RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
12.12.2007
- –Henri Weber ja Lívia Járóka fraktsiooni PPE-DE nimel,
- –Kristian Vigenin, Bárbara Dührkop Dührkop, Justas Vincas Paleckis ja Csaba Sándor Tabajdi fraktsiooni PSE nimel,
- –Viktória Mohácsi, Alexander Alvaro ja Ignasi Guardans Cambó fraktsiooni ALDE nimel,
- –Brian Crowley fraktsiooni UEN nimel,
- –Monica Frassoni, Daniel Cohn-Bendit ja Kathalijne Maria Buitenweg fraktsiooni Verts/ALE nimel,
- –Giusto Catania, Mary Lou McDonald ja Sylvia-Yvonne Kaufmann fraktsiooni GUE/NGL nimel,
- –PSE (B6‑0512/2007)
- –GUE/NGL (B6‑0515/2007)
- –Verts/ALE (B6‑0516/2007)
- –ALDE (B6‑0517/2007)
- –UEN (B6‑0519/2007)
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopas sageneva ekstremismi vastase võitluse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone rassismi, ksenofoobia ja ekstremismi kohta, eriti 20. veebruari 1997. aasta resolutsiooni rassismi, ksenofoobia ja paremäärmusluse kohta, 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni rassistliku ja homofoobse vägivalla sagenemise kohta Euroopas ning 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 27. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni holokausti, antisemitismi ja rassismi kohta;
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 6, 7 ja 29 ning EÜ asutamislepingu artiklit 13, milles kohustatakse ELi ja selle liikmesriike austama inimõigusi ja põhivabadusi ning antakse Euroopa Liidule vahendid, et võidelda rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu, ning Euroopa põhiõiguste hartat ja põhiõiguste ameti põhikirja;
– võttes arvesse rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte, mis keelavad rassilisel ja etnilisel päritolul põhineva diskrimineerimise, eriti rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni, millele on alla kirjutanud kõik ELi liikmesriigid ja suur hulk kolmandaid riike;
– võttes arvesse Euroopa Liidu tegevust rassismi, ksenofoobia, antisemitismi ja homofoobia vastu võitlemisel, eriti diskrimineerimisvastaseid direktiive 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, ja 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, samuti rassismi ja ksenofoobiaga võitlemise raamotsuse projekti;
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 1344 (29. september 2003) ohu kohta, mida kujutavad endast äärmuslaste parteid ja liikumised demokraatiale Euroopas;
– võttes arvesse Põhiõiguste ameti poolt avaldatud aruannet rassismi ja ksenofoobia kohta ELi liikmesriikides 2007. aastal;
– võttes arvesse OSCE dokumenti, milles käsitletakse OSCE piirkonnas aset leidnud vihkamisest ajendatud vahejuhtumitega seotud väljakutseid ja vastuseid (oktoober 2006);
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,
A. tundes tõsist muret niisuguste äärmuslike liikumiste, poolsõjaliste rühmituste ja parteide tegevuse hoogustumise pärast, kelle ideoloogia ja poliitilise diskursuse, tavade ja käitumise aluseks on diskrimineerimine, sealhulgas rassism, sallimatus, usupõhisele vihkamisele õhutamine, tõrjutus, ksenofoobia, antisemitism, romivastasus, homofoobia, misogüünia ja äärmuslik rahvuslus, ning arvestades, et mitmed Euroopa riigid on hiljuti kogenud vihkamist, vägivallaakte ja tapmisi;
B. arvestades, et nimetatud äärmuslikud ideoloogiad ei ole kooskõlas vabaduse ja demokraatia põhimõtetega, inimõiguste ja põhiõiguste austamisega ning Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 sätestatud õigusriigi põhimõtetega, milles peegelduvad mitmekesisusel ja võrdsusel põhinevad Euroopa Liidu põhiväärtused;
C. arvestades, et ükski liikmesriik ei ole kaitstud äärmuslusest demokraatiale tulenevate ohtude eest, ning arvestades, et seetõttu on ksenofoobsete hoiakute ja äärmuslike poliitiliste liikumiste leviku vastu võitlemine väljakutse kogu Euroopale, mis vajab ühist ja kooskõlastatud lähenemist;
D. arvestades, et mõned poliitilised parteid ja liikumised, sealhulgas reas riikides võimul olevad või kohalikul, riiklikul või Euroopa tasandil esindatud parteid ja liikumised, on teadlikult seadnud rassilise, etnilise, rahvusliku, usulise või seksuaalse sättumuse põhise sallimatuse ja/või vägivalla oma tegevuskava keskmesse;
