elektrooniline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid)
osa
hääletus osade kaupa
eraldi
hääletus eraldi
me
muudatusettepanek
KME
kompromissmuudatusettepanek
VO
vastav osa
V
väljajätmise ettepanek
=
identsed muudatusettepanekud
§
lõige, lõik, punkt
art
artikkel
põhj
põhjendus
RE
resolutsiooni ettepanek
RÜE
resolutsiooni ühisettepanek
1/20
miinimumlävend (1/20 parlamendiliikmetest)
1/10
keskmine lävend (1/10 parlamendiliikmetest)
1/5
kõrge lävend (1/5 parlamendiliikmetest)
SH
salajane hääletus
1. Euro kaitsmiseks võltsimise eest perioodil 2021–2027 loodud vahetus-, abi- ja koolitusprogrammi (programm „Perikles IV“)) laiendamine euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele ***II
Soovitus teisele lugemisele: Clare Daly (A9-0164/2021)
Teema
NH jne
Hääletus
NH/EH – märkused
Heakskiitmine ilma hääletuseta
2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) tegevdirektori ametisse nimetamine: kandidaat Natasha Cazenave
6. Euro kaitsmiseks võltsimise eest perioodil 2021–2027 loodud vahetus-, abi- ja koolitusprogrammi (programm „Perikles IV“)) laiendamine euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele ***
7. ELi ja Kuuba vaheline leping: kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmine Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu ***
14. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: taotlus EGF/2020/002 EE/Tourism - Eesti
Raport: José Manuel Fernandes (A9-0158/2021) (nõutav parlamendi koosseisu häälteenamus ja 3/5 antud häältest)
Teema
NH jne
Hääletus
NH/EH – märkused
Tervikhääletus
NH
+
659, 30, 7
15. Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine, et aidata Kreekat ja Prantsusmaad seoses looduskatastroofidega ning Albaaniat, Austriat, Belgiat, Horvaatiat, Tšehhit, Eestit, Prantsusmaad, Saksamaad, Kreekat, Ungarit, Iirimaad, Itaaliat, Lätit, Leedut, Luksemburgi, Montenegrot, Portugali, Rumeeniat, Serbiat ja Hispaaniat seoses rahvatervise hädaolukorraga
16. Paranduseelarve projekt nr 2/2021, millega rahastatakse COVID-19-le reageerimist ja mis sisaldab mitmeaastase finantsraamistiku lõpliku vastuvõtmisega seotud täpsustusi ja ajakohastamist
Raport: Angel Dzhambazki (A9-0139/2021) (Resolutsiooni vastuvõtmiseks on nõutav parlamendi koosseisu häälteenamus)
Teema
Me nr
Esitaja
NH jne
Hääletus
NH/EH – märkused
§ 1
5
Verts/ALE
NH
-
235, 426, 33
Pärast § 2
2
The Left
NH
-
166, 515, 14
§ 10
3
The Left
NH
-
129, 553, 13
6
Verts/ALE
osa
1/NH
-
203, 346, 145
2/NH
-
190, 446, 59
Pärast § 10
4
The Left
NH
-
132, 547, 16
§ 12
7
Verts/ALE
NH
-
195, 468, 32
§ 17
8
Verts/ALE
NH
-
204, 463, 28
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
649, 22, 24
2/NH
-
226, 446, 23
3/NH
+
496, 168, 31
§ 20
9
Verts/ALE
NH
-
223, 457, 15
§ 21
10
Verts/ALE
NH
+
352, 324, 19
Lisa, B osa, taane 3
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
519, 144, 32
2/NH
-
61, 608, 26
Pärast põhjendust K
1
The Left
NH
-
121, 565, 9
Resolutsiooni ettepanek (terviktekst)
NH
+
479, 171, 40
Taotlused osade kaupa hääletuseks
The Left:
muudatusettepanek 6
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „ja teha liidus lõpp asukohapõhise tõkestuse tavale;“
2.osa:
need sõnad
S&D, Renew:
§ 17
1.osa:
„tuletab meelde Euroopa Parlamendi resolutsiooni digiteenuste õigusakti kohta (2020/2019 (INL)), milles nõutakse, et komisjon tagaks, et sisumajutusplatvormid tegutseksid kiiresti, et muuta ilmselgelt ebaseaduslik sisu kättesaamatuks või kõrvaldada see;“
2.osa:
„ilmselgelt ebaseaduslik“
3.osa:
„on seisukohal, et tuleks luua mehhanism, milles osalevad sertifitseeritud usaldusväärsed teavitajad ja mille kaudu kõrvaldatakse viivitamata sertifitseeritud usaldusväärse teavitaja teatatud spordiürituse ebaseaduslik otseülekanne või tõkestatakse juurdepääs sellele ülekandele, ilma et see piiraks kaebuste esitamise ja kahju hüvitamise mehhanismi rakendamist;“
kogu tekst, v.a sõnad: „seades prioriteediks toetustel põhineva rahastamise,“
2.osa:
need sõnad
§ 16, taane 5
1.osa:
„kinnitades ja taotledes laialdast ja rahvusvahelist õiguslikku tunnustust sellele, et ümberasumine ning sise- ja välisränne on kliimamuutuste mõjule reageerimise osana muutumas üha vältimatumaks; tehes ettepanekuid rahvusvaheliste kokkulepete ja koostöö kohta kliimast tingitud rände ennetamiseks ja haldamiseks, täites kaitselüngad, tunnistades kliimast tingitud rände“
2.osa:
„varjupaiga andmise õiguslikuks aluseks ning pakkudes turvalisi ja seaduslikke rändevõimalusi või humanitaarkoridore inimestele, kes on sunnitud põgenema ootamatu või aeglaselt kujuneva katastroofi tõttu,“
3.osa:
„ning tehes kindlaks kogukonnad, keda eriti ohustab sunnitud põgenemine kodust, et viimase abinõuna ennetada ja ette valmistada planeeritud ümberasustamist;“
§ 52
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „ja kohustaksid“
2.osa:
need sõnad
§ 69
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna: „prioriteetsuse“
2.osa:
need sõnad
§ 73, taane 4
1.osa:
„kutsub ELi ja liikmesriike üles pakkuma kaitset isikutele, kes on sunnitud põgenema riigist, mis on osaliselt või täielikult muutumas või muutunud kliimamuutuste tõttu elamiskõlbmatuks,“
2.osa:
„eelkõige humanitaarviisade väljastamise ning ajutise või pikaajalise riiki lubamisega ja kodakondsusetuse vältimise meetmetega;“
§ 75
1.osa:
„tuletab meelde, et kliimamuutused mitmekordistavad konfliktide, põua, näljahäda ja rände ohte; kutsub komisjoni üles tegelema rände keskkonnateguritega ning rakendama ELi rände- ja varjupaigapoliitika reformimisel täielikult ülemaailmset turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepet ning üleilmset pagulasi käsitlevat kokkulepet, et kaitsta kliimamuutuste või katastroofide tagajärgede tõttu ümber asunud inimesi ning tegeleda kliimamuutustest tingitud sundrände algpõhjustega; rõhutab, et eelnimetatud kokkuleppes korratakse vajadust tegeleda kliimamuutuste põhjustega ja toetada nendega kohanemist arengumaades asjakohaste vahendite eraldamisega, aidates luua inimväärseid elu- ja töötingimusi, et inimesed ei peaks olema kliima tekitatud kahju tõttu sunnitud oma kodust lahkuma; kutsub komisjoni üles koguma ja analüüsima usaldusväärseid andmeid ning tugevdama ühist analüüsi ja teabevahetust asjaomaste ekspertide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), katastroofidest tingitud ümberasustamise platvorm (PDD), Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM), ÜRO pagulaste ülemvolinik (UNHCR) jt;“
kogu tekst, v.a sõnad: „2018. aastal vastu võetud ÜRO ülemaailmset rändealast kokkulepet“
2.osa:
need sõnad
põhjendus J
1.osa:
„arvestades, et metsad on CO2 talletamiseks hädavajalikud; arvestades, et metsades elavate põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õiguste ja elatusvahendite kaitsmine käib käsikäes metsade säilitamisega; arvestades, et põlisrahvastel ja kohalikel kogukondadel on loodusvarade kestlikus majandamises ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamises ülioluline roll;“
2.osa:
„arvestades, et põlisrahvaste õigustega tegeleva ÜRO eriraportööri aruandes märgitakse, et biokütuste lähteainete, näiteks palmiõli kasvatamine ja suurte hüdroelektrijaamade tammide ehitamine võib minna vastuollu põlisrahvaste õiguste ja elatusvahendite kaitsega ning lõpetada bioloogiliselt mitmekesiste metsade pideva ja tõhusa CO2 talletamise;“
3.osa:
„arvestades, et valitsustevaheline kliimamuutuste rühm eeldab, et käesoleva sajandi lõpuks vähendavad kliimamuutused kalanduse maksimaalset püügipotentsiaali rohkem kui 20 %, mis kujutab endast suurt ohtu kohalikele kalurikogukondadele ja alatoitluse all kannatavate elanikkonnarühmade valgurikka toiduga varustamisele; arvestades, et praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumi korral eeldatakse, et kliimamuutus vähendab mõnes troopilises piirkonnas 2100. aastaks kala biomassi 30–40 %; arvestades, et nende piirkondade riigid sõltuvad suurel määral kalandusest, kuid neil puuduvad sotsiaalsed ja rahalised vahendid, et kohaneda ja valmistuda tulevikuks;“
22. Tehisintellekt haridus-, kultuuri- ja audiovisuaalsektoris
Soovitus teisele lugemisele: Massimiliano Smeriglio ((A9-0161/2021) (Nõukogu seisukoha tagasilükkamiseks või muutmiseks on nõutav parlamendi koosseisu häälteenamus)
