RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK

3.4.2006

Vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 4 esitanud

• –John Bowis, Eija-Riitta Korhola ja Anders Wijkman fraktsiooni PPE-DE nimel,
• –Miguel Angel Martínez Martínez, Glenys Kinnock ja María Elena Valenciano Martínez-Orozco fraktsiooni PSE nimel,
• –Fiona Hall fraktsiooni ALDE nimel,
• –Marie-Hélène Aubert, Margrete Auken, Frithjof Schmidt ja Carl Schlyter fraktsiooni Verts/ALE nimel,
• –Luisa Morgantini ja Adamos Adamou fraktsiooni GUE/NGL nimel,
• –Ģirts Valdis Kristovskis ja Eoin Ryan fraktsiooni UEN nimel,

asendades järgnevate fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

• –UEN (B6‑0228/2006)
• –PPE-DE (B6‑0231/2006)
• –Verts/ALE (B6‑0232/2006)
• –GUE/NGL (B6‑0233/2006)
• –ALDE (B6‑0236/2006)
• –PSE (B6‑0238/2006)

Maailma tervisepäev

Euroopa Parlamendi resolutsioon maailma tervisepäeva kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse maailma tervisepäeva 7. aprillil 2006, mis on pühendatud tervishoiutöötajatele;

–  võttes arvesse maailma tervisepäeval avatavat tervishoiutöötajate dekaadi (2006–2015);

–  võttes arvesse komisjoni 12. detsembri 2005. aasta teatist, mis käsitleb ELi tegevusstrateegiat arengumaade tervishoiutöötajate kriisi lahendamisel;

–  võttes arvesse detsembris 2004 Abujas toimunud kõrgetasemelist foorumit aastatuhande tervise-eesmärkide üle ning selle järeldusi;

–  võttes arvesse aastatuhande arengueesmärke, septembris 2005 New Yorgis toimunud tippkohtumist edusammude üle nende eesmärkide täitmisel ja selle tippkohtumise järeldusi;

–  võttes arvesse arengupoliitika aruannet, millele komisjon, nõukogu ja parlament detsembris 2005 alla kirjutasid;

–  võttes arvesse Maailmapanga 7. detsembril 2005 avaldatud tervishoiuaruannet "Jõuda vaesteni – millest on kasu, millest mitte ja mispärast" ("Reaching the Poor: What Works, What Doesn't and Why");

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee juuni 2001 eriistungil (UNGASS) vastuvõetud kohustuste deklaratsiooni HIV/AIDSi kohta ning selle peatselt avaldatavat üldülevaadet ja kõrgetasemelist kohtumist juunis 2006;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.  arvestades, et paljudes arengumaades on tervishoiutöötajatest tõsine puudus, kusjuures vaesemates piirkondades toimub nii väljaränne kui ka siseränne;

B.  arvestades, et inimressursside nappus tervishoiu alal ei ole terav mitte üksnes arengumaades, vaid ka Euroopas ja teistes maailma riikides, eriti võttes arvesse pandeemia puhkemise võimalust;

C.  arvestades, et vananeva elanikkonnaga tööstusriikide suurenev vajadus tervishoiutöötajate järele on sinna tööle meelitanud eriti arengumaade arste ja meditsiiniõdesid, teravdades veelgi tervishoiutöötajate puudust neis maades;

D.  arvestades, et nii doonorriigid kui abisaajad riigid nõustusid aastatuhande arengueesmärkidega, millest kolm on otseselt tervisega seotud: laste suremuse vähendamine, emade tervise parandamine ning võitlus HIV/AIDSi, tuberkuloosi, malaaria ja teiste haiguste vastu;

E.  arvestades, et HIV/AIDS, tuberkuloos ja malaaria on nõrgestanud tervislikku seisundit ühiskonnas üldiselt ja eriti arengumaades, kusjuures eriti kahjustavat mõju on see avaldanud tervishoiusektorile, sealhulgas põhjustades tervishoiutöötajate kaotust;

F.  arvestades, et tööstusriikides, eriti aga arengumaades ähvardab tervishoiutöötajaid sageli suurenenud nakkuse ja mürgiste ainetega kokkupuutumise oht;

G.  arvestades, et sõjad põhjustavad arengumaades ulatuslikke hädaolukordi, kus vajatakse hulgaliselt eriväljaõppega tervishoiutöötajaid;

H.  arvestades, et arengumaade tervishoiutöötajate väljaõpe on poliitilise tahte ja vahendite nappuse tõttu sageli puudulik;

I.  arvestades, et tõhusaks tööks vajavad arengumaade tervishoiutöötajad nõuetekohast infrastruktuuri ning piisavat tehnilist ja ravimitealast toetust;

J.  arvestades, et kestev meditsiiniline haridus, kvaliteedi tagamine ja vastutuskindlustus on tervishoiutöötajatele arengumaades töötamisel hädavajalikud,

1.  tervitab komisjoni 2005. aasta detsembri teatist, mis käsitleb ELi tegevusstrateegiat arengumaade tervishoiutöötajate kriisi lahendamisel, ja toetab täielikult selle väidet, et "Edasiminekut on siinkohal raske saavutada ilma kasvavate investeeringuteta tervishoiutöötajatesse", samuti selget kohustumist arengumaadega arengustrateegiate alal koostööd teha;

