RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
17.1.2007
- –Philip Dimitrov Dimitrov, Konstantin Dimitrov, Martin Dimitrov, Stefan Sofianski, Geoffrey Van Orden, Luisa Fernanda Rudi Ubeda, Simon Busuttil ja Simon Coveney fraktsiooni PPE-DE nimel,
- –Kristian Vigenin, Georgi Bliznashki, Evgeni Kirilov, Marusya Ivanova Lyubcheva, Mladen Petrov Chervenyakov, Atanas Paparizov, Jan Marinus Wiersma, Pasqualina Napoletano, Catherine Guy-Quint, Alexandra Dobolyi, Hannes Swoboda, Elena Valenciano Martínez-Orozco ja Pierre Schapira fraktsiooni PSE nimel,
- –Filiz Hakaeva Husmenova, Graham Watson, Adrian Cioroianu, Stanimir Ilchev, Tchetin Kazak, Antonyia Parvanova, Nedzhmi Ali, Christina Christova, Lydia Shouleva, Frédérique Ries ja Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel,
- –Brian Crowley, Cristiana Muscardini, Eoin Ryan, Roberta Angelilli ja Ģirts Valdis Kristovskis fraktsiooni UEN nimel,
- –Hélène Flautre, Raül Romeva i Rueda, Kathalijne Maria Buitenweg, Cem Özdemir ja Elly de Groen-Kouwenhoven fraktsiooni Verts/ALE nimel,
- –Vittorio Agnoletto, André Brie ja Willy Meyer Pleite fraktsiooni GUE/NGL nimel,
- –GUE/NGL (B6‑0024/2007),
- –PSE (B6‑0025/2007),
- –ALDE (B6‑0026/2007),
- –UEN (B6‑0027/2007),
- –Verts/ALE (B6‑0028/2007),
- –PPE-DE (B6‑0029/2007).
Euroopa Parlamendi resolutsioon viie Bulgaaria meditsiiniõe ja Palestiina arsti süüdimõistmise ja vangistamise kohta Liibüa poolt
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu aastaaruandeid inimõiguste kohta, eelkõige 2005. ja 2006. aasta aruannet;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone Bulgaaria ühinemise kohta ELiga ning eelkõige 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni (lõige 25), 15. detsembri 2005. aasta resolutsiooni (lõige 32) ja 13. aprilli 2005. aasta resolutsiooni (lõige 39);
– võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 11. oktoobri 2004. aasta järeldusi, milles väljendati sügavat muret meditsiinitöötajate raske olukorra üle, nõukogu otsust anda abi Liibüa tervishoiuteenistustele, ELi eesistuja avaldust Liibüa kriminaalkohtu otsuse kohta, millega mõisteti surma viis Bulgaaria meditsiiniõde ja Palestiina arst, volinik Ferrero-Waldneri avaldust Liibüa kohtu 19. detsembri 2006. aasta otsuse kohta Banghāzī juhtumis ning Euroopa Parlamendi presidendi 30. novembri 2006. aasta ja 20. detsembri 2006. aasta avaldusi;
– võttes arvesse nõukogu eesistuja 2005. ja 2006. aasta detsembri aruandeid Euroopa Ülemkogule ELi ja Vahemere piirkonna riikide strateegilise partnerluse rakendamise kohta;
– võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,
A. arvestades, et 9. veebruaril 1999 vahistasid Liibüa ametivõimud hulga Bulgaaria meditsiinitöötajaid, kes töötasid Banghāzīs Al-Fateh’ haiglas, ning arvestades, et 7. veebruaril 2000 algas Liibüa rahvakohtus protsess kuue Bulgaaria kodaniku, ühe palestiinlase ja üheksa liibüalase üle, keda süüdistati mitmesaja lapse tahtlikus nakatamises HI-viirusega;
B. arvestades. et 6. mail 2004 mõistis kohus viis Bulgaaria meditsiiniõde ja Palestiina arsti surma mahalaskmise läbi; arvestades, et 25. detsembril 2005 langetas Liibüa ülemkohus otsuse surmaotsust käsitleva edasikaebuse kohta ning nõudis uut kohtuprotsessi; arvestades, et uus kohtuprotsess algas 11. mail 2006 ning 19. detsembril 2006 kinnitati surmaotsused;
C. arvestades kindlaid tõendeid, et kostjaid on vanglas piinatud, et neilt valetunnistusi välja pressida; arvestades, et kostjate õigusi on ka muul viisil korduvalt jõhkralt rikutud;