Teema
Me nr
Esitaja
NH jne
Hääletus
NH/EH – märkused
Artikkel 3, § 5, punkt b
§
originaaltekst
NH
+
575, 88, 33
Artikkel 16, § 4
§
originaaltekst
NH
+
553, 108, 35
Artikkel 18
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
667, 18, 11
2/NH
+
544, 89, 63
I lisa, 1. jagu. Kultuuri tegevussuund, horisontaalsed meetmed, punkt f
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
673, 14, 9
2/NH
+
550, 113, 33
I lisa, 2. jagu. Media tegevussuund, punkt n
§
originaaltekst
NH
+
585, 76, 35
I lisa, 3. jagu. Sektoriülene tegevussuund, punkt d
§
originaaltekst
NH
+
586, 73, 37
II lisa, Näitajad, Kultuuri tegevussuund, lõik 2
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
648, 4, 44
2/NH
+
590, 102, 4
II lisa, Näitajad, Media tegevussuund, lõik 2
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
674, 4, 18
2/NH
+
590, 101, 5
II lisa, Näitajad, Sektoriülene tegevussuund, lõik 3
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
674, 6, 16
2/NH
+
590, 101, 5
Põhjendus 26
§
originaaltekst
NH
+
547, 100, 49
Põhjendus 46
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
675, 4, 16
2/NH
+
546, 115, 35
Taotlused eraldi hääletuseks
ECR:
põhjendus 26; artikkel 3, § 5, punkt b; artikkel 16, § 4; I lisa, 2. jagu. Media tegevussuund, punkt; I lisa, 3. jagu. Sektoriülene tegevussuund, valdkonnaülesed tegevused, punkt d
Taotlused osade kaupa hääletuseks
ECR:
põhjendus 46
1.osa:
„Programmi rakendamisel peaksid projektide peamised valikukriteeriumid olema nende mõju, kvaliteet ja tõhusus. Võttes arvesse programmi konkreetsete meetmete raames esitatavate ettepanekute hindamiseks vajalikku tehnilist oskusteavet, võivad selliste ettepanekute hindamise komiteede (edaspidi „hindamiskomiteed“) liikmed olla väliseksperdid. Välisekspertide valimisel tuleks pöörata igakülgselt tähelepanu nende ametialasele taustal“
2.osa:
„ja hindamiskomitee soolisele tasakaalule.“
Artikkel 18
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „soolise tasakaalu,“
2.osa:
need sõnad
I lisa, 1. jagu. Kultuuri tegevussuund, horisontaalsed meetmed, punkt f
1.osa:
„poliitika väljatöötamine, koostöö ja rakendusmeetmed kultuurivaldkonnas,“
2.osa:
„sealhulgas andmete esitamise, heade tavade vahetamise, katseprojektide ja stiimulite kaudu, millega edendatakse soolist võrdõiguslikkust.“
II lisa, Näitajad, Kultuuri tegevussuund, lõik 2
1.osa:
„Programmi toetuse abil piiriüleselt liikunud loovisikute ning kultuuri- ja loomesektorites tegutsejate arv päritoluriikide kaupa“
2.osa:
„ning naiste osakaal“
II lisa, Näitajad, Media tegevussuund, lõik 2
1.osa:
„Nende programmist toetatud õppetegevuses osalejate arv, kes leiavad, et nad on oma pädevust ja tööalast konkurentsivõimet parandanud,“
2.osa:
„ sealhulgas naiste osakaal“
II lisa, Näitajad, Sektoriülene tegevussuund, lõik 3
„arvestades, et komisjon on teinud ettepaneku vähendada 2030. aastaks üldist kasvuhoonegaaside heidet 55 % võrra,“
2.osa:
„samas kui Euroopa Parlament on kiitnud heaks eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 60 % võrra;“
The Left:
§ 21
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „märgib komisjoni ettepanekut kutsuda puhta energia tööstusfoorumi raames kokku iga-aastane Euroopa CO2 kogumise, kasutamise ja säilitamise foorum, et uurida selliste projektide edendamise võimalusi;“ ja „näiteks metsade säästva majandamise kaudu;“
2.osa:
„märgib komisjoni ettepanekut kutsuda puhta energia tööstusfoorumi raames kokku iga-aastane Euroopa CO2 kogumise, kasutamise ja säilitamise foorum, et uurida selliste projektide edendamise võimalusi;“
3.osa:
„näiteks metsade säästva majandamise kaudu;“
ECR:
§ 16
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „rõhutab, et heitkoguste vähendamise, digiteerimise ja energiasüsteemi integreerimise põhimõtted tuleks sätestada selle määruse eesmärkides ning võrgu 10-aastases arengukavas ja pikemas kavandamisajas, mis oleks kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgiga, et muu hulgas vältida luhtunud kulusid;“
2.osa:
need sõnad
ID:
põhjendus K
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „seades samal ajal eesmärgiks hoida Euroopa kodanike, ametiasutuste ja ettevõtete kulud realistlikes piirides,“
2.osa:
need sõnad
§ 15
1.osa:
„väljendab heameelt ELi avamere taastuvenergia uue strateegia avaldamise üle; rõhutab, et avamere energiasaarte kiire areng on äärmiselt tähtis, et saavutada taastuvenergia osakaalu eesmärk 2030. aastaks; usub, et see strateegia annab võimaluse suurendada taastuvenergia tootmist, suurendada elektri otsekasutust ja toetada kaudset elektrifitseerimist, näiteks vesiniku ja sünteetiliste kütuste abil;“
2.osa:
„nõuab seetõttu energiataristut käsitlevate ELi õigusaktide põhjalikku läbivaatamist ja asjaomaste riigiabi suuniste sihipärast läbivaatamist, et edendada kõigi taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu; juhib tähelepanu sellele, et kodanikel, tööstusel ja avalikul sektoril on võimalik päikeseenergiat jaotusvõrgu tasandil veelgi rohkem ära kasutada; kutsub liikmesriike üles lihtsustama loamenetlusi ja kõrvaldama haldustõkkeid taastuvenergia tootmisele;“
§ 18
1.osa:
„väljendab heameelt Euroopa renoveerimislaine strateegia vastuvõtmise üle, mis kiirendab energia- ja ressursitõhususe meetmete kasutuselevõttu ning taastuvate energiaallikate laialdasemat rakendamist hoonetes kogu ELis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse energiasektori ja ehitussektori vahelist sünergiat, et saavutada kliimaneutraalsus;“ v.a sõnad: „mis kiirendab energia- ja ressursitõhususe meetmete kasutuselevõttu ning taastuvate energiaallikate laialdasemat rakendamist hoonetes kogu ELis;“
2.osa:
„mis kiirendab energia- ja ressursitõhususe meetmete kasutuselevõttu ning taastuvate energiaallikate laialdasemat rakendamist hoonetes kogu ELis;“
3.osa:
„rõhutab, et olemasolevate hoonete renoveerimine täiendab energiatootmise dekarboniseerimist;“
§ 34
1.osa:
„rõhutab rolli, mida elektromobiilsus võib etendada energia- ja transpordisektori aruka integreerimise vormina paindlikkuse suurendamise kaudu; rõhutab, et transpordisektori elektrifitseerimine võib suurendada liidu strateegilist sõltumatust energia valdkonnas, vähendades vajadust imporditud fossiilkütuste järele;“
2.osa:
„rõhutab V2G tehnoloogiate kasutamisega kaasnevaid salvestus- ja paindlikkusvõimalusi ning märgib, et selleks on vaja energiasüsteemide ja elektrisõidukite koostalitlusvõimet;“
§ 37
1.osa:
„kordab Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti määravat rolli energiasüsteemi integreerimisel ja ELi energiaalaste õigusaktide rakendamisel;“
2.osa:
„kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ametile eraldataks oma ülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid;“
Verts/ALE:
§ 11
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „ja heitsoojuse korduskasutamise“ ja „rõhutab põllumajandusest, toidutarbimisest ja metsandusest pärineva energia kestlikku tootmist;“
2.osa:
need sõnad
ECR, ID:
§ 12
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „väljendab heameelt asjaolu üle, et kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgud on läbivaadatud Euroopa ühendamise rahastu määruse alusel rahastamiskõlblikud, ning nõuab nende kaasamist võimalike ühishuviprojektidena ka TEN-E määruse alusel“, „kutsub komisjoni lisaks üles võtma küttetaristut ja soojuse salvestamist arvesse nii Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku kui ka Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku kümneaastase võrgu arengukava väljatöötamisel;“ ja „märgib murega vanade ja ebatõhusate küttesüsteemide väljavahetamise madalat määra;“
2.osa:
„väljendab heameelt asjaolu üle, et kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgud on läbivaadatud Euroopa ühendamise rahastu määruse alusel rahastamiskõlblikud, ning nõuab nende kaasamist võimalike ühishuviprojektidena ka TEN-E määruse alusel;“
3.osa:
„kutsub komisjoni lisaks üles võtma küttetaristut ja soojuse salvestamist arvesse nii Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku kui ka Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku kümneaastase võrgu arengukava väljatöötamisel;“
4.osa:
„märgib murega vanade ja ebatõhusate küttesüsteemide väljavahetamise madalat määra;“
§ 38
1.osa:
„tuletab meelde, et energiavaldkonnas on liidu tegevuse esimene eesmärk tagada turu tõrgeteta toimimine, pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda; kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et tagada energiaturgude toimimine, tagada energia siseturu õigustiku, sealhulgas puhta energia paketi täielik rakendamine, viia gaasi- ja kaugküttesektori tarbijaõigused kooskõlla elektritarbijate õigustega ning aidata neil anda oma panus majanduse süsinikuheite vähendamisse; rõhutab, kui tähtis on suunata kliente kõige energiasäästlikuma ja kulutõhusama süsinikuheite vähendamise viisi poole selliste hindade alusel, mis kajastavad nõuetekohaselt kõiki kasutatud energiakandja kulusid; väljendab heameelt algatuse üle vaadata läbi energiatoodete maksustamist käsitlev direktiiv 2003/96/EÜ ning muuta see vahendiks, millega maksupoliitika viiakse vastavusse 2030. ja 2050. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles integreerima kõnealusesse direktiivi kliimaeesmärgid; rõhutab vajadust vaadata läbi direktiivi kohaldamisala ja eristada fossiilseid gaase, vähese süsinikuheitega gaase ja taastuvallikatest toodetud gaase, et stimuleerida säästlike alternatiivide väljatöötamist; kutsub liikmesriike üles kaotama põhjendamatud maksud ja lõivud, et ühtlustada maksustamine, edendada saastevabu uuenduslikke tehnoloogiaid ja tagada Euroopas konkurentsivõimelised energiakulud;“ v.a sõnad: „rõhutab, kui tähtis on suunata kliente kõige energiasäästlikuma ja kulutõhusama süsinikuheite vähendamise viisi poole selliste hindade alusel, mis kajastavad nõuetekohaselt kõiki kasutatud energiakandja kulusid;“ „väljendab heameelt algatuse üle vaadata läbi energiatoodete maksustamist käsitlev direktiiv 2003/96/EÜ ning muuta see vahendiks, millega maksupoliitika viiakse vastavusse 2030. ja 2050. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles integreerima kõnealusesse direktiivi kliimaeesmärgid;“ ja „et ühtlustada maksustamine, edendada saastevabu uuenduslikke tehnoloogiaid ja“
2.osa:
„rõhutab, kui tähtis on suunata kliente kõige energiasäästlikuma ja kulutõhusama süsinikuheite vähendamise viisi poole selliste hindade alusel, mis kajastavad nõuetekohaselt kõiki kasutatud energiakandja kulusid;“
3.osa:
„väljendab heameelt algatuse üle vaadata läbi energiatoodete maksustamist käsitlev direktiiv 2003/96/EÜ ning muuta see vahendiks, millega maksupoliitika viiakse vastavusse 2030. ja 2050. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles integreerima kõnealusesse direktiivi kliimaeesmärgid;“
„kutsub liikmesriike üles tegutsema kõigi otseste ja kaudsete fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise nimel;“
The Left, ID:
§ 14
1.osa:
„rõhutab, kui oluline on eelnevalt hinnata ja prognoosida vajadust energiatõhususe meetmete, süsteemide integreerimise või uue energiatootmise, omavahelise ühendatuse, ülekande, jaotamise, salvestamise ja muundamise taristute järele, et optimeerida olemasoleva energiataristu kasutamist kliimaneutraalses majanduses, tagades samal ajal selle majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse elujõulisuse ning kulutõhususe, vältides samas sõltuvuse teket ja varade kasutuskõlbmatuks muutumist;“
2.osa:
„rõhutab, kui oluline on järgida kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalike tehnoloogiate puhul tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet, kuna mõnede lähitulevikus vajalike tehnoloogiate puhul on endiselt vaja investeerida teadus- ja arendustegevusse;“
3.osa:
„nõuab, et iga taristuprojekt sisaldaks enne ülesehitamist alternatiivset stsenaariumi, mis põhineb nõudluse vähendamisel ja/või sektori integreerimisel;“
§ 22
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „põhinevad kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalike tehnoloogiate tehnoloogianeutraalsuse põhimõttel“, „peamiselt elektrifitseerimise abil“ ja „ja alternatiivkütuste taristut“
„avaldab heameelt Euroopa vesinikustrateegia vastuvõtmise üle;“
2.osa:
„rõhutab, et esmatähtsaks tuleks pidada taastuvallikatest toodetud vesiniku tarneahela rajamist Euroopas, et edendada esmamüüjate eeliseid, tööstuse konkurentsivõimet ja energiavarustuskindlust; on veendunud, et taastuvallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega vesinik võib aidata vähendada püsivaid heitkoguseid, näiteks tööstusprotsessides ja rasketranspordis, kus otsene elektrifitseerimine võib olla piiratud vähese kulutõhususe või tehniliste, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste põhjuste tõttu; tuletab samuti meelde vajadust muuta olemasolev vesinikutootmine kiiremini süsinikuheitevabaks; toetab vesinikku käsitlevate üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide käivitamist; kutsub komisjoni üles töötama välja gaasiliste energiakandjate tervikliku klassifitseerimis- ja sertifitseerimisraamistiku, mis põhineb kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja säästlikkuskriteeriumidel kogu olelusringi jooksul, kooskõlas lähenemisviisiga, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2018/2001 taastuvenergia edendamise kohta; rõhutab, et selline klassifitseerimine on turuosaliste, ametiasutuste ja tarbijate jaoks äärmiselt oluline; rõhutab vajadust töötada välja tugev raamistik ja asjakohane lähtealus, et tagada piisava lisataastuvenergia tootmisvõimsuse kasutuselevõtt proportsionaalselt taastuvallikatest toodetud vesiniku vajadusega; kutsub komisjoni üles oma tulevastes õigusakti ettepanekutes seda vajaduste mitmekesisust arvesse võtma; kutsub komisjoni üles tagama õiglase ja tõhusa konkurentsi rahvusvahelistelt partneritelt imporditud vesiniku ja ELis toodetud vesiniku vahel;“ v.a sõnad: „ja asjakohane lähtealus“
„ergutab komisjoni ja liikmesriike hindama teaduspõhiselt võimalust anda olemasolevatele gaasijuhtmetele uus otstarve puhta vesiniku transportimiseks ja vesiniku maa-aluseks hoiustamiseks, võttes arvesse mitmesuguseid tegureid, nagu tasuvusanalüüs, seda nii tehnilis-majanduslikust kui ka regulatiivsest seisukohast, süsteemi üldine integreerimine ja pikaajaline kulutõhusus; märgib, et juba olemasolevale või arendatavale sobiva asukohaga gaasitaristule uue otstarbe andmine võiks maksimeerida kulutõhusust, minimeerida maa ja ressursside kasutamist ja investeerimiskulusid ning minimeerida sotsiaalset mõju; rõhutab, et gaasitaristule uue otstarbe andmine võib olla oluline vesiniku kasutamiseks heitemahukate tööstusharude prioriteetsetes sektorites, sealhulgas ühenduste loomiseks tööstusalade ja mitmeliigilise transpordi keskuste vahel, pidades silmas vajadust transportida vesinikku kõige tõhusamate vahenditega; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et mis tahes võimalik tulevane gaasitaristu oleks sobiv ka puhta vesiniku jaoks; kutsub komisjoni üles hindama, kus vesiniku segamist praegu kasutatakse, ning hindama teaduslikult nõudlust selle järele tõendatud tööstuslike vesinikuvajaduste rahuldamiseks,“
2.osa:
„samuti selle eeliseid ja puudusi, et teha kindlaks taristuvajadused, vältides samas kasutuskõlbmatuid varasid;“
§ 53
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „keskenduma taastuvallikatest toodetud vesiniku arendamisele ja“, taastuv(...) (teisel korral) ja „toetama teadusekspertidest koosnev sõltumatu organ, ning selle eesmärk peaks olema määrata kindlaks ülemineku viisid ja anda suuniseid vesinikunõudluse osas;“
2.osa:
„keskenduma taastuvallikatest toodetud vesiniku arendamisele ja“
3.osa:
„taastuv(...)“ (teisel korral)
4.osa:
„toetama teadusekspertidest koosnev sõltumatu organ, ning selle eesmärk peaks olema määrata kindlaks ülemineku viisid ja anda suuniseid vesinikunõudluse osas;“
The Left:
§ 3
1.osa:
„toonitab, kui tähtis on vastupidav ja kliimaneutraalne energiasüsteem, mis põhineb energia- ja kulutõhususe, odavuse ja energiavarustuskindluse põhimõtetel; rõhutab, et esikohale tuleks seada energia säästmine ja energiatõhususe esmatähtsuse põhimõte, kuid need ei tohi takistada uuenduslike katse- ja näidisprojektide väljatöötamist; märgib, et taastuvallikatest toodetud elektrienergia vahetu kasutamine on vesinikuga võrreldes kulu-, ressursi- ja energiatõhusam, kuid et mingi sektori CO2 heite vähendamise viiside kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ka selliseid tegureid nagu varustuskindlus, tehniline teostatavus ja energiasüsteemi alased kaalutlused;“
