vastutava komisjoni muudatusettepanekud – hääletus plokkide kaupa
1–58 62–102
komisjon
↓
artikkel 10, § 1
103VO
komisjon
↓
106
EFDD
NH
↓
59
komisjon
↓
artikkel 10, pärast § 1
107
EFDD
NH
↓
103VO
komisjon
↓
60
komisjon
↓
108
EFDD
NH
↓
103VO
komisjon
↓
61
komisjon
↓
hääletus: komisjoni ettepanek
NH
↓
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
EFDD:
muudatusettepanekud 106, 107, 108
Mitmesugust:
Muudatusettepanekud 109–111 tühistati.
* Fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid võib teha ettepaneku panna seadusandliku akti eelnõu muudatusettepanekud hääletusele. Parlament paneb võimaliku ettepaneku hääletusele (kodukorra artikli 59 lõiked 3 ja 4).
3. Aktsionäride pikaajaline kaasamine ja ühingujuhtimise aruanne ***I
muudatusettepanek 107VO, artikkel 5, lõige 3, artikkel 6, lõige 3, I lisa, II osa, A-klass, § 7 I lisa, II osa, A-klass, § 8
ALDE:
muudatusettepanek 107VO: põhjendus 14, artikkel 5, § 3, artikkel 5b komisjoni ettepanek: põhjendus 12 ja artikkel 6, § 3 (muudatusettepanek 63)
Mitmesugust: Muudatusettepanekud 111, 112, 132, 134, 135 võeti tagasi.
* Fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid võib teha ettepaneku panna seadusandliku akti eelnõu muudatusettepanekud hääletusele. Parlament paneb võimaliku ettepaneku hääletusele (kodukorra artikli 59 lõiked 3 ja 4).
5. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid, patarei- ja akujäätmed ning elektroonikaromud ***I
vastutava komisjoni muudatusettepanekud – hääletus plokkide kaupa
1–10 12–19 21–24 27–32
komisjon
+
vastutava komisjoni muudatusettepanekud – eraldi hääletus
11
komisjon
osa
1
+
2
+
20
komisjon
eraldi
+
25
komisjon
eraldi
+
26
komisjon
eraldi/EH
-
214, 479, 2
33
komisjon
eraldi
+
hääletus: komisjoni ettepanek
NH
+
624, 67, 6
Taotlused eraldi hääletuseks:
PPE:
muudatusettepanek 26
ENF:
muudatusettepanekud 20, 25, 33
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
ENF:
muudatusettepanek 11
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „tuleb keskenduda sellele, et jäätmesaadetiste vedamine oleks kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktide põhimõtete ja nõuetega, eelkõige läheduse põhimõtte, taaskasutamise prioriteedi ja sõltumatusega“ ja „Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid jäätmete ebaseadusliku vedamise ärahoidmiseks.“
kogu tekst, v.a sõnad „d) esitab liidu ökodisaini õigusakti põhjaliku läbivaatamise tulemuse, et laiendada selle kohaldamisala nii, et see hõlmaks kõiki peamisi tooterühmi, sealhulgas muude kui energiamõjuga tooterühmi, ning lisada järk-järgult kõik asjaomased ressursitõhususe aspektid tootedisaini kohustuslike nõuete hulka ja kohandada ökomärgist käsitlevaid sätteid.“.“
2.osa:
need sõnad
ENF:
muudatusettepanek 14
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „„kaubandus- ja tööstusjäätmed““ ja „ja toidujäätmed“
2.osa:
need sõnad
muudatusettepanek 32
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ning püüdma lahutada jäätmeteket majanduskasvust“
2.osa:
need sõnad
muudatusettepanek 145
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „b) lahutada jäätmeteke majanduskasvust;“ ja „d) liidu eesmärk vähendada 2025. aastaks toidujäätmeid 30 % ning 2030. aastaks 50 % (võrreldes 2014. aasta tasemega);“
2.osa:
need sõnad
muudatusettepanek 146
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „vähendatakse kõikide toidujäätmete teket;“
2.osa:
need sõnad
muudatusettepanek 198
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna „tekkekohas“
2.osa:
see sõna
muudatusettepanek 213
1.osa:
„Euroopa Keskkonnaamet avaldab iga kahe aasta tagant aruande, mis sisaldab ülevaadet edusammudest, mis on tehtud jäätmetekke vältimise programmide lõpuleviimisel ja rakendamisel, ning edusammudest iga liikmesriigi ja kogu liidu jäätmetekke vältimise programmide eesmärkide saavutamisel,“
2.osa:
„sh jäätmetekke lahutamisel majanduskasvust ja üleminekul ringmajandusele“
