RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
16.11.2005
- –Simon Coveney, Charles Tannock, Bernd Posselt, Thomas Mann ja Geoffrey Van Orden fraktsiooni PPE-DE nimel,
- –Pasqualina Napoletano, Glenys Kinnock ja Marc Tarabella fraktsiooni PSE nimel,
- –Cecilia Malmström, Frédérique Ries, Antoine Duquesne ja Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel,
- –Frithjof Schmidt, Alyn Smith, Raül Romeva i Rueda ja Hélène Flautre fraktsiooni Verts/ALE nimel,
- –Vittorio Agnoletto fraktsiooni GUE/NGL nimel,
- –Konrad Szymański fraktsiooni UEN nimel,
- –ALDE (B6‑0592/2005),
- –PSE (B6‑0593/2005),
- –PPE-DE (B6‑0596/2005),
- –GUE/NGL (B6‑0599/2005),
- –Verts/ALE (B6‑0602/2005),
- –UEN (B6‑0606/2005).
Euroopa Parlamendi resolutsioon Birma kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste komisjoni 61. istungjärgul ja ÜRO Peaassamblees vastu võetud resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Birmas;
– võttes arvesse 10. oktoobril 2005. ÜRO peasekretäri avaldatud raportit inimõiguste olukorra kohta Myanmaris;
– võttes arvesse 6.–7. mail 2005 Kyotos toimunud ELi ja Aasia riikide (ASEM) välisministrite kohtumise juhataja avaldust;
– võttes arvesse parlamendi eelmisi resolutsioone, eelkõige 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Birma kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,
A. arvestades, et Birma elanikkonna inimõiguste rikkumiste hulka kuuluvad sunniviisiline töö, teisitimõtlejate tagakiusamine, lapssõdurite värbamine, vägistamine, valitsusvägede röövretked ning sunniviisiline ümberasustamine;
B. arvestades, et Birma seitsmes etnilises osariigis rakendab Birma sõjavägi sealse elanikkonna suhtes nn "nelja vähendamise" ('Four Cuts' ) strateegia käigus jõhkrust ja represseerimist;
C. arvestades, et 2004. a aprillis Kildares toimunud kuuendal ELi ja Aasia riikide (ASEM) välisministrite kohtumisel määrati kindlaks selged tingimused Birma liitumiseks ASEMiga, sealhulgas miinimumtingimusena Aung San Suu Kyi vabastamine, tegutsemisvabaduse andmine Rahvuslikule Demokraatialiigale (NLD) ning tõelise poliitilise dialoogi alustamine demokraatiat toetavate rühmituste ja rahvusrühmadega Birmas;
D. arvestades, et Birma režiim ei ole täitnud ühtegi nendest tingimustest;
E. arvestades, et juulis 2005 vabastas Birma valitsus 249 poliitvangi, kelle hulgas oli teisitimõtlejaid ja NLD aktiviste; arvestades siiski, et vastavalt ÜRO eriraportöörile inimõiguste olukorra alal Myanmaris on riigis veel enam kui 1000 inimest vanglas poliitilistel põhjustel;
F. arvestades, et Birma Rahvuslik Konvent tuleb kokku detsembris 2005 NLD osaluseta ning demokraatliku protsessi käivitamiseta, mistõttu puudub Birma elanikkonna korralik esindatus;
G. arvestades, et 2. novembril 2005 mõistis Birma sõjaline diktatuur Rahvusliku Demokraatialiiga esimehele Hkun Htun Oo´le 90aastase vanglakaristuse, SSPC ( Shani riiklik rahunõukogu) presidendile kindral Hso Htenile 106aastase vanglakaristuse, kaheksale Shani liikmele igaühele 70aastase vanglakaristuse: neid kõiki on hoitud vangistuses alates veebruarist ning neile ei ole antud võimalust valida endale advokaat ning kohtuda oma perekonnaga;
H. arvestades, et juunis 2005 otsustas Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) "taastada" juunis 2000 vastu võetud meetmed, nõudes liikmetelt Birmaga suhete ülevaatamist (vastavalt ILO põhikirja artiklile 33) seose jätkuva sunniviisilise tööga;
