kogu tekst, v.a sõnad „uurida võimalusi teha kooskõlas ühises laiaulatuslikus tegevuskavas võetud kohustusega Iraaniga tuumavaldkonnas tsiviilkoostööd ning“
2.osa:
need sõnad
ALDE:
põhjendus A
1.osa:
„arvestades, et pärast Iraani tuumakokkulepet“
2.osa:
„ja sisepoliitilisi arenguid Iraanis“
3.osa:
„on avanenud võimalus viia riigis ellu reforme ja parandada riigi suhteid Euroopa Liiduga;“
§ 1
1.osa:
„arvab, et ühine laiaulatuslik tegevuskava, mida teatakse Iraani tuumakokkuleppena, oli mitmepoolse diplomaatia ja eriti Euroopa diplomaatia jaoks märkimisväärne saavutus,“
2.osa:
„mis peaks võimaldama mitte ainult ELi ja Iraani suhteid märgatavat parandada, vaid ka edendada kogu piirkonna stabiilsust;“
3.osa:
„usub, et kõik pooled vastutavad nüüd kokkuleppe range ja täieliku elluviimise tagamise eest; kiidab heaks ühiskomisjoni loomise, kuhu kuuluvad esindajad Iraanist ja E3/EL+3 riikide rühmast (Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa Föderatsioon, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid koos komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga); toetab igati liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ühise laiaulatusliku tegevuskava raames loodud ühiskomisjoni koordineerija rollis ning usub, et ühise laiaulatusliku tegevuskava range ja täielik elluviimine on jätkuvalt ülitähtis;“
§ 4
1.osa:
„peab kiiduväärseks avatust suhetes Iraaniga; juhib tähelepanu, et ELi ja Iraani suhete areng peaks toimuma käsikäes tuumakokkuleppe / ühise laiaulatusliku tegevuskava elluviimisega; tuletab meelde, et kokkuleppe tingimuste kohaselt võib selle täitmata jätmine Iraani poolt tuua kaasa sanktsioonide taaskehtestamise; ergutab uuendama ELi ja selle liikmesriikide suhteid Iraaniga, nii et pooled teeksid tihedat koostööd kahepoolsetes ja mitmepoolsetes küsimustes, et tagada piirkonnas suurem stabiilsus ja tuumakokkuleppe tõhus rakendamine;“
2.osa:
„arvab, et ELi ja Iraani suhteid tuleks arendada mitmetasandilise dialoogi kaudu, mis hõlmab poliitilisi, diplomaatilisi, majanduslikke, akadeemilisi, tehnilisi ja inimestevahelisi kontakte, millesse on kaasatud kodanikuühiskonna esindajad, vabaühendused ja inimõiguste kaitsjad; toetab ELi ja Iraani suhete avamist mõlema poole vastastikuse kasu nimel, tuginedes ühiste huvide ja erinevuste realistlikule hindamisele, et soodustada usalduse suurendamise õhkkonnas koostöö järkjärgulist laiendamist, esmajoones Iraani ja ELi elanike huvides; toetab sellega seoses Euroopa Liidu võetud kohustust uuendada suhteid Iraaniga, võttes aluseks nn nelja K (four Cs) dialoogi: dialoog, mis on ulatuselt kõikehõlmav (comprehensive), koostöövalmis (cooperative) valdkondades, kus Iraanil ja ELil on vastastikused huvid, kriitiline (critical), avatud ja avameelne valdkondades, kus Iraan ja EL on eriarvamusel, kuid püüavad leida ühise seisukoha, ning tooni poolest ja praktilisel tasandil üldiselt konstruktiivne (constructive);“
§ 7
1.osa:
„rõhutab, kui oluline on arendada vastastikuse usalduse taastamise strateegia raames ELi ja Iraani suhete parlamentaarset mõõdet;“
2.osa:
„kordab sellega seoses veel kord, et toetab Euroopa Parlamendi ja Iraani parlamendi (Majlis) vahel arutatud ettepanekut alustada terrorismivastase võitluse teemal parlamentidevahelist dialoogi, millega tunnistatakse Iraanis, Lähis-Idas ja ELis endas aset leidva radikaliseerumisega seotud ühiseid probleeme;“
3.osa:
„peab kiiduväärseks ELi ja Iraani vahelist uuendatud poliitilist dialoogi, mis hõlmab inimõigusi; julgustab arendama edaspidi inimõigustealast dialoogi, kus osaleksid kohtusüsteemi, julgeolekujõudude ja kodanikuühiskonna esindajad;“
4.osa:
„tunnistab, et kuigi mõlemal poolel esineb kahtlusi ja usaldamatust, on mitme liikmesriigi ja Iraani vahel ka pikk ajalugu ning Iraan soovib olla ELiga heades suhetes, mis pakub võimalusi vastastikusel usaldusel ja austusel põhinevateks sidemeteks; mõistab Iraani sisepoliitika keerukust ja kordab, et EL ei püüa sekkuda selle ega ühegi teise riigi sisepoliitilistesse valikutesse, vaid tahab teha koostööd, mille aluseks on rahvusvaheliste standardite ja põhimõtete vastastikune austamine; arvab, et suhteid on võimalik täiel määral normaliseerida üksnes koos ühise laiaulatusliku tegevuskava jätkuva elluviimisega korrapärase ja püsiva dialoogi kaudu ning esmatähtsaks prioriteediks peaks olema ELi ja Iraani suhete ulatuse laiendamine valdkondades, kus selle eesmärgi suhtes on jõutud ühisele kokkuleppele; arvab aga, et lõppeesmärk peab olema Iraani ja ELi vahelise partnerluse loomine;“
§ 10
1.osa:
„võtab teadmiseks Iraani väljendatud eesmärgi saavutada aastane kasvumäär 8 %; arvab, et Euroopa investeeringud on Iraani jaoks väga tähtsad, et jõuda selle eesmärgini; toonitab asjaolu, et Euroopa Liit ei takista lubatud äritegevust Iraanis ega rahvusvaheliste ettevõtjate või finantsasutuste koostööd Iraaniga, kui järgitakse kõiki kohaldatavaid õigusakte; toonitab, et Iraan peab oma majandusliku potentsiaali ärakasutamiseks astuma samme, et luua rahvusvahelisi investeeringuid soodustav läbipaistev majanduskeskkond, ning võtma korruptsioonivastaseid meetmeid kõigil tasanditel, eriti rahapesuvastase töökonna soovituste täitmisel küsimustes, mis puudutavad nt terroriorganisatsioonidele suunduvate rahavoogude peatamist;“
2.osa:
„palub ELil toetada täiel määral pingutusi, mida Iraan selles protsessis teeb, eriti toetades ELi ja Iraani vahelise kahepoolse investeerimislepingu saavutamiseks tehtavat tööd;“
§ 12
1.osa:
„märgib, et Iraan on Lähis-Idas suuruselt teine majandus, mille nominaalne SKP oli 2015. aastal hinnanguliselt 397 miljardit USA dollarit; lisaks märgib, et ELi ja Iraani kaubavahetuse maht on praegu ligikaudu 8 miljardit USA dollarit ning järgmise kahe aasta jooksul see maht eeldatavasti neljakordistub; tuletab meelde, et EL oli varem Iraani peamine kaubanduspartner, ning leiab, et liit peaks püüdma seda positsiooni taastada; toetab ELi kaubandussuhete laiendamist Iraaniga ning nõuab, et EL arendaks Iraaniga kaubandus-, rahandus- ja majandusalast koostööd, et parandada Iraani elanike elutingimusi ja tööhõivet ning kiirendada piirkondlikku arengut;“
2.osa:
„usub, et Iraaniga seotud kaubanduse ja investeeringute laiendamine võib aidata pikas perspektiivis edendada rahu ja stabiilsust piirkonnas laiemalt, kui EL otsiks võimalusi piirkondlike investeerimiskavade jaoks, näiteks energia ja transpordiühenduste valdkonnas;“
§ 14
1.osa:
„märgib, et Iraan on maailma suurim WTO-väline majandus; toetab Iraani püüdlusi ühineda WTOga; märgib, et ELi praegune mandaat Iraaniga kaubandus- ja koostöölepingu üle läbirääkimiste pidamiseks on aegunud; palub, et komisjon uuriks võimalusi, kuidas tugevdada kaubandus- ja investeerimisalaseid sidemeid, et viia Iraani olukord suuremasse kooskõlla WTO eeskirjadega ning kaitsta Euroopa investeeringuid; rõhutab, et ametlik läbirääkimisraamistik võimaldaks ELil kasutada täielikult oma mõju suurima integreeritud turu ja majandusblokina ning luua foorum arvamuste vahetuseks ja dialoogiks; kutsub ELi üles uurima võimalust, et Iraan saaks alustada uuesti ühinemisläbirääkimisi WTOga, kuna WTO liikmesus tooks kaasa Iraani majanduse edasise liberaliseerimise, mis toetaks majanduskasvu, kaasaks riigi ülemaailmsesse eeskirjadel põhinevasse süsteemi, looks mehhanismi vajalike majandusreformide toetamiseks Iraanis ning sunniks Iraani arvestama rahvusvaheliste kohustustega; kutsub komisjoni üles kasutama neid läbirääkimisi võimalusena tõugata tagant peamisi töötajate õigustega seotud reforme, tuginedes ILO põhilistele konventsioonidele;“