Verts/ALE:
muudatusettepanek 7
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „parandada taastuvenergia jaotust“
kogu tekst, v.a sõnad „või nende mis tahes kombinatsiooni jäätmejääkidest“
2.osa:
need sõnad
Verts/ALE:
muudatusettepanek 3
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „edendada taastuvenergia jaotust“
2.osa:
need sõnad
ENF:
muudatusettepanek 39
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „„tööstus- ja kaubandusjäätmed““
2.osa:
need sõnad
muudatusettepanek 40
1.osa:
„Liikmesriigid võtavad meetmeid, et vähendada pakendite keskkonnamõju ning aidata saavutada jäätmetekke vältimise eesmärke, mis on sätestatud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 9 lõikes -1. Sellised meetmed hõlmavad tootja laiendatud vastutust, nagu on määratletud artikli 8 lõike 1 kolmandas lõigus, ning korduskasutatavate pakendite kasutuselevõtu stiimuleid. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et pidevalt vähendada ringlussevõetamatute pakendite tarbimist ja ülemäärast pakendikasutust. Need meetmed ei tohi ohustada hügieeni või toidu ohutust. Lisaks võivad liikmesriigid võtta muid meetmeid, mis on ettevõtjatega ja keskkonnaorganisatsioonidega konsulteerides tarvitusele võetud ning kavandatud liikmesriikides paljude jäätmetekke vältimise algatuste koondamiseks ja kasutamiseks. Need meetmed peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega, mis on määratletud artikli 1 lõikes 1.“
2.osa:
„Liikmesriigid kasutavad asjakohaseid majandushoobasid ja muid meetmeid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist. Selliste vahendite ja meetmete hulka võivad kuuluda direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas loetletud vahendid ja meetmed.“
muudatusettepanek 57
1.osa:
kogu tekst, v.a punkt b
2.osa:
punkt b
9. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ELis 2014–2015
„arvestades, et 2015. aastal ulatus naiste tööhõive rekordilise 64,5 %-ni, kuid jäi oluliselt alla meeste tööhõive määrale, mis oli 75,6 %; arvestades, et kahetsusväärselt asuvad ja jäävad naised osalise tööajaga tööle neli korda suurema tõenäosusega kui mehed;“
2.osa:
„arvestades, et paljud töötavad noored, eriti Kreekas, Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Portugalis ja Slovakkias ei suuda vaesusest välja pääseda;“
põhjendus AD
1.osa:
„arvestades, et tingimused halvenevad teatavate naisterühmade jaoks, kes pidevalt kogevad mitmesuguste raskuste ja ohtude kuhjumist ja sagedast diskrimineerimist,“
2.osa:
„mis puudutab eelkõige puudega, ülalpeetavaid hooldavaid, vanemaealisi, vähemuste hulka kuuluvaid ja sisserändajatest naisi, naissoost põgenikke ja varjupaigataotlejaid, väljaõppeta või vähese väljaõppega naisi, soopõhise vägivalla naissoost ohvreid, LGBTI kogukonna naisliikmeid jt;“
§ 4
1.osa:
„palub, et komisjon hindaks põhjalikumalt liikmesriikides naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust kahjustava avaliku sektori kulutuste kärpimise mõju ning võtaks meetmeid sellise mõju tõkestamiseks;“
2.osa:
„mõistab karmilt hukka asjaolu, et kokkuhoiupoliitika on oluliselt aeglustanud edusamme soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel, mistõttu leiab aset naiste marginaliseerimine ühiskonnas ja töökohas;“
§ 5
1.osa:
„peab kahetsusväärseks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise puudumist strateegias „Euroopa 2020“ ja nõuab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise üldist ja tugevamat kaasamist sellesse, tegeldes samas naiste vaesuse struktuuriliste põhjustega“
2.osa:
„eelkõige riigipõhiste soovituste koostamisel Euroopa poolaasta kontekstis, ning konkreetseid poliitikasuuniseid soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, mis tuleb lisada iga-aastasele majanduskasvu analüüsile;“
§ 6
