RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK

24.1.2005

Vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5 esitanud

• –Hans-Gert Poettering, Ewa Klamt, Timothy Kirkhope ja Patrick Gaubert fraktsiooni PPE-DE nimel,
• –Martin Schulz, Glyn Ford ja Martine Roure fraktsiooni PSE nimel,
• –Sarah Ludford, Graham Watson ja Alexander Nuno Alvaro fraktsiooni ALDE nimel,
• –Daniel Marc Cohn-Bendit ja Monica Frassoni fraktsiooni Verts/ALE nimel,
• –Francis Wurtz, Miguel Portas, Dimitrios Papadimoulis, André Brie, Marco Rizzo ja Helmuth Markov fraktsiooni GUE/NGL nimel,
• –Brian Crowley fraktsiooni UEN nimel,

asendades järgnevate fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

• –PSE (B6‑0069/2005),
• –Verts/ALE (B6‑0070/2005),
• –ALDE (B6‑0073/2005),
• –GUE/NGL (B6‑0074/2005),
• –PPE-DE (B6‑0076/2005),
• –UEN (B6‑0077/2005).

Teema: Holokausti mälestamine, antisemitism ja rassism

Euroopa Parlamendi resolutsioon holokausti mälestamise, antisemitismi ja rassismi kohta

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6, 7 ja 29 ning EÜ asutamislepingu artiklit 13, mis kohustab liikmesriike järgima inimõiguste ja mittediskrimineerimise kõige kõrgemaid standardeid, ning Euroopa põhiõiguste hartat;

– võttes arvesse parlamendi seniseid 27. oktoobri 1994. aasta, 27. aprilli 1995. aasta, 26. oktoobri 1995. aasta, 30. jaanuari 1997. aasta ja 16. märtsi 2000. aasta resolutsioone rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi kohta, parlamendi rassismi ja ksenofoobia uurimiskomisjoni 1990. aasta raportit ning Euroopa Parlamendi 2000. aasta juuni kirjalikku deklaratsiooni holokausti mälestamise kohta;

– võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 1035/97, millega luuakse Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus, ning järelevalvekeskuse mitmeid raporteid rassismi kohta ELis, sealhulgas märtsis 2004 avaldatud raporteid "Antisemitismi manifestatsioonid ELis 2002–2003" ja "Antisemitismi ilmingud Euroopa Liidus";

– võttes arvesse Berliinis 28.–29. aprillini 2004. aastal toimunud OSCE teise antisemitismialase konverentsi Berliini deklaratsiooni ja OSCE isikliku esindaja äsjast määramist võitluseks antisemitismiga;

– võttes arvesse Stockholmis 26.–28. jaanuarini 2000. aastal toimunud rahvusvahelise holokaustifoorumi Stockholmi deklaratsiooni, mis nõudis põhjalikuma holokaustialase õppe läbiviimist;

–  võttes arvesse 27. jaanuari kuulutamise holokausti mälestuspäevaks mitmetes ELi liikmesriikides;

– võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5;

A.  arvestades, et hitlerlik-natsistliku Auschwitz-Birkenau surmalaagri, kus sajad tuhanded juudid, mustlased, homoseksuaalid, poolakad ja muud erinevatest rahvustest vangid mõrvati, vabastamise kuuekümnes aastapäev – 27. jaanuar 2005 – pole Euroopa kodanikele mitte ainult suur võimalus holokausti tohutut terrorit ja tragöödiat meenutada ning hukka mõista, aga pöörata tähelepanu ka antisemitismi murettekitavale peatõstmisele ja eriti antisemitistlikele vahejuhtumistele Euroopas ning tuletada meelde laiemaid õppetunde inimeste tagakiusamisohtude kohta rassilise kuuluvuse, etnilise päritolu, usu, poliitilise või seksuaalse sättumuse alusel;

B. arvestades, et Euroopa ei tohi unustada oma ajalugu: natside ehitatud koondus- ja surmalaagrid on meie kontinendi ajaloo häbistavamaid ja valusamaid lehekülgi; arvestades, et Auschwitzis toime pandud kuriteod peavad elama edasi meie tulevaste põlvede mälestustes hoiatusena taolise teistes inimestes põlgust tekitava genotsiidi, sallimatuse, antisemitismi, rassismi ja totalitarismi eest;

C. arvestades, et diskrimineerimine usulisel ja etnilisel alusel jätkub endiselt erinevatel tasanditel, seda vaatamata Euroopa Liidu vastu võetud olulistele meetmetele EÜ asutamislepingu artiklit 13 kohaldades;

D. arvestades, et juudid kogevad Euroopas kõrgendatud ebaturvalisuse tunnet, mida põhjustab Interneti teel levitatav antisemitism, mis väljendub sünagoogide, kalmistute ja teiste pühapaikade rüvetamises, rünnakutes juudi koolidele ja kultuurikeskustele ning rünnakutes juutidele Euroopas, mis on kaasa toonud rohkesti vigastusi;

