8. Väärtpaberistamise üldnormid ning lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele ***I
9. Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine seoses väärtpaberistamise raamistiku kohandamisega, et toetada majanduse taaskäivitamist COVID-19 kriisile reageerimisel ***I
„on seisukohal, et kvaliteedipõhiste ja kiirete hangete tagamiseks võiks parandada kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi rakendamise teatavaid aspekte, nagu direktiivis 2014/24/EÜ sätestatud avatud hankemenetluse, innovatsioonipartnerluste või muude uute menetluste kasutamine liikmesriikides, ning ergutab liikmesriike seda direktiivi võimaluse korral järjepidevalt kohaldama;“
2.osa:
„on siiski veendunud, et kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi ja kaitseotstarbeliste toodete veo direktiivi pole praegu vaja muuta, kuna kehtiv õigusraamistik on piisav, kui seda korrektselt rakendada ning nõuetekohaselt kasutada ja jõustada;“
12. Määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamine, õigusriigi tingimuslikkuse kord
kogu tekst, v.a sõnad „ELi lepingu artikli 17 lõike 8 kohaselt“
2.osa:
need sõnad
muudatusettepanek 2
1.osa:
„on seisukohal, et sellise mehhanismi kehtestamine, mille eesmärk on näiliselt toetada demokraatiat ja õigusriiki, väljendab nendepoolset silmakirjalikkust, kes on eiranud inimeste tahet, mida on väljendatud eelkõige rahvahääletustel, ja kes on olnud põhiõiguste rikkumise taga,“
2.osa:
„näiteks need, mis tulenevad nn troika sekkumisest;“
Mitmesugust
Muudatusettepanekud 8, 9 ja 10 võeti tagasi.
13. Ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid ning kogurahvatulul põhinevate omavahendite teatavad aspektid *
Raport: José Manuel Fernandes, Valérie Hayer (A9-0048/2021)
Teema
Me nr
Esitaja
NH jne
Hääletus
NH/EH – märkused
Vastutava komisjoni muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa
„on seisukohal, et ELi vaktsineerimisstrateegia, milles seatakse hargmaiste farmaatsiaettevõtete huvid avalike huvide ja rahvatervise ees esikohale, on läbi kukkunud;“
2.osa:
„nõuab patentide tühistamist, et liikmesriikide olemasolevat tootmisvõimsust saaks kasutada vaktsiinide ulatuslikuks tootmiseks;“
3.osa:
„nõuab, et vaktsiinihankeid mitmekesistataks nii, et need hõlmaksid riike ja/või farmaatsiaettevõtteid, kes on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsiooni tunnustatud COVID-19 vaktsiinid;“
ID:
§ 2
1.osa:
„kavatseb seetõttu koostada tulevikku suunatud eelarve, mida kasutatakse majanduse taastamiseks ning mis võimaldab liidul suurendada investeeringuid ning võidelda töötuse vastu, soodustada digi- ja rohepööret, keskenduda tugevale Euroopa terviseliidule, edendada kaasavat majanduse taastamist, milles keskendutakse noorele põlvkonnale, ning tagada ELi kodanikele turvalise ja jõuka keskkonna; on seisukohal, et need prioriteedid on olulised, et“ ja „toetada taastumist ja luua alus vastupanuvõimelisemale liidule;“
2.osa:
„kooskõlas Pariisi kokkuleppega“
§ 5
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „et EL saaks olla Euroopa rohelise kokkuleppe ja digiüleminekuga seotud eesmärkide saavutamisel eestvedaja rollis;“
2.osa:
need sõnad
§ 14
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „lisa-“ ja „rõhutab lisaks, et kliimaküsimuste peavoolustamise vaimus tuleks kõigis poliitikavaldkondades teha suuremaid jõupingutusi, et saavutada kliimameetmetega seotud kulude üldeesmärk, mille kohaselt peavad need kogu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivuse jooksul moodustama vähemalt 30 % liidu kogueelarvest ja Euroopa Liidu taasterahastu kulutustest; rõhutab lisaks, et pidevat tööd tuleb teha ka selleks, et mitmeaastase finantsraamistiku alusel igal aastal tehtavatest kulutustest nähtaks 2024. aastal 7,5 % ja alates 2026. aastast 10 % ette bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks;“
2.osa:
„lisa-“
3.osa:
„rõhutab lisaks, et kliimaküsimuste peavoolustamise vaimus tuleks kõigis poliitikavaldkondades teha suuremaid jõupingutusi, et saavutada kliimameetmetega seotud kulude üldeesmärk, mille kohaselt peavad need kogu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivuse jooksul moodustama vähemalt 30 % liidu kogueelarvest ja Euroopa Liidu taasterahastu kulutustest; rõhutab lisaks, et pidevat tööd tuleb teha ka selleks, et mitmeaastase finantsraamistiku alusel igal aastal tehtavatest kulutustest nähtaks 2024. aastal 7,5 % ja alates 2026. aastast 10 % ette bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks;“
§ 26
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „kordab oma nõudmist Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia kiireks integreerimiseks Schengeni alaga;“
