RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
14.6.2006
- –Jana Hybášková, Charles Tannock, Bernd Posselt ja Bogusław Sonik fraktsiooni PPE-DE nimel,
- –Pasqualina Napoletano ja Véronique De Keyser fraktsiooni PSE nimel,
- –Annemie Neyts-Uyttebroeck, Cecilia Malmström, Marios Matsakis, Frédérique Ries ja Anneli Jäätteenmäki fraktsiooni ALDE nimel,
- –Cem Özdemir ja Hélène Flautre fraktsiooni Verts/ALE nimel,
- –Vittorio Agnoletto fraktsiooni GUE/NGL nimel,
- –Cristiana Muscardini fraktsiooni UEN nimel,
- –ALDE (B6‑0342/2006),
- –PSE (B6‑0350/2006),
- –GUE/NGL (B6‑0360/2006),
- –PPE-DE (B6‑0365/2006),
- –Verts/ALE (B6‑0370/2006),
- –UEN (B6‑0372/2006).
Euroopa Parlamendi resolutsioon Süüria kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, eriti 8. septembri 2005. aasta resolutsiooni;
– võttes arvesse Euroopa - Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingut, mille osalised on ka Euroopa Liit ja Süüria, eriti selle artiklit 2, milles sätestatakse, et osaliste sise- ja välispoliitika lähtub demokraatia põhimõtete ja põhiõiguste austamisest ning moodustab olulise osa lepingust;
– võttes arvesse 28. novembri 1995. aasta Barcelona protsessi deklaratsiooni ja selle prioriteeti suurendada inimõigusi;
– võttes arvesse Euroopa - Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee Euroopa Parlamendi eesistumise poliitilist prioriteeti 2005. aastal, nimelt suurendada inimõigustealast dialoogi partnerriikide parlamentidega;
– võttes arvesse komisjoni teatist Barcelona protsessi 10. aastapäeva kohta ja järgmise viie aasta eesmärke, eriti eesmärki keskenduda teemadele nagu inimõiguste kaitse;
– võttes arvesse parlamendi raportit Barcelona protsessi 10. aastapäeva kohta;
– võttes arvesse ELi suuniseid kolmandatele riikidele surmanuhtluse kohta (1998), piinamise ja muu julma, ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise kohta (2001), inimõigusteteemaliste dialoogide kohta kolmandate riikidega (2001) ning inimõiguste kaitsjate kohta (2004);
– võttes arvesse ELi eesistuja 19. mai 2006. aasta avaldust hiljutiste arreteerimiste kohta Süürias;
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõiget 1 ja EÜ asutamislepingu artiklit 177, mis käsitlevad inimõiguste edendamist ühise välis- ja julgeolekupoliitika ühe eesmärgina;
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,
A. arvestades Euroopa Liidu ja Süüria vaheliste poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste sidemete tähtsust;
B. arvestades, et praeguse presidendi Bashar al-Assadi võimuletulek äratab Süürias uusi lootusi ning on aidanud kaasa Süüria poliitilise süsteemi avanemisele, milles aastaid on domineerinud Baath-partei;
C. arvestades, et Euroopa Parlament ja parlamendi president on juba mitmeid kordi sekkunud Süüria vanglates kinnipeetavate parlamendiliikmete vabastamise eesmärgil ning arvestades, et Euroopa Liidu eesistuja kutsus 19. mail 2006 Süüria valitsust üles täielikult austama sõna- ja kogunemisvabadust, mis on sätestatud Süüria poolt 1969. aastal ratifitseeritud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis;
