„kutsub komisjoni üles töötama välja rangete näitajate ja kergesti kohaldatavate ühtsete kriteeriumide süsteemi, mis põhineks Stockholmi programmis sätestatud nõuetel mõõta korruptsiooni taset liikmesriikides, ning andma hinnangu liikmesriikide korruptsioonivastasele poliitikale;“ tunneb muret liikmesriikidelt saadavate andmete usaldusväärsuse ja kvaliteedi pärast; kutsub seetõttu komisjoni üles tegema liikmesriikidega tihedat koostööd terviklike, täpsete ja usaldusväärsete andmete esitamise tagamiseks, pidades silmas eesmärki täielikult rakendada ühtne auditikava;”
2.osa:
„palub komisjonil töötada välja korruptsiooniindeks liikmesriikide kategoriseerimiseks;”
§ 31
1.osa:
„nõuab tungivalt, et komisjon säilitaks oma range maksete katkestamise ja peatamise korra kooskõlas asjaomase õigusliku alusega;
2.osa:
„tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon võttis vastu uue otsuse varajase hoiatamise mehhanismi kohta; ootab komisjoni esildatava varajase avastamise ja kõrvalejätmise tervikliku süsteemi loomist; kutsub lisaks komisjoni üles hoidma liikmesriike ja kohalikke asutusi selle poliitika rakendamisega paremini kursis,”
3.osa:
„pidades meeles, et seda protsessi ei tohiks õõnestada poliitilised kaalutlused;”
§ 48
1.osa:
„märgib, et eeskirjade eiramise määratlus, liigitus, avastamine ning sellest teatamine erinevad liikmesriigiti ja liikmesriigi siseselt, peamiselt eeskirjade eiramise määratluste erinevuse tõttu; peab vajalikuks ühtlustamist jätkata ja tunneb sellega seoses heameelt komisjoni 8. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse üle eeskirjade eiramisest teatamise kohta, millega täiendatakse ühissätete määrust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama sidusad strateegiad eeskirjade eiramise käsitlemiseks ja pettusevastaseks võitluseks ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas; tõstab esile komisjoni võetud ennetus- ja parandusmeetmeid pettustena teatatud eeskirjade eiramiste ärahoidmiseks,”
„rõhutab, kui tähtis on teabele juurdepääs ja lobitöö läbipaistvus ning ELi rahaliste vahendite kasutamine selleks, et toetada selles valdkonnas tegutsevate sõltumatute organisatsioonide tööd;”
2.osa:
„ning muu hulgas näha ette rahaline toetus piiriülesele uurivale ajakirjandusele;”
6. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopa Parlamendi töös
„kutsub vastutavaid teenistusi üles jätkama tööd töö- ja eraelu tasakaalu edendavate erimeetmetega;”
2.osa:
„peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi ametnikest kuulub enamik naisi jätkuvalt assistentide kategooriasse (AST); nõuab soolise võrdõiguslikkuse olukorda parlamendis käsitleva ja sooliselt eristatud andmetel põhineva iga-aastase analüüsi läbiviimist personali ja poliitiliste organite kõigil tasanditel, sealhulgas parlamendiliikmete assistentide hulgas, ja analüüsi tulemuste avalikustamist;”
PPE:
§ 5
1.osa:
„nõuab, et arendataks edasi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustikku, mis esindaks parlamendikomisjone ja ka parlamentidevahelisi delegatsioone, ning et see kaasataks täielikult kõigi poliitikavaldkondade soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise olukorra regulaarsesse jälgimisse; märgib vajadust parlamendiliikmete suurema ja aktiivsema osalemise järele võrgustikus”
2.osa:
„ning nõuab asendusliikmete lisamist võrgustikku, et suurendada osalemist, nagu see toimub komisjonide ja delegatsioonide puhul;”
§ 10
1.osa:
„märgib, et soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm vastutab parlamendis võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise tegevuskava vastuvõtmise ja rakendamise eest; palub, et kõrgetasemeline töörühm esitaks pädevate teenistuste toetusel tervikliku soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava,”
2.osa:
„milles osutatakse, kuidas suurendada naiste osakaalu keskastme ja tippjuhtide ametikohtadel aastaks 2020 40 %-ni;”
3.osa:
„palub personali peadirektoraadil ja fraktsioonidel kaaluda võimalust esitada vabale üksuse juhi ametikohale nii naise kui ka mehe kandidatuur;”
§ 13
1.osa:
Kogu tekst, v.a „palub fraktsioonidel kaaluda iga komisjoni puhul koordineeritult alaesindatud soost liikmete nimetamist;”
2.osa:
need sõnad
§ 16
1.osa:
„rõhutab, et sooteadlik eelarvestamine planeerimise, programmitöö ja eelarvestamise kujul, mis annab panuse soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste täitmise edendamisse, on üks peamisi vaheneid, mida poliitikakujundajad kasutavad soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks;”
2.osa:
„peab kahetsusväärseks, et sooteadlik eelarvestamine on näidanud, et soolist aspekti ei võeta veel arvesse kaugeltki kõigis poliitikavaldkondades, poliitikakujundamise protsessi kõigil tasanditel ja kõigis etappides;”
3.osa:
„märgib sellega seoses, et eriti tähtis on suurendada institutsioonisisest võimekust sooteadlikuks eelarvestamiseks, et tõhustada parlamendi järelevalverolli nendes küsimustes;”
4.osa:
„märgib, et kulude ja tulude poole otsustel on väga erinev mõju naistele ja meestele, ning rõhutab, et asjaomastesse komisjonidesse kuuluvad parlamendiliikmed peaksid seda erinevat mõju eelarve koostamisel arvesse võtma; rõhutab, et sooteadlik eelarvestamine edendab vastutust ja läbipaistvust seoses parlamendi pühendumisega soolisele võrdõiguslikkusele;”
§ 29
1.osa:
„väljendab heameelt mitme parlamendikomisjonide poolt selles valdkonnas tehtud konkreetsete algatuste üle; peab kahetsusväärseks, et valdav enamus parlamendikomisjone ei ole soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava oma töö jaoks vastu võtnud ega seda arutanud; rõhutab, kui tähtis on, et pädevad organid töötaksid koos kõikide komisjonide ja delegatsioonidega, et jagada parimaid tavasid, muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku kaudu,”
2.osa:
„ning kehtestaksid selge menetluse (mis lisatakse parlamendi kodukorda) soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava vastuvõtmiseks igas komisjonis ja delegatsioonis;” soovitab igal komisjonil korraldada kord kahe aasta jooksul – soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise raporti koostamisega samal ajal – oma poliitikavaldkonnas kuulamine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise teemal;”
§ 33
1.osa:
Kogu tekst, v.a "organe de” Kogu tekst, v.a „-üksus”
2.osa:
need sõnad
§ 34
1.osa:
Kogu tekst, v.a „näiteks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise institutsioonidevahelise kõrgetasemelise töörühma loomiseks”
2.osa:
need sõnad
põhjendus E
1.osa:
„arvestades, et dokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019” kohustus komisjon jätkama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetmeid, sealhulgas hindamis- ja järelevalvetegevuse kaudu;”
2.osa:
„arvestades, et komisjon taandas strateegilise kohustuse soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks pärast 2015. aastat talituste töödokumendiks;”
põhjendus L
1.osa:
