RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK

16.1.2006

Vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 4 esitanud

• –José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra fraktsiooni PPE-DE nimel,
• –Pasqualina Napoletano ja Emilio Menéndez del Valle fraktsiooni PSE nimel,
• –Emma Bonino fraktsiooni ALDE nimel,
• –Cristiana Muscardini, Roberta Angelilli, Inese Vaidere ja Konrad Szymański fraktsiooni UEN nimel,

asendades järgnevate fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

• –PSE (B6‑0026/2006)
• –ALDE (B6‑0030/2006)
• –PPE-DE (B6‑0042/2006)
• –UEN (B6‑0048/2006)

Afganistan

Euroopa Parlamendi resolutsioon Afganistani kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma eelmisi resolutsioone Afganistani kohta;

–  võttes arvesse, et 18. septembril peetud valimiste tulemusel astus 19. detsembril 2005. aastal Afganistanis ametisse uus parlament;

–  võttes arvesse, et seoses Rahvusassamblee valimisega on 2001. aasta detsembrikuu Bonni kokkulepetega käivitatud protsess praktiliselt lõpule jõudnud;

–  võttes arvesse provintsivolikogude valimisi kõigis 34 provintsis üle terve riigi;

–  võttes arvesse ELi-Afganistani partnerluslepet, mis sõlmiti 16. novembril 2005. aastal Strasbourgis;

–  võttes arvesse 31. jaanuaril Londonis avatavat rahvusvahelist konverentsi, mille eesmärk on sõlmida Bonni kokkulepete eeskujul uus kokkulepe, millega palutakse rahvusvahelist üldsust aidata kaasa Afganistani turvalisus-, haldus- ja arenguprobleemide lahendamisele;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.  arvestades, et uue põhiseaduse vastuvõtmine 2004. aasta jaanuaris, presidendivalimiste korraldamine 2004. aasta oktoobris ning parlamendi- ja provintsivolikogude valimised 2005. aasta septembris (mõlemast võttis osa miljoneid registreeritud valijaid) olid kõik olulised sammud üleminekuprotsessis, mille eesmärk oli ehitada üles suuremal esindatusel põhinevad ja demokraatlikumad institutsioonid, aidates sel viisil rajada Afganistanile rahumeelset ja jätkusuutlikku tulevikku pärast veerand sajandit kestnud konflikte ja rõhumist;

B.  arvestades, et endiselt on Afganistanis prioriteediks piisava turvalisuse tagamine – eelkõige lõuna- ja kaguprovintsides –, mis nõuab jätkuvalt rahvusvahelist kohalolekut, et võidelda terrorismiga ja taastada rahumeelne olukord kogu riigis;

C.  arvestades, et sooline diskrimineerimine, mis Talibani režiimi aegu jõudis ennekuulmatule tasemele, on endiselt kiiret tegutsemist vajavaks probleemiks, nagu ka kodus sünnitamise ja sundabielude tava;

D.  arvestades ohtu, et laialdasel oopiumi- ja heroiinitootmisel võib olla pikaajaline mõju Afganistani poliitikale, see võib halvata ühiskonna toimimise ja kahjustada niigi habrast majandust, tugevdades samas korrumpeerunud ja uimastikaubandusega tegelevat eliiti,

1.  väljendab solidaarsust afgaani rahvaga, kes Bonni protsessi käigus ja eelkõige mõlemate valimiste puhul näitas üles piiritut soovi ületada konflikti-järgse olukorraga seotud raskused ja otsustavust jätkata rahu ja demokraatia ülesehitamist;

2.  tervitab hiljutisi õnnestunud valimisi, mida, arvestades nende keerukust ja ka Euroopa Liidu valimiste vaatlemise missiooni aruandes äramärgitud korralduslikke probleeme, võib pidada erakordseks kordaminekuks; avaldab sellele vaatamata kahetsust, et valimiste käigus tapeti nii mitmeid valimisjaoskondade töötajaid, vaimulikke ja teisi kui ka kaheksa kandidaati ning et ELi valimiste vaatlemise missioon teatas mitmetes provintsides aset leidnud rikkumistest ja võltsimistest;

3.  tervitab asjaolu, et kõikidest kandidaatidest moodustasid naiskandidaadid ligikaudu 10% ja et tänu naiskandidaatidele kohtade reserveerimisele saavutasid naised 27,3% kohtadest Wolesi Jirgas (alamkoda) ja peaaegu 30% kohtadest provintsivolikogudes; on seisukohal, et valimisseadust tuleks muuta selgemaks, nii et naiskandidaatidele määrataks kindlaks minimaalne, mitte maksimaalne kohtade arv;

4.  on arvamusel, et nimetatud valimiste tulemusel on Afganistani võimudel tervikuna – sealhulgas presidendil, valitsusel, Rahvusassambleel ja provintsivolikogudel – rahva täielik toetus ja legitiimsus ning et nüüd tuleb püüda heaperemeheliku ja vastutustundliku valitsemisega vastata afgaani rahva ootustele, alustades jätkusuutlike reformidega inimeste elukvaliteedi parandamist ning võttes tõhusaid meetmeid soolise ja etnilise võrdsuse edendamiseks;

5.  arvestades, et pärast kõnealuse protsessi läbimist on Afganistan muutunud kogu piirkonna demokratiseerimise seisukohast oluliseks riigiks, kutsub rahvusvahelist üldsust ja eelkõige Londoni konverentsist osavõtjaid üles abi andmise juures selle asjaoluga piisaval määral arvestama;

6.  rõhutab, et afgaani rahva kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks on väga tähtis doonorriikide vaheline sujuv koostöö, sealhulgas ajamahukate menetluste vähendamine; kutsub seetõttu ÜROd üles korraldama nimetatud koostööd ja kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et ELi liikmesriigid töötaksid afgaani rahva huvide paremaks kaitsmiseks ühtse strateegia alusel üheskoos;