2.osa:
„sellega seoses rõhutab, et ELi kliimaneutraalsuse saavutamisel on tähtis tehnoloogianeutraalsuse põhimõte;“
ECR:
§ 5
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna: „taastuv(...)“
2.osa:
see sõna
§ 12
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „tõdeb, et praegune taastuvallikatest toodetud elektrienergia päritolutagatiste süsteem ei ole siiani kaasa toonud piisavaid investeeringuid lisavõimsustesse;“
2.osa:
need sõnad
§ 42
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „kutsub komisjoni üles hindama võimalust tunnustada taastuvallikatest toodetud vesiniku abil toodetud terast positiivse panusena kogu sõidukipargi CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisse;“
2.osa:
need sõnad
§ 52
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna: „taastuv(...)“ (esineb kahel korral)
2.osa:
„taastuv(...)“ (esimesel korral)
3.osa:
„taastuv(...)“ (teisel korral)
ID:
põhjendus E
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „et võimalikult kiiresti loobuda fossiilkütustest ja tagada ELi tööstuse konkurentsivõime;“
2.osa:
need sõnad
põhjendus P
1.osa:
„arvestades, et akutoitel elektriautod võivad hõivata märkimisväärse osa erasõidukite turust;“
2.osa:
„arvestades, et raskevedude sektori CO2 heidet on keeruline vähendada, sest selle sektori otsene elektrifitseerimine on väikese kulutõhususe tõttu ja tehnilistel põhjustel piiratud; arvestades, et raskeveokitel, elektrifitseerimata liinidel liikuvatel rongidel, kaubalaevadel ja õhusõidukitel tekitab akude kasutamine praktilisi probleeme ning see loob võimalusi teiste energiakandjate, näiteks vesiniku kasutamiseks, kuna vesinikku saab sõiduki või laeva pardal suurtes kogustes talletada ja vajaduse korral kiiresti tankida, ning selle ainuke heide on vesi;“
§ 21
1.osa:
„rõhutab, et vesinikumajandus nõuab täiendavalt suurtes kogustes taskukohast taastuvenergiat ja vastavat taristut taastuvenergia tootmiseks ja vesiniku tootmisrajatistesse transportimiseks ning toodetud vesiniku transportimiseks lõpptarbijateni;“
2.osa:
„kutsub komisjoni ja liikmesriike üles alustama piisavate taastuvenergia lisavõimsuste kasutuselevõttu, et tagada elektrifitseerimine ja taastuvallikatest saadava vesiniku tootmine, ning selleks muu hulgas lihtsustama loamenetlusi ja arendama piiriüleseid partnerlusi vastavalt eri piirkondade võimalustele toota taastuvenergiat ja taastuvallikatest saadavat vesinikku;“
§ 23
1.osa:
„nõuab energia maksustamise direktiivi läbivaatamist; kutsub liikmesriike üles kaaluma vastavalt vajadusele taastuvenergia maksude ja lõivude vähendamist kogu ELis, lõpetama vesinikukäitistes toodetud elektrienergiale topeltmaksude ja -tasude kehtestamise, mis takistab vesiniku täiendavat kasutuselevõtmist, ning tugevdama finantsstiimuleid taastuvenergia tootmiseks,“
2.osa:
„tehes samal ajal täiendavat tööd fossiilkütuste subsiidiumide ning maksu- ja lõivuvabastuste järkjärguliseks kaotamiseks;“
Verts/ALE:
muudatusettepanek 36
1.osa:
„rõhutab, et tähtis on vähendada fossiilkütustel põhineva vesiniku tootmise CO2 heidet, keskendudes kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite seisukohalt kõige puhtamatele tehnoloogiatele; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid alustaksid selle ülemineku hoolikat kavandamist, nii et fossiilkütustel põhineva vesiniku tootmine hakkaks kiiresti ja ennustatavalt vähenema ning et välditaks fossiilkütusel põhinevate tootmisrajatiste eluea pikenemist;“
2.osa:
„märgib, et mitmed fossiilkütustel põhineva vesiniku tootmiskohad asuvad õiglase ülemineku territooriumidel, ning rõhutab, et mõjusad toetusmeetmed tuleks suunata praeguse fossiilkütustel põhineva vesiniku tootmise CO2 heite vähendamisele; nõuab tungivalt, et Euroopa vesinikumajanduse arendamisele suunatud meetmed ei tooks kaasa nende tootmiskohtade sulgemist, vaid nende ajakohastamise ja edasiarendamise, tuues sedasi kasu piirkondadele, tagades kohapeal toodetud kestliku energiakandja, hõlbustades kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ning aidates kaasa kohaliku tööjõu ümberõppele ja edasisele tööalasele konkurentsivõimele;“
PPE, ECR:
põhjendus B
1.osa:
„arvestades, et komisjon tegi ettepaneku suurendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki nii, et 2030. aastaks tuleks heidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähendada vähemalt 55 %,“
2.osa:
„ning Euroopa Parlament kiitis heaks eesmärgi vähendada heidet 2030. aastaks 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega;“
PSE, Verts/ALE
§ 11
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „taastuvenergia direktiivi läbivaatamise raames“, „tugevate ja läbipaistvate kestlikkuskriteeriumidega“, „et ühtlasi käivitada investeeringud piisavasse täiendavasse taastuvelektri tootmisse;“
2.osa:
„taastuvenergia direktiivi läbivaatamise raames“
3.osa:
„tugevate ja läbipaistvate kestlikkuskriteeriumidega“
4.osa:
„et ühtlasi käivitada investeeringud piisavasse täiendavasse taastuvelektri tootmisse;“
The Left, Verts/ALE:
§ 18
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „ühtlasi tunnistab lähi- ja keskpikas perspektiivis üleminekutehnoloogiana vähese CO2 heitega vesinikku;“ v.a sõnad: „keskpikas“; „vähese CO2 heitega vesinik“, (esinemine kolmandal korral), „kui seda ülesannet saab hakata täitma üksnes taastuvallikatest toodetud vesinik,“ ja „ja majanduslikke“
2.osa:
„ühtlasi tunnistab lähi- ja keskpikas perspektiivis üleminekutehnoloogiana vähese CO2 heitega vesinikku;“ v.a sõnad: „keskpikas“
3.osa:
„keskpikas“
4.osa:
„vähese CO2 heitega vesinik“ (esinemine kolmandal korral), „kui seda ülesannet saab hakata täitma üksnes taastuvallikatest toodetud vesinik,“ ja „ja majanduslikke“
§ 40
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „või vähese CO2-heitega vesinikku“
2.osa:
need sõnad
§ 44
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „kui need on kord täielikult kättesaadavad“ ja „raskeveokite ning“
2.osa:
„kui need on kord täielikult kättesaadavad“
3.osa:
„raskeveokite ning“
26. Inimõiguste kaitse ja ELi rändealane välispoliitika
kogu tekst, v.a sõnad: „sealhulgas ELi välispiiridelt“
2.osa:
need sõnad
§ 25
1.osa:
„kutsub komisjoni üles esitama parlamendile, sealhulgas väliskomisjoni välisrahastamisvahendite töörühmale regulaarselt ja avalikult aruandeid rändealaste koostööprogrammide rahastamise kohta kolmandates riikides ja nende mõju kohta inimõigustele ning rahaliste vahendite kasutamise kohta partnerriikide poolt;“
2.osa:
„peab taunitavaks, et parlament ei ole kaasatud hädaabifondide, sealhulgas ELi usaldusfondide järelevalvesse;“
3.osa:
„nõuab, et Euroopa Parlamendile antaks suurem roll ELi rahalise toetuse kasutamise mõju jälgimisel inimõigustele asjaomastes kolmandates riikides;“
§ 28
1.osa:
„tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid on ülemaailmse pagulasi käsitleva kokkuleppe raames võtnud endale kohustuse jagada vastutust pagulaste tõhusa ja tervikliku kaitse eest ja leevendada survet vastuvõtvatele riikidele; rõhutab sellega seoses, et EL ja selle liikmesriigid peaksid laiendama ümberasustamislubadusi,“
2.osa:
„tagades, et ümberasustamine ei sõltuks sellest, kas transiidiriik teeb koostööd tagasivõtmise või piirikontrolli valdkonnas,“
3.osa:
„ning suurendama ohutuid ja seaduslikke võimalusi ja ennetama pagulaste sunniviisilist tagasipöördumist vastuvõtvatest riikidest; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles osalema nende kogukondade ja riikide struktuursemas ja tugevamas rahastamises, kus on kõige rohkem pagulasi;“
4.osa:
„kordab, kui oluline on täielikult rakendada ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe 23 eesmärki; on seisukohal, et Euroopa Parlament peab nõuetekohaselt kontrollima mõlema kokkuleppe rakendamist ELi poolt;“
Mitmesugust
Isabel Wiseler-Lima (fraktsioon PPE) võttis tagasi oma toetuse muudatusettepanekutele 1, 2, 3 ja 5. Tom Vandenkendelaere (fraktsioon PPE) võttis tagasi oma toetuse muudatusettepanekutele 1, 2, 3, 4 ja 5.