2.osa:
„on mures viivituse pärast Iraani WTOga ühinemisega tegeleva töörühma esimehe nimetamisel; palub komisjonil kasutada täiel määral oma mõjujõudu, et kõrvaldada viivitamata see takistus ning alustada Iraani WTOga ühinemise protsessi; usub, et ühinemisprotsessi lõpetamiseks tuleks Iraan arvata rahapesuvastase töökonna avalike teadete nimekirjast välja;“
§ 21
1.osa:
„tunneb heameelt asjaolu üle, et Iraani valitsus peab välisinvesteeringute kaasamist väga oluliseks, kuna välismaiseid otseinvesteeringuid on vaja kõikides peamistes majandussektorites; märgib, et järgmise kümne aasta jooksul on tõenäoliselt vaja investeerida taristusse üle 1 triljoni USA dollari,“
2.osa:
„mis pakub Euroopa ettevõtjatele võimalusi, sh energia-, auto- ja lennundustööstuses; tunneb heameelt, et pärast ühise laiaulatusliku tegevuskava allkirjastamist on Teherani külastanud 180 kaubandusdelegatsiooni, sh delegatsioonid 15 ELi liikmesriigist, mis on märk kasvavast huvist majandussuhete vastu Iraaniga; palub ELil ja selle liikmesriikidel uurida ekspordikrediidi garantiide kasutamist, et ergutada kaubandust, projektide rahastamist ja investeeringuid Iraanis; toetab Iraani valitsuse ning Airbusi ja Boeingi vaheliste kokkulepete edukat sõlmimist kui täiendavat usalduse suurendamise meedet pärast ühise laiaulatusliku tegevuskava vastuvõtmist;“
§ 22
1.osa:
„märgib, et Iraanile kuuluvad maailma suuruselt teised maagaasivarud ja maailma suuruselt neljandad naftavarud; usub, et energiakoostöö võib etendada märkimisväärset rolli energia tarneallikate mitmekesistamisel ELis ja vähendada liikmesriikide energiasõltuvust üksikutest tarnijatest, aidates seeläbi kaasa ELi energiajulgeolekule;“
2.osa:
„arvab, et majandussanktsioonide kaotamine võib vabastada märkimisväärsed summad suunamiseks nafta- ja gaasitööstusesse ning muudesse majandussektoritesse, kus oleks kasu investeeringutest ja juurdepääsust uuele tehnoloogiale; kutsub Euroopa ettevõtjaid üles investeerima Iraani energiasektorisse; kutsub eeskätt üles andma ELi toetust veeldatud maagaasi tehnoloogia arendamiseks Iraanis; usub, et Iraani suunatavad investeeringud peavad olema täielikult kooskõlas ELi võetud pikaajaliste CO2-heite vähendamise kohustustega;“
§ 30
1.osa:
„tunnistab, et Iraani noor (hinnanguliselt üle 60 % elanikest on alla 30-aastased), haritud ja tehnoloogiat tundev elanikkond ja selle ühiskonna dünaamilisus võivad anda konkreetseid võimalusi edendada inimestevahelisi kontakte ELiga, mille aluseks on vastastikkuse ja mõlemapoolse austuse põhimõtted; arvab, et noortevahetuse programmid on üks kõige edukamaid tegevusi, mille abil lähendada ühiskondi ja kultuure; peab seetõttu kiiduväärseks Iraanist Euroopa ülikoolidesse tulevate Erasmus Munduse programmi üliõpilaste arvu suurenemist, mis annab võimaluse võidelda väärarvamuste ja stereotüüpide vastu; nõuab, et üliõpilaste ja teadlaste vahetuste, sh ülikoolide koostöö kaudu tehtaks hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas suuremat koostööd, sh keskkonna-, taastuvenergia, õiguse, inimõiguste ning hea valitsemistava valdkondades;“
2.osa:
„palub komisjonil suurendada Erasmus Munduse programmi Iraanist pärit üliõpilastele mõeldud eelarvet; peab kiiduväärseks hiljuti Teherani ülikoolis toimunud töötubasid, mille eesmärk oli parandada teadlikkust võimalikust kasust, mida võib Iraani ülikoolidele pakkuda osalemine programmis „Horisont 2020“; palub Iraani valitsusel nimetada ametisse programmi „Horisont 2020“ riiklik koordineerija, kes annab Iraani ülikoolidele tehnilist abi ja nõu taotluste esitamise kohta programmi „Horisont 2020“ projektides osalemiseks; palub, et komisjon uuriks võimalust veelgi lihtsustada Iraani akadeemilistel ja teadustöötajatel Euroopa ülikoolides õppimist ja koolituste läbimist; nõuab ELi programmi loomist eesmärgiga tuua kokku Iraani, Pärsia lahe koostöönõukogu riikide ning Euroopa teadlased ja üliõpilased, et uurida Euroopa piirkondlikust integratsioonist saadud õppetunde ja kogemusi;“
§ 33
1.osa:
„arvab, et tuumakokkulepe annab võimaluse teha koostööd piirkonna julgeolekukriisi lahendamiseks; arvab, et Iraan saab täita ja peaks täitma piirkonnas stabiliseerivat rolli;“
2.osa:
„arvab, et kogu piirkond võiks saada kasu suhete normaliseerimisest Iraaniga; on arvamusel, et Iraani staatus selle piirkonna olulise osalejana peaks viima selleni, et riigil oleks piirkonnas stabiliseeriv roll; rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine, mille ettepanek esitati 18. novembril 2015, näeb ette kavad ELi naabruses asuvate partnerriikide kolmandatest riikidest naabrite kaasamiseks laiendatud koostöö raamistikes; nõuab seetõttu tungivalt temaatiliste raamistike loomist koostöö pakkumiseks liidu, lõunanaabruse partnerriikide ja oluliste piirkondlike osalejate (nagu Iraan) vahel sellistes piirkondlikes küsimustes nagu julgeolek, energia ja pagulasvoogude haldamine;“
§ 37
1.osa:
„tunnustab Iraani valmisolekut toetada praegusi pingutusi stabiilsuse saavutamiseks Iraagis, nõuab tungivalt, et Iraan annaks sisulise panuse usulahkudevahelise vägivalla lõpetamiseks, ning nõuab täiendavaid pingutusi eesmärgiga koondada kõik riigis tegutsevad relvarühmitused Iraagi valitsuse võimu alla, et kõiki huvisid arvestada;“
2.osa:
„rõhutab, et ELil ja Iraanil on ühised vaenlased ISISe/Daeshi, Al-Qaida, Al-Nusra ja muude sarnaste ÜRO Julgeolekunõukogu poolt terroriorganisatsioonideks nimetatud rühmituste näol, kes on saanud innustust islami äärmuslikust väärtõlgendusest;“
3.osa:
„tunnustab Iraani panust võitluses ISISe/Daeshi vastu, sh selle varajast toetust Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele Arbīlis, ning tunnustab riigi otsustavat panust Iraagis, tänu millele peatati ISISe/Daeshi edasiliikumine ning saadi tagasi džihadistide terrorismi mõju all olnud territooriumid;“
4.osa:
„tunneb aga muret korduvate teadete pärast Al-Qaida liikmete vabastamise kohta; võtab teadmiseks Iraani ja Austraalia vahelise kokkuleppe jagada luureteavet ISISe/Daeshi vastase võitluse kohta;“
§ 39
1.osa:
„arvab, et Iraani revolutsiooniline pärand ja selle kui islamiriigi põhiseadus ning suured erinevused Iraani ja ELi poliitiliste ja institutsiooniliste süsteemide vahel ei tohi takistada avatust ning avameelset ja otsekohest dialoogi ning ühiste seisukohtade leidmist demokraatia, õigusriigi ja inimõigustega seotud küsimustes; kutsub Iraani Islamivabariiki üles laiendama võimalusi poliitiliseks pluralismiks; rõhutab, et Majlis on reformi- ja Euroopa-meelne, ning usub, et 2016. aasta veebruaris toimunud parlamendi- ja ekspertide kogu valimiste tulemused kajastavad Iraani rahva tahet, annavad võimaluse ulatuslikumaks suhtlemiseks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega, mis peaks viima konstruktiivsete suheteni, ning annavad võimaluse sisemisteks majanduslikeks, poliitilisteks ja sotsiaalseteks reformideks;“
2.osa:
„nõuab, et Iraan lubaks rahvusvahelistele standarditele vastavaid täiesti vabu ja õiglaseid valimisi;“
§ 44
