„rõhutab, et selleks, et saavutada ühtne ja tõhus kliimamuutuste vastase võitluse käsitlus, peaks EL seadma Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise ja rakendamise tulevaste kaubanduslepingute eeltingimuseks; tuletab sellega seoses meelde oma 3. juuli 2018. aasta resolutsiooni kliimadiplomaatia kohta ning selles esitatud üleskutset komisjonile anda põhjalik hinnang selle kohta, kas olemasolevad vabakaubanduslepingud on kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohustustega;“
2.osa:
„on seisukohal, et kui ELi partner ei täida neid kohustusi, võib komisjon ELi kaubanduse liberaliseerimise kohustused asjaomaste partnerite ees ajutiselt peatada;“
S&D:
muudatusettepanek 31
1.osa:
„nõuab konkreetseid põllumajandusprogramme, et edendada ühelt poolt lühikesi tarneahelaid, õiglasi tootjahindu, stabiilset ja vastuvõetavat põllumajandustootjate sissetulekut ning teiselt poolt toetuste õiglast ümberjagamist eri riikide, tootmisviiside ja tootjate vahel, kõrvaldades praegused erinevused ja tuues kasu suurima tootmispuudujäägiga liikmesriikidele, samuti väikestele ja keskmise suurusega tootjatele,“
2.osa:
„ning ka algse põllumajandusreservi täiendamist;“
muudatusettepanek 40
1.osa:
„nõuab kultuuri toetamise programmide (nt „Loov Euroopa“) tugevdamist“
2.osa:
„ning selliste uute eelarveridade loomist, mis kaitsevad ja edendavad kultuurilist mitmekesisust, stimuleerivad kunstiloomingut ning edendavad kunsti ja kultuuri nautimist laiema üldsuse poolt;“
ALDE, S&D
muudatusettepanek 2
1.osa:
„rõhutab vajadust anda ELi 2020. aasta eelarvele ELi kodanike jaoks tegelik lisaväärtus, mis ei põhjusta liikmesriikide osamaksudele lisanduvat koormust; rõhutab vajadust vaadata kulud kohustuslikus korras läbi, et saavutada võimaluse korral kokkuhoid;“
2.osa:
„on veendunud, et riikide eelarvepuudujäägi taseme arvutamisel tuleks liikmesriikide osamaksud sellest maha arvata;“
9. Sooline tasakaal kandidaatide esitamisel majandus- ja rahandusalastele ametikohtadele ELis
Jordi Solé (fraktsioon Verts/ALE) allkirjastas samuti resolutsiooni ettepaneku RC-B8-0177/2019. Gunnar Hökmark (fraktsioon PPE) allkirjastas samuti resolutsiooni ettepaneku B8-0178/2019.
14. Kiireloomuline vajadus koostada kooskõlas rahapesuvastase direktiiviga kolmandate riikide kohta ELi must nimekiri
kogu tekst, v.a sõnad „rõhutab, et EL peab selles valdkonnas püüdlema kõrgemate eesmärkide poole; võtab samuti teadmiseks liikmesriikide seatud eesmärgid energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) raames, et võtta 2020. aastatel Euroopa energia- ja tööstussektoris kasutusele tööstuslik süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine;“
2.osa:
need sõnad
ENF:
muudatusettepanek 4
1.osa:
„rõhutab, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) ei ole alates selle loomisest 2005. aastal heitkoguseid vähendada suutnud ja süsteemi tõttu on edasi lükkunud arutelud suurte ELi tasandi kliimameetmete üle; on veendunud, et CO2-turg on puudulik süsteem, mida ei ole võimalik läbivaatamiste abil parandada, ning et turujõud ei saa kliimamuutusi peatada; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid loobuksid ELi HKSist“
2.osa:
„ja eelistaksid vahetut reguleerimist, mis on suunatud fossiilkütusetööstusele ja suurimatele saastajatele;“
muudatusettepanek 16
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „sotsiaalsesse progressi ja“ ja „suurimate saastajate õiglane panus, sh“
2.osa:
need sõnad
muudatusettepanek 20
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „kariloomade“, „ELis, alustades“ ja „eelkõige lihatarbimise märkimisväärne vähendamine“
