RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK

7.7.2008

Vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 4 esitanud

• –José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Laima Liucija Andrikienė, Cornelis Visser, Jas Gawronski, Thomas Mann, Urszula Gacek, Manolis Mavrommatis, Mario Mauro, Charles Tannock ja Vito Bonsignore fraktsiooni PPE-DE nimel,
• –Pasqualina Napoletano ja Hannes Swoboda fraktsiooni PSE nimel,
• –Adam Bielan, Ryszard Czarnecki ja Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk fraktsiooni UEN nimel,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

• –PSE (B6‑0340/2008)
• –UEN (B6‑0341/2008)

Olukord Hiinas pärast maavärinat ja enne olümpiamänge

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Hiinas pärast maavärinat ja enne olümpiamänge

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni looduskatastroofi kohta Hiinas[1];

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Tiibeti kohta[2],

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina tippkohtumise ning ELi ja Hiina vahelise dialoogi kohta inimõiguste küsimuses[3];

–  võttes arvesse 15. mail 2008. aastal Brdos, Sloveenias toimunud ELi ja Hiina inimõiguste dialoogi 25. vooru tulemusi;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.  arvestades, et nii Hiina kui Euroopa Liit püüavad aidata kaasa rahu, turvalisuse ja säästva arengu edendamisele maailmas;

B.  arvestades 12. mail 2008 Hiina edelaosa raputanud tugeva maavärinaga kaasnenud purustuste ulatust; arvestades, et maavärin nõudis kümneid tuhandeid inimelusid, eelkõige Sichuani provintsis; arvestades, et viimastel andmetel on maavärina tagajärjel kannatanud 10 miljonit inimest ja hukkunud peaaegu 70 000 inimest, sealhulgas tuhanded koolilapsed, kelle õpperuumid kokku varisesid;

C.  arvestades, et Hiina valitsus võttis erakorralisi hädaabimeetmeid, saates laastatud piirkonna elanikele appi eritöötajaid, sealhulgas osa sõjaväest ja meditsiinipersonali;

D.  arvestades kogu Hiina elanikkonna ja rahvusvahelise üldsuse erilisi solidaarsusavaldusi ja jõupingutusi loodusõnnetuse ohvrite abistamiseks;

E.  arvestades, et Tiibeti avamine turistidele ja ajakirjanikele ei tohi jääda nn suhtekorraldusürituseks, vaid peab kaasa tooma ajakirjanike, meediakanalite ja turistide tegeliku pääsu Tiibeti piirkonda;

F.  arvestades Rahvusvahelise Olümpiakomitee kokkuvõtvat avaldust, milles rõhutati, et 2008. aasta olümpiamängude andmine Hiinale aitab kaasa riigi avamisele ja inimõiguste olukorra paranemisele,

1.  avaldab rahulolu arengute üle ELi ja Hiina vahelistes suhetes, sektoripõhise dialoogi üle ning tiheda koostöö üle erinevates globaalsetes küsimustes;

2.  kutsub Hiina võime üles võtma arvesse, et maavärina õigeaegne prognoosimine on üheks riigi arengu näitajaks; rõhutab, et juhul, kui Hiinas peaks aset leidma veel üks loodusõnnetus, mis on ebatõenäoline, kuid siiski võimalik, on äärmiselt oluline reageerida aktiivselt ja õigeaegselt teadlaste poolt võimudele tehtavatele hoiatustele;

3.  tervitab dalai-laama esindajate ja Hiina võimude vaheliste kontaktide taastamist pärast 2008. aasta märtsis Lhasas aset leidnud sündmusi; julgustab pooli neid kontakte tugevdama, et panna alus vastastikusele usaldusele, ilma milleta pole võimalik jõuda mõlema poole jaoks vastuvõetava poliitilise lahenduseni;

4.  avaldab kahetsust selle üle, et rahvusvahelise üldsuse üleskutsed ei ole aidanud peatada Hiina võime korraldamast 14. märtsi 2008. aasta Tiibeti rahutuste järel karistusaktsioone, mille raames Lhasa meeleavaldusel osalenuid jälitatakse, peetakse kinni ja vahistatakse meelevaldselt ning omastele ei anta teavet nende asukoha kohta, ehkki Hiina seadustes on see ette nähtud; kutsub Hiina võime üles peatama olümpiarahu pikaajalise traditsiooni nimel olümpiamängude ajaks oma patriootliku ümberkasvatamise kampaaniat, mis on alates aprilli algusest muutunud üha intensiivsemaks;

5.  märgib tunnustavalt, et Hiina ei kõhelnud võtmast Sichuani piirkonna maavärina ohvrite abistamisel vastu rahvusvahelise üldsuse abi, lihtsustades vabatahtlike humanitaarabi organisatsioonide tegevust;

6.  rõhutab, kui tähtis on kannatada saanud piirkonna ülesehitamisel Euroopa Liidu, liikmesriikide ja rahvusvahelise üldsuse toetus;

7.  palub Hiinal täita inim- ja vähemuste õiguste kaitse ning demokraatia ja õigusriigi edendamise vallas võetud kohustusi, millele viitas Rahvusvaheline Olümpiakomitee, kui otsustas anda viimasele olümpiamängude korraldamise õiguse;

8.  kutsub Hiina võime üles haarama kinni ajaloolisest võimalusest tõestada kogu maailmale, et olümpiamängude andmine Pekingile on võimaldanud parandada inimõiguste olukorda, andes armu kõigile poliitvangidele ja vangistuses viibivatele inimõiguste aktivistidele, sealhulgas pärast 2008. aasta märtsi vastuhakku Tiibetis vangistatud isikutele (välja arvatud loomulikult vägivaldsete kuritegude toimepanijatele); kutsub lisaks sellele Hiina võime üles peatama maalt linna tulijate ja etniliste vähemuste diskrimineerimist ning hoiduma põhiõiguste rikkumistest teada andvate ametiühinguaktivistide, juristide ja ajakirjanike tagakiusamisest; kordab oma veendumust, et selliste isikute vangistamine on vastuolus üleüldise ja tunnustatud rahvaste õigusega;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ning Rahvusvahelise Olümpiakomitee juhatusele.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0232.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0119.
• [3]  Vastu võetud tekstid, P6_TA(2007)0622.