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „eelkõige vanemate naiste ja üksikemade, soopõhise vägivalla ohvriks langenud, puuetega, rändajatest, pagulastest ja varjupaigataotlejatest naiste ning vähemuste hulka kuuluvate naiste vaesuse vastu“
2.osa:
need sõnad
§ 7
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „mis hõlmaks trans- ja intersoolisi inimesi“
2.osa:
need sõnad
§ 15
1.osa:
„kutsub komisjoni üles esitama tihedas koostöös liikmesriikidega ambitsioonika ja ulatusliku seadusandlike ning mitteseadusandlike meetmete paketi töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta osana komisjoni 2017. aasta tööprogrammist, võttes arvesse välja kuulutatud Euroopa sotsiaalsete õiguste sammast“
2.osa:
„ning muu hulgas vaadates läbi rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse direktiivid ning isapuhkuse ja hoolduspuhkuse direktiivi ettepanekud ning julgustades kõigis töötajakategooriates mehi ja naisi võrdselt taolist puhkust võtma;“
§ 19
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ergutab Portugali, Madalmaid, Luksemburgi, Soomet, Itaaliat, Maltat ja Eestit täitma teist eesmärki ning palub, et Poola, Horvaatia ja Rumeenia, kes on mõlema eesmärgi täitmisest veel kaugel, tugevdaksid jõupingutusi ametliku lastehoiu pakkumise osas, et aidata töötajate töö- ja eraelu paremini tasakaalustada;“
2.osa:
need sõnad
§ 20
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „komisjon ja“ ja „Euroopa“ (NB! ET: esimene viitamine sõnale „Euroopa“)
2.osa:
„komisjon ja“
3.osa:
„Euroopa“ (NB! ET: esimene viitamine sõnale „Euroopa“)
§ 22
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ja võrdväärse töö eest“ ja „ja paluma ettevõtetel kehtestada sisemised mehhanismid palgalõhede tuvastamiseks“
kogu tekst, v.a sõnad „peab esmatähtsaks töötada ELi tasandil välja põhimõtte „võrdse tasu maksmine võrdse ja võrdväärse töö eest“ määratlus;“
2.osa:
„peab esmatähtsaks töötada ELi tasandil välja põhimõtte „võrdse tasu maksmine võrdse ja võrdväärse töö eest“ määratlus;“
§ 24
1.osa:
„mõistab hukka asjaolu, et enam kui pooltes liikmesriikides on sooline pensionilõhe kasvanud;“
2.osa:
„julgustab Küprost, Saksamaad ja Madalmaid vähendama naiste ja meeste pensionide erinevust, mis on peaaegu 50 %; kutsub Maltat, Hispaaniat, Belgiat, Iirimaad, Kreekat, Itaaliat ja Austriat üles kaotama soolist lõhet pensioniõiguste osas, kuna 11–36 % naistest nendes riikides ei saa üldse pensioni;“
§ 25
1.osa:
„tunnustab Rootsi valitsust sugupoolte võrdse esindatuse saavutamise eest ning Sloveeniat ja Prantsusmaad virtuaalse võrdsuse saavutamise eest; ergutab Ungarit, Slovakkiat ja Kreekat, kes on moodustanud valitsused ilma ühegi naise osaluseta, tagama, et naised oleksid kõikidel poliitika ja majanduslike otsuste langetamise tasanditel piisavalt esindatud;“
2.osa:
„kutsub liikmesriike üles tagama soolist võrdõiguslikkust oma valitsuste, avaliku sektori asutuste ja organite juhtivatel ametikohtadel ning valimisnimekirjades, et tagada võrdne esindatus kohalikes volikogudes, piirkondlikes ja riiklikes parlamentides ning Euroopa Parlamendis;“
3.osa:
„rõhutab, et mitmed uuringud on näidanud, et asjakohased seadusandlikud meetmed võivad tuua kaasa kiireid muutusi poliitilise sfääri soolises tasakaalus; jagab komisjoni arvamust, et kvootide tõhususe saavutamiseks peaksid nendega kaasnema õigusaktid, mis käsitlevad kandidaatide nimekirja ülesehitust ja asjakohaseid karistusi juhuks, kui neid rikutakse;“
§ 31
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „palub nõukogul kohaldada „sillaklauslit“ ja võtta vastu ühehäälne otsus, mis määratleks soolise vägivalla ühena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 osutatud kuriteovaldkondadest;“
2.osa:
need sõnad
§ 33
1.osa:
