukraina konflikti põhjustanud rahvusvahelise õiguse rikkumistele ning taastada Venemaa kallaletungi järel Ukraina territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus;”
ECR:
§ 54
1.osa:
„on endiselt äärmiselt mures selle pärast, et Hiina on praegu maailma surmanuhtluse kasutaja ja laseb igal aastal salaja hukata tuhandeid inimesi, eirates rahvusvahelisi surmanuhtluse kasutamise miinimumstandardeid;”
2.osa
„rõhutab taas, et surmanuhtluse kaotamine aitab kaasa inimväärikuse suurendamisele ja inimõiguste järkjärgulisele arendamisele;”
PPE:
§ 51
1.osa:
„nõuab, et Euroopa Liit nõuaks ka edaspidi kõigi tasandite dialoogides Hiina inimõiguste olukorra parandamist”
2.osa
„ning lisaks inimõigusi käsitlevad sätted igasse Hiinaga sõlmitavasse kahepoolsesse lepingusse;”
Mitmesugust
Reinhard Bütikofer esitas järgmise suulise muudatusettepaneku punkti 42 kohta:
„42. on jätkuvalt häiritud Lõuna-Hiina merel tegutsejate pingete eskaleerumisest, kutsub seetõttu kõiki asjaosalisi vältima Lõuna-Hiina merel ühepoolset provotseerimist ja rõhutab vaidluste rahumeelse lahendamise tähtsust, tuginedes rahvusvahelisele avalikule õigusele ja kasutades erapooletut rahvusvahelist vahendamist, näiteks ÜRO mereõiguse konventsiooni; peab kahetsusväärseks, et Hiina keeldub tunnistamast nii ÜRO mereõiguse konventsiooni kui ka Alalise Vahekohtu kohtualluvust; nõuab tungivalt, et Hiina oma seisukoha uuesti läbi vaataks ja kutsub üles kõiki osapooli, sealhulgas Hiinat, austama ÜRO mereõiguse konventsiooni lõplikku otsust; on seisukohal, et võimalik viis pingete rahumeelseks lahendamiseks Lõuna- ja Ida-Hiina merel on läbirääkimised nende merealade rahumeelse kasutamise toimimisjuhendite üle ja juhendite ühine rakendamine, kaasa arvatud turvaliste kaubateede ja püügikvootide kehtestamine ning piirkondade eraldamine maavarade uurimiseks; toetab ASEANi 26. tippkohtumise tungivat palvet võtta kiiresti vastu Lõuna-Hiina mere käitumisjuhend; peab sellega seoses tervitatavaks Hiina ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) hiljutist kokkulepet kiirendada konsulteerimist Lõuna-Hiina mere vaidlustes kohaldatava käitumisjuhendi üle; võtab teadmiseks Taiwani Lõuna-Hiina mere rahualgatuse, mille eesmärk on saavutada konsensus käitumisjuhendi ja sellise mehhanismi loomise asjus, mis võimaldab kõigil osalistel piirkonna loodusvarade ja mereressursside ühisel kasutamisel koostööd teha; toetab kõiki meetmeid, mis võimaldavad muuta Lõuna-Hiina mere rahu ja koostöö piirkonnaks;”
„tõstab esile naiste keskse rolli konflikti- ja konfliktijärgsetes olukordades, kuna nemad reageerivad kriisidele esimestena, hoides koos oma pere- ja kogukondi;”
2.osa
„kutsub rahastajaid ja valitsusi võtma soolist võrdõiguslikkust arvesse humanitaartegevuse programmitöös ja toetama naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist;”
§ 23
1.osa:
„palub, et humanitaarvaldkonnas tegutsejad kaasaksid soolise vägivalla ennetamise ja selle tagajärgede leevendamise strateegiad oma kõikidesse valdkondlikesse meetmetesse, hõlbustades ELi uute rahastamisvahendite kindlakstegemist, ning võtaksid sellega seoses arvesse Global Protection Clusteri koostatud ja läbivaadatud suuniseid soopõhise vägivalla vastaste meetmete humanitaartegevusse integreerimise kohta;”
2.osa
„on ühtlasi seisukohal, et humanitaarvaldkonnas tegutsejad (sealhulgas EL) peaksid hädaolukordadeks valmistumise ja hädaolukordadele reageerimise kõikides etappides konsulteerima tütarlaste ja poistega (eriti teismeliste tütarlastega);”
§ 47
