Resolutsiooni ühisettepanek - RC-B6-0357/2007Resolutsiooni ühisettepanek
RC-B6-0357/2007

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK

26.9.2007

Vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 4 esitanud
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid: Surmanuhtluse üldine moratoorium

Menetlus : 2007/2629(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
RC-B6-0357/2007
Esitatud tekstid :
RC-B6-0357/2007
Vastuvõetud tekstid :

Euroopa Parlamendi resolutsioon surmanuhtluse üldise moratooriumi kohta

Euroopa Parlament,

-  võttes arvesse oma 1. veebruari 2007. aasta resolutsiooni[1] ja 26. aprilli 2007. aasta resolutsiooni[2] Itaalia algatuse kohta kehtestada surmanuhtluse üldine moratoorium;

-  võttes arvesse 3. juuni 1998. aasta suuniseid kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta surmanuhtluse küsimuses;

-  võttes arvesse 19. detsembril 2006. aastal ÜRO Peaassambleel ELi eesistuja edastatud avaldust surmanuhtluse kaotamise kohta, millele kirjutasid algselt alla 85 riiki kõikidest geograafilistest piirkondadest;

-  võttes arvesse avaldust, mille ELi eesistuja luges Euroopa Liidu nimel ette 29. märtsil 2007. aastal ÜRO Inimõiguste Nõukogu neljandal istungjärgul;

-  võttes arvesse toetust moratooriumile, mida ÜRO peasekretär hiljutise Rooma-visiidi ajal avalikult väljendas;

-  võttes arvesse kavatsust tähistada iga aasta 10. oktoobril surmanuhtlusevastast Euroopa päeva, mida 12. juulil 2007. aastal toetas ka Euroopa Parlamendi esimeeste konverents;

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste harta artiklit 2;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.  arvestades, et nõudmine kehtestada surmanuhtluse üldine moratoorium on selge poliitiline otsus taotleda surmanuhtluse kaotamist kõikides riikides;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 1. veebruari 2007. aasta resolutsioonis ja 26. aprilli 2007. aasta resolutsioonis kutsuti ELi eesistujat üles esitama kiiresti resolutsiooni praegusele ÜRO Peaassambleele ning hoidma Euroopa Parlamenti kursis saavutatud tulemustega; arvestades, et käesolevaks ajaks ei ole praegusele ÜRO Peaassambleele resolutsiooni esitatud;

C.  arvestades, et 19. detsembril 2006. aastal ÜRO Peaassambleel Euroopa Liidu esitatud avaldusele surmanuhtluse kohta on praeguseks alla kirjutanud 95 riiki kõikidest geograafilistest piirkondadest;

D.  arvestades, et ELi eesistuja sai nõukogult mandaadi koostada ja esitada – koostöös Itaaliaga – ÜRO Peaassambleele saatmiseks tekst surmanuhtluse rahvusvahelise moratooriumi kohta,

1.  kinnitab ELi eesistujale ja liikmesriikidele veel kord, et resolutsiooni poliitiline põhisisu peab olema ülemaailmse moratooriumi vastuvõtmine kui otsustav samm surmanuhtluse kaotamise suunas;

2.  nõuab tungivalt, et ELi eesistuja ja liikmesriigid esitaksid moratooriumit käsitleva resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 62. Peaassamblee avamisel inimõiguste punkti all, et see võetaks vastu enne käesoleva aasta lõppu; kordab üleskutset ELi eesistujale kaasata resolutsiooni kaasesitajatena võimalikult palju riike;

3.  kutsub ELi eesistujat üles ergutama neid riike, kes ei ole veel allkirjastanud ega ratifitseerinud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teist vabatahtlikku protokolli, seda tegema ning ergutama neid liikmesriike, kes ei ole allkirjastanud Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 13 surmanuhtluse kohta, seda tegema;

4.  kordab, et toetab täielikult ELi institutsioone ja liikmesriike kavatsuses kuulutada koos Euroopa Nõukoguga iga aasta 10. oktoober surmanuhtlusevastaseks Euroopa päevaks; peab kahetsusväärseks üksmeele puudumist nõukogus kõnealuses küsimuses ja kutsub tulevast Poola valitsust toetama täies ulatuses seda algatust, milles kajastuvad Euroopa Liidu põhiväärtused; kutsub kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike jätkama koos Euroopa Nõukoguga kõnealuste püüdluste toetamist ning volitab oma presidenti edendama seda poliitilist algatust;

5.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles toetama piirkondlike moratooriumi pooldajate ja surmanuhtluse kaotamise pooldajate koalitsioonide moodustamist;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassamblee presidendile ja ÜRO liikmesriikidele.