RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
17.6.2008
- –Carmen Fraga Estévez ja Cornelis Visser fraktsiooni PPE-DE nimel,
- –Heinz Kindermann ja Rosa Miguélez Ramos fraktsiooni PSE nimel,
- –Philippe Morillon ja Elspeth Attwooll fraktsiooni ALDE nimel,
- –Seán Ó Neachtain fraktsiooni UEN nimel,
- –PPE-DE (B6‑0305/2008)
- –ALDE (B6‑0310/2008)
- –PSE (B6‑0311/2008)
- –UEN (B6‑0312/2008)
Euroopa Parlamendi resolutsioon kütuse hinna tõusust põhjustatud kriisi kohta kalandussektoris
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta[1];
– võttes arvesse komisjoni 9. märtsi 2006. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile kalapüügisektori majandusliku olukorra parandamise kohta (KOM(2006)0103);
– võttes arvesse komisjoni korraldatud konverentsi kalandusvaldkonna uute tehnoloogiate kohta, mis toimus 10.–11. mail 2006 Brüsselis;
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raporteid (A6-0266/2006 ja A6-0467/2007);
– võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,
A. arvestades, et ühenduse kalandussektori praeguse kriisi on põhjustanud kütusehinna pidev tõus – viimasel viiel aastal on see kasvanud enam kui 300% ning 2008. aasta jaanuarist enam kui 40%;
B. arvestades, et kalandustoodete hinnad ei erine palju 20 aasta tagustest hindadest ning et teatavate kalaliikide osas on hinnad aasta algusest langenud kuni 25%, põhjuseks ebaseaduslikust püügist saadud toodangu massiline sissevedu;
C. arvestades, et erinevalt muudest majandusharudest ei saa kalandussektoris kütuse hind mõjutada toodete esmamüügi hinda, kuna praeguses olukorras ei saa kalurid hindu ise kehtestada;
D. arvestades, et kütusehindade tõus mõjutab otseselt ja kaudselt laevameeskondade sissetulekuid tänu palkade seotusele loomuse esmamüügist saadava tuluga;
E. arvestades, et ELi kalurite sissetulekud on sel aastal langenud, hoolimata asjaolust, et kalurite kulud on suurenenud;
F. arvestades, et kehtivatele ümberkorralduskavadele ja majandustegevuse järjestikustele kohandamistele vaatamata on nimetatud kriisi jätkuv süvenemine muutnud paljud ettevõtted maksejõuetuks ning teised kalandusfirmad on sattunud suurde ohtu, mis on põhjustanud paljudes liikmesriikides protestimeeleavaldusi;
G. arvestades, et nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil tuleb teha tõsiseid investeeringuid uude tehnoloogiasse, et suurendada kalalaevade energiatõhusust ja vähendada nende sõltuvust fossiilkütustest;
H. arvestades, et teatavad liikmesriigid on algatanud projekte oma laevastike kütusekulu vähendamiseks ning arvestades, et selliseid uuendusi tuleb toetada;
I. arvestades, et kliima- ja energiapaketi kohaselt kohustus EL oluliselt vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning et kalandussektor võib sellele kaasa aidata;
J. arvestades, et kalandussektori praegusi probleeme saab lahendada ainult juhul, kui nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil võetakse tõsiseid meetmeid lähi-, keskpikas ja pikas perspektiivis,
1. väljendab solidaarsust ELi kaluritega ning palub komisjonil ja nõukogul kavandada meetmed kalandussektori praeguse olukorra lahendamiseks;
2. palub liikmesriikidel kiirendada menetlust, et võimaldada abi maksmist komisjoni määruse (EÜ) nr 875/2007 alusel, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris[2];
3. sellega seoses kordab oma üleskutset, et komisjon vaataks kõnealuse määruse läbi, eesmärgiga suurendada abisummat 100 000 euroni aluse (mitte ettevõtte) kohta, et seeläbi lähendada abi taset teiste majandussektorite tasemele;
4. juhib liikmesriikide tähelepanu uutele ühenduse juhistele riigiabi kohta kalandus- ja akvakultuurisektoris, mis võimaldavad maksusoodustusi ja sotsiaalkulude alandamist ühenduse alustele, mis tegutsevad ühenduse vetest väljaspool, ning palub kohaldada kõnealuseid meetmeid aluste suhtes, mis seda taotlevad;
