„tuletab meelde, et kliimamuutused on vaid üks paljudest inimkonna ees seisvatest probleemidest ning et kõik maailma riigid ja sidusrühmad peavad andma endast parima, et kliimamuutusi teaduslikult hinnata, et poliitikameetmed ja eriti kulutused põhineksid jälgitavatel faktidel, mitte apokalüptilistel õudusjuttudel või ebausaldusväärsetel stsenaariumidel; toonitab, et teadlased ei ole ühel meelel selles osas, kui suurel määral on kliimamuutused inimeste põhjustatud ja kui suur on looduslike põhjuste osakaal;“
2.osa:
„märgib, et temperatuur tõuseb maailmas prognoositust palju aeglasemalt ja seega ei ole praegu tegemist kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorraga;“
muudatusettepanek 16
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „et kiiresti“, „välja töötada“ ja „saavutada 2050. aastaks nullilähedased heitkogused“
2.osa:
need sõnad
§ 1
1.osa:
„kuulutab välja kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra;“
2.osa:
„kutsub komisjoni, liikmesriike ja kõiki ülemaailmseid jõude üles ning kohustub ka ise kiiresti ja sihipäraselt tegutsema, et selle ohu vastu võidelda ja see peatada, enne kui on liiga hilja;“
Volitus 4
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „võttes arvesse kõige uuemaid ja põhjalikumaid teaduslikke tõendeid kliimamuutuste kahjuliku mõju kohta, mis on esitatud“
2.osa:
need sõnad
PPE, ID:
muudatusettepanek 17
1.osa:
„tunnistab parlamendi kui institutsiooni vastutust oma CO2-jalajälje vähendamise eest; teeb ettepaneku võtta vastu oma meetmed heitkoguste vähendamiseks, muu hulgas asendades oma sõidukid heiteta sõidukitega,“
2.osa:
„ning kutsub kõiki liikmesriike üles leppima kokku Euroopa Parlamendi ühes asukohas;“
§ 2
1.osa:
„nõuab tungivalt, et uus komisjon hindaks täielikult kõigi seadusandlike ja eelarve-ettepanekute kliima- ja keskkonnamõju“, v.a sõnad „kliima- ja“
2.osa:
„kliima- ja“
3.osa:
„ning tagaks, et need ettepanekud on kõigiti kooskõlas eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5°C“
4.osa:
„ega kiirenda elurikkuse kadumist;“
8. 2019. aasta ÜRO kliimamuutuste konverents (COP25)
kogu tekst, v.a sõnad „peab siiski kahetsusväärseks, et EIP läbivaadatud energialaenupoliitika võimaldab endiselt investeerida nn vähese CO2-heitega gaaside taristusse, ilma et oleks olemas selged ja konkreetsed keskkonnakaitsemeetmed“
2.osa:
need sõnad
muudatusettepanek 10
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „2021. aastaks lõpetataks fossiilkütuste projektide toetamine ning 2020. aastaks oleks kogu tema rahastamistegevus kooskõlas Pariisi kokkuleppe põhimõtete ja eesmärkidega;“
2.osa:
need sõnad
muudatusettepanek 18=35=
1.osa:
„nõuab, et suuremal määral rahastataks alternatiivkütuste alaseid teadusuuringuid ja nende turuletoomist;“
2.osa:
„märgib, et turulepääsu ja alternatiivkütuste kasutamise stimuleerimine peaks alati olema tähtsam kui kütuse täiendav maksustamine;“
muudatusettepanek 42
1.osa:
„arvestades, et kliimamuutused mõjutavad ebaproportsionaalsel määral arengumaid, kuid samas tekitavad need rohkem CO2 kui arenenud riigid;“
2.osa:
„arvestades, et vahetegemine arenenud riikide ja arenguriikide vahel (I lisa nimetatud/I lisas nimetamata riigid) ei ole mitmepoolsete kliimameetmete puhul enam õigustatud;“
§ 77
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „2020. aastaks“
2.osa:
need sõnad
parlamendiliikmed
§ 23
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „riiklikult kindlaksmääratud panuse“, „seades kogu majandust hõlmavaks eesmärgiks vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega;“
2.osa:
need sõnad
§ 28
1.osa:
„peab vajalikuks töö jätkamist sellise usaldusväärse mudeli väljatöötamiseks, mis võimaldaks mõõta tarbimise mõju kliimamuutustele;“
2.osa:
„võtab teadmiseks komisjoni põhjaliku analüüsi järelduse, et suurema CO2-jalajäljega kaupade import vähendab ELis tootmisel tekkivate heitkoguste vähendamiseks tehtavate jõupingutuste mõju, kuid et tänu kaubandusmahu kasvule ja ekspordi suuremale CO2-tõhususele on EL siiski aidanud oluliselt vähendada heitkoguseid teistes riikides;“
§ 118
1.osa:
„on seisukohal, et kuna Euroopa Parlament peab andma rahvusvahelistele kokkulepetele oma nõusoleku ja tal on Pariisi kokkuleppe liidusisesel rakendamisel kaasseadusandjana keskne roll, peaks ta kuuluma lahutamatu osana ELi delegatsiooni;“
2.osa:
„eeldab seega, et tal on lubatud osaleda COP25 raames Madridis toimuvatel ELi koordineerimiskoosolekutel ning et talle antakse alates läbirääkimiste algusest juurdepääs kõikidele ettevalmistavatele dokumentidele;“
GUE/NGL
muudatusettepanek 53
1.osa:
„toetab ELi riiklikult kindlaksmääratud panuse ajakohastamist“
2.osa:
„on veendunud, et sellega käsikäes tuleb ELi õiguses ette näha eesmärk saavutada võimalikult ruttu, ideaalis 2040. aastaks ja hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus; kutsub teisi maailma majandusjõude üles ajakohastama oma riiklikult kindlaksmääratud panuseid, et saavutada üleilmne mõju;“
muudatusettepanek 68
1.osa:
„tuletab meelde, et 23 % ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest on pärit põllumajandusest ja 80 % raadamisest on seotud põllumajandusega üle kogu maailma; rõhutab, et maailma kasvavale elanikkonnale piisava toidu tagamiseks on vaja investeeringuid agroökoloogilisse põllumajandustootmisse ja kestlikke tootmis- ja tarbimismustreid; rõhutab, et tõhusus üksi ei ole põllumajandussektori CO2-heite vähendamise strateegiana piisav;“
2.osa:
„kutsub kõiki osalisi üles edendama aktiivselt tervislikku ja jätkusuutlikku toitumist;“
§ 21
1.osa:
„rõhutab, kui oluline on laiahaardeline ja kaasav ELi kliimapoliitika, et tegutseda usutava ja usaldusväärse partnerina üleilmsel tasandil, ja ELi üleilmse juhtpositsiooni säilitamine kliimaküsimustes;“
2.osa:
„rõhutab seetõttu, et EL peab investeerima teadusuuringutesse ja tööstuslikult kohaldatavatesse uuendustesse ning tegema neis märkimisväärseid edusamme;“
ID:
§ 1
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ning et kõik riigid ja osalised üle kogu maailma peavad tegema kõik endast oleneva, et nende vastu võidelda“
2.osa:
need sõnad
§ 14
1.osa:
„rõhutab, et riiklikult kindlaksmääratud panuste praegust taset tuleks viiekordistada, et mitte ületada 1,5 °C piiri;“
2.osa:
„rõhutab, et see ülemaailmne eesmärk on endiselt tehniliselt teostatav ning tooks kaasa mitmeid kaasnevaid hüvesid keskkonnale ja rahvatervisele;“
§ 26
1.osa:
„toonitab, et kogu kliimapoliitika elluviimisel tuleb arvesse võtta õiglase ülemineku põhimõtet ning teha tihedat koostööd kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartneritega;“
2.osa:
„on seetõttu seisukohal, et kõikides ühiskonnasektorites kliimaneutraalsuse saavutamiseks õiglasel, kaasaval ja sotsiaalkestlikul viisil on väga tähtis tagada tugevam sotsiaalne partnerlus ja kodanikuühiskonna kaasamine nii riiklikul kui ka ELi tasandil; on arvamusel, et kliimamuutuste tagajärgede leevendamiseks ja nendega kohanemiseks on hädavajalik tagada looduslähedased lahendused, ökosüsteemide taastamine ja säilitamine ning bioloogiline mitmekesisus;“
§ 45
1.osa:
„kordab, et ÜPP ei peaks enam toetama keskkonnale ja kliimale kahjulikke tegevusi,“
2.osa:
„sealhulgas turbaalade kuivendamist ja liigset veevõttu kastmiseks, samuti ei tohiks karistada selle eest, kui põllumajanduspiirkondades leidub puid;“
§ 78
1.osa:
„tervitab Montreali protokolli Kigali muudatuse jõustumist; usub, et see peaks andma ELile uue tõuke F-gaaside määruse kiireks läbivaatamiseks, et tegeleda teadaolevate puudustega, mis ohustavad ELi kliimaeesmärke, nagu ebaseaduslik kauplemine fluorosüsivesinikega (HFCd)“
2.osa:
„ja ebapiisavad meetmed väävelheksafluoriidi (SF6) kasutamise vastu;“
§ 80
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ja näidata maailmale, et tööstus ja kliimaneutraalsus ei ole kokkusobimatud“
