RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK

29.1.2007

Vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 4 esitanud

• –Joseph Daul, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Antonio Tajani, Simon Coveney ja Piia-Noora Kauppi fraktsiooni PPE-DE nimel,
• –Martin Schulz, Pasqualina Napoletano ja Elena Valenciano Martínez-Orozco fraktsiooni PSE nimel,
• –Marco Pannella ja Marco Cappato fraktsiooni ALDE nimel,
• –Hélène Flautre, Raül Romeva i Rueda, Milan Horáček, Angelika Beer, Marie Anne Isler Béguin, Daniel Cohn-Bendit ja Monica Frassoni fraktsiooni Verts/ALE nimel,
• –Francis Wurtz, Vittorio Agnoletto, André Brie, Luisa Morgantini, Willy Meyer Pleite, Miguel Portas ja Mary Lou McDonald fraktsiooni GUE/NGL nimel,
• –Eoin Ryan and Roberta Angelilli,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

• –GUE/NGL (B6‑0032/2007)
• –PSE (B6‑0033/2007)
• –ALDE (B6‑0034/2007)
• –PPE-DE (B6‑0035/2007)
• –Verts/ALE (B6‑0036/2007)

Surmanuhtluse üldise moratooriumi algatus

Euroopa Parlamendi resolutsioon surmanuhtluse üldise moratooriumi algatuse kohta

Euroopa Parlament,

-  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone surmanuhtluse üldise moratooriumi kohta, eriti 23. oktoobri 2003. aasta, 6. mai 1999. aasta ning 18. juuni 1998. aasta resolutsiooni;

-  võttes arvesse ÜRO erinevate organite, sealhulgas ÜRO inimõiguste komisjoni poolt vastu võetud resolutsioone surmanuhtluse moratooriumi kohta;

-  võttes arvesse ELi avaldusi surmanuhtluse üldise moratooriumi kehtestamise toetuseks, eriti eelmise aasta detsembris ÜRO Peaassambleel esitatud avaldust, mille allkirjastasid 85 riiki kõikidest geograafilistest piirkondadest;

-  võttes arvesse suuniseid ELi poliitika kohta kolmandate riikide suhtes surmanuhtluse küsimuses;

-  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.  arvestades, et surmanuhtlus on julm ja ebainimlik karistus ning see rikub õigust elule;

B.  arvestades, et surmanuhtluse kaotamine on Euroopa Liidu alusväärtus ning see on nõutav riikides, mis soovivad saada EL liikmeks;

C.  on sügavalt mures seoses asjaoluga, et kogu maailmas näeb siiani kümnete riikide õiguskord ette surmanuhtluse, kusjuures mitmes riigis on see hiljuti taastatud, tuues kaasa tuhandete inimeste hukkamise igal aastal;

D.  arvestades, et samal ajal jätkub tendents surmanuhtluse ülemaailmse kaotamise suunas; tervitades sellega seoses surmanuhtluse täielikku kaotamist viimaste aastate jooksul Libeerias, Mehhikos, Filipiinidel ja Moldovas ning õigusaktidesse terrorismikuritegude puhul surmanuhtluse kehtestamist kavandava seaduseelnõu tagasilükkamist Peruu Kongressi poolt;

E.  arvestades, et Euroopa Liit otsustas Luxembourgis 6. juunil 1998. aastal vastu võetud dokumendi „ELi suunised surmanuhtluse küsimuses” raames teha rahvusvahelistes organites tööd surmanuhtluse üldise moratooriumi kehtestamiseks ning surmanuhtluse kaotamiseks;

F.  arvestades, et 9. jaanuaril 2007. aastal otsustasid Itaalia valitsus ja Euroopa Nõukogu ühendada jõupingutused, et koguda võimalikult suur toetus ÜRO Peaassamblee algatusele surmanuhtluse täideviimise ülemaailmse moratooriumi kohta kaotamaks hukkamised kogu maailmas;

G.   arvestades, et 27. juulil 2006. aastal võttis Itaalia parlamendi saadikutekoda ühehäälselt vastu resolutsiooni, milles nõuti Itaalia valitsuselt, et see "esitaks järgmise ÜRO Peaassamblee käigus ja pärast EL partneritega konsulteerimist – kuid ilma ühehäälsuse nõudeta – resolutsiooni ettepaneku surmanuhtluse üldise moratooriumi kehtestamiseks kaotamaks hukkamised kogu maailmas"; arvestades, et 22. jaanuari 2007. aasta koosolekul otsustas Euroopa Liidu üldasjade nõukogu, et New Yorkis kaalub Euroopa Liidu eesistuja Saksamaa võimalust alustada uuesti arutelu surmanuhtluse üldise moratooriumi ettepaneku kohta ja mil viisil seda teha;

H.  mõistes hukka Saddam Husseini hukkamise ja tema poomise ärakasutamise meedias,

1.   kordab oma pikaajalist seisukohta surmanuhtluse vastu kõigil juhtudel ja kõigil asjaoludel ning väljendab veelkord oma veendumust, et surmanuhtluse kaotamine aitab tõsta inimväärikust ja edendada inimõigusi;

2.   nõuab surmanuhtluse ülemaailmse moratooriumi kohest ja tingimusteta kehtestamist praeguse ÜRO Peaassamblee asjakohase resolutsiooniga, mille tegelikku rakendamist suudaks ÜRO peasekretär jälgida;

3.   toetab Itaalia parlamendi saadikutekoja ja valitsuse algatust, millel on ka Euroopa Liidu nõukogu, komisjoni ja Euroopa Nõukogu toetus;

   

4.   kutsub Euroopa Liidu eesistujat üles võtma võimalikult kiiresti asjakohaseid meetmeid tagamaks, et surmanuhtluse üldist moratooriumit käsitlev resolutsioon esitatakse kiiresti ÜRO Peaassambleele; palub nõukogu eesistujal ja komisjonil hoida Euroopa Parlamenti kursis ÜRO Peaassambleel surmanuhtluse üldise moratooriumi suhtes saavutatud tulemustega;

5.   nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid teeksid poliitilises ja diplomaatilises valdkonnas kõik võimaliku, et tagada sellele resolutsioonile ÜRO Peaassambleel piisav toetus;

6.   ergutab Euroopa Liidu liikmesriike tungivalt kaaluma ühinemist kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teise vabatahtliku protokolliga, mille eesmärk on surmanuhtluse täielik kaotamine;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassamblee eesistujale ning kõikidele ÜRO liikmesriikidele.