kogu tekst, v.a sõnad: „arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas oma eelmises aastaaruandes muret Türgis toimuvate muutuste ja tõsiste tagasilöökide pärast ning palus Türgil hoiduda igasugusest tegevusest, mis rikuks ELi liikmesriikide suveräänsust ja suveräänseid õigusi, samuti provokatsioonidest, mis kahjustaksid konstruktiivse ja siira dialoogi võimalikkust, ning kutsus komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlas läbirääkimisraamistikuga ametlikult peatama Türgiga peetavad ühinemisläbirääkimised; arvestades, et Euroopa Parlament on endiselt kindlalt valmis pidama Türgiga demokraatlikku ja poliitilist dialoogi; arvestades, et ajal, kui Türgi valitsus oli andnud lubaduse viia ellu olulisi reforme, nõudis Euroopa Parlament korduvalt 23. peatüki (kohtusüsteem ja põhiõigused) ning 24. peatüki (õigus, vabadus ja turvalisus) avamist läbirääkimistel; arvestades, et on äärmiselt kahetsusväärne, et ühinemisvahendeid ei saadud täiel määral kasutada nõukogus selles küsimuses valitseva ummikseisu tõttu;“
2.osa:
need sõnad
§ 62
1.osa:
„rõhutab, et tolliliidu ajakohastamine oleks kasulik mõlemale poolele ning hoiaks Türgi majanduslikult ja normatiivselt ELiga seotuna lisaks sellele, et luuakse uus võimalus positiivseks dialoogiks ja koostööks, luuakse parem õigusraamistik ELi investeeringuteks Türgis, sealhulgas vaidluste lahendamise mehhanism, ning kiirendatakse töökohtade loomist nii ELis kui ka Türgis ning Euroopa rohelise kokkuleppe alase koostöö projekte;“
2.osa:
„rõhutab, et praeguses olukorras – muu hulgas see, et Türgi kaldub oma praegustest kohustustest kõrvale järjest sagedamini, asjaolu, et ELi ja Türgi vahel toimub praegu Maailma Kaubandusorganisatsioonis vaidlus, ning vastuvõetamatud üleskutsed boikoteerida ELi liikmesriike - näib, et tolliliidu ajakohastamine oleks eriti keeruline,“
3.osa:
„kuid usub, et tuleks jätta alles võimalus soodustada konstruktiivsete pingutuste tegemist ja dialoogi uuendamist kõigis lahendamata küsimustes ning uurida tolliliidu ajakohastamise tingimusi;“
4.osa:
„kordab, et selline ajakohastamine peaks põhinema rangetel inimõiguste ja põhivabadustega seotud tingimustel, nagu on ette nähtud Kopenhaageni kriteeriumides heanaaberlike suhete kohta ELi ja kõigi selle liikmesriikidega ning selle mittediskrimineeriva rakendamise kohta; tuletab sellega seoses meelde, et praeguse tolliliidu potentsiaal jääb täies ulatuses kasutamata seni, kui Türgi ei rakenda lisaprotokolli täies ulatuses, et laiendada Ankara lepingut reservatsioonidega ja diskrimineerimata kõigile liikmesriikidele, ning olemasolevad kaubandust häirivad tegurid on kõrvaldatud;“
Renew:
§ 6
1.osa:
„väljendab kahetsust, et pärast parlamendi viimase raporti koostamist on olukord institutsionaalses, sise- ja välispoliitikas paranemise asemel veelgi halvenenud; nõuab seetõttu kindlalt, et kui praegust negatiivset suundumust kiiresti ja jäädavalt ei muudeta, peaks komisjon vastavalt 2005. aasta oktoobri läbirääkimisraamistikule soovitama Türgiga peetavate ühinemisläbirääkimiste ametlikku peatamist, et mõlemad pooled vaataksid realistlikul viisil ning struktureeritud ja põhjaliku kõrgetasemelise dialoogi käigus läbi praeguse raamistiku sobivuse ja toimivuse või püüaksid vajaduse korral leida tulevasteks suheteks uusi võimalikke mudeleid;“
2.osa:
„tunnistab, et igal juhul tuleks läbirääkimisi pidada heauskselt ning neid ei tohiks rajalt eemale juhtida ega ümber pöörata pelgalt kultuurilistel või usulistel motiividel;“
S&D:
muudatusettepanek 2
1.osa:
„mõistab hukka hiljutise Sofagate’i juhtumi Ankaras, mis tekitas tõsiseid kahtlusi Türgi praeguse juhtkonna austuses ELi, naiste ja soolise võrdõiguslikkuse vastu;“
2.osa:
„nõuab, et mis tahes uued suhted Türgiga põhineksid demokraatlikel põhiväärtustel, sealhulgas naiste õiguste austamisel;“
28. Montenegrot käsitlevad 2019.–2020. aasta aruanded
„peab äärmiselt murettekitavaks kohtute nõukogu esitatud põhiseaduse tõlgendust, mis õigustab kohtute esimeeste ebaseaduslikku uuesti ametisse nimetamist rohkem kui kaheks ametiajaks;“
2.osa:
„märgib, et pärast seda, kui Euroopa head tava ja demokraatlikke standardeid järgides nõuti mitme mandaadiga kohtunike tagasiastumist, astusid ülemkohtu president ning Bari, Kotori ja Plavi esimese astme kohtute esimehed tagasi;“
§ 40
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „tagaksid Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsiooni) sätete täies ulatuses rakendamise, sh suurendaksid hästi koolitatud ja sootundlike õiguskaitseametnike ja kohtunike arvu, et tagada perevägivalla kuritegude nõuetekohane uurimine ja nende eest vastutusele võtmine, ning“
2.osa:
need sõnad
§ 41
1.osa:
„tunneb muret, et poliitikameetmed ja projektid, mille eesmärk on julgustada naisi osalema tööturul, poliitika kujundamises ja poliitikas ning lahendada kitsaskohti tööhõives ja sotsiaalpoliitikas, on andnud piiratud tulemusi; peab sellega seoses kahetsusväärseks naissoost parlamendiliikmete arvu vähenemist, sooliselt tasakaalustatud poliitilise esindatuse puudumist valimistel ning uues Skupštinas ja valitsuses;“
2.osa:
„nõuab vajalikke õiguslikke ja poliitilisi meetmeid, et edendada naiste osalemist poliitikas;“
§ 65
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „naistele, üksikvanemaga peredele ja haavatavatele rühmadele, nagu romad, egiptlased, LGBTI-inimesed, puuetega inimesed ja muud“
2.osa:
need sõnad
PPE, ECR:
§ 43
1.osa:
„tunnustab edusamme LGBTI-inimeste õiguste kaitsmisel ja tõsiasja, et Montenegro on piirkonna esimene riik, kus on vastu võetud samasooliste partnerlust käsitlev seadus; kutsub ametivõime üles tagama, et kõik selle nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud tingimused oleksid täidetud; rõhutab, et transsooliste ja mittebinaarsete inimeste olukorda tuleb parandada; väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal toimus rahumeelselt geiparaad;“ v.a sõnad: „ja tõsiasja, et Montenegro on piirkonna esimene riik, kus on vastu võetud samasooliste partnerlust käsitlev seadus“
2.osa:
„ja tõsiasja, et Montenegro on piirkonna esimene riik, kus on vastu võetud samasooliste partnerlust käsitlev seadus“
3.osa:
kutsub Montenegro ametivõime üles jätkama ühiskondliku kaasavuse ja sallivuse õhkkonna parandamist ning koguma eristatud andmeid seksuaalsel sättumusel ja soolisel identiteedil põhineva vaenukõne ja kuritegude kohta;
Mitmesugust
Muudatusettepanek 9 võeti tagasi.