2.osa:
need sõnad
§ 29
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ning väärinfo levitamise kampaaniad Euroopa demokraatiate vastu, mida juhitakse kolmandatest riikidest,“
2.osa:
need sõnad
§ 32
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA) ja“
2.osa:
need sõnad
PPE:
§ 23
1.osa:
„toob esile, et COVID-19 kriisi tagajärgedel on naistele ebaproportsionaalne mõju; rõhutab, kui oluline on rakendada sooteadlikku eelarvestamist, et naised ja mehed saaksid avaliku sektori kulutustest võrdselt kasu; kutsub sellega seoses komisjoni üles kiirendama tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga mõjusa, läbipaistva ja tervikliku metoodika kasutuselevõtmist asjakohaste sooliselt tasakaalustatud kulutuste mõõtmiseks, nagu on sätestatud institutsioonidevahelises kokkuleppes, et näidata 2022. aasta eelarve huvides käegakatsutavaid tulemusi ja laiendada seda metoodikat kõigile mitmeaastase finantsraamistiku programmidele; nõuab ka ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia kiiret rakendamist; rõhutab murettekitavat ja kasvavat vastuseisu soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele ning kõigi ELi vahendite kasutuselevõtmise tähtsust selle olukorra vastu võitlemisel;“
2.osa:
„nõuab lisavahendeid, et toetada seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitset, edendamist ja üldist kättesaadavust ning toetada naissoost inimõiguste kaitsjaid;“
§ 16, 19, 36; volitused 23 ja 24; põhjendused D ja E
Taotlused osade kaupa hääletuseks
PPE:
§ 27
1.osa:
„kutsub komisjoni üles algatama kiiresti rikkumismenetlusi, et jõustada heitkoguste vähendamise kohustused, mis tulenevad õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivist;“
2.osa:
„rõhutab, et ELi meetmed heitkoguste vähendamiseks eri sektorites peavad olema selgelt suunatud sellele, et muuta need sektorid heite- ja saastevabaks; nõuab sidusat poliitilist lähenemisviisi kasvuhoonegaaside ja saasteainete heite reguleerimisele;“
Verts/ALE:
§ 19
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „näiteks meetmeid elektri ning teiste alternatiivkütuste ja -jõuallikate, nagu veeldatud maagaasi, liitiumioonakude, vesiniku, kütuseelementide ja võrgust saadava elektri kasutuselevõtu edendamiseks“
2.osa:
need sõnad
ECR:
§ 1
1.osa:
„tunnistab, et ELi puhta õhu poliitika kolm sammast on olnud edukad enamiku õhusaasteainete heitkoguste ja kontsentratsiooni vähendamisel Euroopas; toonitab, et kuigi ELi välisõhu kvaliteedi direktiividega on tõhusalt kehtestatud ühised ELi õhukvaliteedi standardid ning hõlbustatud õhukvaliteeti käsitleva teabe vahetamist, on nendega suudetud üksnes osaliselt õhusaastet vähendada ja ohjeldada selle kahjulikke mõjusid tervisele, elukvaliteedile ja keskkonnale; juhib tähelepanu asjaolule, et suur osa liikmesriike ei järgi täielikult kehtivaid õhukvaliteedi standardeid“
2.osa:
„ega ole võtnud piisavalt meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks ja ületamiste minimaalsena hoidmiseks, isegi pärast seda, kui komisjon on algatanud rikkumismenetlusi ja välisõhu kvaliteedi direktiivide järgimist on nõutud kohtu korraldustega;“
§ 10
1.osa:
„võtab teadmiseks, et liikmesriigid on loonud õhukvaliteedi järelevalvevõrgustiku, mis põhineb välisõhu kvaliteedi direktiivides määratletud ühistel kriteeriumidel ja millega on seotud üle 4 000 seirejaama ja 16 000 proovivõtukoha; juhib tähelepanu asjaolule, et proovivõtukohtade asukoha sätted hõlmavad mitut kriteeriumi ja pakuvad teatavat paindlikkust, mis võib kontrollimise keerulisemaks muuta ja tekitab sageli olukordi, kus järelevalvevõrgustikud linnades ei anna teavet selle kohta, kus esineb kõige kõrgema kontsentratsiooniga õhusaastet, mistõttu tekib oht, et piirväärtuste ületamine jääb märkamata; nõuab tungivalt, et komisjon annaks kooskõlas direktiivi 2008/50/EÜ artikliga 28 rakendusaktiga liikmesriikidele viivitamata suuniseid järelevalvevõrgustike loomise kohta;“
2.osa:
„palub, et komisjon vaataks välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamise ettepanekute raames läbi ja kehtestaks uued siduvad eeskirjad seirejaamade ja proovivõtukohtade asukoha kohta, näiteks peaks komisjonil olema võimalus nõuda täiendavate seirepunktide rajamist, kui see on õhusaaste paremaks mõõtmiseks vajalik või kehtestada mõõtejaamade minimaalne arv iga heiteallika liigi (transport, tööstus, põllumajandus või elamud) kohta;“
§ 16
1.osa:
„märgib, et COVID-19 kriis on näidanud, et motoriseeritud liikluse vähendamine ja liikuvusmustrite muutmine aitab tõhusalt vähendada linnade õhusaastet;“
