Resolutsiooni ühisettepanek - RC-B6-0543/2007/REV1Resolutsiooni ühisettepanek
RC-B6-0543/2007/REV1

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK

12.12.2007

Vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 4 esitanud
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:ELi ja Hiina tippkohtumine ning ELi ja Hiina inimõigustealane dialoog

Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
RC-B6-0543/2007
Esitatud tekstid :
RC-B6-0543/2007
Vastuvõetud tekstid :

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja Hiina tippkohtumise ning ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi kohta

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse 28. novembril 2007. aastal Pekingis peetud Hiina ja ELi kümnenda tippkohtumise ühisavaldust;

– võttes arvesse inimõiguste allkomisjonis 26. novembril 2007 toimunud avalikku kuulamist teemal „Inimõiguste olukord Hiinas olümpiamängudeks valmistumise perioodil”;

– võttes arvesse ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi voore, mis toimusid Pekingis 17. oktoobril 2007. aastal ja Berliinis 15.–16. mail 2007. aastal;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. septembri 2007. aasta resolutsiooni kolmandate riikidega peetavate inimõigustealaste dialoogide ja konsultatsioonide kohta[1];

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni Hiina valitsuse ja dalai-laama saadikute vaheliste kõneluste kohta[2];

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta[3] ning varasemaid resolutsioone Hiina kohta;

– võttes arvesse 13. detsembril 2001. aastal vastu võetud inimõigustealast dialoogi käsitlevaid Euroopa Liidu suuniseid ja nende suuniste rakendamise hinnangut, mis võeti vastu 9. detsembril 2004. aastal;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid iga-aastasi resolutsioone inimõiguste olukorra kohta maailmas;

– võttes arvesse ÜRO Olümpiarahu, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 31. oktoobril 2007. aastal (A/RES/62/4), kutsudes ÜRO liikmesriike olümpiamängude ajal rahust kinni pidama ja seda edendama;

– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni 60. aastapäeva;

– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A. arvestades, et alates ELi ja Hiina tippkohtumiste mehhanismi loomisest 1998. aastal on Hiina ja ELi poliitilised ja majandussuhted tugevalt arenenud;

B.  arvestades, et iga otsus algatada inimõigustealane dialoog tehakse teatavate nõukogu poolt vastu võetud kriteeriumide alusel, mille puhul võetakse arvesse ELi põhimuresid seoses inimõiguste olukorraga asjaomases riigis, asjaomase riigi ametiasutuste siirast püüet parandada nimetatud dialoogi puhul inimõiguste olukorda riigis ja positiivset mõju, mida inimõigustealane dialoog võib avaldada inimõiguste olukorrale;

C. arvestades, et 2008. aasta Pekingi olümpiamängud peaksid kehastama ideaalset võimalust juhtida maailma tähelepanu inimõiguste olukorrale Hiinas;

D. arvestades, et EL rajaneb vabaduse, demokraatia, inimõiguste, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtete austamisel ning määratleb end nende põhimõtete alusel; tuletades samal ajal meelde ELi seisukohta, et nimetatud põhimõtete järgimine on rahu ja stabiilsuse eeldus igas ühiskonnas;

E. arvestades, et ELi ja Hiina strateegiline partnerlus on ELi ja Hiina suhetes suure tähtsusega, ning arvestades, et tõeline partnerlus peab rajanema jagatud ühistel väärtustel;

F.  arvestades, et ELi ja Hiina vaheliste suhete tugevdamine ja süvendamine võib aidata lähendada seisukohti meetmete suhtes selliste globaalsete väljakutsetega toimetulekuks nagu kliimamuutus, julgeolek, terrorism ja relvade leviku tõkestamine;

