RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK

9.3.2005

Vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 4 esitanud

• –Anna Záborská ja Maria Martens fraktsiooni PPE-DE nimel,
• –Martine Roure fraktsiooni PSE nimel,
• –Frédérique Ries fraktsiooni ALDE nimel,
• –Hiltrud Breyer fraktsiooni Verts/ALE nimel,
• –Věra Flasarová, Eva-Britt Svensson ja Adamos Adamou fraktsiooni GUE/NGL nimel,
• –Johannes Blokland fraktsiooni IND/DEM nimel,
• –Brian Crowley ja Marcin Libicki fraktsiooni UEN nimel,

asendades järgnevate fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

• –IND/DEM (B6‑0199/2005),
• –GUE/NGL (B6‑0200/2005),
• –UEN (B6‑0201/2005),
• –PPE-DE (B6‑0202/2005),
• –PSE (B6‑0203/2005),
• –ALDE (B6‑0204/2005),
• –Verts/ALE (B6‑0205/2005).

Inimpäritoluga munarakkudega kaubitsemine

Euroopa Parlamendi resolutsioon inimpäritoluga munarakkudega kaubitsemise kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eelkõige selle artikli 152 lõike 4 punkti a;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eriti selle artiklit 3;

–  võttes arvesse 31. märtsi 2004. a direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta;

–  võttes arvesse 23. oktoobri 2003. a resolutsiooni inimorganite ja kudedega kauplemise tõkestamise ja kontrolli kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4;

A.  arvestades, et meediakanalid teavitasid 2004. a detsembri lõpus kliinikust Rumeenias, kus spetsialiseeruti Euroopa Liidu kodanikele, eriti Ühendkuningriigi kodanikele munarakkude annetamisele rahalise hüvituse eest;

B.  arvestades, et Ühendkuningriigi HFEA - Inimeste Viljastumise ja Embrüoloogia Ameti - Rumeeniasse doonorite tasustamisega seonduvaid probleeme uurima saadetud rühm ei suutnud leida tõendeid selle kohta, et Rumeenia doonoritele maksti suuremat tasu kui ette nähtud;

C.  arvestades, et munarakkude kogumine seab suurde ohtu naiste elu ja tervise, mille tulemuseks on muuhulgas munasarja hüperstimulatsioon;

D.  arvestades, et inimkudede ja -rakkude kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise direktiivi artikkel 12 sätestab selgelt, et kudede ja rakkude annetamise eest maksmine teisiti kui kompensatsiooni teel ei ole aktsepteeritav ning rakud ja koed ei tohi olla kauplemise objektiks;

E.  arvestades, et rakkude hankimisel ei tohi avaldada doonoritele survet ega teha neile soodustusi, samal ajal kui munarakkude vabatahtlik ja tasuta annetamine peab olema tagatud, et naised ei muutuks „toormaterjali tarnijateks“;

1.  kordab, et inimkeha ei tohi olla rahalise tulu saamise allikas ja erilist tähelepanu tuleks pöörata kaitsetutele isikutele, kellel lasub oht sattuda kauplemise ohvriks, eelkõige naistele;

2.   mõistab hukka igasuguse kauplemise inimkeha ja selle osadega ning rõhutab, et direktiivi 2004/23/EÜ artikli 12 lõige 1 nõuab liikmesriikidelt püüdlemist selle poole, et tagada kudede ja rakkude vabatahtlik ning tasuta annetamine;

3.  meenutab, et antud artikkel jätab asjaomase direktiivi raames vastutuse kompenseerimise lubamise ja selle määra kehtestamise eest liikmesriikidele;

4.  palub, et komisjon uuriks igakülgselt ülalmainitud raporteid;

5.  palub liikmesriikidel võtta enne 7. aprilli, mil direktiiv 2004/23/EÜ jõustub, vajalikke meetmeid, et kehtestada läbipaistev ja järk-järguline poliitika, pidades silmas kudede ja rakkude annetamisega seonduvate kulude kompenseerimist ja kaasnevat ebamugavust;

6.  palub komisjonil anda niipea kui võimalik hinnang riiklikele munarakkude annetamist reguleerivatele õigusaktidele ja organite ning paljunemisrakkude annetamise kompenseerimissüsteemidele, ja teha see hinnang avalikuks;

7.  on seisukohal, et praktikas on üheks esmatähtsaks küsimuseks vajadus pakkuda munarakkude annetamist ootavatele viljatutele paaridele tegelik lahendus, palub komisjonil parandada ja täiendada viljatuse ennetamise ja ravimise alternatiive;

8.  tervikuna soovib munarakkude annetamist, nagu ka organite annetamist näha rangelt reguleerituna, et kaitsta nii annetajaid kui saajaid ja võidelda edukalt inimeste ärakasutamise mis tahes vormidega;

9.  rõhutab, et iga naine, keda sunnitakse müüma osa oma kehast, kaasa arvatud paljunemisrakke, muutub inimeste ja organitega kaubitsevate organiseeritud kuritegevuse rühmituste saagiks;

10.  palub komisjonil selgitada, kas selliseid juhtumeid esineb ka teistes liikmes-, kandidaat- või kolmandates riikides;

11.  palub liikmesriikidel võtta meetmeid hoidmaks ära naiste ärakasutamist bioteaduste rakendamisel;

12.  teeb oma presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Liidu eesistujale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.