2.osa:
need sõnad
§ 82
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ja ELi kliimaõigus“
2.osa:
need sõnad
§ 116
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „peab seetõttu veel kord kahetsusväärseks USA presidendi Donald Trumpi avaldust, milles ta väljendas kavatsust lõpetada Ameerika Ühendriikide osalemine Pariisi kokkuleppes;“
2.osa:
need sõnad
ECR:
§ 20
1.osa:
„kiidab heaks kliimameetmete alliansi (Climate Ambition Alliance) käivitamise ÜRO kliimameetmete 2019. aasta tippkohtumisel, kuhu kuulub 59 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalist, kes on teatanud kavatsusest esitada 2020. aastaks tõhustatud riiklikult kindlaksmääratud panused, nagu on ette nähtud Pariisi kokkuleppes, ning 65 osalist, sealhulgas EL, kes töötavad selle nimel, et saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide“
2.osa:
„2050. aastaks; taunib siiski asjaolu, et vaatamata Euroopa Parlamendi nõudmistele ei olnud kõik ELi liikmesriigid valmis toetama ELi riiklikult kindlaksmääratud panustega seotud eesmärkide suurendamist;“
§ 53
1.osa:
„rõhutab kliimaneutraalsele majandusele õiglase ülemineku tähtsust ning vajadust ennetava ja kaasava lähenemisviisi järele, et tagada inimestele kasu õiglasest üleminekust ning toetada kõige haavatavamaid piirkondi ja kogukondi; näeb õiglase ülemineku fondi loomist ühe vahendina, mida saab kasutada ELi tasandil, et tagada kaasav ja teadlik üleminek CO2-heite vähendamisest kõige enam mõjutatud inimestele ja piirkondadele ELis, näiteks söekaevanduspiirkonnad; tunnistab, et hüvitusfondid üksi ei taga õiglast üleminekut ning et iga üleminekupoliitika keskmes peaks olema terviklik ELi strateegia ülemineku esirinnas olevate ELi piirkondade arendamiseks ja ajakohastamiseks ning neile mõeldud toetus; on veendunud, et kliimamuutustega seotud üleminek ELis peab olema ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt kestlik; nõuab, et EL ja liikmesriigid kehtestaksid sellega seoses asjakohased poliitikameetmed ja rahastamise“
2.osa:
„mille eeltingimus on asjaomaste liikmesriikide selged, usaldusväärsed ja jõustatavad lühi- ja pikaajalised kogu majandust hõlmavad CO2-heite vähendamise kohustused, sealhulgas selliste spetsiifiliste poliitikameetmete integreerimine oma lõplikesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse, mille eesmärk on lõpetada aja jooksul järk-järgult söe kasutamine, mis on kooskõlas ELi kohustusega hoida globaalne soojenemine vastavuses Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga;“
§ 91
1.osa:
„tuletab meelde, et energiatõhususe prioriseerimine, eelkõige energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise kaudu, ning üleilmne juhtpositsioon taastuvenergia valdkonnas on ELi energialiidu kaks peamist eesmärki; rõhutab, et EL on seadnud eesmärgiks, et 2030. aastal on taastuvenergia osakaal 32 % või üle selle ja energiatõhusust on parandatud 32,5 % või üle selle;“
2.osa:
„rõhutab, et kuigi need eesmärgid toovad kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste eelnevalt prognoositust suurema vähendamise, ei ole need kooskõlas komisjoni uue ametisseastuva presidendi kavandatud 50–55 % vähendamisega ega eesmärgiga hoida ülemaailmse temperatuuri tõus alla 1,5 °C; kutsub komisjoni ja nõukogu üles määrama kindlaks täiendavad jõupingutused, mida on vaja taastuvenergia ja energiatõhususe suurendamiseks kooskõlas kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgiga; nõuab energiatõhususe meetmete ülemaailmset edendamist ja taastuvenergia õigeaegset kasutuselevõttu;“
Verts/ALE:
muudatusettepanek 25
1.osa:
„võtab teadmiseks komisjoni ametisseastuva presidendi Ursula von der Leyeni teadaande, et heitkogustega kauplemise süsteemi laiendatakse sektoritele, mis ei ole veel ELi kauplemissüsteemiga hõlmatud; ei poolda otsest lisamist ELi heitkogustega kauplemise süsteemi;“