2.osa:
„on seetõttu veendunud, et tuleks edendada häid tavasid, nagu ostude tegemine lähikonnas, vabatahtlik kaugtöö, elektrooniline haldus või ajastatud tööaeg;“
§ 20
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „usub, et pikaajalise linnaplaneerimise aluseks peaks olema nn15-minuti-linnad, kus kodud, töökohad, avalikud teenused ja kauplused on 15 minuti jooksul jalgsi või ühistranspordiga juurdepääsetavad;“
2.osa:
need sõnad
§ 36
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „et laiendada mõõdetavate reguleeritud saasteainete ulatust“
2.osa:
need sõnad
ID:
§ 14
1.osa:
„juhib tähelepanu, et COVID-19 pandeemia on näide sellest, kuidas inimeste ja ökosüsteemi tervis on lahutamatult seotud;“
2.osa:
„rõhutab, et uute poliitikameetmete kavandamisel tuleb võtta arvesse COVID-19 pandeemiast saadud õhusaastega seotud õppetunde;“
§ 15
1.osa:
„märgib, et pandeemia leviku tõkestamiseks võetud piiramismeetmed tõid kaasa liikluse ja tööstustegevuse ajutise järsu vähenemise ning selle tulemusena vähenesid heitkogused ja õhusaaste kogu Euroopas enneolematult, kusjuures saasteainete kontsentratsioonid jäid tunduvalt allapoole õigusaktides sätestatud piirnorme ja WHO soovitusi, mis näitab selgelt inimtegevuse mõju keskkonnale;“
2.osa:
„soovitab analüüsida kõiki meetmeid, et mõista nende mõju ning“
3.osa:
„märgib kahetsusega, et pidev pikaajaline kokkupuude õhusaastega võib suurendada hingamisteede haiguste, näiteks COVID-19 mõju; on mures, et reostus võib naasta varasemal tasemel või, mis veelgi halvem, endisega võrreldes koguni suureneda, ning hoiatab õhusaaste vähendamisele suunatud kohalike meetmete edasilükkamise või tühistamise eest; rõhutab asjaolu, et õhusaaste märkimisväärne vähendamine pikas perspektiivis tooks olulist kasu nii inimeste tervisele kui ka põllumajandusele ja looduslikele ökosüsteemidele; rõhutab seepärast, et õhusaaste vastu võitlemine peab olema ELi taastekava keskmes ning et kohustuslikud ELi õhukvaliteedinõuded ja nende tõhus jõustamine on kodanike tervise tagamiseks ja nende vastupanuvõime parandamiseks tulevastele terviseohtudele ülima tähtsusega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid seaksid oma puhta õhu poliitikas suuremaid eesmärke, sealhulgas ELi riikliku taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite sihipärase kasutamise kaudu;“
§ 29
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „põllumajanduses ja“
2.osa:
need sõnad
ECR, ID:
§ 56
1.osa:
„rõhutab, et liikmesriikide esitatud teave õhusaaste võimalike tervisemõjude kohta on napp, ebaselge ja avalikkusele raskesti ligipääsetav; märgib siiski, et välisõhu kvaliteedi direktiividest tulenevate liikmesriikide kohustuste praktilisel rakendamisel on positiivseid suundumusi seoses üldsuse teavitamisega õhukvaliteedi olukorrast; nõuab liikmesriikides ja piirkondades kõigil geograafilistel tasanditel üldsusele kättesaadava õhukvaliteedialase teabe edasist ühtlustamist, tagades samal ajal, et õhukvaliteeti puudutav reaalajas esitatav ja täpne teave on hõlpsasti kättesaadav; kutsub komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles algatama ajakohastatud teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid sellistel teemadel nagu erinevat tüüpi õhusaasteained ja nende mõju inimeste tervisele või olemasolevale õhusaastetasemele vastavas piirkonnas, sealhulgas haavatavatele rühmade suunatud teave, ning avaldama õhukvaliteeditsoonide suurimate ja vähimate edusammude edetabelid;“
2.osa:
„on veendunud, et teadlikkuse suurendamise kampaaniad õhusaaste laastava mõju kohta vastavate saasteallikate läheduses ja/või õhukvaliteedi taset näitavate kuvarite paigaldamine võiksid samuti parandada üldsuse teadlikkust ja teavitamist ning ajendada muutma käitumist ja mustreid, mis võivad aidata parandada õhukvaliteeti;“ v.a sõnad „vastavate saasteallikate läheduses ja/või õhukvaliteedi taset näitavate kuvarite paigaldamine“
3.osa:
„vastavate saasteallikate läheduses ja/või õhukvaliteedi taset näitavate kuvarite paigaldamine“
PPE, ECR:
§ 7
1.osa:
„märgib, et suurem osa komisjoni poolt seni algatatud rikkumismenetlustest on seotud piirtasemete ületamisega, mis näitab, et piirtasemed on välisõhu kvaliteedi direktiivi kõige jõustatavamad osad;“
2.osa:
„palub komisjonil teha ettepanek asendada praegu kehtivad sihtväärtused (O3, As, Cd, Ni ja BaP) piirväärtustega;“
3.osa:
„juhib tähelepanu asjaolule, et iga-aastaste standardite tõttu võib saasteainete kontsentratsiooni järsk tõus märkamata jääda, eriti PM 2.5 puhul;“
PPE, ID:
§ 26