„arvestades, et suurem osa parlamendikomisjone pöörab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele üldiselt tähelepanu (nt seadusandlikus töös, töösuhetes naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga ja võrdõiguslikkuse tegevuskavade koostamisel),”
2.osa:
„kuid mõned komisjonid tunnevad selle teema vastu vähe huvi või ei tunne üldse;”
põhjendus P
1.osa:
„arvestades, et mitmeaastasele finantsraamistikule on lisatud kolme institutsiooni ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku, et mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) suhtes kohaldatavatesse iga-aastastesse eelarvemenetlustesse integreeritakse vajaduse korral sootundlikud elemendid, võttes arvesse viise, kuidas liidu üldine finantsraamistik toetab suuremat soolist võrdõiguslikkust (ja tagab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise);”
2.osa:
„arvestades, et sellest hoolimata on vaja tugevdada tegelikku pühendumist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise jätkamisele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele, sest olemasolevaid meetmeid on rakendatud vaid mõõdukalt ning konkreetselt sooküsimustele on eraldatud ebapiisavalt eelarvevahendeid;”
põhjendus T
1.osa:
„arvestades, et kõik ELi sise- ja välispoliitikameetmed tuleks kujundada nii, et need oleksid võrdselt kasulikud poisslastele ja tütarlastele ning meestele ja naistele;”
2.osa:
„ning muudele soolistele identiteetidele;”
põhjendus Z
1.osa:
„arvestades, et naiste esindatus poliitilise ja haldustasandi otsuste tegemisega seotud tähtsatel ametikohtadel, muu hulgas parlamendi fraktsioonides, on jätkuvalt väike;”
2.osa:
„arvestades, et naised juhivad enamasti neid komisjone, mis on vähem seotud vahendite eraldamise ja majanduslike otsuste tegemisega; arvestades, et parlament peab otsuste kvaliteedi parandamiseks tagama, et otsuste tegemisega seotud ametikohad on sugude vahel võrdselt jaotatud; arvestades, et mehed peavad võtma endale kohustuseks edendada soolist võrdõiguslikkust kõikides valdkondades ja kõigil tasanditel ning meessoost parlamendiliikmeid tuleb ergutada tegelema oma töös soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega;”
ECR, PPE:
§ 14
1.osa:
Kogu tekst, v.a „kordab oma üleskutset pädevale parlamendikomisjonile lisada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute esitamise tava kodukorda, võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni erirolli soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamises kui horisontaalses põhimõttes;”, „et tuua raportitesse märkimisväärne sooline mõõde” ja „rõhutab taas vajadust tiheda koostöö järele pädeva komisjoni ning juhtivate komisjonide vahel soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute ja arvamuste valdkonnas, et tagada juhtiva komisjoni raporti jaoks sisendi optimaalne ajastamine ja kavandamine;”
2.osa:
„kordab oma üleskutset pädevale parlamendikomisjonile lisada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute esitamise tava kodukorda, võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni erirolli soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamises kui horisontaalses põhimõttes;”
3.osa:
„et tuua raportitesse märkimisväärne sooline mõõde” ja „rõhutab taas vajadust tiheda koostöö järele pädeva komisjoni ning juhtivate komisjonide vahel soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute ja arvamuste valdkonnas, et tagada juhtiva komisjoni raporti jaoks sisendi optimaalne ajastamine ja kavandamine;”