E. arvestades, et holokaust on söövitatud Euroopa teadvusse eriti juutide ja mustlaste mõrvarliku vihkamise tõttu nende rassilise ja usulise kuuluvuse alusel, sellele vaatamata kujutab antisemitism ning rassiline ja usuline eelarvamus jätkuvalt väga tõsist ähvardust nende ohvritele ning Euroopa ja rahvusvahelistele demokraatlikele väärtustele, inimõigustele ja õigusriigi põhimõtetele ning seeläbi kogu Euroopa ja ülemaailmsele julgeolekule;

F. arvestades vajadust jätkuva dialoogi järele meediaga edastamis- ja kommenteerimisviiside kohta, mis võivad nii positiivselt kui negatiivselt aidata kaasa usuliste, etniliste ja rassiliste teemade tajumisele ja mõistmisele ning ajaloolise tõe esitamisele;

1. avaldab austust kõikidele natsismiohvritele ja on veendunud, et kestev rahu Euroopas peab rajanema tema ajaloo mäletamisele; lükkab tagasi ja mõistab hukka revisionistlikud vaated ning holokausti mittetunnistamise kui häbiväärsed ja ajaloolise tõega vastuolus olevad seisukohad ning väljendab muret äärmuslike ja ksenofoobiliste erakondade tõusu ning avalikkuse kasvava heakskiidu üle nende vaadetele;

2. kutsub Euroopa Liidu institutsioone, liikmesriike ja kõiki Euroopa demokraatlikke erakondi üles:

• –mõistma hukka kõik sallimatusele ja rassilisele vihkamisele kihutavad teod, samuti kõik ahistamis- või rassilise vägivalla aktid,
• –mõistma eriti ja tingimusteta hukka kõik antisemitismi vormid ja väljendusviisid,
• –mõistma eriti hukka kõik vägivallaaktid, mis on ajendatud usulisest või rassilisest vihast või sallimatusest, sealhulgas rünnakud juudi-, moslemi- või muude usunditega seotud kohtade, pühapaikade ja pühamute vastu, samuti selliste vähemuste vastu nagu mustlased;

3. nõuab tungivalt, et nõukogu ja Euroopa Komisjon, samuti erineva tasandi kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused liikmesriikides kooskõlastaksid oma meetmed, et võidelda antisemitismiga ja rünnakutega vähemuste rühmadele, nagu mustlased ja kolmandate riikide kodanikud liikmesriikides, selleks et pidada lugu sallivuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest ja edendada sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist lõimumist;

4. on veendunud, et need pingutused peaksid samuti hõlmama dialoogi ja koostöö edendamise ühiskonna erinevate kihtide vahel kohalikul ja riiklikul tasandil, sealhulgas dialoogi ja koostöö erinevate kultuuriliste, etniliste ja usuliste kogukondade vahel;

5. kinnitab veel kord oma veendumust, et mälestamine ja haridus on pingutuste elulised koostisosad, et tõugata sallimatus, diskrimineerimine ja rassism ajaloo prügikasti, ning nõuab tungivalt, et nõukogu, Euroopa Komisjon ja liikmesriigid tugevdaksid võitlust antisemitismi ja rassismi vastu eelkõige noorte inimeste teadlikkuse edendamise kaudu ajaloost ja holokausti õppetundidest:

• –õhutada holokausti mälestamist, sealhulgas kuulutada 27. jaanuar Euroopa holokausti mälestuspäevaks kogu ELis,
• –tugevdada holokaustialast õpet kõikide holokausti memoriaalinstitutsioonide, eriti Auschwitz-Birkenau muuseumi ja Berliini holokausti teabekeskuse (Stiftung Denkmal für die ermordeten Juden Europas) kui Euroopa ressursside rakendamise kaudu, viia holokaustialane õpe ja Euroopa kodakondsuse standardelemendid koolide õppekavadesse terves ELis ning rajada käesolev võitlus rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi vastu Shoah'ile (holokaust),
• –tagada, et 25 ELi riigi kooliprogrammides lähenetaks Teise maailmasõja õpetamisele äärmise ajaloolise täpsusega, ja kasutataks täielikult parlamendi poolt 2005. aasta eelarvesse lisatud sätet koolidele üle kogu ELi sõjahaudade ja -mälestusmärkide eest hoolitsemiseks;

6. tervitab eesistujariigi Luksemburgi avaldatud kavatsust taasalustada seiskunud arutelu raamotsuse projekti üle rassismi ja ksenofoobia kohta ning nõuab nõukogult tungivalt jõudmist kokkuleppeni üleeuroopalise keelu osas rassilisele ja usulisele vihale kihutamise kohta üle kogu ELi, samal ajal säilitades õiguspärase sõnavabaduse;

7. kutsub Euroopa Komisjoni alustama rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi 2000/43/EÜ rakendamise läbivaatamist, et tugevdada Euroopa Liidu diskrimineerimisvastaseid meetmeid ja korraldada suur konverents, millel osaleksid kõik asjaosalised, eriti poliitikute esindajad, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avalikud institutsioonid, samuti selles valdkonnas tegutsevad VVOd ja ühendused;

8. teeb oma presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Komisjonile ja liikmesriikide ning kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.