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ja neid tugevdama“ ja „hoiatab, et enamik liikmesriike ei täida oma 2020. ja 2030. aasta heitkoguste vähendamise kohustusi vastavalt õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivile;“ ja „põllumajanduses“
2.osa:
„ja neid tugevdama“
3.osa:
„hoiatab, et enamik liikmesriike ei täida oma 2020. ja 2030. aasta heitkoguste vähendamise kohustusi vastavalt õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivile;“
4.osa:
„põllumajanduses“
PPE, ECR, ID:
§ 34
1.osa:
„märgib, et tahkekütusel põhinev elektrienergia tootmine on lähitulevikus peamine elavhõbeda õhkuheite allikas Euroopas; kiidab sellega seoses heaks vähemalt kümne ELi liikmesriigi võetud kohustuse loobuda järk-järgult söe kasutamisest;“
2.osa:
„kutsub ülejäänud liikmesriike üles vähemalt 2030. aastaks järk-järgult lõpetama söe kasutamise energiaallikana;“
kogu tekst, v.a sõnad „peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole veel algatanud rikkumismenetlusi nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud oma isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid kohustusi, ning nõuab tungivalt, et komisjon teeks seda viivitamata;“
2.osa:
need sõnad
§ 20
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „eelkõige seoses Iirimaa ja Luksemburgi andmekaitseasutuste rolliga; märgib, et need andmekaitseasutused peavad menetlema suurt arvu juhtumeid, sest paljud tehnoloogiaettevõtted on Iirimaal või Luksemburgis registreerinud oma Euroopa Liidu peakontori; on eriti mures selle pärast, et Iirimaa andmekaitseasutus lõpetab üldjuhul enamiku juhtumeid karistuse määramise asemel kokkuleppemenetlusega ning Iirimaale 2018. aastal edastatud juhtumid ei ole jõudnud isegi isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 60 lõike 3 kohase otsuse eelnõu etappi;“
2.osa:
need sõnad
§ 23
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „kutsub komisjoni üles kasutama oma volitusi sekkuda liikmesriikides, kus riigisisesed meetmed, tegevus ja otsused on isikuandmete kaitse üldmääruse mõtte, otstarbe ning sõnastusega vastuolus“
2.osa:
need sõnad
§ 24
1.osa:
„väljendab suurt muret selle pärast, et teatavate liikmesriikide ametiasutused kuritarvitavad isikuandmete kaitse üldmäärust ajakirjanike ja valitsusväliste organisatsioonide tegevuse piiramiseks;“
2.osa:
„nõustub kindlalt komisjoniga selles, et andmekaitse-eeskirjad ei tohiks kahjustada väljendus- ega teabevabaduse kasutamist, iseäranis ei tohiks luua heidutavat mõju ega tõlgendada eeskirju nii, et ajakirjanikele avaldatakse sellega survet allikate avaldamiseks; väljendab aga pettumust selle üle, et komisjon pole ikka veel valmis saanud hinnangut isikuandmete kaitse õiguse ning väljendus- ja teabevabaduse õiguse tasakaalu kohta, mis on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 85; palub komisjonil riigisiseste õigusaktide kohta koostatava hinnangu põhjendamatu viivituseta lõpule viia ja kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas rikkumismenetlusi, tagamaks, et liikmesriigid peavad isikuandmete kaitse üldmäärusest kinni, ning vähendamaks andmekaitseraamistiku ebaühtlast kohaldamist;“
§ 33
1.osa:
„kordab, et massilise jälgimise programmid, mis hõlmavad massandmete kogumist, takistavad kaitse piisavuse otsuste langetamist; nõuab tungivalt, et komisjon kohaldaks iga läbivaadatava kaitse piisavuse otsuse ning käimasolevate ja tulevaste läbirääkimiste suhtes järeldusi, milleni Euroopa Liidu Kohus jõudis kohtuasjades Schrems I, II ja Privacy International jt (2020);“
2.osa:
„tuletab meelde, et andmete edastamine, mis tugineb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 49 kohastele, konkreetsetes olukordades kohaldatavatele eranditele, peaks jääma erandlikuks; väljendab heameelt Euroopa Andmekaitsenõukogu ja andmekaitseasutuste sellekohaste suuniste üle ning palub neil tagada kooskõlas Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistega 02/2018 selliste erandite kohaldamisel ühtse tõlgendamise ja kontrolli;“
§ 41
1.osa:
„väljendab suurt muret selle pärast, et e-privaatsuse direktiivi rakendatakse liikmesriikides puudulikult, pidades silmas isikuandmete kaitse üldmäärusega tehtud muudatusi; palub komisjonil kiirendada hindamist ja algatada rikkumismenetlused nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole e-privaatsuse direktiivi nõuetekohaselt rakendanud; on väga mures selle pärast, et kuna e-privaatsuse reformi ei ole suudetud mitme aasta jooksul ellu viia, on ELi õiguskeskond killustunud, mis on halb nii ettevõtjaile kui ka kodanikele;“
2.osa:
„tuletab meelde, et e-privaatsuse määruse eesmärk on isikuandmete kaitse üldmäärust täiendada ja täpsustada ning see pidi kokku langema isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise algusega; rõhutab, et e-privaatsuse eeskirjade reformi tõttu ei tohi isikuandmete kaitse üldmääruse ega e-privaatsuse direktiiviga praegu ettenähtud kaitse väheneda; peab kahetsusväärseks, et nõukogul kulus neli aastat, kuni ta e-privaatsuse määruse ettepaneku kohta läbirääkimispositsiooni lõpuks vastu võttis, kuigi parlament võttis oma läbirääkimispositsiooni vastu juba 2017. aasta oktoobris; tuletab meelde, et 2002. ja 2009. aastast pärit e-privaatsuse eeskirju tuleb ajakohastada, et isikuandmete kaitse üldmääruse täiendamise kaudu parandada kodanike põhiõiguste kaitset ning suurendada ettevõtete õiguskindlust;“
PPE:
§ 37
1.osa:
„on seisukohal, et kuna isikuandmete kaitse üldmäärus on tehnoloogianeutraalne, on see tugev raamistik, millega reguleerida kujunemisjärgus tehnoloogiaid;“
2.osa:
„on aga seisukohal, et selliste üldisemate digiteerimisega seotud probleemide lahendamiseks, nagu monopolid ja võimu tasakaalustamatus, tuleb erireguleerimise kaudu teha lisapingutusi ning hoolikalt kaaluda isikuandmete kaitse üldmääruse seost iga uue seadusandliku algatusega, et tagada järjepidevus ja kõrvaldada õiguslikud lüngad; tuletab komisjonile meelde, et ta on kohustatud tagama, et seadusandlikud ettepanekud, mis käsitlevad nt andmehaldust, andmeseadust, digiteenuste õigusakti ja tehisintellekti, oleksid isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsedirektiiviga alati täielikult kooskõlas; on seisukohal, et kaasseadusandjate poolt institutsioonidevaheliste läbirääkimiste kaudu vastu võetud lõplikud tekstid peavad täielikult vastama andmekaitsealasele õigustikule; peab aga kahetsusväärseks, et komisjon ise ei käsitle andmekaitset seadusandlikes ettepanekutes alati järjepidevalt; rõhutab, et viide isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisele ega väljend „ilma et see piiraks isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist“ ei tähenda, et ettepanek oleks isikuandmete kaitse üldmäärusega automaatselt kooskõlas; palub, et selliste seadusandlike aktide ettepanekute puhul, mille vastuvõtmisel hakkab isikuandmete töötlemine mõjutama üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset, konsulteeriks komisjon Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga; palub ühtlasi, et komisjon püüaks ettepanekute ja soovituste koostamisel konsulteerida Euroopa Andmekaitseinspektoriga, et tagada kogu liidus andmekaitse-eeskirjade järjepidevus, ning viiks alati läbi mõjuhinnangu;“
§ 38
1.osa:
„märgib, et kuigi profiilianalüüs on isikuandmete kaitse üldmääruse artikliga 22 lubatud üksnes rangetel ja piiratud tingimustel, kasutatakse seda üha enam, sest see, kuidas üksikisikud veebis tegutsevad, annab nende psühholoogia ja eraelu kohta väga palju teavet;“
2.osa:
„märgib, et kuna profiilianalüüsi abil on võimalik kasutajate käitumist mõjutada, tuleks digitaalteenuste kasutamisega seotud isikuandmete kogumist ja töötlemist lubada ainult sellises ulatuses, mis on rangelt vajalik kasutajatele teenuse osutamiseks ja arvete esitamiseks;“
3.osa:
„palub komisjonil esitada sektorites, kus ta ei ole seda veel teinud, ettepanekud rangete sektoripõhiste andmekaitsealaste õigusaktide kohta, mis käsitlevad tundlike isikuandmete liike; nõuab, et isikuandmete töötlemisel tagataks isikuandmete kaitse üldmääruse range täitmine;“
ID:
§ 2
1.osa:
„järeldab, et kaks aastat pärast kohaldamise algust on isikuandmete kaitse üldmäärus olnud üldjoontes edukas“
2.osa:
„ja nõustub komisjoniga, et praeguses etapis ei ole vaja seda ajakohastada ega läbi vaadata;“
21. Albaaniat käsitlevad 2019.–2020. aasta aruanded
kogu tekst, v.a sõnad „ja põhjendamatute varjupaigataotluste arvu“
2.osa:
need sõnad
PPE:
§ 31
1.osa:
„märgib, et Albaania 2016.–2020. aasta LGBTI-küsimusi käsitlev riiklik tegevuskava on aegunud, ning kutsub valitsust üles töötama välja uue tegevuskava ning tegema seda kodanikuühiskonnaga läbipaistvalt ja kaasavalt konsulteerides ning tagama selle rakendamiseks asjakohaste vahendite eraldamise; kutsub Albaania ametiasutusi üles edendama ikka veel pidevalt diskrimineerimist ja vaenukõnet kogevate LGBTQI+-inimeste aktsepteerimist ühiskonnas;“
2.osa:
„väljendab heameelt otsuse üle kaotada vastuvõetamatu konversiooniteraapia, tugevdades seeläbi õigust sooidentiteedile ja sooväljendusele;“
ECR:
§ 34
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „romade, egiptlaste ja muude“
2.osa:
need sõnad
§ 56
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „LGBTQI+-kogukond“