2.osa:
„palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos mõjuhinnanguga nende sektorite jaoks eraldi mõeldud heitkogustega kauplemise süsteemi kohta; rõhutab tungivalt, et CO2-heite hinna määramise süsteem ei tohiks asendada ega nõrgendada olemasolevaid meetmeid, nagu sõiduautode ja veoautode CO2-heite normid või kliimameetmete määrus, vaid peaks täiendama olemasolevaid õigusakte, et tugevdada ELi kliimaeesmärke osana poliitikameetmete kombinatsioonist, nagu märkis ametisseastuv juhtiv asepresident Frans Timmermans Euroopa Parlamendis toimunud kuulamisel;“
PPE, Verts/ALE:
muudatusettepanek 12rev=26=
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnade „tuleb hiljemalt 2050. aastaks täielikult dekarboniseerida“ asendamine sõnadega: „jätkama oma praeguste auahnete heitkoguste vähendamise alaste eesmärkide täitmist“
2.osa:
sõnade „tuleb hiljemalt 2050. aastaks täielikult dekarboniseerida“ asendamine sõnadega: „jätkama oma praeguste auahnete heitkoguste vähendamise alaste eesmärkide täitmist“
PPE, parlamendiliikmed
§ 68
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „tuletab meelde, et laevanduse CO2 heide suureneb prognooside kohaselt 2050. aastani 50–250 %;“ „enne 2023. aastat“, „viivitamata“, „kohustuslikud“, „võimalikult kiiresti oma“, „ettepaneku ELi lisameetmete kohta“, „nagu merendussektori lisamine heitkogustega kauplemise süsteemi“
2.osa:
„tuletab meelde, et laevanduse CO2 heide suureneb prognooside kohaselt 2050. aastani 50–250 %;“
3.osa:
„enne 2023. aastat“
4.osa:
„viivitamata“
5.osa:
„kohustuslikud“
6.osa:
„võimalikult kiiresti oma“, „ettepaneku ELi lisameetmete kohta“, „nagu merendussektori lisamine heitkogustega kauplemise süsteemi“
§ 69
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ja loodussäästlike komponentidega keskkonnahoidlike laevade“
2.osa:
need sõnad
PPE, parlamendiliikmed, ID, ECR:
§ 52
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „palub seetõttu komisjonil tagada kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse tagamiseks vajalikud ELi investeeringud ning esitada vajaduse korral ühtlustatud ja siduvad eeskirjad;“ „palub komisjonil tagada, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik oleks täielikult kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja et ükski kulutus ei oleks sellega vastuolus;“ „rõhutab, kui oluline on täiendada Rohelist Kliimafondi, ning julgustab liikmesriike vähemalt kahekordistama oma panust esialgsesse ressursside mobiliseerimisse;“ „kutsub Euroopa Investeerimispanka üles kiiresti lõpetama laenude andmise fossiilkütuste projektidele, välja arvatud juhul, kui gaasi kasutatakse koos taastuvate energiaallikatega üleminekutehnoloogiana söe asendamiseks, kui puuduvad muud alternatiivid, kui on kehtestatud kaitsemeetmed seotuse efekti vältimiseks ja kui võetakse meetmeid, et tagada heitkoguste trajektoori vastavus Pariisi kokkuleppe eesmärkidele;“
2.osa:
„palub seetõttu komisjonil tagada kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse tagamiseks vajalikud ELi investeeringud ning esitada vajaduse korral ühtlustatud ja siduvad eeskirjad;“
3.osa:
„palub komisjonil tagada, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik oleks täielikult kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja et ükski kulutus ei oleks sellega vastuolus;“
4.osa:
„rõhutab, kui oluline on täiendada Rohelist Kliimafondi, ning julgustab liikmesriike vähemalt kahekordistama oma panust esialgsesse ressursside mobiliseerimisse;“
5.osa:
„kutsub Euroopa Investeerimispanka üles kiiresti lõpetama laenude andmise fossiilkütuste projektidele, välja arvatud juhul, kui gaasi kasutatakse koos taastuvate energiaallikatega üleminekutehnoloogiana söe asendamiseks,“
6.osa:
„kui puuduvad muud alternatiivid, kui on kehtestatud kaitsemeetmed seotuse efekti vältimiseks ja kui võetakse meetmeid, et tagada heitkoguste trajektoori vastavus Pariisi kokkuleppe eesmärkidele;“