G. arvestades jätkuvaid murettekitavaid aruandeid poliitiliste repressioonide kohta, eelkõige neid, mis puudutavad ajakirjanikke, inimõiguste eest võitlejaid ning usu- ja etniliste vähemuste esindajaid, väiteid piinamise kohta, laialt levinud sunniviisilist tööd, surmanuhtluse sagedast kasutust, usu-, sõna- ja meediavabaduse, sh interneti süstemaatilist piiramist ning Hiina valitsuse kehtestatud ranget kontrolli Tiibetit puudutava teabe ja Tiibeti aladele juurdepääsu üle; arvestades, et seetõttu on keeruline teha täpselt kindlaks inimõiguste rikkumiste ulatust;

H. arvestades, et Hiina tegevus ja mõju maailmas on viimase aastakümne jooksul märgatavalt kasvanud, ning arvestades, et usaldusväärsus, demokraatlikud väärtused ja vastutus peaksid olema ELi ja Hiina suhete peamine alus,

ELi ja Hiina tippkohtumine

1. tervitab kümnenda ELi-Hiina tippkohtumise ühisavaldust, milles mõlemad pooled kinnitavad veel kord oma pühendumust arendada globaalsete väljakutsetega toimetulemiseks välja terviklik strateegiline partnerlus, ning ELi ja Hiina suhete edasist arendamist ja tihedamat koostööd mitmesugustes küsimustes;

2. peab kahetsusväärseks, et taas kord ei suutnud nõukogu ega komisjon ELi ja Hiina tippkohtumisel jõuliselt tõstatada inimõigustega seotud küsimusi, et anda inimõigustega seotud probleemidele suuremat poliitilist kaalu, ning et ELi ei kasutanud lähenevaid olümpiamänge Hiina tõsiste inimõiguste probleemide käsitlemiseks;

3. kutsub Hiinat ja ELi üles tagama tasakaalustatum kaubandus- ja majanduspartnerlus, mis peaks viima säästva kasvu ja sotsiaalse arenguni, eriti kliimamuutuse, keskkonna ja energiaga seotud küsimustes;

4. on seisukohal, et Euroopa toodete ja kaubamärkidega seotud piraatlus ja võltsimine Hiina tööstuse poolt on raske rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade raske rikkumine; nõuab tungivalt, et Hiina ametivõimud parandaksid oluliselt intellektuaalomandiõiguste kaitset;

5. nõuab samal ajal suuremat sidusust ja järjekindlust ühelt poolt inimõiguste ja teiselt poolt kaubanduse ja julgeoleku vahel; nõuab seetõttu tungivalt, et EL tagaks Hiinaga arendatavate parandatud kaubandussuhete sõltuvuse inimõigustealastest reformidest, ning palub sellega seoses nõukogul enne iga uue partnerluse ja koostöö raamlepingu lõplikku valmimist inimõiguste olukorda põhjalikult hinnata;

6. tunneb heameelt, et on alustatud läbirääkimisi partnerluse ja koostöö raamlepingu üle, mis hõlmab täielikult ELi ja Hiina kahepoolseid suhteid, sh tõhusat ja toimivat inimõiguste klauslit, samuti ulatuslikumat ja tõhusamat poliitilist koostööd; kordab nõudmist, et Euroopa Parlament tuleb edaspidi kaasata kõikidesse kahepoolsetesse suhetesse, võttes arvesse, et ilma parlamendi ametliku nõusolekuta ei saa sõlmida ühtegi partnerluse ja koostöö raamlepingut;

7. nõuab, et ELi poolt pärast Taevase Rahu väljaku sündmusi Hiinale kehtestatud relvaembargo jääks jõusse, kuni inimõiguste küsimustes ei ole tehtud olulisi edusamme; tuletab ELi liikmesriikidele meelde, et ELi relvaekspordi toimimisjuhend sisaldab kriteeriumina inimõiguste austamist nimetatud ekspordi lõppsihtriigi poolt;

8. on mures, et vaatamata Hiina valitsuse korduvalt kinnitatud kavatsusele ratifitseerida ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, ei ole seda ikka veel ratifitseeritud; palub seetõttu Hiinal see viivitamatult ratifitseerida ja seda rakendada;