2.osa:
need sõnad
The Left:
muudatusettepanek 5
1.osa:
„rõhutab, kui tähtis on piiriülese kuritegevuse ennetamine, millega tegelemisel tuleb täielikult austada kohaldatavates rahvusvahelistes ja piirkondlikes õigusaktides ja põhimõtetes sätestatud põhiõigusi; võtab teadmiseks asjaolu, et käivitatud on esimene täieõiguslik ühisoperatsioon Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex) väljaspool Euroopa Liitu;“
2.osa:
„ning palub Frontexil selgitada, kas enne oma operatsioonide algatamist Albaanias koostati põhiõiguste mõjuhinnang; tunneb muret teadete pärast, mille kohaselt on Albaania ja Kreeka piiril inimesi väidetavalt tagasi tõrjutud, ning nõuab, et Frontex ja Albaania ametiasutused uuriksid neid väited kiiremas korras;“
§ 79
1.osa:
„tunneb heameelt selle üle, et Albaania on taganud täieliku vastavuse ühise välis- ja julgeolekupoliitika otsustele ja deklaratsioonidele, mis on vastu võetud alates 2012. aastast, ning peab kiiduväärseks tema aktiivset osalemist ELi kriisiohjemissioonidel ja ‑operatsioonides, samuti tema aktiivset panust niisugustesse NATO missioonidesse, mis on ELi jaoks strateegilise tähtsusega;“
2.osa:
„nõuab tungivalt, et Albaania järgiks seisukohta, mille EL on võtnud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni suhtes;“
„peab kiiduväärseks LGBTI-inimeste õiguste kaitse valdkonnas tehtud edusamme õigusloome ja poliitika tasandil; märgib siiski vajadust praeguse diskrimineerimisvastase raamistiku täieliku rakendamise järele ja nõuab LGBTI-inimeste vastu suunatud vaenukuritegude nõuetekohast uurimist;“
2.osa:
„kutsub valitsust üles lisama tsiviilkoodeksi eelnõusse samasoolised partnerlused, mis on tagatud riigi põhiseadusega;“
The Left:
põhjendus A
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „nagu iga riiki, kes soovib saada ELi liikmesriigiks“
2.osa:
need sõnad
põhjendus F
1.osa:
„arvestades, et Kosovo varimajandus takistab“ ja „elujõulise majanduse üldist arengut;“
2.osa:
„riigi“
§ 10
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „väljendab heameelt Ameerika Ühendriikide uuendatud koostöö üle ning rõhutab, et EL ja Ameerika Ühendriigid peavad tugevdama oma partnerlust ja tegevuse kooskõlastamist Lääne-Balkani riikides; ning rõhutab ELi juhtivat rolli vahendajana Kosovo ja Serbia vaheliste suhete normaliseerimise protsessis;“
2.osa:
need sõnad
§ 12
1.osa:
„tunnustab Kosovo rahuvalvejõudude (KFOR) ja osalevate riikide olulist panust ohutu ja turvalise keskkonna säilitamisse, kõikide Kosovo kodanike liikumisvabadusse“
kogu tekst, v.a sõnad „ning püüdluste üle riigi meetmete ennetavaks ühtlustamiseks ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP);“
2.osa:
need sõnad
§ 63
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ja kordab neile suunatud üleskutset seda teha“
2.osa:
need sõnad
ID:
§ 31
1.osa:
„võtab positiivse uudisena teadmiseks välismaalaste integratsiooni käsitleva määruse vastuvõtmise ning kutsub üles seda täielikult rakendama;“
2.osa:
„rõhutab vajadust täiendavate meetmete järele, et tagada piisav haldus- ja jõustamissuutlikkus, et tegeleda rändealaste väljakutsetega, sealhulgas võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu;“
The Left, Renew:
põhjendus E
1.osa:
„arvestades, et Kosovo on ainus Lääne-Balkani riik, kelle kodanikud vajavad Schengeni alale reisimiseks viisat“ v.a sõnad „on ainus Lääne-Balkani riik, kelle“
2.osa:
„on ainus Lääne-Balkani riik, kelle“
3.osa:
„kuigi kõik viisanõude kaotamise kriteeriumid on alates 2018. aastast täidetud;“
Mitmesugust
Muudatusettepanek 3 võeti tagasi.
23. Põhja-Makedooniat käsitlevad 2019.–2020. aasta aruanded
„tuletab liikmesriikidele meelde, et laienemispoliitika peab lähtuma objektiivsetest kriteeriumidest“
2.osa:
„ja seda ei tohi takistada ühepoolsed huvid;“
3.osa:
„kordab, et laienemispoliitika on olnud ELi välispoliitika kõige tulemuslikum instrument ja selle edasine lammutamine võib viia ebastabiilsuseni ELi lähinaabruses;“
§ 39
1.osa:
„tunneb heameelt uute diskrimineerimisvastaste õigusaktide vastuvõtmise üle kõigi erakondade poolt ja nõuab tungivalt, et ametiasutused jätkaksid kaasava ja läbipaistva protsessiga, mille raames moodustataks sõltumatu diskrimineerimise eest kaitsmise komisjon ja tagataks kõigi tõrjutud rühmade kaitse ja kaasamine;“
2.osa:
„julgustab Põhja-Makedoonia Vabariigi parlamenti võtma vastu õigusakte, mis võimaldaksid lihtsat, läbipaistvat ja teostatavat soo õiguslikku tunnustamist inimese enese määratluse põhjal“
3.osa:
„ning hoiaksid ära diskrimineerimise seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel; märgib, et 2019. aasta juunis toimus Skopjes esimene geiparaad;“