§ 18
1.osa:
Kogu tekst, v.a „palub komisjonil viia uute seadusandlike ja poliitikaettepanekute puhul süsteemselt läbi soolise mõju hindamisi, lähtudes tema kinnitatud hinnangust nende mõju kohta põhiõigustele ning selleks, et tagada naiste õiguste kaitse ELi poolt;” ja „rõhutab, et sellised analüüsid ja kasutatavad andmekogumismeetodid peavad olema LGBTIQ isikute kogemuste suhtes tundlikud;”
2.osa:
„palub komisjonil viia uute seadusandlike ja poliitikaettepanekute puhul süsteemselt läbi soolise mõju hindamisi, lähtudes tema kinnitatud hinnangust nende mõju kohta põhiõigustele ning selleks, et tagada naiste õiguste kaitse ELi poolt;”
3.osa:
„rõhutab, et sellised analüüsid ja kasutatavad andmekogumismeetodid peavad olema LGBTIQ isikute kogemuste suhtes tundlikud;”
§ 26
1.osa:
„toetab täielikult soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitleva sihtotstarbelise ja korrapärase koolituse väljatöötamist, mille jaoks on eraldatud piisavad vahendid, mis on kohandatud parlamendi erivajadustele ning mõeldud parlamendi poliitikavaldkondade töötajatele, ning on seisukohal, et mahukamat koolitust tuleks pakkuda keskastme ja tippjuhtidele, eelkõige üksuste juhtidele; nõuab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitleval koolitusel saaksid osaleda parlamendiliikmed, nende assistendid ja fraktsioonide töötajad; nõuab juhtimiskoolituste korraldamist ning juhtimiskogemust andvate töökohtade pakkumist naistele;”
2.osa:
„soovitab, et koolitus hõlmaks teavet mitmekordse ja valdkondadevahelise diskrimineerimise vormide kohta; rõhutab vajadust tagada, et kõik parlamendi teenistused on teadlikud oma kohustustest soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas, teiste seas inimressursside, turvalisuse ja hoonetega tegelevad teenitused; soovitab kehtestada konkreetsed inimressursse käsitlevad suunised, millega tulemuslikult viiakse ellu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, et parandada kõikide töötajate, sh LGBTIQ isikute heaolu töökohal; v. a „et parandada kõikide töötajate, sh LGBTIQ isikute heaolu töökohal;”
3.osa:
„et parandada kõikide töötajate, sh LGBTIQ isikute heaolu töökohal;”
7. Naispagulaste ja -varjupaigataotlejate olukord ELis
„arvestades, et varjupaika taotlevatel naistel ja tütarlastel on erilised kaitsevajadused ja meestest erinevad mured”
2.osa:
„mistõttu peab kõigi varjupaigapoliitika meetmete ja varjupaigamenetluste rakendamine, sealhulgas varjupaigataotluste hindamine, olema inimeste sugu arvestav ja individuaalne;”
3.osa:
„arvestades, et vägivallaga seotud varjupaigataotlusi tuleks käsitleda nii, et naised ei langeks varjupaigaprotsessi käigus teist korda ohvriks;”
§ 6
1.osa:
Kogu tekst, v.a „tagada”
2.osa:
see sõna
§ 7
1.osa:
„on sügavalt mures teadete pärast, mille kohaselt naised ja lapsed nõustuvad ellujäämise nimel seksuaalsuhetega, et maksta ebaseaduslikult üle piiri toimetajatele ja jätkata teekonda varjupaiga taotlemiseks ELis;”
2.osa:
„rõhutab veel kord, et Euroopasse viivad ohutud ja seaduslikud marsruudid on võti selle tegelikkuse tõhusaks ärahoidmiseks;”
§ 12
1.osa:
„rõhutab, et isegi turvaliseks peetavates riikides võivad naised kannatada soolise tagakiusamise all,”
2.osa:
„kuna LGBTI-inimesed võivad samuti langeda väärkohtlemise ohvriks ning seega võib nende kaitsetaotlus olla õigustatud;”
3.osa:
„kutsub kõiki liikmesriike üles võtma vastu varjupaigamenetlusi”
4.osa:
„ning püüdma töötada välja koolitusprogramme, milles võetakse arvesse mitme tõrjutust põhjustava omadusega naiste, sealhulgas LGBTI-naiste vajadusi;”
5.osa:
„nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid võitleksid LGBTI-naiste käitumist ja omadusi puudutavate kahjulike stereotüüpidega ning kohaldaksid nende varjupaigataotluste suhtes täielikult ELi põhiõiguste hartat; rõhutab, et kõigis liikmesriikides on vaja LGBTI-inimestega arvestavaid vastuvõtukeskusi; toonitab, et LGBTI-inimeste vastane vägivald on vastuvõtukeskustes tavaline;”
§ 33
1.osa:
„rõhutab, et dokumentideta rändavatel naistel ja tütarlastel peaks olema täielik juurdepääs elementaarsetele põhiõigustele”
2.osa:
„ning tuleks arendada seadusliku rände võimalusi;”
§ 36
1.osa:
„peab tervitatavaks, et EASO on välja töötanud uue koolitusmooduli soo, soolise identiteedi ja seksuaalse sättumuse kohta;”
2.osa:
„nõuab, et EASO töösse integreeritaks täielikult soolise aspekti arvestamine ja sooteadlik eelarvestamine, luues selleks soolise võrdõiguslikkuse teabekeskused ja pidades ametlikult sidet Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga (EIGE);”
3.osa:
„nõuab päritoluriiki puudutavat teavet, mis hõlmab naiste olukorda nii seaduslikult kui ka tegelikult, sealhulgas teavet naiste tagakiusamise või sellega ähvardamise kohta valitsusväliste osalejate poolt;”
§ 39
1.osa:
Kogu tekst, v.a et „ELis lõpetataks laste kinnipidamine”
2.osa:
need sõnad
§ 50
1.osa:
„rõhutab, et on hädavajalik läbi viia sisserändajate kinnipidamiskeskustes või piiridel väidetavalt toime pandud kõigi väärkohtlemise juhtumite, sealhulgas seksuaalse kuritarvitamise ja soolise vägivalla sõltumatu uurimine”
2.osa:
„ning võimaldada ajakirjanike ja asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääs kinnipidamiskeskustele;”
§ 61
1.osa:
Kogu tekst, v.a „eriti seoses seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega,” ja „et vastuvõtvad riigid peaksid tagama”
2.osa:
„eriti seoses seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega,”
3.osa:
„et vastuvõtvad riigid peaksid tagama”
PPE:
põhjendus P
1.osa:
„arvestades, et UNHCR on teatanud vägivalla- ja kuritarvitamise juhtudest, sealhulgas seksuaalse vägivalla kasutamisest nais- ja lapspagulaste vastu kogu nende teekonna ajal”
2.osa:
„ja ka ELi ülerahvastatud vastuvõtukeskustes;”
põhjendus R
1.osa:
„arvestades, et väga tihti puuduvad vastuvõtukeskustes sobivad alad, kus sinna majutatud emad saaksid oma laste eest hoolitseda ja nende järele vaadata;”
2.osa:
„arvestades, et lisaks ei paku õigusabivõimalused piisavat toetust, mis puudutab teabe andmist ja abi pereliikmete otsimisel;”
§ 26
1.osa:
Kogu tekst, v.a „nende õigustest ja eriti”
2.osa:
need sõnad
§ 31
1.osa:
Kogu tekst, v.a „et peatada väljasaatmismenetlus ja/või”
2.osa:
need sõnad
§ 40
1.osa:
Kogu tekst, v.a „ning see ei saa mingil juhul olla õigustatud nooremate kui 18-aastaste puhul;”
2.osa:
need sõnad
§ 54
1.osa:
Kogu tekst, v.a „ja rakendama erimeetmeid, et soodustada naispagulaste ja -varjupaigataotlejate osalemist tööturul,”
2.osa:
need sõnad
§ 57
1.osa:
Kogu tekst, v.a „kvaliteetne”
2.osa:
need sõnad
PPE, ECR:
põhjendus C
1.osa:
Kogu tekst, v.a „ning lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised inimesed (LGBTI)”
2.osa:
need sõnad
§ 1
1.osa:
„on veendunud, et pagulaste hulgas olevate naiste ja tütarlaste turvalisuse ja ohutuse parandamiseks tuleb konfliktide ja tagakiusamise eest põgenejatele võimaldada ohutuid ja seaduslikke marsruute ELi saabumiseks ning inimeste sugu tuleks arvesse võtta;”