2.  kritiseerib aga vastuolu, mis ilmneb, kui võrrelda komisjoni lubadust arengumaade tervishoiu parandamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele kaasa aidata ning seniseid saavutusi arengufondi vahendite kasutamisel tervishoiu valdkonnas; rõhutab, et näiteks 2003. aastal eraldati tervishoiukulutusteks ainult 5,2% EAFi vahenditest ja 2002. aastal üksnes 4%;

3.  peab sügavalt kahetsusväärseks komisjoni kavatsust teha ettepanek uue arengukoostöö vahendi raames vaid 6% arengusummade eraldamiseks inim- ja sotsiaalseks arenguks, mis ei hõlma üksnes tervishoidu, HIV/AIDSi ning seksuaal- ja soojätkamishügieeni, vaid ka kogu muud sotsiaalset arengut, sealhulgas lapsi, haridust ja soolist aspekti käsitlevaid programme;

4.  kutsub komisjoni üles täitma parlamendi pikaajalist nõudmist, et 35% arenguvahenditest kasutataks sotsiaalvaldkonna jaoks ja 20% kõigist summadest läheks põhitervishoiu ja põhihariduse heaks;

5.  tunnistab tungivat vajadust doonoriabi parema ühtlustamise järele – nii ELi piires kui ülemaailmsel tasandil – ja nõustub, et piisavalt selgete tegevustulemuste näitajatega seotud eelarvetoetus võib olla tõhus viis ühtlustatuse ja prognoositavuse parandamiseks;

6.  tunnistab, et arengumaade keerulise olukorra üks peamine põhjus on tervishoiutöötajate ränne, keda värvatakse tööle jõukamatesse riikidesse (eriti ELi liikmesriikidesse ja USAsse), ja nõuab, et EL nõuaks ülemaailmse eetilise värbamispoliitika käitumisjuhendi kehtestamist;

7.  on veendunud, et esimene samm selle suundumuse vastu on väljaõppe ja paremate töötingimuste võimaldamine kõnealuste piirkondade tervishoiutöötajatele, neile soodustuste pakkumine, et julgustada neid tööle jääma sinna, kus neid kõige enam vajatakse, ja nende varustamine vaktsiinidega võimalike pandeemiate puhuks;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täielikult rakendama arengupoliitika ühtsust, milleks nad arengupoliitika avalduses kohustusid, tagades, et rändepoliitika ei kahjustaks arengumaid, püüdes aktiivselt vaeseimate riikide võtmepositsioonil olevaid tervishoiutöötajaid üle meelitada;

9.  rõhutab siiski, et parim vahend ajude äravoolu vastu tervishoiusektoris on võtmepositsioonil olevatele tervishoiutöötajatele ametialaste soodustuste andmine, et nad kodumaale jääksid; kutsub komisjoni, liikmesriike ja arengumaade valitsusi üles võtmepositsioonil olevate tervishoiutöötajate koolitusse investeerima;

10.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid annaksid oma parima tagamaks, et tervishoiuvahendid jõuaksid arengumaade vaeseimate elanikeni; rõhutab maa- ja kaugeimate piirkondade tungivat juurdepääsuvajadust tervishoiule;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arengumaade haiglatega partnerlussidemeid sõlmima ja ergutama neid koostööle videokonverentside kaudu, mis võib aidata suhteliselt väikestel ja kaugetes piirkondades paiknevatel haiglatel saada abi teiste haiglate või riikide kõrgetasemelistest teadmistest ja juhistest, samuti aktiivselt toetama põhitervishoiu arendamist;

12.  nõuab kõigis ELi liikmesriikides tõhusat tervishoiutööjõu kavandamist, et täita ELi sisest nõudmist ja vähendada miinimumini kahjulikku mõju naabermaadele, Aafrika riikidele ja teistele asjaomastele maadele;

13.  on veendunud, et üks ELi esmaseid ülesandeid tervishoiutöötajate puuduse leevendamiseks mitmetes liikmesriikides on liidu tervishoiutöötajate arvu säilitamine ja suurendamine rea meetmete abil, nagu töötajate liikuvuse ergutamine ELis, töötingimuste parandamine, suurem toetus koolitusse investeerimise näol ja tõhusate soodustussüsteemide kujundamine, mis peavad põhinema uuringutel, analüüsil ja tervishoiutöötajate seisukohtade arvessevõtmisel;

14.  rõhutab tõhusa malaariavaktsiini väljatöötamise vajadust, kusjuures seda protsessi saab kiirendada era- ning avaliku sektori rahvusvahelise partnerluse abil;

15.  tuletab meelde viie bulgaarlasest meditsiiniõe ja ühe palestiina arsti kohutavat olukorda Tripolis, kus neid ähvardab surmanuhtlus;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsusjuhtidele, kõigi arengumaade valitsusjuhtidele ja Maailma Terviseorganisatsiooni peasekretärile dr Lee Jong-wookile.