RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK

23.5.2007

Vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5 esitanud

• –Jana Hybášková, Charles Tannock, Bernd Posselt ja Eija-Riitta Korhola fraktsiooni PPE-DE nimel,
• –Véronique De Keyser ja Pasqualina Napoletano fraktsiooni PSE nimel,
• –Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel,
• –Cristiana Muscardini ja Roberta Angelilli fraktsiooni UEN nimel,
• –Hélène Flautre ja Cem Özdemir fraktsiooni Verts/ALE nimel,
• –André Brie ja Vittorio Agnoletto fraktsiooni GUE/NGL nimel,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

• –PSE (B6‑0212/2007)
• –GUE/NGL (B6‑0219/2007)
• –ALDE (B6‑0224/2007)
• –PPE-DE (B6‑0226/2007)
• –Verts/ALE (B6‑0229/2007)
• –UEN (B6‑0232/2007)

Süüria

Euroopa Parlamendi resolutsioon Süüria kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõiget 1 ja EÜ asutamislepingu artiklit 177, mis käsitlevad inimõiguste edendamist ühise välis- ja julgeolekupoliitika ühe eesmärgina;

–  võttes arvesse eelmisi resolutsioone Süüria ja Lähis-Ida kohta ning Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2006. aasta soovitust nõukogule Euroopa - Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel;

–  võttes arvesse ELi eesistujariigi 14. mai 2007. aasta avaldust haritlase Michel Kilo ja poliitilise aktivisti Mahmoud Issa suhtes tehtud kohtuotsuse kohta Süürias;

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Süüria ratifitseeris 21. aprillil 1969;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.  arvestades, et inimõiguste austamine on Euroopa - Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu olulise tähtsusega osa, nagu on selgelt näha ELi ja Süüria vahelisest koostöölepingust ja veel lõplikult vormistamata assotsiatsioonilepingust;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament ja parlamendi president on juba mitmeid kordi sekkunud, et saavutada Süüria vanglates kinnipeetavate inimõiguste aktivistide, poliitikute ja parlamendiliikmete vabastamine;

C.  arvestades, et demokraatia eest võitlevale kirjanikule Michel Kilole, kes vahistati 14. mail 2006 peamiselt seisukohavõtu pärast Beiruti-Damaskuse deklaratsiooni küsimuses, ja Mahmoud Issale mõisteti 13. mail 2007 kolmeaastane vanglakaristus;

D.  arvestades, et demokraatliku rahvusliku kogukonna juhtivale liikmele Suleiman Al-Shamarile ja Kurdi Tulevikusuundumuse (Kurd Future Trend) suhtekorraldusbüroo presidendile Khalil Husseinile mõisteti kümneaastane vanglakaristus „rahvusliku eetika” nõrgestamise ning „salasepistuste eest välisriigiga”;

E.  arvestades, et Süürias erinevate inimõiguste eest võitlevate organisatsioonide liikmeid Faek El Miri ja Aref Dalilat on nüüd hoitud üksikvangistuses kuus aastat;

F.  arvestades, et Süüria julgeolekujõud vahistasid 8. novembril arsti ja ühenduse Demokraatlik Liberaalne Kogunemine (Democratic Liberal Gathering) kaasasutaja Kamal al-Labwani, kui ta pöördus tagasi reisilt Euroopasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Egiptusesse, ning mõistsid talle nüüd poliitiliste süüdistuste alusel 12-aastase sunnitööga vanglakaristuse;

G.  arvestades, et Süüria inimõiguste organisatsiooni asutajaliige ja inimõiguste küsimustele spetsialiseerunud jurist Anwar Al Bunni vahistati Damaskuse tänavatel vahetult siis, kui ta pidi võtma vastu Euroopa Liidu poolt rahastatava inimõiguste keskuse direktori koha 2006. aastal , ja et nüüd mõisteti talle viieaastane vanglakaristus „riigile kahjuliku valeteabe levitamise eest”,

1.  väljendab tõsist muret hiljuti poliitvangidele ja inimõiguste eest võitlevatele aktivistidele mõistetud kohtuotsuste üle Süürias, mis mõjutavad opositsiooni kõiki poliitilisi suundi;

2.  tunneb sügavat muret Mahmoud Issa, Fayek El Miri, Aref Dalila, Kamal al Labwani, Anwar Al Bunni, Michel Kilo, Suleiman Al-Shamari ja Khalil Husseini suhtes kehtestatud piirangute ja neile esitatud süüdistuste pärast seoses demokraatlike õiguste kasutamise ning rahumeelses tegevuses osalemisega;

3.  kutsub Süüria võime üles järgima rangelt rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, samuti piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemise või karistamise vastast konventsiooni, mille Süüria ratifitseeris vastavalt 1969. ja 2004. aastal;

4.  kutsub Süüriat üles austama arvamusvabadust ja õigust õiglasele kohtumõistmisele;

5.  nõuab tungivalt, et Süüria võimud võtaksid teadmiseks ÜRO inimõiguste komisjoni väljendatud mure ja

• a)tagaksid, et kinnipeetavaid koheldakse hästi, et neid ei piinata ega kohelda muul moel vääralt,
• b)tagaksid, et kinnipeetud või vangistatud isikutele võimaldatakse viivitamatult ja regulaarselt kohtuda oma advokaatide, arstide ja pereliikmetega;

6.  nõuab tungivalt, et asjaomased Süüria organid tühistaksid need kohtuotsused, loobuksid Damaskuse sõjakohtus esitatud süüdistustest ning vabastaksid kõik ülalnimetatud süüme-ning poliitvangid;

7.  kutsub eelkõige ELi üles võimaldama igakülgset vajalikku toetust Süüria kodanikuühiskonna aktivistidele Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi (ENPI) ning äsja vastuvõetud demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) kaudu, sealhulgas rakendades viivitamata inimõiguste kaitsjatele mõeldud nn ajutisi meetmeid;

8.  palub Süürial, kes võiks mängida olulist rolli rahu edendamisel piirkonnas, parandada ja toetada inimõigusi ja sõnavabadust riigis;

9.  kutsub Süüriat üles toetama rahvusvahelise kriminaalkohtu loomist vastavalt kohtunik Brammertzi uurimisele Liibanonis;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Süüria valitsusele ja parlamendile.