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „Euroopa välisteenistust ja komisjoni“ ning „toetama“
2.osa:
need sõnad
GUE/NGL:
§ 34
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „Hezbollahi sõjalise tiiva ja“
2.osa:
need sõnad
13. Korruptsioonivastane võitlus ja CRIM-erikomisjoni resolutsiooni järelmeetmed
kogu tekst, v.a sõnad „kuuluvuskuritegude (st kuritegelikku ühendusse kuulumise) vastu … kuritegeliku ühenduse raames; kordab, et selle poliitikatsükli prioriteetide hulka“ ning „peab kuuluma“
2.osa:
need sõnad
§ 18, punkt a
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ja korruptsioonikuriteo“
2.osa:
need sõnad
§ 71
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „rändajate“
2.osa:
need sõnad
ECR, GUE/NGL:
§ 27, punkt b
1.osa:
„külmutatud ja konfiskeeritud vara haldamise“
2.osa:
„ja sotsiaalsetel eesmärkidel taaskasutamise edendamine, et maksta hüvitist ohvrite perekondadele ja ettevõtetele, kes on langenud liigkasuvõtmise ja väljapressimise ohvriks;“
Verts/ALE GUE/NGL
§ 73
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „kuna pagulaste voog Euroopasse jätkub“
kogu tekst, v.a sõnad „eelkõige oma territooriumil“
2.osa:
need sõnad
§ 9
1.osa:
„kutsub riike üles tunnustama varjupaiga ja rändega seotud kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, ja võtma vastu siseriiklikke seadusi, mis on nende kohustuste tulemuslikuks täitmiseks vajalikud, nähes muu hulgas ette võimaluse taotleda rahvusvahelist kaitset;“
2.osa:
„nõuab, et seadustes võetaks arvesse rändajatele osaks saava tagakiusamise ja diskrimineerimise raskust ja olemust;“
§ 24
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „seaduslike rändekanalite puudumisest“
2.osa:
need sõnad
§ 29
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „seksuaal- ja reproduktiiv-“
2.osa:
need sõnad
§ 32
1.osa:
„juhib tähelepanu sellele, et vastuvõtva riigi keele õppimine võib oluliselt parandada rändajate elukvaliteeti ja nende majanduslikku ja kultuurilist sõltumatust ning see hõlbustab nende juurdepääsu teabele oma õiguste kohta vastuvõtvas riigis; leiab, et vastuvõtva riigi ametiasutused peavad tagama keeleõppe;“
2.osa:
„soovitab, et rändajad oleksid seotud kõikide sotsiaalsete ja poliitiliste otsuste tegemise protsessidega;“
§ 35
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „saama lepingu neile mõistetavas keeles ja“
2.osa:
need sõnad
§ 57
1.osa:
„kutsub riike üles ratifitseerima kõik inimõigustealased rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid ning rakendama rändajate õigustega seotud standardeid, mis on sätestatud erinevates õiguslikes vahendites, sealhulgas peamised inimõigustega seotud rahvusvahelised õigusaktid ja teised vahendid, milles käsitletakse rändeküsimusi, näiteks ÜRO 1951. aasta pagulasi käsitlev konventsioon ja selle protokollid ning rahvusvaheline konventsioon kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta;“
2.osa:
„leiab sellega seoses, et viimatinimetatud konventsiooni ratifitseerimata jätmine ELi liikmesriikide poolt kahjustab liidu poliitikat seoses inimõigustega liidus, aga ka inimõiguste jagamatust käsitlevate lubaduste täitmist;“
§ 62
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „rändajate ja pagulaste õigused oleksid“ ning „eraldi päevakorrapunktiks“
2.osa:
need sõnad
§ 68
1.osa:
„tunnustab kodanikuühiskonna rolli ja panust poliitilise dialoogi raames;“
2.osa:
„rõhutab, et oluline on konsulteerida liidu kogu välispoliitilises tegevuses ka kodanikuühiskonnaga, pöörates eritähelepanu täielikule osalusele, läbipaistvusele ning teabe asjakohasele levitamisele rändega seotud suundumuste ja menetluste kohta; tuletab meelde vajadust suurendada naisorganisatsioonide osalust konfliktide lahendamisel otsuste tegemise tasemel ning naissoost pagulaste, ümberasustatud isikute ja rändajate vajadust osaleda sobival määral neid puudutavates otsustes;“