E. arvestades. et neonatsid, poolsõjalised ja muud äärmuslased suunavad oma vägivaldsed kallaletungid suure hulga kaitsetute elanikkonnarühmade vastu, sh sisserändajad, romid, homoseksuaalid, rassismi vastu võitlejad ja kodutud;
F. arvestades, et vihkamist õhutavate avalike ja kergelt ligipääsetavate veebisaitide olemasolu põhjustab tõsist muret seoses küsimusega, kuidas kõnealust probleemi lahendada, rikkumata seejuures sõnavabadust,
1. mõistab teravalt hukka kõik rassistlikud ja vihkamisest ajendatud rünnakud ja kutsub kõiki ametiasutusi tegema kõik endast oleneva, karistamaks rünnakute eest vastutavaid isikuid; väljendab solidaarsust kõikide niisuguste rünnakute ohvrite ja nende perekondadega;
2. juhib tähelepanu tõsiasjale, et ekstremismiga võitlemisel ei tohi olla negatiivset mõju alatisele kohustusele austada põhiõigusi ja peamisi õiguspõhimõtteid, kaasa arvatud sõna- ja ühinemisvabadus, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6;
3. märgib, et üha suurenev arv äärmuslikke organisatsioone, milles sageli sisalduvad neofašistlikud elemendid, võivad süvendada hirmu ühiskonnas, mille tagajärjeks võivad olla rassismiilmingud laiemalt, sealhulgas tööhõive, elamumajanduse, hariduse, tervishoiu, politseitöö, kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja meedia valdkonnas;
4. nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu asuksid juhtima asjakohaste poliitiliste ja õiguslike vastuste otsimist, eelkõige ennetavas etapis seoses noorte hariduse ja avaliku teabega, jagades selleks õpetust totalitarismist ning levitades inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtteid, et mitte unustada Euroopa ajalugu; kutsub liikmesriike üles arendama hariduspoliitikat, mis toetab kodaniku õigustel ja kohustustel põhinevat demokraatlikku kodakondsust;
5. nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks poliitilise ja usulise vägivalla, rassismi ja ksenofoobia õhutamist keelavate olemaolevate õigusaktide kohaldamist täies ulatuses; kutsub liikmesriike üles teostama järelevalvet rassismivastaste seaduste ning meedias ja haridusasutustes korraldatavate teabe- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate range rakendamise ja pideva täiustamise üle;
6. kutsub Euroopa institutsioone üles andma ELi Põhiõiguste ametile selgesõnalised volitused äärmuslaste rühmituste struktuuri uurimiseks, et hinnata, kas mõned nendest koordineerivad oma rühmitusesisest tegevust üle terve Euroopa Liidu või piirkondlikul tasandil;
7. kordab oma seisukohta, et avaliku elu tegelased peaksid hoiduma avaldustest, millega ergutatakse või õhutatakse vihkamist või inimrühmade häbimärgistamist nende rassi, etnilise päritolu, religioosse kuuluvuse, puude, seksuaalse sättumuse või rahvuse alusel; on arvamusel, et kui avaliku elu tegelased õhutavad vihkamist, siis tuleb asjaolu, et nad on kõrge avaliku profiiliga, pidada raskendavaks asjaoluks;
8. kutsub meediakanaleid üles teavitama üldsust vihkamisele õhutavates kõnedes peituvast ohust ning aitama edendada demokraatia, võrdsuse ja sallivuse põhimõtteid ja väärtusi;
9. nõuab, et kõik liikmesriigid näeksid vähemalt ette võimaluse – pärast kohtuotsust – lõpetada nende poliitiliste parteide riiklik toetamine, kes ei pea kinni inimõigustest ja põhivabadustest, demokraatiast ega õigusriigi põhimõtetest, nagu need on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsioonis ning põhiõiguste hartas, ning kutsub neid riike, kellel nimetatud võimalus juba on, üles seda viivitamata kasutama; nõuab ka, et komisjon tagaks, et ELi rahalised vahendid ei ole kättesaadavad meediakanalitele, mida kasutatakse rassistlike, ksenofoobsete ja homofoobsete ideede ulatusliku propageerimise platvormina;
10. palub komisjonil toetada VVOsid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, kes on pühendunud demokraatlike väärtuste, inimväärikuse, solidaarsuse, sotsiaalse kaasatuse, kultuuridevahelise dialoogi ja sotsiaalse teadlikkuse edendamisele radikalismi ja äärmusliku vägivalla ohtude suhtes ning on pühendunud võitlusele kõigi diskrimineerimise vormide vastu;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja Euroopa Nõukogule.