D. arvestades, et pärast petitsiooni allkirjastamist Süüria-Liibanoni vaheliste suhete parandamiseks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1680 valguses on 2006. aasta mais teatatud mitme tsiviilisikust aktivisti arreteerimisest ja piinamisest, sealhulgas eriti advokaat Anwar al Bunni ja kirjanik Michel Kilo, samuti muud isikud, nagu näiteks Khalil Hussein, doktor Safwan Tayfour, Mahmoud ´Issa, Fateh Jammous, professor Suleiman Achmar, Nidal Derwiche, Suleiman Shummor, Ghalem Amer, Muhammad Mahfud ja Mahmoud Meri'i;
E. arvestades, et inimõigustega seotud juhtumitele spetsialiseerunud advokaat Anwar Al Bunni arreteeriti Damaskuse tänavatel vahetult enne seda, kui ta pidi asuma Euroopa Liidu rahastatava inimõiguste keskuse direktori ametisse;
F. arvestades, et 2005. aasta novembris teatasid Amnesty International ja Human Rights Watch praegu oma vaadete väljendamise eest eluaegse vanglakaristusega silmitsi seisva rahumeelse aktivisti Kamal Al -Labwani arreteerimisest ja võimalikust piinamisest;
G. arvestades, et Süüria võimud on teadete kohaselt viimase kahe kuu jooksul samuti arreteerinud hulgaliselt ajakirjanikke ja tsiviilühiskonna aktiviste;
H. arvestades, et nimetatud arreteerimislaine on otsene kättemaks 12. mail 2006. aastal levitatud ja ligikaudu 500 isiku poolt allkirjastatud petitsioonile, milles kutsuti üles Liibanoni ja Süüria vaheliste suhete normaliseerimisele; arvestades, et tegemist on Süüria ja Liibanoni haritlaste ning inimõiguste kaitsjate ühisalgatusega, mis on esimene omataoline petitsioon, ning millel on väga eriline tähtsus;
I. arvestades, et eelmisel aastal väljendas ÜRO inimõiguste komisjon muret seoses inimõiguste valitsusväliste organisatsioonide registreerimise ja vaba tegutsemise takistamisega Süürias ning seoses inimõiguste kaitsjate hirmutamise ja tagakiusamisega;
J. arvestades, et Süüriat juhitakse 43 aastat tagasi kehtestatud erakorraliste õigusaktide alusel, millega on harjutud õigustama inimõiguste rikkumist;
1. õhutab Süüria võime viivitamatult vabastama kõiki aktiviste, keda peetakse kinni Süüria-Liibanoni vaheliste suhete parandamisele kutsuva petitsiooni allkirjastamise eest;
2. lisaks kutsub Süüria võime üles vaatama uuesti läbi kõik poliitvangide juhtumid ja viivitamatult vabastama kõik siseveendumuste pärast kinnipeetavad vangid ning:
a) tagama, et kinnipeetavaid koheldakse hästi, et neid ei piinata ega kohelda muul moel halvasti;
b) tagama, et kinnipeetud või vangistatud isikutele võimaldatakse viivitamatult, regulaarselt ja piiranguteta kohtuda oma advokaatide, arstide ja pereliikmetega;
3. kutsub Süüria võime üles ratifitseerima piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemise või karistamise vastast konventsiooni;
4. toetab tugevalt ELi eesistuja 19. mai 2006. aasta avaldust ELi nimel seoses hiljutiste arreteerimistega Süürias;
5. rõhutab, et inimõiguste austamine on mis tahes tulevase ELi-Süüria vahelise assotsiatsioonilepingu oluline osa ja kutsub Süüriat üles austama oma kohustusi Barcelona protsessi raames ning kooskõlas Euroopa naabruspoliitikaga;
6. taaskinnitab vajadust, et komisjon ja nõukogu annaksid samuti endast parima, et tagada, et Süüriaga sõlmitav veel allkirjastamata assotsiatsioonileping viiks inimõiguste paranemisele Süürias;
7. kutsub komisjoni üles hindama igal aastal Süüria inimõiguste olukorda ja Süüria vastamist Euroopa - Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu kohustustele ning esitama aruande oma järelduste kohta Euroopa - Vahemere piirkonna partnerluse raames;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Süüria valitsusele ja parlamendile.