D. arvestades, et 2003. aastal esitasid tunnustatud rahvusvahelised HIV/AIDSi eksperdid vastuseks Liibüa ametiasutuste nõudmisele aruande, milles on jõutud kindlale järeldusele, et HI-viiruse levik oli tingitud haiglasisesest nakatumisest, mis algas enne seda, kui süüdistatavad Liibüasse saabusid; arvestades, et hiljutised artiklid sisaldavad kindlaid teaduslikke tõendeid Banghāzī infektsiooni päritolu ja aja kohta; arvestades, et kõik need kindlad tõendid süüdistatavate süütuse kohta on jäetud tähelepanuta ja arvesse võtmata;
E. arvestades, et novembris 2004 käivitas EL „Banghāzī HIV tegevuskava”, mis hõlmab tehnilist ja meditsiinilist abi nakatunud lastele ja nende peredele, samuti toetust Liibüa ametiasutustele AIDSi vastases võitluses; arvestades, et ühenduse eelarvest on eraldatud kava rahastamiseks 2,5 miljonit eurot; arvestades, et selle tegevuskava rakendamine on komisjoni ja ELi liikmesriikide toel edukalt käsil; arvestades, et suurt hulka nakatunud lapsi on ravitud liikmesriikide haiglates;
F. arvestades, et jaanuaris 2006 asutati Banghāzī rahvusvaheline sihtasutus kui mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, mille eesmärk on aidata arendada meditsiiniinfrastruktuuri Banghāzīs, parandada patsientide ravi ja osutada abi nende peredele,
1. mõistab hukka Liibüa kriminaalkohtu 19. detsembri 2006. aasta otsuse, millega mõisteti teist korda surma viis Bulgaaria meditsiiniõde – Kristijana Võltševa, Nasja Nenova, Valentina Siropulo, Valja Tšervenjaška ja Snežana Dimitrova – ning üks Palestiina arst, Ashraf al-Haiui, kes on Banghāzī haigla 1999. aasta HIV/AIDSi juhtumi tõttu juba kaheksa aastat vanglas veetnud;
2. kordab taas oma radikaalset vastuseisu surmanuhtlusele ning tuletab meelde ELi seisukohta, et surmanuhtluse kaotamine aitab tõsta inimväärikust ja edendada inimõigusi; rõhutab samas, et nüüd on EL läinud kaugemale ning soovib surmanuhtluse kaotamist nii oma liikmesriikides kui ka kolmandates riikides;
3. väljendab taas tõsist muret seoses süüdistatud isikute vastutusele võtmise aluse, neile vangistuses osaks saanud kohtlemise ja protsessi pikkade viivitustega;
4. rõhutab, et alates jaanuarist 2007 puudutab Banghāzī kohtuasi otseselt viit Euroopa Liidu kodanikku;
5. kutsub Liibüa asjaomaseid ametiasutusi üles astuma vajalikke samme surmaotsuse läbivaatamiseks ja tühistamiseks ning avama teed juhtumi kiireks lahendamiseks humanitaarsel alusel, täites sellega tingimused Liibüa suhtes aetava ühise poliitika jätkamiseks;
6. palub president Gaddafil kasutada oma volitusi ja lasta vangistatud meditsiinitöötajad kiiresti vabastada;
7. palub komisjonil ja nõukogul võtta koos Liibüa valitsusega meetmeid vangistatud meditsiinitöötajate kiire vabastamise tagamiseks;
8. väljendab oma täielikku solidaarsust Banghāzī HIV/AIDSi ohvritega ning märgib rahvusvahelise kogukonna poolt lastele abi andmiseks võetud meetmeid;
9. palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel anda jätkuvalt abi HIV tegevuskava rakendamiseks ning toetada Banghāzī rahvusvahelist sihtasutust, et leevendada nakatunud laste ja nende perede kannatusi ning aidata Liibüa ametiasutustel ära hoida HI-viiruse levikut riigis ja selle vastu võidelda;
10. rõhutab parlamendi kindlat kavatsust jälgida seda juhtumit tähelepanelikult ning palub komisjonil ja nõukogul teavitada parlamenti juhtumiga seotud arengutest;
11 palub komisjonil ja nõukogul, juhul kui juhtumile positiivset lahendust ei leita, kaaluda Liibüa suhtes aetava ühise poliitika läbivaatamist kõikides asjakohastes valdkondades, nagu liit seda vajalikuks peab;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Liibüa valitsusele ja rahvaassambleele, Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile ja inimõiguste nõukogule.