3.osa:
„kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tugevdama kolmandates riikides inimõigustega tegelevate institutsioonide suutlikkust, et nad saaksid teha suuremaid jõupingutusi rändajate õiguste kaitsmisel ning võidelda rändajate vastu suunatud ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise ja vihakõne vastu, nagu on ette nähtud 32 ombudsmani ja inimõigustega tegeleva riikliku institutsiooni poolt vastu võetud Belgradi deklaratsioonis;“
§ 76
1.osa:
„peab kiiduväärseks rände teema integreerimist säästva arengu eesmärkide hulka (eelkõige kümnendasse eesmärki), milles sätestatakse ülemaailmse arengupoliitika raamistik aastani 2030; tuletab meelde, et riigid on võtnud kohustuse teha rahvusvahelisel tasandil koostööd, et „tagada turvaline, korrakohane ja seaduslik ränne, mille puhul on tagatud inimõiguste igakülgne austamine ja rändajate inimväärne kohtlemine, vaatamata sellele, milline on rändajate, pagulaste ja ümberasustatud isikute rändestaatus“; märgib, et sundränne ei ole mitte üksnes humanitaarküsimus, vaid ka arenguprobleem, mistõttu tuleks humanitaarabi ja arengu valdkonna toimijate tegevust paremini kooskõlastada;“
2.osa:
„on arvamusel, et säästva arengu eesmärgid pakuvad varjupaiga- ja rändepoliitikas võimalust tõhustada õigustepõhist lähenemisviisi ja kehtestada arengustrateegiates rändesuunised; kutsub rahvusvahelist üldsust üles võtma vastu mõõdetavad näitajad rände aspekti käsitlevate säästva arengu eesmärkide kohta ning koguda ja avaldada liigendatud andmeid rändajate juurdepääsu kohta inimväärsele tööle, tervishoiuteenustele ja haridusele, eelkõige arengumaadest sihtriikides, et parandada rände juhtimist;“
ALDE:
§ 75
1.osa:
„nõuab vaesunud riikide võlakoorma kergendamist, et aidata neil töötada välja riiklik poliitika, millega tagada inimõiguste austamine;“
2.osa:
„toonitab, et jätkusuutlikke võla tasumise lahendusi, sealhulgas vastutustundliku laenuandmise ja -võtmise strateegiaid tuleb toetada riigivõla restruktureerimisprotsesside mitmepoolse õigusraamistiku abil, et kergendada võlakoormat ja vältida üle jõu käiva võlakoorma tekkimist, eesmärgiga luua tingimused inimõiguste kaitsmiseks pikas perspektiivis;“
§ 81
1.osa:
„rõhutab, et kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetes tuleb abi koondada rännet põhjustavate sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste kriiside lahendamiseks,“
2.osa:
„mis aitaks tõkestada Euroopa Liidu piiride poole suunduvat rändevoogu;“
GUE/NGL:
põhjendus H
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „tõhusaid mehhanisme välismaalaste riiki sisenemise ja riigist väljumise jälgimiseks ja kontrollimiseks ning“
2.osa:
need sõnad
põhjendus AD
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „nii rändajatelt, kes peavad olema valmis kohanema vastuvõtva riigi ühiskonnaga, loobumata tingimata oma kultuurilisest identiteedist, kui ka“
2.osa:
need sõnad
§ 41
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „koos Ameerika Ühendriikide ja teiste rahvusvaheliste partneritega kooskõlastatud“
2.osa:
need sõnad
§ 88
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ning toetab ELi välispiiride haldamise tugevdamist“
2.osa:
need sõnad
Verts/ALE GUE/NGL
§ 89
1.osa:
„rõhutab, et rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine on seotud inimkaubandusega ning see on inimõiguste raske rikkumine;“ v.a sõnad „rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine on seotud“ ja „ning“
2.osa:
„rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine on seotud“ ja „ning“
3.osa:
„tuletab meelde, et sellised operatsioonid nagu EUNAVFOR MED Sophia aitavad tõhusalt võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu; kutsub liitu üles selliseid operatsioone jätkama ja hoogustama;“
15. Juriidilise isiku vastutus inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides
„kiidab heaks komisjoni teenistuste mittesiduvad erasektorile suunatud algatused vastutustundlikuks tarneahela haldamiseks,“
2.osa:
„kuid rõhutab, et mittesiduvatest erasektori algatustest üksi ei piisa; nõuab, et kiiresti kehtestataks siduvad ja jõustatavad eeskirjad, nendega seotud karistused ja sõltumatud seiremehhanismid;“
§ 31
1.osa:
„kutsub komisjoni kiiresti esitama seadusandliku ettepaneku kahesuguse kasutusega kauba ekspordikontrolli kohta,“
2.osa:
„kuna Euroopa ettevõtete toodetud tehnoloogiat kasutatakse siiani inimõiguste rikkumiseks kõikjal maailmas;“
16. Veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia
kogu tekst, v.a sõnad „dekarboniseerimisse, majanduse pikaajalisse jätkusuutlikkuse“
2.osa:
need sõnad
§ 18
1.osa:
„rõhutab, et see strateegia peaks hõlmama ka veeldatud maagaasi kasutamist alternatiivina gaasi jaotus- ja ülekandetaristu rajamisele piirkondades, kus see ei ole praegu kulutõhus;“
2.osa:
„märgib, et väikesed veeldatud maagaasi rajatised võivad moodustada optimaalse taristu maagaasi laiemaks kasutamiseks, muu hulgas soojuse tootmiseks ja seega nn madala korstna heite (nn low-stack emissions) vähendamiseks piirkondades, kus gaasitaristusse investeerimine ei ole kasumlik;“
§ 29
1.osa:
„märgib, et kulutõhusate ja keskkonda säästvate lahenduste leidmine peaks olema peamine põhimõte ELi ja piirkondliku optimaalse olukorra saavutamisel,“
2.osa:
„ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja nende reguleerivaid asutusi üles eraldama olemasolevad piiratud vahendid kriitilise tähtsusega taristu arendamiseks, et meelitada ligi erainvesteeringuid veeldatud maagaasi taristu ja võrkudevaheliste ühenduste jaoks;“
§ 57
1.osa:
„rõhutab, et veeldatud maagaasi torustike projekteerimisel, ehitamisel ning kasutamisel, samuti gaasivarude ja allikate kasutamisel tuleb järgida kõrgeimaid keskkonnanorme, samuti austada rahvusvahelisi töötervishoiu ja tööohutuse standardeid; rõhutab, et on vaja suurendada teadlikkust imporditud veeldatud maagaasi keskkonna-, kliima- ja sotsiaalsetest mõjudest; kordab, et on vaja kaasata kohalikke kogukondi ja tugineda realistlikele hinnangutele tarbimise kohta ning ehituste puhul uute infrastruktuuride kavandamise kohta; rõhutab, et üleminek veeldatud maagaasile võib teha lõpu meretranspordi sõltuvusele söest;“
2.osa:
„kutsub ELi üles andma Euroopa projektidele sel eesmärgil rahalist toetust;“
§ 59
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna „CO2“
2.osa:
see sõna
§ 60
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) täieliku rakendamise, sealhulgas veeldatud maagaasi tanklate rajamise piki üleeuroopalise transpordivõrgu koridore ning mere- ja siseveesadamates, asendades rohkem saastavad tavakütused; rõhutab sellega seoses siiski“
2.osa:
need sõnad
§ 61
1.osa:
„peab vajalikuks arendada mereteid, eelkõige Assoori saarestikus, mis tänu oma geograafilisele asendile võiks olla veeldatud maagaasi Atlandi-üleste marsruutide puhul peamine tankimiskoht; nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks sel eesmärgil Euroopa projektide toetuseks vahendeid;“
2.osa:
„nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks sel eesmärgil Euroopa projektide toetuseks vahendeid;“
§ 68