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna „tingimusteta”
2.osa
see sõna
ENF:
§ 11
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „rändajate, HIViga nakatunute, LGBTI-inimeste”
2.osa
need sõnad
§ 13
1.osa:
„rõhutab, et tuleb laiendada pagulasseisundi konventsiooni ja Kampala konventsiooni, et kaitsta ja abistada pagulasi kogu maailmas, samuti kliimamuutusest mõjutatud inimesi ning kaitsta neid vägivalla eri vormide eest, nagu inimkaubandus, soopõhine vägivald, linna- ja majandusvägivald, sest neil võib olla põhjendatud hirm tagakiusamise ees või oht kannatada tõsist kahju;”
2.osa
„rõhutab, et rändajate õigusi tuleb kaitsta samal määral, nagu see on kriisi ajal tagatud kõikidele teistele rühmadele; kutsub üles pöörama tähelepanu eelkõige haavatavatele rühmadele, nagu rändajad, kodakondsuseta isikud ja pagulased, kes tihti jäetakse humanitaarabialastes aruteludes tagaplaanile; kutsub üles looma uut laadi inimõiguste kaitse meetmeid, mis aitaksid neid inimesi kaitsta;”
GUE/NGL:
põhjendus J
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ning mille aluseks on uus avaliku ja erasektori partnerlus innovatiivseks valmisolekuks ja uuteks abi andmise viisideks”
2.osa
need sõnad
põhjendus N
1.osa:
„arvestades, et erasektori osalejate, vabaühenduste, kohalike ametivõimude, rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsuste vahelist usaldust on vaja suurendada ning muuta tihedamaks nende koostöö;”
2.osa
„arvestades, et ettevõtlusvahendid, oskusteave, tarneahelad, teadus- ja arendustegevuse suutlikkus ning logistika võivad aidata paremini tagada kriisiks valmisolekut ja humanitaartegevust;”
PPE, ECR:
põhjendus I
1.osa:
„arvestades, et katastroofipiirkondades ei ole hädaolukorra ajal ja pärast seda naised ja lapsed üksnes eriti haavatavad ja teistest enam ohustatud, vaid neid ähvardab ka ekspluateerimine, marginaliseerumine, infektsioonid ning seksuaalne ja soopõhine vägivald, mida kasutatakse relvana; arvestades, et naised ja lapsed on teistest rohkem ohustatud ümberasustamise ning tavapäraste kaitse- ja tugistruktuuride hävimise tõttu; arvestades, et rahvusvahelise humanitaarõigusega nõutakse vajaliku arstiabi tingimusteta andmist sõjas vägistatud tütarlastele ja naistele;”
2.osa
„arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon on ohtlikku aborti nimetanud ühena kolmest peamisest emasuremuse põhjusest;”, v.a sõnad „kolmest peamisest”
3.osa:
„kolmest peamisest”
4.osa:
„arvestades, et emade tervis, vägistamise ohvriks langenud naiste nõustamine ning põgenikest laste õpetamine ja koolitamine on peamised põgenikelaagrite ülesanded;”
§ 21
1.osa:
„nõuab, et humanitaarabi andmisel järgitaks rahvusvahelist humanitaarõigust ja ELi humanitaarabi ei allutataks teiste partnerrahastajate kehtestatud piirangutele; peab muret tekitavaks ja mõistab hukka asjaolu, et humanitaarhädaolukordades kasutatakse naiste ja tütarlaste suhtes sõjarelvana endiselt vägistamist ning muid seksuaalse ja soopõhise vägivalla vorme; rõhutab, et on vaja tegelda sellise vägivalla ja sellest tulenevate füüsiliste ja psühholoogiliste tagajärgedega; nõuab, et kogu maailmas võetaks kohustus tagada naiste ja tütarlaste turvalisus kõikide hädaolukordade ja kriiside algusest peale, võideldes seksuaalse ja soopõhise vägivalla vastu selliste meetmetega nagu teadlikkuse suurendamine, vägivalla toimepanijate vastutuselevõtmise tagamine ning [...] kindlustamine selleks”
2.osa
„naistele ja tütarlastele kõigi seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenuste, [...] kättesaadavuse”