ELi ja Hiina inimõigustealane dialoog

9. peab kahetsusväärseks, et inimõiguste olukord Hiinas tekitab jätkuvalt tõsist muret; rõhutab seetõttu vajadust oluliselt tugevdada ja parandada ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi; palub nõukogul esitada parlamendile üksikasjalikumat teavet; peab oluliseks korraldada jätkuvalt ELi ja Hiina inimõigustealasele dialoogile eelnenud õigusseminare, kus osaleksid akadeemikud ja kodanikuühiskonna esindajad; sellega seoses tervitab ELi ja Hiina inimõigustealase akadeemilise võrgustiku loomist vastavalt demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kolmandale eesmärgile ning palub komisjonil tagada, et see võrgustik toimiks koostöös Euroopa Parlamendiga;

10. on seisukohal, et küsimusi, mida on Hiinaga peetava dialoogi järjestikustes voorudes arutatud – näiteks ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ratifitseerimine, kriminaalõigussüsteemi reform (sealhulgas surmanuhtlus ja ümberkasvatus töölaagrites), sõnavabadus, eriti internetis, ajakirjandusvabadus, piiranguteta juurdepääs teabele, südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadus, vähemuste olukord Tiibetis, Taevase Rahu väljaku sündmustega seoses kinnipeetute vabastamine ning töötajate jm õigused –, tuleb dialoogi raames jätkuvalt tõstatada, eriti seoses soovituste rakendamisega, mis tulenevad varasematest dialoogidest ja mille osas mõlemad pooled vastastikku ja õigusasjade seminarid on kokku leppinud; selleks palub, et nõukogu kaaluks dialoogiks mõeldud perioodi pikendamist ja võimaldaks rohkem aega aruteludeks tõstatatud teemadel; kutsub lisaks sellele nõukogu ja komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide nõuete täitmisele, eriti seoses sõltumatute ametiühingute ja laste tööga;

11. märgib Hiina poolt võetud kohustust toetada usaldusväärsel, objektiivsel ja eelistusi mitteomaval viisil ÜRO Inimõiguste Nõukogu selle püüdlustes käsitleda inimõiguste küsimusi ning nõuab koostöö tugevdamist ÜRO süsteemis ja koostöö tegemist ÜRO inimõiguste kaitsemehhanismidega ning kinnipidamist – muu hulgas vähemuste õiguste osas – rahvusvahelistest inimõiguste standarditest, mis on kehtestatud asjakohaste rahvusvaheliste inimõigusi kaitsvate õigusaktidega;

12. juhib tähelepanu sellele, et Hiina peab võimaldama usu- ja mõttevabadust; kinnitab vajadust rahvusvahelistele standarditele vastava ja reaalset usuvabadust tagava kõikehõlmava religiooniseaduse järele, pidades eelkõige silmas Hiina ametnike diskussiooni „religiooni” ja eriti „seadusliku religiooni” määratluse üle; mõistab hukka vastuolu Hiina põhiseaduse artiklis 36 sätestatud usuvabaduse ning riigipoolse pideva sekkumise vahel usukogukondade tegevusse eriti usujuhtide väljaõppe, valimise, ametissenimetamise ja poliitilise suunamise kaudu;

13. peab kahetsusväärseks, et sino-tiibeti läbirääkimiste kuues voor ei ole andnud tulemusi; kutsub pooli üles kasutama kõiki võimalusi dialoogi jätkamiseks ja kutsub Hiina valitsust üles osalema põhjalikes läbirääkimistes, võttes asjakohaselt arvesse dalai-laama nõudmisi anda Tiibetile autonoomia; kutsub Hiinat üles hoiduma surve avaldamisest riikidele, kellel on sõbralikud suhtes dalai-laamaga;