29. Kliimamuutuste mõju inimõigustele ning keskkonnakaitsjate roll selles küsimuses
Raport: María Soraya Rodríguez Ramos (A9-0039/2021)
Teema
Me nr
Esitaja
NH jne
Hääletus
NH/EH – märkused
§ 5
2
parlamendiliikmed
NH
-
264, 358, 65
§ 8
3
parlamendiliikmed
NH
-
287, 353, 47
§ 9
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
583, 22, 82
2/NH
+
359, 272, 56
§ 10
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
585, 53, 49
2/NH
+
373, 275, 38
§ 11
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
592, 84, 11
2/NH
+
344, 316, 26
3/NH
+
538, 140, 9
§ 13
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
477, 147, 60
2/NH
+
360, 282, 43
§ 15
4
parlamendiliikmed
NH
-
258, 365, 64
§ 28
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
628, 9, 50
2/NH
+
457, 178, 52
3/NH
+
616, 10, 61
4/NH
+
446, 171, 70
5/NH
+
570, 34, 83
§ 34
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
607, 43, 37
2/NH
+
461, 168, 58
§ 36
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
590, 31, 64
2/NH
+
406, 222, 57
§ 40
§
originaaltekst
NH
+
370, 254, 63
§ 43
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
602, 9, 76
2/NH
+
422, 188, 77
§ 51
§
originaaltekst
NH
+
368, 304, 15
§ 60
5
parlamendiliikmed
NH
-
309, 345, 33
§ 63
6
parlamendiliikmed
NH
-
258, 345, 84
Põhjendus I
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
609, 51, 27
2/NH
+
399, 234, 54
Põhjendus L
1
parlamendiliikmed
NH
-
258, 360, 69
Põhjendus AA
§
originaaltekst
osa
1/NH
+
641, 2, 44
2/NH
+
472, 172, 43
Resolutsiooni ettepanek (terviktekst)
NH
+
518, 97, 77
Taotlused eraldi hääletuseks
parlamendiliikmed:
§ 40, 51
Taotlused osade kaupa hääletuseks
parlamendiliikmed:
põhjendus I
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „õigus tervislikule keskkonnale“
2.osa:
need sõnad
põhjendus AA
1.osa:
„arvestades, et Global Witnessi 2020. aasta aruandest selgub, et 2019. aastal tapeti 212 maa- ja keskkonnaaktivisti, mis on 30 % rohkem kui 2018. aastal; arvestades, et umbes 40 % neist ohvritest olid põliselanikud ja maad tavapärasel viisil kasutavad omanikud“
2.osa:
„ning üle kahe kolmandiku tapmistest toimus Ladina-Ameerikas;“
§ 9
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna: „põhi(...)“
2.osa:
see sõna
§ 10
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „inimõiguse“
2.osa:
see sõna
§ 11
1.osa:
„ergutab ELi ja selle liikmesriike tegema ELi inimõiguste eriesindaja aktiivsel toetusel julgeid algatusi, et võidelda keskkonnakuritegude toimepanijate karistuseta jäämise vastu ülemaailmsel tasandil“
2.osa:
„ja sillutada Rahvusvahelises Kriminaalkohtus teed uutele läbirääkimistele poolte vahel eesmärgiga tunnistada ökotsiid Rooma statuudi kohaselt rahvusvaheliseks kuriteoks;“
3.osa:
„kutsub komisjoni ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles looma programmi liikmesriikide riiklike jurisdiktsioonide võimekuse suurendamiseks nendes valdkondades;“
§ 13
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „ja kliimaõigluse“
2.osa:
need sõnad
§ 28
1.osa:
„rõhutab asjaolu, et kuigi rünnakuid ja ähvardusi esineb kõikjal maailmas, märgib ÜRO inimõiguste kaitsjate olukorra eriraportöör, et“
2.osa:
„olukord on eriti tõsine Ladina-Ameerikas ning Aasias, kus“
3.osa:
„teatavad rahvusvahelised investorid, äriühingud ja kohalikud omavalitsused eiravad elanikkonna õigustatud muresid;“ märgib, et paljudel juhtudel toimuvad konfliktid ja rikkumised majandusliku ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse kontekstis; mõistab hukka keskkonnaaktivistide kohtuliku tagakiusamise ja kriminaliseerimise Amazonase piirkonnas, kus keskkonnaaktivistide ründamine, tapmine ja tagakiusamine üha sageneb;“
4.osa:
„mõistab hukka keskkonnaaktivistide vastu suunatud rünnakute arvu kasvu ja nende tagakiusamise Hondurases ning hiljutise Guapinoli keskkonnaaktivistide tapmise; märgib, et viimase kolme aasta jooksul on registreeritud 578 keskkonna-, maa- ja põlisrahvaste õiguste kaitsjate tapmisjuhtumit; rõhutab, et Filipiinid on pidevalt nende riikide nimekirja tipus, kus keskkonnaõiguste kaitsjana tegutsemine on kõige ohtlikum; “
5.osa:
„kordab oma üleskutset komisjonile, arvestades riigis toimuvate inimõiguste rikkumiste raskust ja Filipiinide ametivõimude koostöövalmiduse ja olukorra olulise paranemise puudumist, algatada menetlus, mis võib viia üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+) alusel tehtud soodustuste ajutise peatamiseni;“
§ 34
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „on üks väljendus- ja teabevabaduse vorme ning“
2.osa:
need sõnad
§ 36
1.osa:
„kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu naissoost inimõiguste kaitsjate eristatud kaitsevajadustele, tunnustades nende rolli tugevate muutuste suunajatena, eriti kliimameetmete valdkonnas; rõhutab sellega seoses vajadust toetada suutlikkuse suurendamist ja naiste rolli koolitajate ja muutuste kiirendajatena ning tagada niisuguste organisatsioonide piisav rahastamine; tuletab meelde, kui sageli satuvad naissoost kogukonnaliidrid ja keskkonnaaktivistid repressioonide ja isegi mõrvade ohvriks, näiteks Euroopa Parlamendi poolt mõttevabaduse eest antavale Sahharovi auhinnale nomineeritud ja selle nimekirja kantud vaprad aktivistid, “
2.osa:
„täpsemalt Brasiiliast pärit Marielle Franco, kes mõrvati 2018. aastal, ja Hondurasest pärit Berta Cáceres, kes mõrvati 2016. aastal;“
§ 43
1.osa:
„Tuletab meelde, et vastavalt ÜRO inimõiguste kaitsjate deklaratsioonile peavad riigid kaitsma bioloogilise mitmekesisuse kaitsjaid inimõiguste kaitsjatena; väljendab rahulolu selliste rahvusvaheliste lepingute kujundamise üle nagu Escazu leping,“
2.osa:
„mis on Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnas – piirkonnas, kus on kõige rohkem registreeritud keskkonnaalaste inimõiguste kaitsjate mõrvu;“
30. Euroopa küberturvalisuse pädevuskeskus ***II
Soovitus teisele lugemisele: Rasmus Andresen (A9-0166/2021)
Teema
NH jne
Hääletus
NH/EH – märkused
Heakskiitmine ilma hääletuseta
31. Maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ 2021–2027 ***II
Soovitus teisele lugemisele: Sven Giegold (A9-0167/2021)
Teema
NH jne
Hääletus
NH/EH – märkused
Heakskiitmine ilma hääletuseta
32. ELi piirkondade demograafiliste trendide muutmine ühtekuuluvuspoliitika vahendite abil
33. ELi eeskirjade mõju töötajate ja teenuste vabale liikumisele: ELi-sisene tööjõu liikuvus kui vahend, mis aitab tööjõuturu vajadusi ja oskusi vastavusse viia
kogu tekst, v.a sõnad: „palub komisjonil kehtestada selged kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad Euroopa poolaasta ning riigipõhiste soovituste avaldamise raames, et jälgida töötajate vaba liikumist käsitlevate eeskirjade rakendamist ja täitmist;“
2.osa:
need sõnad
§ 27
1.osa:
„palub, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti uue 2020. aasta järgse töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku ning võtaks kohustuse kaotada 2030. aastaks tööga seotud surmajuhtumid; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud tööstressi ning luu- ja lihaskonna vaevusi käsitleva direktiivi kohta ja vaimset heaolu töökohal käsitleva direktiivi kohta ning ELi vaimse tervise strateegia, et kaitsta töökohal kõiki töötajaid;“
2.osa:
„kutsub lisaks komisjoni üles ambitsioonikamalt läbi vaatama kantserogeenide ja mutageenide direktiivi ning lisama tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuudet käsitlevasse direktiivi vähemalt 50 aine piirtasemed; nõuab, et direktiivi lisataks reproduktiivsüsteemi kahjustavad ained;“
§ 41
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna: „seadusandliku“
2.osa:
see sõna
põhjendus D
1.osa:
„arvestades, et töötajate ja teenuste vaba liikumine peaks toimuma kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega;“
2.osa:
„arvestades, et liidu võetud kohustus järgida ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärke, Euroopa rohelist kokkulepet ja soolise võrdõiguslikkuse strateegiat, sealhulgas kaitsta ja edendada õiglast töötasu, soolist võrdõiguslikkust ning inimväärseid töö- ja tööhõivetingimusi, tuleb integreerida kogu siseturupoliitikasse, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse sotsiaalseid ja keskkonnakaalutlusi;“
