RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
12.1.2005
- –Michael Gahler, Bernd Posselt, Thomas Mann, Struan Stevenson ja Alejo Vidal-Quadras Roca fraktsiooni PPE-DE nimel,
- –Christa Prets, Paulo Casaca ja Jan Marinus Wiersma fraktsiooni PSE nimel,
- –Cecilia Malmström ja Alexander Nuno Alvaro fraktsiooni ALDE nimel,
- –Angelika Beer ja Monica Frassoni fraktsiooni Verts/ALE nimel,
- –André Brie ja Giusto Catania fraktsiooni GUE/NGL nimel,
- –ALDE (B6‑0036/2005),
- –PPE-DE (B6‑0044/2005),
- –PSE (B6‑0052/2005),
- –GUE/NGL (B6‑0054/2005),
- –Verts/ALE (B6‑0058/2005).
Euroopa Parlamendi resolutsioon Iraani kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Iraani kohta;
– võttes arvesse ELi-Iraani inimõigustealast dialoogi ja eriti dialoogi neljandat vooru, mis toimus 14. ja 15. juunil 2004 Teheranis ning kus Iraani valitsus väljendas oma kohustust tugevdada inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamist;
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni, millega Iraan on ühinenud;
– võttes arvesse Iraani Islamivabariigi kohtusüsteemi juhi poolt kohtunikele 2002. aasta detsembris esitatud soovitust, et need valiksid alternatiivse karistuse sellistel juhtumitel, kui tavapäraseks karistuseks oleks kividega surnuks viskamine ning võttes arvesse tema 2004. aasta aprilli teadaannet piinamise keelustamise ja sellele järgneva asjakohaste õigusaktide vastuvõtmise kohta parlamendis, mille Iraani kaitsenõukogu kiitis heaks 2004. aasta mais;
– võttes arvesse 16. ja 17. detsembril 2004. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu lõppjäreldusi;
– võttes arvesse oma otsust moodustada parlamentidevaheline delegatsioon suhete jaoks Iraaniga ;
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5;
A. arvestades, et selliste teadete arv suureneb, kus räägitakse hukkamistest või surmanuhtluse mõistmisest, kus ignoreeritakse ilmselgelt rahvusvaheliselt tunnustatud kaitsemeetmeid, kaasa arvatud karistuste määramised alaealistele õigusrikkujatele, rasedatele naistele ja vaimse puudega isikutele;
B. arvestades, et ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 2004. aasta resolutsioon viitab "arvamusvabaduse ja meediavabaduse halvenevale olukorrale, eriti seoses suureneva jälitamisega rahumeelsete poliitiliste veendumuste eest, sealhulgas meelevaldsed vahistamised ja kinnipidamine ilma süüdistust esitamata või ilma kohtuotsuseta";
C. arvestades, et teadetes räägitakse ajakirjanike, internetiajakirjanike ja internetipäeviku pidajate meelevaldsetest vahistamistest, onlain-väljaannete blokeerimistest ja piinamistest kirjutavate ajakirjanike ähvardamistest pikaajaliste vanglakaristustega Iraani kohtusüsteemi poolt, mis seega võtab Iraani üldsuselt ainsa järelejäänud võimaluse pääseda juurde tsenseerimata infole;
D. arvestades, et ÜRO erireferent Ambeyi Ligabo leidis, et Iraani ajakirjandusseadus ja kriminaalseadustik ei vasta lubatavatele kitsendustele, mis on loetletud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 19 lõikes 3;
E. arvestades, et Iraan ei ole ikka veel naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni liikmesriik ja et uus parlament lükkas tagasi sugupoolte võrdõiguslikkust käsitleva õigusakti eelnõu;
F. arvestades, et nõukogu andis 13.–14. detsembril oma toetuse pikaajalise ELi–Iraani vahelise kokkuleppe sõlmimise läbirääkimiste protsessile pärast IAEA kinnitust, et Iraan lõpetab kõik rikastamise ja ümbertöötamisega seotud tegevused, ning arvestades eesmärgiga jätkata kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimise läbirääkimisi ja hankida objektiivseid tõendeid, et Iraagi tuumaprogramm on rahumeelne;
1. kordab oma üldist vastuseisu surmanuhtlusele ja mõistab karmilt hukka surmanuhtluse mõistmist alaealiste õigusrikkujate, rasedate naiste ning vaimse puudega isikute puhul ja/või nende hukkamist;
2. kutsub Iraani ametivõime üles esitama tõendeid, et nad tõesti rakendavad oma kividega surnuks viskamise moratooriumit ning nõuab väljakuulutatud, parlamendi poolt vastu võetud ja kaitsenõukogu poolt heaks kiidetud piinamiste keelustamise viivitamatut rakendamist;
3. mõistab hukka ajakirjanike, internetiajakirjanike ja internetipäevikute pidajate vastu suunatud kohtusüsteemi kampaaniat, millega kaasnevad väljaannete sulgemised, vangistamised ja vastavalt teadetele ulatuslikud piinamised ja pealesunnitud valetunnistused ning kutsub võime üles vabastama kõik isikud, kes on kinni peetud, võetud vastutusele või mõistetud süüdi ajakirjanduse ja arvamustega seotud mittevägivaldsete õigusrikkumiste eest;
4. kutsub Iraani parlamenti üles kohandama Iraani ajakirjandusseadust ja kriminaalseadustikku vastavalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga võetud kohustustele ning eriti tühistama kõiki kriminaalsätteid, mis käsitlevad rahumeelset arvamuse avaldamist, kaasa arvatud ajakirjanduses;
5. kutsub võime üles järgima rahvusvaheliselt tunnustatud kaitsemeetmeid, muuhulgas ametlikult tunnustatult või muud moodi usuvähemuste hulka kuuluvate isikute suhtes;
6. tervitab Hajieh Esmailvand hukkamise peatamist ja teatab, et Leyla Moafi juhtum on edastatud kohtupsühhiaatritele tema vaimse terviseseisundi kindlakstegemiseks, kuid rõhutab siiski, et nende "kuriteod" ei kuulu rahvusvaheliselt tunnistatud kriminaalkuritegude hulka ning, et nende vastutuselevõtmine ei vasta rahvusvahelistele inimõiguste standarditele;
7. rõhutab, et nõusolekul põhinevat täiskasvanute privaatset seksuaalset tegevust katab mõiste "privaatsus" ning nõuab Hajieh Esmailvandi ja Leyla Moafi viivitamatut vabastamist;
8. tervitab ja toetab ELi-Iraani vahelist tuumaenergiaalast läbirääkimiste protsessi ühtlasi kui võimalust teha edusamme ELi-Iraani poliitilises ja inimõigustealases dialoogis ning ELi- Iraani vahelistes majandus- ja kaubandussuhetes, ning toetab nõukogu ootusi, et Iraan hakkaks tegelema ka teiste ELi muredega, nagu terrorismirühmituste toetamise lõpetamine, inimõiguste järgimise parandamine ja lähenemise muutmine Lähis-Ida rahuprotsessi suhtes;
9. palub välisasjade ja kodanike õiguste komisjone uurida kuidas Euroopa Parlamenti saaks kaasata terrorismivastase võitluse erimeetmete rakendamist käsitleva nõukogu ühisseisukoha korrapärase uuendamise protsessi, võttes arvesse arenguid alates 2001. aastast;
10. loodab, et parlamentidevahelise delegatsiooni moodustamine suhete jaoks Iraaniga võimaldab tal alustada konstruktiivseid arutelusid Iraani parlamendi ja Iraani kodanikuühiskonnaga;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Komisjonile ja ÜVJP kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Iraani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.