2.osa:
„rõhutab eriti, ELi ümberasustamisprogrammides peaks osalema rohkem liikmesriike; on arvamusel, et ebaseaduslikku rännet käsitlevad õigusaktid ja poliitikameetmed ei tohiks takistada juurdepääsu ELi varjupaigamenetlustele; rõhutab, et varjupaigaõigus on sätestatud ELi põhiõiguste harta artiklis 18;”, v.a „on arvamusel, et ebaseaduslikku rännet käsitlevad õigusaktid ja poliitikameetmed ei tohiks takistada juurdepääsu ELi varjupaigamenetlustele;”
3.osa:
„on arvamusel, et ebaseaduslikku rännet käsitlevad õigusaktid ja poliitikameetmed ei tohiks takistada juurdepääsu ELi varjupaigamenetlustele;”
§ 2
1.osa:
"rõhutab tungivat vajadust avada viivitamata ohutud ja seaduslikud varjupaigamarsruudid, et võidelda ebaseaduslikult üle piiri toimetajate võrgustike vastu ning anda naistele, lastele, vanemaealistele ja puudega inimestele suurem võimalus taotleda varjupaika oma elu ohtu seadmata; tunneb sügavat muret surmajuhtumite, tagasisaatmiste ja inimõiguste raskete rikkumiste pärast ELi välispiiridel;”, v.a „tagasisaatmiste”
2.osa:
„tagasisaatmiste”
3.osa:
„on seisukohal, et vastutus ning kulud ja kasu peaksid jagunema kõigi 28 liikmesriigi vahel, mitte ainult nende riikide vahel, kuhu pagulased esimesena saabuvad; peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide vahel puudub solidaarsus;”
§ 13
1.osa:
„rõhutab, et vägivalla ja diskrimineerimise soolised vormid, muu hulgas vägistamine ja seksuaalne vägivald, naiste suguelundite moonutamine, sundabielu, perevägivald, nn aukuriteod ja riigi poolt sanktsioneeritud sooline diskrimineerimine, kujutavad endast tagakiusamist”
2.osa:
„ja peaksid olema kehtivad põhjused ELis varjupaiga taotlemiseks ning see peaks kajastuma uutes soolist võrdõiguslikkust käsitlevates suunistes;”
§ 18
1.osa:
„võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku kehtestada ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri;”
2.osa:
„nõuab, et võetaks kõik vajalikud meetmed tagamaks, et see lähenemisviis oleks kooskõlas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega ning et naiste, laste ja muude kaitsetute rühmade õigusi ei kahjustataks; nõuab soolise eristamise kohaldamist; on arvamusel, et turvaliste päritoluriikide nimekiri ei tohiks tuua kaasa ebasoodsamat menetlemist nende naiste jaoks, kelle varjupaigataotluste aluseks on soolise vägivalla hirm või kogemus; rõhutab vajadust vältida kiirustavaid otsuseid, milles ei võeta nõuetekohaselt arvesse ohte ja isegi surmaohtu, millesse satuvad soolise vägivalla all kannatanud naised, kui nende taotlus tagasi lükatakse ja nad on sunnitud oma riiki tagasi pöörduma;”, v.a „on arvamusel, et turvaliste päritoluriikide nimekiri ei tohiks tuua kaasa ebasoodsamat menetlemist nende naiste jaoks, kelle varjupaigataotluste aluseks on soolise vägivalla hirm või kogemus; ”
3.osa:
„rõhutab vajadust vältida kiirustavaid otsuseid, milles ei võeta nõuetekohaselt arvesse ohte ja isegi surmaohtu, millesse satuvad soolise vägivalla all kannatanud naised, kui nende taotlus tagasi lükatakse ja nad on sunnitud oma riiki tagasi pöörduma;;”
§ 29
1.osa:
„nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid täieliku juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervisele ”
2.osa:
„ning seonduvatele õigustele”
3.osa:
„sealhulgas ohutu abordi võimaldamine,”
4.osa:
„ja eraldaksid kiiremas korras täiendavaid vahendeid tervishoiuteenuste osutamiseks;”