34. Edusammude kiirendamine ja ebavõrdsuse vähendamine, et teha 2030. aastaks lõpp AIDSile kui rahvaterviseohule
„nõuab, et Euroopa välisteenistus, komisjon ja liikmesriigid kasutaksid ELi inimõiguste tegevuskava ja soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava rakendamist HIV/AIDSi inimõiguste ja soolise ebavõrdsusega seotud põhjustega tegelemiseks, seades prioriteediks võitluse häbimärgistamise ja diskrimineerimise, seksuaalse ja soolise vägivalla, samasooliste suhete kriminaliseerimise ning muude karistavate ja diskrimineerivate seaduste ja poliitika vastu, et aidata tagada üldine juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele,“ v.a sõnad: „ning õigustele“
2.osa:
„ning õigustele“
3.osa:
„kvaliteetsele haridusele“
4.osa:
„sealhulgas“ ja „põhjalikule“
5.osa:
„seksuaalharidusele“ ja „võrdsele ja taskukohasele tervishoiule ja tööturule ning tagada AIDSist mõjutatud kogukondade osalemine kõigis ühiskonnaelu valdkondades;“
§ 8
1.osa:
„kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema partnerriikidega koostööd,“
2.osa:
„et lisada nende riiklikesse hariduskavadesse kohustuslik terviklik seksuaalharidus,“
3.osa:
„ennetamaks AIDSi ja muude sugulisel teel levivate haiguste levikut, eriti suurima nakatumismääraga riikides;“
§ 21
1.osa:
„kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama investeeringuid reaalajas andmete kogumisse ning tugevasse andmebaasi taskukohaste, kättesaadavate ja sootundlike HIVi ning muude vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud nakkushaiguste diagnostika-, ravi- ja vaktsiinikandidaatide kohta, samuti tugevdama piirkondlikku ja piirkondadevahelist suutlikkust ja koostööd teaduse ja innovatsiooni valdkonnas; nõuab tungivalt, et EL pakuks arenguriikidele, eelkõige“
2.osa:
„vähim arenenud riikidele erilist toetust intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus sätestatud paindlikkuse tulemuslikuks rakendamiseks rahvatervise kaitsmisel, eelkõige kohustusliku litsentsimise ja paralleelse impordi puhul, ning“
3.osa:
„optimeeriks vabatahtliku litsentsimise ja tehnoloogia jagamise mehhanismide kasutamist rahvatervise eesmärkide saavutamiseks, nõudes, et hargmaised farmaatsiaettevõtted kaasaksid sellistesse mehhanismidesse keskmise sissetulekuga arengumaad ja pakuksid nendes riikides taskukohast HIVi ravi; ergutab laiemalt teadus- ja arendustegevuse kulutuste lahtisidumist ravimite hinnast, näiteks patendipuulide kasutamise, avatud lähtekoodiga teadusuuringute ja toetuste kaudu, et tagada kõigile abivajajatele ravimite pidev kättesaadavus ja taskukohasus ning juurdepääs ravile;“
põhjendus G
1.osa:
kogu tekst, v.a sõna: „teenustele“
2.osa:
see sõna
põhjendus J
1.osa:
kogu tekst, v.a sõnad: „kohustuslik terviklik“
2.osa:
need sõnad
ECR, PPE:
§ 9
1.osa:
„tuletab meelde, et tervis on inimarengu eeltingimus; nõuab, et komisjon seaks ELi-Aafrika strateegia raames prioriteediks tervishoiu, mis eeldab täiendavate riiklike vahendite kasutuselevõtmist, et tagada üldine tervisekindlustus, sealhulgas“
2.osa:
„seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste“ v.a sõnad: „ning seonduvate õiguste“
3.osa:
need sõnad
4.osa:
„HIVi, tuberkuloosi ja malaaria puhul, ning keskenduks ülemaailmsele tervishoiualasele teadus- ja arendustegevusele, ELi-Aafrika tervisealase teadus- ja innovatsioonikoostöö tõhustamisele ning tervishoiutoodete, -seadmete ja ravimite tootmise suutlikkuse suurendamisele Aafrikas ja Euroopas; rõhutab, et arenguabi eesmärk peaks eelkõige olema üldise tervishoiusüsteemi horisontaalse katvuse tagamine tervikliku ja õigustel põhineva lähenemisviisi abil, mis tähendab tervise mitmemõõtmelise olemuse täielikku arvessevõtmist“
5.osa:
„(tugevad seosed soo, toiduga kindlustatuse ja toitumise, vee ja kanalisatsiooni, hariduse ja vaesusega), kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega; nõuab eelkõige investeeringute edendamist HIViga seotud integreeritud õigustesse ja seksuaal- ja reproduktiivtervisesse ning seonduvatesse õigustesse,“ v.a sõna: „õigustesse“
6.osa:
see sõna
7.osa:
„keskendudes naistele ja tütarlastele, seksitöötajatele,“
8.osa:
„transseksuaalsetele inimestele“
9.osa:
„narkootikume süstivatele inimestele, vanglas viibivatele inimestele ja muudele haavatavatele rühmadele;“
§ 17
1.osa:
„palub komisjonil teha liikmesriikide ja partneritega koostööd, et toetada teenuseid, mis vastavad peamiste riskirühmade ja muude prioriteetsete rahvastikurühmade vajadustele, kellel on HIViga seotud teenustele juurdepääsul spetsiifilised probleemid,“
2.osa:
„sealhulgas pakkudes noortesõbralikke seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuseid;“
35. Sõjavangid pärast Armeenia ja Aserbaidžaani hiljutist konflikti
François-Xavier Bellamy ja Ivan Štefanec (fraktsioon PPE) toetasid samuti resolutsiooni ettepanekut B9-0288/2021 ja resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0277/2021. Charlie Weimers (fraktsioon ECR) toetas samuti resolutsiooni ettepanekut B9-0280/2021.
Ivan Štefanec (fraktsioon PPE) toetas samuti resolutsiooni ettepanekut B9-0295/2021 ja resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0290/2021. György Hölvényi (fraktsioon PPE) toetas samuti resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0290/2021.
Vastutava komisjoni muudatusettepanekud – hääletus plokkide kaupa
1-4 6-9 11-22 25-26 28-30 32-35
komisjon
NH
+
554, 105, 34
Vastutava komisjoni muudatusettepanekud – eraldi hääletus
24
komisjon
osa
1/NH
+
552, 126, 14
2/NH
+
505, 174, 13
Määruse (EÜ) nr 1367/2006 muudatusettepanekud
Artikkel 2, § 1, punkt g:
23
komisjon
NH
+
567, 92, 33
40
ECR
NH
↓
Artikkel 4, § 2, pärast punkti a
46
Verts/ALE
NH
-
145, 521, 27
Artikkel 4, § 2, punkt b
45
Verts/ALE
NH
-
160, 503, 30
Artikkel 10, § 1, taane 2
38V
ID
NH
-
130, 557, 4
27
komisjon
NH
+
551, 132, 10
Artikkel 10, § 2
42
ECR
NH
-
153, 536, 4
Artikkel 11, § 1
39
ID
NH
-
143, 545, 3
Pärast artiklit 11
41
ECR
NH
-
154, 536, 3
31
komisjon
NH
+
628, 61, 4
Muudatusettepanekud põhjenduste kohta
Pärast põhjendust 4
43
Verts/ALE
NH
-
138, 509, 46
5
komisjon
NH
+
561, 127, 5
Põhjendus 8
36V
ID
NH
-
130, 557, 4
Põhjendus 10
37
ID
NH
-
131, 552, 8
10
komisjon
NH
+
633, 50, 10
Pärast põhjendust 12
47
Verts/ALE
NH
-
152, 485, 56
Komisjoni ettepanek
NH
+
553, 62, 78
Taotlused osade kaupa hääletuseks
ECR:
muudatusettepanek 24
1.osa:
Artikli 2 lõiget 2 muudetakse järgmiselt: „2. Haldusaktid ja halduslik tegevusetus ei hõlma meetmeid, mis ühenduse institutsioon või organ on oma pädevuse piires võtnud või võtmata jätnud haldusjärelevalve organina järgmistel alustel: a) asutamislepingu artiklid 81 ja 82 [ELi toimimise lepingu artiklid 101 ja 102] (sealhulgas ühinemiseeskirjad); b) asutamislepingu artiklid 226 ja 228 [ELi toimimise lepingu artiklid 258 ja 260] (rikkumismenetlused); c) asutamislepingu artikkel 195 [ELi toimimise lepingu artikkel 228] (ombudsmani menetlused); d) asutamislepingu artikkel 280 [ELi toimimise lepingu artikkel 325] (Euroopa Pettustevastase Ameti menetlused); da) asutamislepingu artiklid 86 ja 87 [ELi toimimise lepingu artiklid 106 ja 107] (konkurentsieeskirjad)“
2.osa:
„kuni ... [18 kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmist]; db) hiljemalt... [18 kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva] võtab komisjon vastu suunised, et hõlbustada riigiabi vastavuse hindamist liidu keskkonnaalaste õigusaktide asjakohastele sätetele, sealhulgas teabe kohta, mille liikmesriigid peavad esitama, kui nad teavitavad komisjoni riigiabist. “
Mitmesugust
Muudatusettepanek 44 a tühistati.
39. Hiina vastusanktsioonid ELi üksustele, Euroopa Parlamendi liikmetele ja liikmesriikide parlamentide liikmetele
Marco Campomenosi, Anna Cinzia Bonfrisco, Susanna Ceccardi ja Marco Zanni (fraktsioon ID) toetasid samuti resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0269/2021.