§ 48
1.osa:
„tunneb heameelt riigi jõupingutuste üle koostöö parandamisel ebaseadusliku rände haldamise ja piiride kaitse küsimuses ning pagulaste, varjupaigataotlejate ja rändajate põhivajadustega tegelemisel; nõuab abi vajavatele inimestele mõeldud rahvusvahelise kaitse pakkumise süsteemi täiendavat tugevdamist ja hoidumist igasugusest rahvusvahelise õiguse rikkumisest“
2.osa:
„(näiteks rändajate tõrjumisest);“
3.osa:
„palub riigi ametiasutustel seada sisse aktiivne seiremehhanism ja võtta vajalikud meetmed selliste rahvusvahelise õiguse rikkumiste ennetamiseks; rõhutab, et Põhja-Makedoonia roll on Euroopa Liidu välispiiri kaitsel väga oluline, ja kutsub ELi üles jõulisemalt toetama piirikaitset selles piirkonnas; võtab teadmiseks inimkaubanduse ja -smugeldamise vastases võitluses tehtud edusammud ning tuletab meelde, et ebaseaduslike rändevoogude haldamiseks ja inimsmugeldamise võrgustike vastu võitlemiseks on vaja luua jätkusuutlik mehhanism, sest riik asub ühel peamisel rändeteel; võtab tehtava koostöö teadmiseks ja toetab staatust käsitleva lepingu sõlmimist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex), sest see hõlbustaks piiride kaitset ja võitlust piiriülese kuritegevusega, austades selles juures täielikult põhiõigusi; ergutab riiki rändajate integreerimise, sealhulgas tagasipöördujate taasintegreerimise strateegia vastuvõtmisega edasi liikuma;“
§ 75
1.osa:
„kordab oma täielikku toetust tõhustatud piirkondlikule koostööle ja kutsub kõiki osalisi üles tagama Kreekaga sõlmitud Prespa kokkuleppe ja Bulgaariaga sõlmitud heanaaberlike suhete lepingu täieliku, järjepideva ja heas usus rakendamise, kuna need mõlemad on kahepoolsete suhete oluline koostisosa;“
2.osa:
„kutsub partnereid üles jätkama kõigi ühinemisprotsessiga mitteseotud lahendamata kahepoolsete küsimuste käsitlemist ja kahepoolset lahendamist, tegutsema konstruktiivselt ning hoiduma tegevusest, mis võiks kahjustada Euroopa integratsiooni ja ELi laiemaid huve;“
The Left:
§ 23
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „ja NATOga“ ja „seotud“
2.osa:
need sõnad
põhjendus T
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „sai riigist“ ja „NATO 30. liikmesriik“
kogu tekst, v.a sõnad „Istanbuli konventsiooni rakendamiseks“
2.osa:
need sõnad
§ 59
1.osa:
„rõhutab LGBTI-inimeste õiguste kaitse jätkamise vajadust; nõuab, et ametivõimud reageeriksid vaenukõnele ja vaenust põhjustatud kuritegudele asjakohasemalt ja tõhusamalt;“
2.osa:
„väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal toimus rahumeelselt kaks geiparaadi; rõhutab, kui oluline on, et kõik institutsioonid toetaksid 2022. aasta EuroPride’i ettevalmistamist ning tagaksid kõigi osalejate jaoks turvalisuse;“
§ 78
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad „alustama vähese CO2-heitega majandusele üleminekut, edendama taastuvate energiaallikate ja vähemsaastavate kütuste kasutamist ning samal ajal kaotama nõuetele mittevastavad söetootmise toetused;“
2.osa:
need sõnad
ID:
§ 8
1.osa:
„rõhutab, kui tähtis on, et Serbia sidusrühmad jagaksid strateegiliselt teavet ELiga ühinemisega kaasnevate hüvede kohta;“
2.osa:
„rõhutab, et avalik arutelu ELiga ühinemise üle peab põhinema faktidel, ning et sellega tuleb edendada nende põhiõiguste ja demokraatlike väärtuste täielikku austamist;“ v.a sõna „edendada“
3.osa:
see sõna
PPE:
§ 17
1.osa:
„tuletab meelde Veneetsia komisjoni sätestatud valimispõhimõtteid ning märgib murega, et president“
2.osa:
„Aleksandar Vučić“
3.osa:
„kuulutas välja ennetähtaegsed valimised“
4.osa:
„kui see ei olnud põhiseaduslikult põhjendatud ega poliitiliselt vajalik,“
5.osa:
„teatades samas“
6.osa:
„Serbia presidendi ja riigi suurima erakonna juhina“
7.osa:
„et presidendi, parlamendi ja kohalikud valimised toimuvad 2022. aasta kevadel Belgradis kõik ühel päeval;“
§ 24
1.osa:
„nõuab tungivalt, et Serbia saavutaks veenvaid tulemusi, sealhulgas teeks püsivaid edusamme tõhusate uurimistega sellistes probleemivaldkondades nagu kohtusüsteem, väljendusvabadus ning võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu;“
2.osa:
„eeskätt avalikkusele suurt huvi pakkuvate juhtumite puhul, sealhulgas Krušiki, Jovanjica ja Telekom Srbija juhtumid,“
3.osa:
„samuti parandaks tulemusi suurkorruptsiooni juhtumite uurimisel, süüdistuste esitamisel ja kohtuotsuste tegemisel, sealhulgas kuritegelikul teel saadud vara arestimine ja konfiskeerimine; kordab oma 2018. aasta nõudmist tagada Belgradis Savamala linnajaos eraomandi ebaseadusliku lammutamise küsimuses õiglus; märgib, et uus korruptsiooni tõkestamise seadus on olnud jõus alates 1. septembrist 2020;“