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „võib aidata kaasa nii kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele kui ka“
2.osa:
need sõnad
S&D:
§ 27
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna „tähtsustamist“
2.osa:
see sõna
§ 39
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „rõhutab, et see ei tohiks panna sektorile lisakohustusi;“
2.osa:
need sõnad
§ 40
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna „alaliselt“
2.osa:
see sõna
EFDD:
§ 25
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „usub, et selline vabatahtlikkusel põhinev piirkondlik koostöö on väga tõhus, ja tervitab komisjoni vahendajarolli selle korraldamisel;“
2.osa:
need sõnad
ENF:
§ 3
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „riiklike energiapoliitikate parem kooskõlastamine, ühtse energiaturuga tõelise energialiidu loomine ja ühine energiapoliitika, samuti“ ja „on sellega seoses veendunud, et energiapoliitika edasine ühtlustamine peaks toimuma liikmesriikide huvides ning kooskõlas ELi sihtide, rahvusvaheliste kohustuste ja deklareeritud eesmärkidega ega tohiks kahjustada liikmesriikide või nende kodanike huve; toetab tegevust ELi ühise seisukoha kujundamiseks mitmepoolsetes energiavaldkonna institutsioonides ja raamistikes;“
2.osa:
need sõnad
§ 10
1.osa:
„rõhutab vajadust muuta ELi gaasivõrk mitmekesisemaks ja paindlikumaks,“
2.osa:
„mis aitab kaasa energialiidu peamise eesmärgi saavutamisele – tagada turvaline, vastupidav ja konkurentsipõhine varustamine gaasiga; palub komisjonil koostada strateegia, mille eesmärk on vähendada pikas perspektiivis ELi gaasisõltuvust ja mis peegeldab ELi kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega,“
3.osa:
„ning rõhutab sellega seoses, et energiatõhususe käsitlemine nn esimese põhimõttena ning fossiilkütuste toetuste järkjärguline kaotamine vähendaks märkimisväärselt ELi sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest;“
§ 30
1.osa:
„on mures tõsiasja pärast, et gaasiimport Venemaalt oli 2015. aastal 7 % suurem kui 2014. aastal, ning et 41 % 2015. aastal ELi imporditud gaasist pärines Venemaalt;“
2.osa:
„juhib tähelepanu sellele, et sõltuvuse vähendamiseks Venemaa gaasist on veeldatud maagaas ja gaasi hoiustamine äärmiselt tähtsad, nagu ka suurem energiatõhusus ja taastuvenergia kasutuselevõtmine;“ v.a sõnad „äärmiselt“ ja „sõltuvuse vähendamiseks Venemaa gaasist“
3.osa:
need sõnad
§ 32
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „Euroopa huvidele vastupidiselt“
2.osa:
need sõnad
§ 46
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja“ ja „eesmärgiga edendada eeskirjadel põhinevat, läbipaistvat ja hästitoimivat ülemaailmset gaasiturgu;“
2.osa:
need sõnad
Verts/ALE, ENF:
§ 24
1.osa:
„rõhutab, et Ukraina hoiustamisvõimsuse ulatuslikum kasutamine on võimalik vaid siis, kui Ukrainas tagatakse nõuetekohane ja stabiilne äri- ja õigusraamistik ja tarnetaristu terviklikkus ning kui on olemas sobival tasemel gaasivõrkude omavaheline ühendus, et energia saaks ilma füüsiliste tõketeta vabalt üle piiride liikuda; rõhutab samuti, et kui Ukraina gaasist sõltuv tööstussektor lühikeses perspektiivis taastub,“
2.osa:
„tuleb importida täiendavaid gaasivarusid;“
3.osa:
„on seisukohal, et“
4.osa
„et EL peaks toetama Ukrainat üleminekul Venemaa maagaasist sõltuvuselt“
5.osa:
„veeldatud maagaasile;“
Verts/ALE, S&D:
§ 66
1.osa:
„kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama soodustusi veeldatud maagaasi veoks raudteel, kuna see vähendab ühelt poolt maanteetransporti ja teiselt poolt aitab kaasa sellise kütuse keskkonnasõbralikule ja ohutule veole,“
2.osa:
„mis on jätkusuutlik ja milles on vähe saasteaineid;“ v.a sõnad „mis on jätkusuutlik ja“