3.osa:
„humanitaarkriisi olukorras [...] sealhulgas ohutute abortide”
4.osa:
„et lõpetada praegune peaaegu ebainimlik kohtlemine, nagu on ette nähtud rahvusvahelises humanitaarõiguses ning Genfi konventsioonides ja nende lisaprotokollides;”
PPE, ENF, ECR:
§ 34
1.osa:
„rõhutab, et rahastamispuudujäägi lahendamiseks on vaja ülemaailmseid meetmeid; nõuab, et loodaks ülemaailmne humanitaarabifond, mis toetaks arenguabi komitee väliste rahastajate osalemist ja kaasamist ning koondaks kõiki olemasolevaid rahvusvahelisi rahastamismehhanisme, kohapealseid ressursse ja ühisfonde (ÜRO hädaabifondid, hädaabi keskfond, usaldusfondid jne)”
2.osa:
„ning mida täiendataks vabatahtlike ja kohustuslike rahaliste maksetega valitsustelt, erasektorilt ja piirkondlikelt organisatsioonidelt; soovitab neid kohustuslikke makseid kasutada kolmanda taseme kriiside humanitaarabilubaduste puudujääkide täitmiseks, valmisoleku toetamiseks, sotsiaalkaitse valmisoleku paketi tagamiseks pikaajalistele pagulastele või selliste ettenägematute hädaolukordadega toimetulemiseks nagu Ebola epideemia;”, v.a sõnad „ja kohustuslike” ja „kohustuslikke”
3.osa:
„ja kohustuslike”
4.osa:
„kohustuslikke”
ENF, GUE/NGL:
§ 40
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „erasektor”
2.osa:
see sõna
§ 46
1.osa:
„rõhutab, et innovatsioon peaks lähtuma mitmest allikast ning eelkõige abistatavate kriisist mõjutatud inimeste, kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondade teadmistest; rõhutab minimaalsete humanitaarabistandartide olulisust selliste humanitaarabi korras osutatavate esmase tähtsusega avalike teenuste nagu hariduse, toidu, tervishoiu, majutuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni edendamisel; usub, et [...] võivad ... kasvavale humanitaarabivajadusele;”, v.a sõnad „avaliku ja erasektori [...] partnerlused” ja „juhul, kui avalikul ja erasektoril ... tõhususe standardeid, siis [...] avaliku ja erasektori [...] partnerlused”
2.osa:
„avaliku ja erasektori [...] partnerlused” ja „juhul, kui avalikul ja erasektoril ... tõhususe standardeid, siis [...] avaliku ja erasektori [...] partnerlused”, v.a sõna „ärieesmärkidele”
3.osa:
„ärieesmärkidele”
4.osa:
„märgib, et humanitaarabi innovatsiooni hea näide on rahaline abi, kui see on nõuetekohaselt kooskõlas abi tõhususe põhimõtetega;”
11. Euroopa jätkusuutliku mitteväärismetallide tööstuse väljaarendamine
kogu tekst, v.a sõnad „milles käsitletakse kõiki praeguseid energiaeksporti piiravaid või sellele tingimusi seadvaid meetmeid”
2.osa
need sõnad
Verts/ALE:
põhjendus E
1.osa:
„arvestades, et Euroopa mitteväärismetallide tööstus seisab silmitsi tõsise investeeringute kaotamisega kolmandatele riikidele”
2.osa
„mille on peamiselt põhjustanud suhteliselt kõrged energiahinnad ja CO2-ga seotud kulude maksumus;”
põhjendus I
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „arvestades, et edaspidi, kui Euroopa HKSi heiteload muutuvad kallimaks, võib tõenäoliselt tekkida konkurentsikriis;”
2.osa
need sõnad
ALDE:
§ 27
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „teeb ettepaneku näha ette kuni ühe kuu pikkune eeluurimisetapp, mille jooksul oleks võimalik dumpinguvastased ja subsiidiumivastased kaebused esialgselt läbi vaadata, ja teha seejärel esmaste tõendite alusel teatavaks ennetavad parandusmeetmed ja teostada põhjalik uurimine;”
2.osa
need sõnad
GUE/NGL:
§ 26
1.osa:
„nõuab seoses metallitootmisele vajaliku toorainega Euroopalt diplomaatilisi meetmeid, mis põhinevad strateegilisel partnerlusel lisandväärtuse jagamiseks Euroopa riikide ja toorainet tootvate riikide vahel viisil, mis kogu väärtusahela ulatuses toetab kvalifitseeritud tööjõu arengut;”
2.osa
„palub komisjonil luua põhjaliku teraseturu analüüsi vahendi, mille abil oleks võimalik saada täpset teavet terase pakkumise ja nõudluse tasakaalu kohta Euroopas ja maailmas, tehes vahet nende turgude arengu struktuurilistel ja tsüklilistel komponentidel; on veendunud, et mitteväärismetallide esmas- ja järelturu järelevalve võib olla väärtuslikuks sisendiks parandus- ja proaktiivsetele meetmetele, mis on terasetööstuse tsüklilise olemuse tõttu hädavajalikud; peab tervitatavaks haruldaste muldmetallide alase Euroopa pädevusvõrgustiku (ERECON) aruannet ; palub komisjonil jätkata tegevust ERECONi raames, et arendada Euroopa jaoks välja mitmekesine ja jätkusuutlik haruldaste muldmetallide tarneahel, ning eelkõige rakendada poliitilised soovitused ning toetada asenduslahendusi ja ulatuslikumat ringlussevõttu;”
ECR:
§ 29
1.osa:
„rõhutab, et kõik mitteväärismetallid, sh roostevaba teras ja alumiinium, on allutatud ülemaailmsele konkurentsile; peab tungivalt vajalikuks, et komisjon peaks asjaomaste geograafiliste turgude määratlemisel oma analüüsides ja võrdustes lähtepunktiks maailmaturu ega piirduks oma analüüsides üksnes siseturuga; nõuab, et enne kui komisjoni konkurentsi peadirektoraat mingeid otsuseid langetab, viidaks läbi tootmisvõimsuse mõjuhinnang, milles võetaks muu hulgas arvesse tehaseid ja töökohti, ning et selle järeldused lisataks lõplikku sidusrühmadele kättesaadavaks tehtavasse väljaandesse; nõuab konkurentsipoliitika ja riigiabi eeskirjade läbivaatamist, et lihtsustada riiklikku sekkumist, mille eesmärk on säilitada sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus, parandada keskkonnastandardeid ja lahendada rahvatervisega seotud mureküsimusi;”
2.osa
„nõuab, et konkurentsi peadirektoraadi mis tahes otsuse poolt tööhõivele avaldatavat mõju võetaks eelnevalt arvesse ja et see võimaldaks jõuda objektiivse põhjenduseni või vajaduse korral pakkuda hüvitist töötajatele, kes on kandnud kahju turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vastu võitlemiseks võetud meetmete tõttu; nõuab sotsiaalpartnerite, eelkõige töötajate organisatsioonide ja ametiühingute paremat kaasamist nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, et hoida sektoris ära sotsiaalse dumpingu tavasid ning tagada kvaliteetse tööhõive loomine; nõuab, et töötajaid kaastaks tööstuse otsustusprotsessi;”
S&D, PPE, ECR:
§ 11
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ootab [...] Pariisis toimuvat kliimakonverentsi COP 21;” ja „rõhutab asjaolu, et selline kokkulepe võimaldaks kõikidele mitteväärismetallide tootjatele õiglast konkurentsi ning sellega muudetaks piiridel toimuva kompenseerimise alased kaalutlused tarbetuks, tingimusel et selle rakendamise üle teostatakse tulemuslikku järelevalvet ja vajaduse korral tehakse kohandusi;”
2.osa
„ootab [...] Pariisis toimuvat kliimakonverentsi COP 21;”
3.osa:
„rõhutab asjaolu, et selline kokkulepe võimaldaks kõikidele mitteväärismetallide tootjatele õiglast konkurentsi ning sellega muudetaks piiridel toimuva kompenseerimise alased kaalutlused tarbetuks, tingimusel et selle rakendamise üle teostatakse tulemuslikku järelevalvet ja vajaduse korral tehakse kohandusi;”
Verts/ALE, ECR:
§ 12
1.osa:
„märgib, et nii importi kui ka eksporti arvesse võttes lisatakse piiridel süsinikdioksiidi kompenseerimise mehhanismiga Euroopa õigusnormidesse heitkoguste vähendamise mudel, mis hõlmab ka tarbimispõhist territoriaalset lähenemisviisi, ning et sellisel alt üles lähenemisviisil on see eelis, et seda saab kasutada universaalse lahendusena, mis võimaldab igal riigil iseseisvalt oma kliimapoliitika ambitsioonikuse üle otsustada, lähtudes selle tagajärgede hoolikast mõjuhinnangust;”
2.osa
„kutsub komisjoni üles tagama, et tulevastes kaubanduslepingutes oleksid sätted, mis parandavad märkimisväärselt Euroopa mitteväärismetallide toodete ekspordivõimalusi ja turulepääsu; kordab, et komisjon peaks lisama piirkondlikesse, kahepoolsetesse ja mitmepoolsetesse vabakaubanduslepingutesse toorainetega seotud moonutavate tavade (kahetine hinnakujundus, ekspordipiirangud) keelu;”
PPE, ECR:
§ 13
1.osa:
„rõhutab, et kõik kaubandust mõjutavad meetmed peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste kaubanduskokkulepetega; kinnitab, et kliimapoliitika eesmärgiks seatud inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitsmine ning mittetaastuvate loodusvarade säilitamine, kui seda tehakse mittediskrimineerival viisil ja mitte varjatud piirangu kujul, on kooskõlas GATTi XX artiklis sätestatud eranditega; täpsustab, et kliimamuutustele tuleks nende ülemaailmse olemuse tõttu pöörata õiguslikku tähelepanu; on seisukohal, et vähese süsinikusisaldusega atmosfääri (puhast õhku) juba peetakse ammenduda võivaks loodusvaraks ning seetõttu tuleks seda käsitleda avaliku hüvena;”
2.osa
„täpsustab lisaks, et vastumeetmeid ei saaks võtta piiridel süsinikdioksiidi kompenseerimise meetmete tagajärjel, ilma et rikutaks rahvusvahelise kaubanduse eeskirju ja tekiks süüdistuse esitamise oht; kordab, et eesmärk ei ole mingil juhul kaitsta Euroopa tööstusharusid, vaid luua neile oma välismaiste konkurentidega võrdsed tingimused;”
Verts/ALE, GUE/NGL, ECR:
§ 17
1.osa:
„peab kahetsusväärseks, et riigiabil põhinevast kaudsete kulude hüvitamise korrast sai uus kõlvatu konkurentsi allikas ELi ühtsel turul elektrimahukate sektorite tootjate puhul, kellest mõned saavad oma riikides ametiasutustelt rahalist toetust”
2.osa
„nõuab tungivalt sellise hüvitise ühtlustamist ja põhjendatud juhtudel andmist Euroopa tasandil, et tagada tingimused, mis oleksid võrdsed ülemaailmsete konkurentidega ja Euroopa tootjate hulgas, ning et tagada tulemuslik süsinikdioksiidi lekke kaitse;”
3.osa:
„märgib, et see peab eriti paika kuue värvilise metalli puhul, millega kaubeldakse hinnaga, mille määrab üleilmne nõudlus ja pakkumine ning mille määrab kindlaks peamiselt Londoni börs;”
4.osa:
„mõistab seega, et mitteväärismetallide tootjad on „hinnaga leppijad” ja ei saa kulude tõusu klientidele üle kanda; on jõudnud järeldusele, et kaudsete heitkoguste hüvitamine tuleb kindlasti säilitada;”
5.osa:
„osutab kokkuleppele, mis saavutati turustabiilsusreservi loomise ja toimimise osas (2014/0011/COD) ning milles on sätestatud, et „võrdsete tingimuste eesmärgi järgimiseks tuleks läbivaatamise käigus kaaluda ka ühtlustatud korra kehtestamist kaudsete kulude hüvitamiseks liidu tasandil”; viitab sellega seoses nõukogu määrusele (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108;”
6.osa:
„kutsub komisjoni üles vaatama läbi erinevate energiatoetuskavade mõju energia jaehinnale, mis mõjutab kaudselt energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet üksikutes liikmesriikides;”
PPE, Verts/ALE, ECR:
§ 19
1.osa:
„nõuab tungivalt, et tasuta saastekvoote eraldataks süsinikdioksiidi lekke sektorite kõige tõhusamatele käitistele uude varustusse, teadus- ja arendustegevusse (sh süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning kasutamine) ja töötajate koolitamisse investeerimise programmide alusel võimalikult kiiresti ja igal juhul alates 2018. aastast ning neljanda etapi jooksul, mis hõlmab perioodi 2021–2030, et vastata kliima- ja keskkonnakaitse ning töötajate õiguste alastele kõrgetele standarditele;”, v.a sõnad „uude varustusse, teadus- ja arendustegevusse (sh süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning kasutamine) ja töötajate koolitamisse [...] võimalikult kiiresti ja igal juhul alates 2018. aastast ning neljanda etapi jooksul, mis hõlmab perioodi 2021–2030”
2.osa
„uude varustusse, teadus- ja arendustegevusse (sh süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning kasutamine) ja töötajate koolitamisse [...] võimalikult kiiresti ja igal juhul alates 2018. aastast ning neljanda etapi jooksul, mis hõlmab perioodi 2021–2030”
3.osa:
„rõhutab, et äärmiselt vajalik on investeerida teadus- ja arendustegevusse, et võimaldada Euroopal jääda mitteväärismetallide tootmise tippkeskuseks; tuletab meelde, et investeeringuid tegevad tööstusharud tulevad kriisidest kõige paremini välja;”
4.osa:
„nõuab, et HKSi enampakkumisel saadud tulu kasutataks kliimameetmete rahastamiseks ELis ja arenguriikides, sealhulgas taastuvenergia ning energiatõhususe projektide investeeringuteks tööstussektorites;”
5.osa:
„toetab kavasid luua kliima- ja energiapoliitika raamistikus 2030 rahastamisprogramm NER400 süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, innovatiivsete taastuvate energiaallikate ja vähese CO2-heite suunalise innovatsiooni jaoks tööstussektorites, nagu on sätestatud Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2014. aasta järeldustes; soovitab, et CO2 kogumise, kasutamise ja säilitamisega seotud katse- ja näidisprojektid peaksid olema osa komisjoni edendatavate vähese CO2-heitega tehnoloogiate rahastamise programmidest kooskõlas programmiga NER300 ja tulevase programmiga NER400, nii et finantsrisk jaguneks rahastajate ja käitajate vahel;”
6.osa:
„tuletab meelde, kui olulised on avaliku sektori investeeringud ja Euroopa kontekstis raamprogrammi „Horisont 2020” vahendid mitteväärismetallide tööstuse keskkonna- ja energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas CO2-heitkoguste vähendamiseks kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega; peab töötajate koolitamist vähese CO2-heitega tehnoloogiate ja tavade rakendamisel tööstuses strateegiliseks investeeringuks, mis peaks olema täielikult kaasatud komisjoni edendatavatesse programmidesse, mille eesmärk on vähese CO2-heitega majandusele ülemineku rahastamine;”
12. Olukord Ungaris ning Euroopa Parlamendi 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni järelmeetmed
„arvestades, et komisjon ei täitnud Euroopa Parlamendi nõudmist teostada põhjalik järelevalveprotsess seoses demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorraga Ungaris;”
2.osa
„arvestades, et komisjon teatas Euroopa Parlamendi 2. detsembri 2015. aasta täiskogul peetud arutelul esitatud avalduses, et ta on valmis kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, sh rikkumismenetlusi, et tagada, et Ungari – ning mis tahes muu liikmesriik – täidab ELi õigusest tulenevaid kohustusi ja austab Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi; arvestades, et komisjon on seisukohal, et õigusriigi raamistiku aktiveerimise tingimused ei ole Ungari puhul praeguses etapis täidetud;”