I. arvestades, et Tšehhi endise presidendi Vaclav Haveli ja peapiiskop Desmond Tutu raport "Oht rahule - üleskutse ÜRO Julgeolekunõukogule tegutsemiseks Birmas" näitab selgelt vajadust ÜRO Julgeolekunõukogu tegutsemise järele;
1. kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu üles käsitlema olukorda Birmas kiireloomulise küsimusena ning volitama ÜRO peasekretäri olema Birmas rahvusliku leppimise saavutamise ja demokraatiale ülemineku vahendajaks ning kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu üles võtma vajalikke meetmeid majandussanktsioonide kehtestamiseks, eesmärgiga kutsuda esile muutused;
2. mõistab hukka Birma sõjaväelise diktatuuri täieliku ükskõiksuse Birma rahva heaolu suhtes;
3. mõistab hukka Birma sõjaväelise režiimi jõhkra kampaania, mille käigus asustatakse sunniviisiliselt ümber mitmed autonoomia eest võitlevad peamised rahvusrühmad;
4. nõuab, et State Peace and Development Council (SPDC) vabastaks koheselt Aung San Suu Kyi, Hkun Htun Oo, kindral Hso Hteni ning teised poliitilised liidrid ja kõik poliitvangid ning annaks neile täieliku liikumis- ja sõnavabaduse;
5. nõuab, et SPDCd algataks viivitamatult mõtestatud dialoogi NLD ja rahvusrühmadega, et tuua Birmas kaasa pööre demokraatia ja inimõiguste, sealhulgas rahvusvähemuste õiguste ja riigiõiguse austamise poole;
6. nõuab, et ELi ühist poliitikat Birma suhtes tugevdataks koheselt:
- a)ametlikult teatades, et EL ei tunnista sõjaväelise Rahvusliku Konvendi ühtegi tulemust, kui ei ole täidetud 2004. a aprillis Kildares toimunud kuuendal ELi ja Aasia riikide (ASEM) välisministrite kohtumisel määratud tingimusi, ei ole tagatud demokraatlik protsess ning NLD ja teiste demokraatiat toetavate parteide esindajad ei ole vabastatud ning neile ei ole võimaldatud osalemine;
- b)julgustades (EÜ) määruses nr 1853/200 sätestatud üldkeeldu ELis registreeritud ettevõtetele, kes teevad uusi investeeringuid või laiendavad laene Birma riiklikele ettevõtetele;
7. nõuab ELi kõrgetasemelise saadiku määramist, et tagada Aung San Suu Kyi, Hkun Htun Oo ja teiste poliitiliste liidrite vabastamine, töötada välja ELi põhjalik strateegia Birma kohta, et võimaldada humanitaarabi toimetamist Birma elanikkonnani riigi siseselt ja piiriüleste strateegiate kaudu ning saavutada üleminek demokraatiale ja inimõiguste austamisele;
8. kahetseb sügavalt tõsiasja, et Birma valitsus ei ole veel võtnud kõiki asjakohaseid meetmeid, et saaks alustada Myanmari liidu ühisvalitsuse - ILO tegevuskavaga sunniviisilise töö lõpetamiseks Myanmaris;
9. kutsub Euroopa Liitu üles toetama raportit "Oht rahule - üleskutse ÜRO Julgeolekunõukogule tegutsemiseks Birmas" ning selles pakutud lahendusi;
10. nõuab tungivalt, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) liikmed ELi riikide hulgas vaataksid vastavalt ILO põhikirja artiklile 33 tõsiselt üle oma suhted Birmaga, nagu seda nõudis ILO;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Komisjonile, ASEANi ja ASEMi liikmesriikide valitsustele, ASEANi ja Myanmari parlamentidevahelisele kohtumisele, Aung San Suu Kyi'le, NLDle, SPDCle, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste ülemkomissarile ja ÜRO Birma inimõiguste eriraportöörile.