5. tuletab meelde, et koos naftahinna tõusuga kaebavad ELi kalurid oma toodangu hinnalangusega seoses kõige sagedamini ebaseaduslikust püügist saadud kalatoodete massilise odava impordi üle ning sellepärast nõuab:
- a)et nõukogu käituks vastutustundlikult ning võtaks vastu ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastase direktiivi, mis tugevdaks ja parandaks kontrolli ebaseaduslikust, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügist saadud toodete impordi üle;
- b)kolmandatest riikidest pärit kalandustoodete üle teostatava kontrolli tugevdamist ja parandamist, et tagada ühesuguste standardite kohaldamine nii ühenduse kui ka importtoodete suhtes;
- c)kalandustoodete päritolu puudutava teabe parandamist ja täiustamist ning eelkõige teabemärgise kohustusliku kasutamise tagamist ja kontrollimist kõigil juhtudel, samuti toodete märgistamispettuste nõuetekohast käsitlemist;
6. kordab üleskutset, et komisjon esitaks võimalikult peatselt ettepaneku kalandustoodete turu ühise korralduse läbivaatamiseks, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ettepanekuid, eesmärgiga võimaldada kaluritele suuremaid õigusi hindade kujundamisel, tagades sellega valdkonna tulud ja turu stabiilsuse, parandades kalandustoodete turustamist ja suurendades loodavat lisandväärtust;
7. palub kalalaevastike kohandamiskavade jõustamist kõigis liikmesriikides ning laevastike vabatahtlikuks ümberkorraldamiseks vajalike rahaliste vahendite eraldamist. Sel eesmärgil:
- a)palub komisjonil määrata esmatähtsad kriteeriumid laevastiku nende osade jaoks, mida kõnealune kriis on kõige rohkem mõjutanud;
- b)vahendite sihtotstarbelisemaks kasutamiseks peab vajalikuks Euroopa Kalandusfondi riiklike tegevuskavade läbivaatamist;
- c)nõuab, et kalapüügivahendite ühekordseks väljavahetamiseks antav abi peab tooma kaasa ülemineku vähem kütusemahukatele püügimeetoditele;
- d)toetab kütusekasutust tõhustavate seadmete ostmist;
8. palub komisjonil esitada ettepanek seitsmeaastase kompensatsioonikava kohta süsinikdioksiidi heitmete vähendamiseks kalandussektoris, võttes aluseks CO2 praeguse hinna 25 eurot tonni kohta;
9. palub komisjonil toetada spetsiaalse kalanduse teadus- ja arendusfondi loomist praeguse uurimis- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi raames, et aidata rahastada projekte, mille eesmärk on alternatiivsete energiaallikate uurimine ning energiatõhususe suurendamine kalandussektoris;
10. arvab, et üleminek uutele ja mitmekesisematele püügivahenditele võib aidata vähendada kalandussektori energiasõltuvust;
11. kutsub komisjoni ja liikmesriike kalandussektori ja teiste huvitatud osapooltega ulatuslikult konsulteerima, et saada neilt ideid, kuidas kõige paremini sellist eesmärki saavutada, tunnistades, et olukord ja seetõttu ka lahendused ei pruugi kõikides kalamajandustes või piirkondades olla ühesugused;
12. nõuab komisjonilt tungivalt konkreetsete ettepanekute koostamist olukorra leevendamiseks kõige rohkem kalandusest sõltuvates piirkondades;
13. nõuab Euroopa tasandil kolmepoolse dialoogi algatamist kõigi osapoolte (riiklikud haldusasutused, ametiühingud ja kalurid) vahel, et lahendada sektori struktuurseid probleeme, mis ei tulene üksnes nafta hinnast põhjustatud kriisist, lugedes seejuures esmatähtsaks kalurite töötingimusi;
14. nõuab, et järgmisel, juunis toimuval kalandusministrite nõukogu kohtumisel arutataks seda teemat esmatähtsa küsimusena ning võetaks vastu kriisi lahendamiseks vajalikud meetmed;
15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa kalandussektori organisatsioonide esindajatele.