PPE, Renew:
§ 58
1.osa:
„tuletab osalistele meelde vajadust eraldada piisavalt vahendeid, et muuta võetud kohustused meetmeteks ning rakendada Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid; toetab kasvavat hoogu ELi imporditavate kaupadega seotud CO2 heite maksustamist korrigeeriva mehhanismi kasutuselevõtmiseks ELi piiridel, et luua rahvusvahelises kaubanduses võrdsed tingimused ja vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist;“
2.osa:
„kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles võtma võimalikult kiiresti kasutusele CO2 õiglase ja progressiivse maksustamise süsteem;“
ID, ECR:
§ 9
1.osa:
„rõhutab, et IPCC 1,5 °C käsitlev eriaruanne kujutab endast kõige põhjalikumat ja ajakohasemat teaduslikku hinnangut kliimamuutuste leevendamise stsenaariumidele kooskõlas Pariisi kokkuleppega;“
2.osa:
„rõhutab, et selle aruande kohaselt on selleks, et hoida üleilmne temperatuuri tõus 2100. aastaks suure tõenäosusega alla 1,5 °C ilma selle ületamiseta või piiratud ületamisega, vaja saavutada kogu maailmas hiljemalt 2067. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide ning vähendada ülemaailmset kasvuhoonegaaside heitkogust 2030. aastaks maksimaalselt 27,4 gigatonni CO2-ekvivalendini aastas; „rõhutab, et neid tulemusi arvesse võttes ja kooskõlas Pariisi kokkuleppega peavad EL kui ülemaailmne liider ja teised maailma suurimad majandusjõud püüdma saavutada kasvuhoonegaaside netonullheite võimalikult kiiresti“
3.osa:
„ja hiljemalt 2050. aastaks;“
parlamendiliikmed, ID:
§ 62
1.osa:
„toonitab, et 80 % kliimamuutuste tõttu ümber asunud inimestest on naised ja lapsed“
2.osa:
„keda kliimamuutused mõjutavad üldiselt rohkem ja kes kannavad suuremat kliimamuutuste koormat kui mehed, kuigi nad ei ole samavõrra kaasatud kliimameetmeid käsitlevasse peamisesse otsustusprotsessi rõhutab seepärast, et kõigi tõrjutud sugude mõjuvõimu suurendamine ning nende täielik ja võrdne osalemine ja juhtpositsioon rahvusvahelistel foorumitel, näiteks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis, ning nende kaasatus riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes kliimameetmetes on selliste meetmete edu ja tõhususe jaoks hädavajalikud;“
3.osa:
„on arvamusel, et EL ja liikmesriigid peaksid täielikult toetama ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava rakendamist, eelkõige soolise aspekti integreerimise kaudu ELi kliima- ja arengupoliitikasse, ning peaksid edendama põlisrahvaste hulka kuuluvate naiste ja naisõiguslaste osalemist ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis;“
Mitmesugust
Muudatusettepanekud 17 ja 33 võeti tagasi.
Stéphane Séjourné ja Chrysoula Zacharopoulou (fraktsioon Renew) võtsid tagasi oma allkirja muudatusettepanekult 38.
Jadwiga Wiśniewska ja fraktsioon ECR võtsid oma toetuse resolutsiooni ettepanekule B9-0174/2019 tagasi.
9. ELi ühinemine Istanbuli konventsiooniga ja muud meetmed soolise vägivalla vastu võitlemiseks
Samira Rafaela, Martin Hojsík ja Dragoş Pîslaru (Renew fraktsioon) kirjutasid samuti alla resolutsiooni ettepanekule B9-0225/2019.
10. Venemaa Föderatsiooni hiljutised meetmed Leedu kohtunike, prokuröride ja uurijate vastu, kes osalesid Vilniuses 13. jaanuaril 1991 toimunud traagiliste sündmuste uurimises
kogu tekst, v.a sõnad „eelkõige seoses kliima-, kaubandus-, julgeoleku- ja rändeküsimustega;“
2.osa:
need sõnad
PPE, ECR:
§ 17
1.osa:
„rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus ja naiste võimestamine on arengu tõukejõud ning nõuab, et EL ja AKV riigid lisaksid lepingusse soolise võrdõiguslikkuse kui valdkondadevahelise teema;“
2.osa:
„rõhutab, kui tähtis on, et lepingu osalised pühenduksid seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste tagamisele ning rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi täielikule elluviimisele;“