7.  on seisukohal, et tulevases partnerluses Afganistaniga tuleb esikohale seade afgaanide "peremeheõigused" ning anda Afganistani võimudele ja kodanikuühiskonnale rohkem võimalust teha riigi arengu suhtes strateegilisi valikuid, samal ajal kui EL peab suunama abi eelkõige tõhususe tõstmisele, heade valitsemistavade arendamisele ning inimõiguste ja projektide finantsjuhtimise usaldusväärsuse tagamisele;

8.  nõuab ELi rahalise abi nähtavamaks muutmist, võttes arvesse, et EL on Afganistani suuruselt teine abiandja; nõuab, et ELi kaasrahastatavaid projekte haldavad rahvusvahelised organisatsioonid muudaksid oma rahastamisallikad läbipaistvamaks; soostub andma otsesel ja konkreetsel viisil oma panuse, pakkudes parlamenditöötajatele ja parlamendiliikmetele koolitusvõimalusi;

9.  peab vajalikuks Bonni kokkulepetele järgneva protsessi käivitamist ja toetab ELi korraldatava doonorriikide konverentsi pidamist Londonis 2006. aasta jaanuaris, et hinnata Afganistani valitsuse esitatava Afganistani riikliku arengukava alusel vajadust poliitilise ja rahalise abi järele; on seisukohal, et nimetatud strateegias tuleb enim tähelepanu pöörata jätkusuutlikkusele ja teatud erieesmärkidele, nagu:

• –inimõiguste austamine ja eelkõige naiste õiguste ja õigusriigi põhimõtete austamine;
• –valitsussektor ja institutsiooniloome ning eelkõige tegus riigivõim ja sõltumatu kohtuvõim, mis oleks suuteline võitlema laialt levinud korruptsiooniga, ning hea ettevalmistusega politseijõud, arvestades, et tänapäeval ei tulene peamised ohud Afganistani stabiilsusele mitte väljastpoolt, vaid seestpoolt;
• –võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte juurutamine, iga institutsiooni pädevuse ja volituste kindlaksmääramine ning poliitilise pluralismi edendamine;

10.  kinnitab vajadust vaadelda Afganistani küsimust regionaalses raamistikus; kutsub seetõttu nõukogu ja komisjoni arendama regioonis stabiliseerimis- ja demokratiseerimispoliitikat;

11.  tervitab sellega seoses asjaolu, et Afganistan ühines hiljuti Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooniga (SAARC), ning ärgitab nimetatud regionaalse raamistiku taustal kõiki naaberriike hoiduma mis tahes viisil ohustamast Afganistani suveräänsust;

12.  peab asjakohaseks moodustada Euroopa Parlamendis Afganistani parlamendiga suhtlemise delegatsioon, mille abil oleks võimalik mõjutada positiivses suunas demokratiseerimisprotsessi Afganistanis;

13.  kutsub komisjoni üles uurima võimalusi sõlmida Afganistaniga tehtava koostöö edendamiseks ja tõhustamiseks ELi ja Afganistani vahel assotsiatsioonileping;

14.  mõistab hukka kõik terroriaktid tsiviilelanike, politseijõudude, kohalike abitöötajate ja rahvusvaheliste relvajõudude vastu ning tervitab afgaani rahvast ja eelkõige afgaani naisi, kes hirmutamise ja ähvarduste kiuste osalesid valimisprotsessis kandidaatide, valimisjaoskondade töötajate, kohalike vaatlejate või valijatena;

15.  kinnitab veelkord, et Afganistani valitsusel tuleb koostöös riigis tegutsevate rahvusvaheliste relvajõududega jätkata võitlust terrorismiga ning teha lõpp kildkondlikkusele;

16.  tervitab rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude tegevuse võimalikku laiendamist riigis, sealhulgas lõunaprovintsides, ning toetab ühtse või igal juhul integreeritud juhtimisstruktuuri loomist kõigile rahvusvaheliste jõudude operatsioonidele Afganistanis;

17.  avaldab veendumust, et rahva toetus on terrorismivastase võitluse edukuse seisukohast äärmiselt oluline; kutsub seetõttu NATOt ja koalitsioonijõude üles vaatama üle oma jõukasutamisvolitusi ja kaaluma kõiki meetmeid, mille abil parandada nii turvastandardeid kui ka lahingupiirkondades sõjategevusest mõjutatud tsiviilelanikkonna kaitset, ning täiel määral järgima Genfi konventsiooni; kutsub USAd üles sulgema riigis kõik "salavanglad";

18.  väljendab sügavat muret seoses ebaseadusliku uimastitootmisega – nagu rõhutas hiljutine Afganistani oopiumiuuring 2005, mille korraldas ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo, ning eelkõige selle viimase aja statistika riigisisese heroiinitarbimise kohta –, mis võib viia HIV/AIDSi olukorra muutumisele kriitiliseks kõnealuses piirkonnas;

19.  juhib tähelepanu sellele, kui kulukas ja ebatõhus on selline uimastitevastane võitlus, mis põhineb üksnes istanduste likvideerimisel ja alternatiivsetel elatiseteenimise võimalustel, ning kutsub Londoni konverentsil osalejaid võtma arvesse ettepanekut rakendada litsentseeritud oopiumitootmist meditsiiniliseks otstarbeks, nagu seda on juba võimaldatud mitmele riigile;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Londoni konverentsi juhatajale, Afganistani valitsusele ja parlamendile, ÜRO ja SAARCi peasekretärile ning USA, Pakistani, India, Venemaa, Iraani, Usbekistani, Turkmenistani, Tadžikistani ja Hiina valitsusele.