14. väljendab uuesti muret teadete üle, et Tiibetis ja teistes tiibetlaste asustatud provintsides toimub jätkuvalt inimõiguste rikkumine, sh piinamine, meelevaldne vahistamine ja kinnipidamine, usuvabaduse piiramine, liikumisvabaduse meelevaldne piiramine ja ümberkasvatamine töölaagrites; taunib oktoobris 2005 alanud nn patriootilise kasvatuse kampaania intensiivistamist Tiibeti munga- ja nunnakloostrites, mille käigus sunnitakse tiibetlasi alla kirjutama avaldustele, milles nad mõistavad hukka dalai-laama kui ohtliku separatisti; palub Hiinal rahuldada ÜRO lapse õiguste komisjoni taotlus ja lubada sõltumatule asutusele juurdepääs Tiibeti panchen-laamale Gedhun Choekyi Nyimale ja tema vanematele;

15. kutsub Hiinat ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena üles rakendama ÜRO piinamisküsimuste eriraportööri soovitusi ja esitama ÜRO ekspertidele alalise kutse Hiinasse;

16. on seisukohal, et Pekingi olümpiamängudeks valmistumise ajal tuleks inimõigustele pöörata palju suuremat tähelepanu; kordab, et oluline on järgida üldiseid eetilisi põhimõtteid ja edendada inimväärikuse säilitamisega tegelevat rahumeelset ühiskonda, nagu on sätestatud olümpiaharta artiklites 1 ja 2;

17. palub Rahvusvahelisel Olümpiakomiteel anda avalik hinnang Hiina vastavuse kohta tingimustele, mille osas lepiti kokku 2001. aastal Pekingile olümpiamänge määrates; rõhutab ELi kohustust võtta see hinnang teadmiseks ja teha koostööd olümpiavõrgustikuga, et luua alus vastutustundlikuks käitumiseks olümpiamängude ettevalmistuste ajal, mängude kestel ja pärast nende lõppemist;

18. tunneb tõsist muret seoses olümpiamängudega hiljuti suurenenud poliitilise tagakiusamisega, mis puudutab inimõiguste kaitsjaid, ajakirjanikke, juriste, kohtule avalduse esitajaid, kodanikuühiskonna aktiviste, etnilisi rühmi, näiteks uiguure, ja kõikide usundite järgijaid, eelkõige Falun Gongi järgijaid; palub Hiina ametivõimudel need inimesed viivitamatult vabastada ning lõpetada inimõiguste rikkumine, samuti suure hulga majade lammutamine ilma hüvitist maksmata, et olümpiarajatistele ruumi teha;

19. kutsub Hiinat üles võtma konkreetseid meetmeid sõnavabaduse tagamiseks ja austama ajakirjandusvabadust nii Hiina kui ka välisajakirjanike puhul; on eriti mures selle pärast, et ei täideta Hiinas tegutsevaid rahvusvahelisi ajakirjanikke käsitlevat uut eeskirja, ning nõuab tungivalt, et Hiina ametivõimud lõpetaksid viivitamata tsensuuri ja tuhandete välismaal asuvate uudiste ja teabe veebilehtede blokeerimise – eelkõige rahvusvaheliste äriühingute abiga; nõuab, et vabastataks kõik ajakirjanikud, Interneti kasutajad ja küberdissidendid, kes on Hiinas kinni peetud selle eest, et nad kasutasid oma õigust teabele; kutsub Hiina ametivõime taas üles peatama 2008. aasta olümpiamängude ajaks hukkamiste täideviimise ning võtma tagasi 42st inimeste kategooriast koosneva keelunimekirja;

20. juhib tähelepanu 2007. aasta oktoobri keskel peetud Hiina Kommunistliku Partei 17. kongressi järeldustele, kus ilmnesid erinevad võimalused ja avatus seoses kõrgemate rahvusvaheliste inimõigustealaste põhimõtete rakendamisega Hiinas;

21. nõuab tungivalt, et Hiina lõpetaks Birma režiimide ja Dārfūri olukorra toetamise;

o

o o

22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Hiina Rahvavabariigi valitsusele, Hiina Rahvavabariigi Rahvuskongressile, ÜRO peasekretärile ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee juhatusele.