„tunneb heameelt liikmesriikide edusammude üle Istanbuli konventsiooni allkirjastamisel, mis on rahvusvahelisel tasandil esimene õiguslikult siduv vahend naistevastase vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks; nõuab tungivalt, et selle ratifitseeriksid kiiresti ka need liikmesriigid, kes seda veel teinud ei ole; väljendab heameelt seoses komisjoni 2016. aasta märtsi ettepanekuga ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga; kutsub nõukogu ja komisjoni üles kiirendama läbirääkimisi Istanbuli konventsiooni allkirjastamise ja sõlmimise üle ning toetab tingimusteta ja laiapõhjalist ühinemist selle konventsiooniga; kutsub lisaks komisjoni üles võtma kasutusele soolise vägivalla määratluse kooskõlas direktiivi 2012/29/EL sätetega ning esitama võimalikult kiiresti laiaulatusliku Euroopa strateegia soolise vägivalla tõkestamiseks ja sellega võitlemiseks,“
2.osa:
„mis peaks sisaldama ka siduvat õigusakti;“
§ 38
1.osa:
„kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid naiste ja LGBTI-inimeste kaitsmiseks töökohal ahistamise eest;“
2.osa:
„palub, et komisjon vaataks läbi kehtiva ELi raamotsuse (teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega) , et lisada sellesse seksism, eelarvamuskuriteod ja viha õhutamine seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja sootunnuste alusel;“
§ 42
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „kohe“ ja „ja vägivalda ennetava meetmena kohest soolise identiteedi tunnustamist varjupaigamenetluse kestuse ajaks“
„kordab, et naistel peab olema kontroll oma seksuaal- ja reproduktiivõiguste üle;“
2.osa:
„kutsub liikmesriike üles tagama naistele takistamatu juurdepääsu vabatahtlikule pereplaneerimisele ning kõikidele soojätkamis ja seksuaalhügieeniga seotud teenustele, sealhulgas rasestumisvastastele vahenditele“
3.osa:
„ja abordile“
4.osa
„kutsub liikmesriike ja komisjoni üles algatama meetmeid üldsuse teavitamiseks, mille eesmärk on teha naised ja mehed igakülgselt teadlikuks oma õigustest ja kohustustest seksuaal- ja reproduktiivtervise küsimustes;“
10. Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega
„võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon),“
2.osa:
„ja selle artiklit 3, milles sugupool on määratletud sotsiaalselt konstrueeritud rollide, käitumise, tegevuste või omadustena, mida antud ühiskond naistele ja meestele sobivaks peab,“
§ 23
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „avalikele tasuta“
2.osa:
need sõnad
§ 38
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna „tasuta“
2.osa:
see sõna
§ 39
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „sealhulgas hoiatavad karistused“
2.osa:
need sõnad
11. ELi vahendid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks
kogu tekst, v.a sõnad „tasustamata töö on majandusliku tõhususe oluline osa ning et“
2.osa:
need sõnad
§ 17
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna „kohustuslik“
2.osa:
see sõna
§ 35
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud teenustele“
2.osa:
need sõnad
§ 55
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „sealhulgas peaks neil olema juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele, hädaabi rasestumisvastastele vahenditele ja aborditeenusele“
2.osa:
need sõnad
§ 56
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud“ ja „näiteks vägivalla, sealhulgas seksuaalse vägivalla ohvriks langenud naistel, saatjata alaealistel ja muudel ohustatud rühmadel, sealhulgas LGBTI-inimestel“
2.osa:
„seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud“
3.osa:
„näiteks vägivalla, sealhulgas seksuaalse vägivalla ohvriks langenud naistel, saatjata alaealistel ja muudel ohustatud rühmadel, sealhulgas LGBTI-inimestel“
§ 62
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „rändajatest“ ja „ja LGBTI-inimeste“
2.osa:
„rändajatest“
3.osa:
„ja LGBTI-inimeste“
§ 69
1.osa:
„on seisukohal, et ELi tasandil 6,17 miljardi euro eraldamine praeguses mitmeaastases finantsraamistikus soolise võrdõiguslikkusega seotud strateegilise kohustuse eesmärkide saavutamiseks on vaid esimene samm“
2.osa:
„ning palub selle summa suurendamist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus;“
§ 78
1.osa:
„väljendab veel kord muret silmatorkava soolise tasakaalustamatuse pärast Euroopa Kontrollikojas, mille liikmeteks on praegu 28 meest ja ainult kolm naist (kaks vähem kui 2016. aasta alguses) – tegemist on suurima soolise lõhega ELi institutsioonides;“
2.osa:
„palub, et nõukogu esitaks nüüdsest Euroopa Parlamendile igale ametikohale määramiseks alati kaks kandidaati – nais- ja meessoost, kuni on saavutatud vastuvõetav tasakaal;“
„arvestades, et suurandmete sektor kasvab aastas 40 %, st seitse korda kiiremini kui IT turg; arvestades, et uute tehnoloogiate abil loodud suurte andmekogumite koondumine annab suurettevõtete käsutusse olulise teabe, mis tekitab kodanike, valitsuste ja erasektori asjaosaliste vahelises võimutasakaalus enneolematuid muutusi;“
2.osa:
„arvestades, et võimu koondumine suurettevõtete kätte võib soodustada monopolide teket ja kuritarvitusi ning avaldada tarbijate õigustele ja ausale turukonkurentsile kahjulikku mõju;“
3.osa:
„arvestades, et suurandmete ühendamisel tuleks üksikisiku huve ja põhiõiguste kaitset paremini kontrollida;“
põhjendus O
1.osa:
„arvestades, et andmete analüüs ja algoritmid mõjutavad kodanikele kättesaadavaks tehtavat teavet järjest rohkem;“
2.osa:
„arvestades, et kui selliseid tehnikaid valesti kasutatakse, võivad ohtu sattuda nii teabe kättesaadavuse põhiõigus kui ka meediavabadus ja pluralism; arvestades, et liikmesriikide avalik-õiguslik ringhääling on otseselt seotud iga ühiskonna demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega ja vajadusega kaitsta massiteabevahendite mitmekesisust, nagu on sätestatud Amsterdami lepingule lisatud protokollis liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta (11997D/PRO/09);“
§ 4
1.osa:
„rõhutab, et kuna inimesed ei tea suurandmete olemusest kuigi palju, võimaldab see isiklikku teavet kasutada ettenähtust erinevalt;“
2.osa:
„märgib, et haridus ja teadmised põhiõigustest on ELis ülimalt tähtsad;“
3.osa:
„nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid investeeriksid kodanike, sealhulgas laste digikirjaoskusesse ning teadlikkuse suurendamisse digitaalõigustest, eraelu puutumatusest ja andmekaitsest; toonitab, et selline haridus peaks suurendama arusaamist sellest, kuidas algoritmid ja automatiseeritud otsustusprotsessid toimivad ning kuidas neid sisuliselt tõlgendada; rõhutab lisaks, et kodanikke tuleb harida selle osas, kus ja kuidas andmevoogusid kogutakse (nt veebilehtede kammimisega (web scraping), voogandmete ühendamisega andmetega sotsiaalvõrgustikest ja ühendatud seadmetest ning selle teabe koondamisega uueks andmevooks);“
§ 16
1.osa:
„on seisukohal, et otspunktkrüpteerimist tuleks samuti julgustada“
2.osa:
„ning vajaduse korral nõuda“
3.osa:
„vastavalt vaikimisi andmekaitse põhimõttele; soovitab, et tulevastes õigusraamistikes tuleks konkreetselt keelata krüpteerimise pakkujatel, sideteenuste pakkujatel ja kõikidel teistel organisatsioonidel (tarneahela kõikidel tasanditel) võimaldada või lihtsustada nn varuväljapääse;“
§ 31
1.osa:
„hoiatab, et kuna õiguskaitseasutuste otsused ja meetmed, sh andmetöötluse ja -analüüsiga seonduvad, on olemuselt kodanike ellu ja õigustesse sekkuvad, on vaja maksimaalset ettevaatlikkust, et hoida ära ebaseaduslikku diskrimineerimist või isikute või inimrühmade eraldi välja toomist rassi, värvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, religiooni või usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varandusliku seisu, sünni, puude, vanuse, soo, sooväljenduse või soolise identiteedi, seksuaalse sättumuse, elamisõigusliku staatuse, tervise või rahvusvähemusse kuulumise alusel,“
2.osa:
„samuti isikute eraldi välja toomist mingite konkreetsete omaduste alusel;“
3.osa:
„nõuab, et nn eesliini andmekogujad ja andmeanalüüsist tuletatud luureteabe kasutajad saaksid asjakohast koolitust;“