2.osa:
need sõnad
§ 17
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna „haridusasutuste“
2.osa:
need sõnad
§ 36
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „on viimastel kümnenditel suutnud edukalt lahutada majanduskasvu kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvust ning“
2.osa:
need sõnad
§ 48
1.osa:
„tõstab esile energiamahukate tööstusharude rolli ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste pikaajalise vähendamise saavutamisel; on seisukohal, et ELi vähese CO2-heitega tööstuse juhtpositsiooni ja tööstusliku tootmise säilitamine ELis, Euroopa tööstuse konkurentsivõime kaitsmine, fossiilkütustest sõltuvuse ja fossiilkütuste muutlikest ja tõusvatest impordihindadest tulenevate riskide vähendamine ning süsinikdioksiidi lekke ohu vältimine nõuab arukaid ja sihipäraseid poliitikaraamistikke;“
2.osa:
„palub komisjonil esitada energiamahukate tööstusharude jaoks uus ja lõimitud ELi tööstuse kliimastrateegia, et toetada üleminekut konkurentsivõimelisele ja netonullheitega rasketööstusele;“
§ 60
1.osa:
„rõhutab käitumise muutumise olulist mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisel;“
2.osa:
„palub komisjonil võimalikult peatselt kaaluda poliitilisi võimalusi, sealhulgas keskkonnaga seotud maksustamist, et saavutada muutus käitumismallides; rõhutab altpoolt tulevate algatuste, näiteks linnapeade pakti tähtsust käitumismallide muutmisel;“
PPE:
§ 12
1.osa:
„väljendab heameelt kahe stsenaariumi lisamise üle, mille eesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide 2050. aastaks, ja komisjoni toetuse üle neile, ning leiab, et sajandi keskpaiga eesmärk on ainsana kooskõlas Pariisi kokkuleppe raames võetud liidu kohustustega;“
2.osa:
„peab kahetsusväärseks asjaolu, et strateegias ei kaalutud ühtegi kasvuhoonegaaside netonullheite enne 2050. aastat saavutamise stsenaariumit;“
§ 32
1.osa:
„rõhutab, et põllumajandusest saab 2050. aastaks üks peamisi ELi kasvuhoonegaaside allesjäänud heite allikaid, eelkõige metaani ja dilämmastikoksiidi heite tõttu;“
2.osa:
„rõhutab põllumajandussektori potentsiaali kliimamuutustega seotud probleemide lahendamisel, näiteks ökoloogiliste ja tehnoloogiliste uuenduste ning süsiniku sidumise kaudu mullas; nõuab sellist ühist põllumajanduspoliitikat, mis aitaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele; kutsub komisjoni üles tagama, et põllumajanduspoliitika, eelkõige ELi ja riiklikud vahendid, oleksid kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega;“
§ 35
1.osa:
„rõhutab energiatõhususe panust tarnekindlusesse, majanduse konkurentsivõimesse, keskkonnakaitsesse, energiaarvete vähendamisse ja kodude kvaliteedi parandamisse; kinnitab energiatõhususe olulist rolli ärivõimaluste ja töökohtade loomisel ning selle ülemaailmset ja piirkondlikku kasu; tuletab sellega seoses meelde energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kehtestamist energialiidu juhtimist käsitleva määruse alusel ning et seda tuleks“ (---) „täiel määral kulutõhusalt ära kasutada“
2.osa:
„kogu energiaahelas“ (---) „ning 2050. aasta netonullheite eesmärgi saavutamise stsenaariumi alusena arvesse võtta;“
§ 44
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „täielikult taastuvatest energiaallikatest“
2.osa:
need sõnad
§ 56
1.osa:
„leiab, et netonullheite saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks tuleb liidus kaasata märkimisväärselt erainvesteeringuid; on veendunud, et see nõuab pikaajalist planeerimist ning regulatiivset stabiilsust ja prognoositavust investorite jaoks ja seega ka piisavat arvessevõtmist tulevastes ELi õigusaktides; rõhutab seetõttu, et esikohale tuleks seada 2018. aasta märtsis vastu võetud kestliku rahanduse tegevuskava rakendamine“
2.osa:
„sh pankadele kehtestatud kapitalinõuete kalibreerimine ja CO2-mahukate varade usaldatavusnõuetekohane käsitlemine, kindlustusettevõtete suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded ning institutsiooniliste investorite ja varahaldurite kohustuste ajakohastamine;“
16. Soovitused ELi ja USA vaheliste läbirääkimiste alustamiseks
„nõuab, et Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid rakendaksid Nicaragua valitsuse ja inimõiguste rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes kooskõlas nõukogu 21. jaanuari 2019. aasta järeldustega ja kohalikku elanikkonda kahjustamata järkjärgult sihipäraseid ja individuaalseid sanktsioone (näiteks viisakeelud ja varade külmutamine), seni kuni riigis, nagu seda dialoogis nõutakse, on inimõigused ja põhivabadused täielikult taastatud ja neid järgitakse täiel määral;“
2.osa:
„nõuab seetõttu praegust olukorda arvestades tungivalt, et tuleb rakendada ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsieerimislepingu (millega Nicaragua on ühinenud) demokraatiaklauslit ning Nicaragua osalemine selles lepingus peatada;“
Mitmesugust
Fabio Massimo Castaldo (fraktsioon EFDD) allkirjastas samuti resolutsiooni ühisettepaneku RC-B8-0165/2019.
19. Kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja täitmise iga-aastane strateegiline aruanne
Raport: Eleni Theocharous ja Francesc Gambús (A8-0160/2019)
„kutsub komisjoni üles ühtlustama programmilist, rahastamis- ja tegevuspoliitikat, lähenemisviise ja metoodikaid ÜRO ja selle partneritega, kui see võib suurendada tõhusust ja tulemuslikkust, et parandada tõhusust mitmete ühiste prioriteetide puhul,“
2.osa:
„nagu sooline võrdõiguslikkus, reproduktiivtervis, emade, vastsündinute, laste ja noorukite tervis, kliimamuutused ja keskkond, ning võidelda ebavõrdsuse ja vaesuse vastu;“
§ 29
1.osa:
„väljendab heameelt selle üle, et kestliku arengu kohta ELis avaldati teine Eurostati seirearuanne, mis on samm edasi täieõigusliku ELi seiremehhanismi loomise suunas;“
2.osa:
„peab kahetsusväärseks, et aruandes ei hinnata ELi õigusaktide mõju kolmandatele riikidele ega seda, kui kaugel on praegused tulemused seatud eesmärkide ja sihtide saavutamisest;“
§ 32
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna: "siduva"
2.osa:
see sõna
põhjendus U
1.osa:
„arvestades, et tegevuskava 2030 järelmeetmete ja läbivaatamisprotsessil ÜROs ei ole EL alati üksmeelselt hääletanud,“
2.osa:
„eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas;“
GUE/NGL:
§ 79
1.osa:
„kahetseb seda, et mõned Pariisi kokkuleppe osalised ei ole ikka veel oma kliimaeesmärke rangemaks muutnud, vaatamata sellele, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruandes toodi välja, milline hävitav mõju on üleilmse keskmise temperatuuri tõusul 1.5°C võrra, ning kuivõrd rängemad tagajärjed on temperatuuri tõusul 2°C võrra;“
2.osa:
„väljendab heameelt saastekvootidega kauplemisel tehtava rahvusvahelise koostöö ning kolmandate riikide ja piirkondlike CO2-turgude ühendamise üle; kutsub liitu üles õhutama rajama arengumaades ja tärkava turumajandusega riikides turupõhiseid heitkoguste piiramise skeeme; märgib, et tänu tingimuste ühtlustamisele kogu maailmas aitab see piirata ülemaailmseid heitkoguseid, anda säästu, suurendada tegevustõhusust ja vähendada süsinikulekete ohtu;“