§ 31
1.osa:
„väljendab muret parlamendi uue koosseisu tõhusa toimimise pärast“
2.osa:
„sest parlamendis puudub opositsioon ja parlamendi legitiimsuse on opositsioonierakonnad kahtluse alla seadnud,“
3.osa:
„samuti on Serbia president juba välja kuulutanud parlamendi ametiaja lühendamise,“
4.osa:
„kusjuures parlament teeb kaugeleulatuvaid põhiseaduslikke muudatusi ilma avatud, kaasava ja demokraatliku avaliku aruteluta, eeskätt kohtusüsteemi vallas;“
§ 38
1.osa:
„märgib murega, et Serbia rahvuskogu on tulnud pärast 2020. aasta märtsis eriolukorra väljakuulutamist kokku ainult 44 päeval,“
2.osa:
„mis õõnestab parlamendi kui peamise parlamentaarse demokraatia institutsiooni positsiooni, mis on sätestatud Serbia põhiseaduses;“
3.osa:
„märgib murega, et rahvuskogu ei alustanud selgest parlamendienamusest hoolimata täiskoormusega tööd pikka aega pärast lõplike valimistulemuste väljakuulutamist 5. juulil 2020. aastal; palub rahvuskogul hoiduda parlamendi arutelude ajal solvavast vaenu sütitavast keelekasutust ja võidelda vaenukõnega; rõhutab opositsiooni töö tähtsust demokraatias;“
§ 42
1.osa:
„on seisukohal, et kahe üleriigilise leviga telekanali omandamine 2018. aasta detsembris ühe võimuerakonnaga seotud isiku poolt“ v.a sõnad „ühe võimuerakonnaga seotud isiku poolt“
2.osa:
„ühe võimuerakonnaga seotud isiku poolt“
3.osa:
„oli samm selle suunas, et võimuerakond monopoliseerib riigis meediamaastiku;“ v.a sõna „võimuerakond“
4.osa:
„võimuerakond“
5.osa:
„palub kõigi Serbias üleriigilist levi omavate telekanalite toimetustel järgida kõrgeimaid kutsestandardeid ning võimaldada regulaarselt eriarvamustel kuuldavaks saada;“
§ 48
1.osa:
„märgib, et inimõiguste kaitse õiguslik ja institutsiooniline raamistik on formaalselt üldjoontes olemas,“
2.osa:
„kuid selles puuduvad tõhusad mehhanismid nende põhiõiguste tulemuslikuks tagamiseks;“
3.osa:
„nõuab kõnesoleva raamistiku tõhusamat rakendamist, pöörates erilist tähelepanu ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele, sealhulgas rahvusvähemustele hariduse valdkonnas; palub Serbial võimaldada vähemuskeelte kasutajatele mittediskrimineerival viisil hariduse andmine ja see tagada, eraldada neile riiklikus ja kohalikus meedias oma ruum ning tagada võrdsed võimalused nende asjakohaseks esindatuseks poliitikas, avalikus halduses ja kohtusüsteemis;“
§ 60
1.osa:
„palub valitsusel reguleerida õiguslikult samasooliste tsiviilpartnerluse ning transsooliste inimeste nime ja soo muutmise vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomasele kohtupraktikale“
2.osa:
„palub samuti luua LGBTI inimestele turvalise keskkonna ning edendada nende suhtes sallivust;“
The Left:
§ 64
1.osa:
v.asõnad „on nende kahe riigi ELiga ühinemise prioriteet ja eeltingimus“
2.osa:
need sõnad
§ 88
1.osa:
„väljendab rahulolu selle üle, et Serbia ühines ELi seisukohaga Valgevene presidendivalimiste kohta; on aga jätkuvalt mures selle pärast, et Serbia ei ole ühinenud Valgevene ametnikele kehtestatud sanktsioonidega ega ELi seisukohaga Hiina uue julgeolekuseaduse kohta;“
2.osa:
„kutsub Serbiat üles suuremal määral omaks võtma liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ELi nimel tehtud avaldusi ning nõukogu otsuseid;“
§ 89
1.osa:
„võtab teadmiseks, et 4. septembril 2020 allkirjastasid Serbia ja Kosovo Washingtonis majandusliku normaliseerimise kokkulepped;“
2.osa:
„peab aga kahetsusväärseks tekstis sisalduvaid sätteid, milles nõutakse, et Kosovo lõpetaks rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise taotlemise; väljendab rahulolu USA osaluse taastumise üle ning rõhutab, et EL ja USA peavad tugevdama oma partnerlust ja tegevuse koordineerimist Lääne-Balkani riikides; rõhutab, et Atlandi-ülene koostöö on piirkonna stabiilsuse tagamiseks oluline tegur,“
3.osa:
„ning rõhutab ELi juhtivat rolli vahendajana Serbia ja Kosovo suhete normaliseerimise protsessis;“
§ 94
1.osa:
„kinnitab, et EL on Serbia peamine kaubanduspartner, investor ja abiandja; võtab teadmiseks, et 2019. aasta oktoobris otsustas Serbia allkirjastada vabakaubanduslepingu Euraasia Majandusliiduga;“
2.osa:
„loodab siiski, et Serbia ühineb ELi kaubanduspoliitikaga;“
3.osa:
„tuletab meelde liidu kindlat tahet oma huve kaitsta – leevendada Euraasia Majandusliiduga sõlmitud vabakaubanduslepete kahjulikku mõju stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu allkirjastanud Euroopa Liidu kandidaatriikidele, nagu Serbia;“
4.osa:
„avaldab kahetsust, et Serbia ei ole ikka veel Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige;“