40. Andmekaitsevolinik vs. Facebook Ireland Limited ja Maximillian Schrems (Schrems II) – kohtuasi C-311/18
„väljendab pettumust, et Iirimaa andmekaitsevolinik esitas Maximilian Schremsi ja Facebooki vastu hagi Iirimaa kõrgele kohtule (High Court), selle asemel et teha otsus oma pädevuse piires vastavalt otsuse 2010/87/EL artiklile 4 ja isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 58; tuletab siiski meelde, et Iiri andmekaitsevolinik kasutas õiguslikku võimalust, mis võimaldab andmekaitseasutustel väljendada liikmesriigi kohtunikule muret komisjoni rakendusotsuse kehtivuse pärast, pidades silmas eelotsusetaotluse esitamist Euroopa Liidu Kohtule; väljendab sügavat muret selle pärast, et andmekaitsevolinik, kes on nende juhtumite puhul juhtiv asutus, ei ole ikka veel lahendanud mitmeid kaebusi isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumise kohta, mis esitati 25. mail 2018, s.o päeval, mil isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldama hakati, ning muid kaebusi eraelu puutumatuse vallas tegutsevatelt organisatsioonidelt ja tarbijarühmadelt; on mures selle pärast, et andmekaitsevoliniku tõlgenduses tähendab isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 60 lõikes 3 toodud väljend „viivitamata“ pikemat aega kui mõned kuud, mis ei vasta seadusandja kavatsusele; on mures selle pärast, et järelevalveasutused ei ole võtnud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklite 61 ja 66 alusel ennetavaid meetmeid, et sundida andmekaitsevolinikku täitma isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid kohustusi;“
2.osa:
„on mures ka andmekaitsevoliniku heaks töötavate tehnoloogiaspetsialistide vähesuse ja aegunud süsteemide kasutamise pärast; väljendab nördimust seoses tagajärgedega, mida toob kaasa Iirimaa andmekaitsevoliniku ebaõnnestunud katse jätta kohtumenetluse kulud kostja kanda, millel oleks olnud ulatuslik heidutav mõju; kutsub komisjoni üles algatama Iirimaa vastu rikkumismenetlused isikuandmete kaitse üldmääruse mittenõuetekohase jõustamise tõttu;“
§ 19
1.osa:
„peab kahetsusväärseks, et hoolimata parlamendi 2016., 2017. ja 2018. aasta resolutsioonides komisjonile esitatud arvukatest üleskutsetest teha kõik vajalik selleks, et tagada andmekaitseraamistiku Privacy Shield täielik vastavus isikuandmete kaitse üldmäärusele ja ELi hartale, ei ole komisjon isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 45 lõike 5 kohaselt tegutsenud;“
2.osa:
„peab kahetsusväärseks, et komisjon on eiranud parlamendi üleskutset peatada andmekaitseraamistiku Privacy Shield kehtivus seniks, kuni USA ametivõimud hakkavad selle tingimusi täitma, ning seetõttu on suurenenud oht, et Euroopa Liidu Kohus tunnistab andmekaitseraamistiku kehtetuks;“
3.osa:
„tuletab meelde, et artikli 29 töörühm ja Euroopa Andmekaitsenõukogu on juhtinud korduvalt tähelepanu andmekaitseraamistiku Privacy Shield toimimisega seotud probleemidele;“
The Left:
§ 31
1.osa:
„kutsub komisjoni üles mitte võtma seoses USAga vastu ühtegi uut kaitse piisavuse otsust, välja arvatud juhul, kui eelkõige riikliku julgeoleku ja luure eesmärgil viiakse läbi sisulised uuendused, mida on võimalik saavutada USA seaduste ja tavade selge, õiguslikult kestliku, jõustatava ja mittediskrimineeriva reformiga; kordab sellega seoses, kui olulised on tugevad kaitsemeetmed, mis puudutavad avaliku sektori asutuste juurdepääsu isikuandmetele;“
2.osa:
„kutsub komisjoni üles viima ellu oma geopoliitilisi ambitsioone, et jõustada ELi andmekaitsega sisuliselt samaväärne andmekaitse USAs ja muudes kolmandates riikides;“
41. Parlamendi õigus saada teavet riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamise kohta
„kordab oma suurt muret erandi pärast, mis puudutab andmesubjektide õigusi Ühendkuningriigi sisserändepoliitikas;“
2.osa:
„kinnitab oma seisukohta, et Ühendkuningriigi andmekaitseseaduses sätestatud erandit, mida kohaldatakse isikuandmete töötlemisel sisserändega seotud eesmärkidel, tuleb muuta enne, kui on võimalik teha kehtiv piisavusotsus, mida on korduvalt väljendatud, sealhulgas 12. veebruari 2020. aasta resolutsioonis Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetavate läbirääkimiste kavandatud mandaadi kohta ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 5. veebruari 2021. aasta arvamuses;“
3.osa:
„kutsub komisjoni üles taotlema sisserännet puudutava erandi kaotamist või tagama, et seda muudetaks nii, et erand ja selle kasutamine pakuksid piisavaid kaitsemeetmeid andmesubjektidele ega rikuks kolmandalt riigilt oodatavaid standardeid;“
§ 18
1.osa:
„rõhutab kindlalt, et Euroopa Liidust väljaastumise 2018. aasta seaduses on sätestatud, et üleminekuperioodi lõppemisele eelnenud Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika jääb endiselt kohaldatavaks ELi õiguseks ja seega Ühendkuningriigile õiguslikult siduvaks; juhib tähelepanu sellele, et muude kolmandate riikide andmekaitse piisavuse hindamisel on Ühendkuningriik seotud Euroopa Liidu Kohtu otsustes Schrems I ja Schrems II kindlaks määratud põhimõtete ja tingimustega;“
2.osa:
„väljendab muret selle pärast, et Ühendkuningriigi kohtud ei kohalda enam põhiõiguste hartat;“
3.osa:
„osutab sellele, et Ühendkuningriik ei ole enam põhiõiguste harta tõlgendamise kõrgeima instantsi, Euroopa Liidu Kohtu kohtualluvuses;“
§ 20
1.osa:
„on mures selle pärast, et Ühendkuningriik on võtnud endale õiguse kinnitada, et teised kolmandad riigid või territooriumid pakuvad piisavat andmekaitset, olenemata sellest, kas ELi arvates pakub kõnealune kolmas riik või territoorium sellist kaitset; tuletab meelde, et Ühendkuningriik on juba kinnitanud, et Gibraltar pakub sellist kaitset, kuigi EL ei ole seda teinud;“
2.osa:
„tunneb suurt muret selle pärast, et Ühendkuningriigi antud andmekaitse piisavuse staatus tooks seetõttu kaasa ELi reeglitest möödaminemise andmete edastamisel riikidele või territooriumidele, kus kehtivat kaitset ei peeta ELi õiguse kohaselt piisavaks;“
§ 21
1.osa:
„võtab teadmiseks, et 1. veebruaril 2021 esitas Ühendkuningriik taotluse ühineda laiaulatusliku ja progressiivse Vaikse ookeani ülese partnerluse lepinguga (CPTTP), eelkõige selleks, et „oleks võimalik kasutada nüüdisaegseid digitaalkaubanduse reegleid, mis võimaldavad andmete vaba liikumist liikmete vahel, kaotavad tarbetud tõkked ettevõtjate tegevuses [jne]“; märgib murega, et CPTTP-l on 11 liiget, kellest kaheksa kohta ei ole EL kaitse piisavuse otsust teinud;“
2.osa:
„on tõsiselt mures ELi kodanike ja elanike isikuandmete võimaliku edasisaatmise pärast nendele riikidele, kui Ühendkuningriigi suhtes tehakse kaitse piisavuse otsus;“
ECR, PPE:
§ 29
1.osa:
„tuletab meelde, et oma 12. veebruari 2020. aasta resolutsioonis rõhutas Euroopa Parlament, et „Ühendkuningriigil ei saa olla otsest juurdepääsu ELi infosüsteemide andmetele ning ta ei saa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal osaleda ELi ametite juhtimisstruktuurides, ning et mis tahes teabe, sealhulgas isikuandmete jagamisel Ühendkuningriigiga tuleks kohaldada rangeid kaitsemeetmeid, auditi- ja järelevalvetingimusi, sealhulgas ELi õiguses sätestatuga samaväärset isikuandmete kaitse taset“; peab muret tekitavaks puudusi ja rikkumisi selles, kuidas Ühendkuningriik rakendas andmekaitseseadust ajal, mil ta oli veel ELi liige;“
2.osa:
„tuletab meelde, et Ühendkuningriik salvestas Schengeni infosüsteemi ebaseaduslikku koopiat ja säilitas seda; osutab tõsiasjale, et kuigi Ühendkuningriigil ei ole enam juurdepääsu Schengeni infosüsteemile, on need rikkumised näidanud, et Ühendkuningriigi ametiasutustele ei saanud liikmesriigiks oleku ajal usaldada ELi kodanike andmeid;“
3.osa:
„avaldab seepärast kahetsust, et komisjonil ei ole õnnestunud täita oma ülesannet aluslepingute täitmise järelevalvajana, kuna komisjon ei ole Ühendkuningriiki piisavalt survestanud viivitamatult neid probleeme nõuetekohaselt ja kiiresti lahendama ja näitama, et Ühendkuningriigile võib usaldada isikuandmete töötlemist kriminaalkuritegude ennetamise, uurimise, tuvastamise või menetlemise või kriminaalkaristuste kohaldamise eesmärgil; tunneb seetõttu muret Ühendkuningriigi õiguskaitseasutustega andmete vahetamise, samuti tõsiasja pärast, et Ühendkuningriik säilitab juurdepääsu ELi õiguskaitse andmebaasidele;“
põhjendus D
1.osa:
„arvestades, et komisjon ei ole Ühendkuningriigi õiguse ja/või praktika teatavaid aspekte arvesse võtnud, mille tagajärjeks on rakendusotsuste eelnõud, mis ei ole kooskõlas ELi õigusega;“
2.osa:
„arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 45 sätestatakse, et kaitse taseme piisavuse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaolusid, nagu „.. asjaomased õigusaktid, nii üldised kui ka valdkondlikud, sealhulgas õigusaktid, mis käsitlevad avalikku julgeolekut, kaitset, riiklikku julgeolekut, karistusõigust ja riigiasutuste juurdepääsu isikuandmetele, ning selliste õigusaktide, andmekaitsenormide, ametieeskirjade ja turvameetmete (sealhulgas isikuandmete edasisaatmist teisele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile käsitlevad eeskirjad, mida kõnealune kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon täidab) rakendamine, kohtupraktikast tulenevad nõuded ..“, ning „.. asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni rahvusvahelised kohustused või muud kohustused, mis tulenevad õiguslikult siduvatest konventsioonidest või õigusaktidest või selle kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osalemisest mitmepoolsetes või piirkondlikes süsteemides, eelkõige seoses isikuandmete kaitsega“, mis hõlmab rahvusvahelisi lepinguid muudes valdkondades, millega kaasneb juurdepääs andmetele või teabe jagamine ning mis seetõttu nõuab selliste rahvusvaheliste lepingute hindamist;“