Menetlus : 2008/2633(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B6-0523/2008

Esitatud tekstid :

RC-B6-0523/2008

Arutelud :

PV 08/10/2008 - 25
CRE 08/10/2008 - 25

Hääletused :

PV 09/10/2008 - 7.12
CRE 09/10/2008 - 7.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0474

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 106kWORD 62k
6.10.2008
PE413.312
PE413.316
PE413.319
 
B6‑0523/2008}
B6‑0526/2008}
B6‑0528/2008} RC1
Vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5 esitanud
   Laima Liucija Andrikienė, Tunne Kelam, Eija-Riitta Korhola, John Bowis fraktsiooni PPE-DE nimel,
   Michel Rocard, Véronique De Keyser, Maria Badia i Cutchet, Libor Rouček fraktsiooni PSE nimel,
   Diana Wallis, Johannes Lebech, Kyösti Virrankoski, Bilyana Ilieva Raeva, Olle Schmidt, Danutė Budreikaitė fraktsiooni ALDE nimel,
   Satu Hassi fraktsiooni Verts/ALE nimel,
   Adam Bielan, Ryszard Czarnecki fraktsiooni UEN nimel,
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
   ALDE (B6‑0523/2008)
   PSE (B6‑0526/2008)
   PPE-DE (B6‑0528/2008)
Arktika haldus

Euroopa Parlamendi resolutsioon Arktika halduse kohta 

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse rahvusvahelist polaaraastat (märts 2007 – märts 2009);

–  võttes arvesse kaheksandat Arktika piirkonna parlamentaarset konverentsi, mis toimus 12.–14. augustil 2008 Alaskas Fairbanksis;

–  võttes arvesse komisjoni teatist Arktika piirkonna poliitika kohta, mis avaldatakse oodatavasti käesoleval sügisel;

–  võttes arvesse oma varasemaid (2003., 2005. ja 2006. aasta) resolutsioone Põhjamõõtme kohta;

–  võttes arvesse Arktika kliima mõju hindamise aruande järeldusi;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.  arvestades komisjoni 10. oktoobril 2007. aastal avaldatud teatist „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” (nn sinine raamat);

B.  arvestades kõrge esindaja ja komisjoni poolt 14. märtsil 2008. aastal Euroopa Ülemkogule esitatud dokumenti „Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek”;

C.  arvestades, et Arktika piirkonna geopoliitiline ja strateegiline tähtsus suureneb, mida sümboliseerib Venemaa lipu heiskamine põhjapooluse merepõhja 2007. aasta augustis;

D.  arvestades ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS), mida USA Senat ei ole veel ratifitseerinud;

E.  arvestades, et hiljutine Arktika piirkonna parlamentaarne konverents tõi kokku Euroopa Parlamendi, Kanada, Taani, Gröönimaa, Islandi, Soome, Norra, Rootsi, Venemaa ja USA valitud esindajad, et arutada mereohutuse, tervishoiu, keskkonnakaitse ja säästva arengu küsimusi;

F.  arvestades, et Arktika piirkonna suhtes ei kehti praegu mingid mitmepoolsed normid ega eeskirjad, sest mitte kunagi ei arvatud, et sellest võiks saada laevatatav veetee või et piirkonda hakataks ärilistel eesmärkidel kasutama;

G.  arvestades, et mereliiklus Arktika vetes on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud nii seoses suurenenud huviga merepuurplatvormide vastu kui ka ristluslaevade varasemast sagedasema läbisõidu ning Loodeväila pakutavate võimalustega;

H.  arvestades, et Arktika piirkonnas võib asuda ligikaudu 20 % maailma avastamata nafta- ja gaasivarudest;

I.  võttes arvesse viie Arktikaga piirneva riigi (A5: Taani, Kanada, Norra, Venemaa Föderatsiooni ja USA) poolt 2008. aasta mais vastuvõetud Ilulissati deklaratsiooni;

J.  võttes arvesse esimehe järeldusi Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt 9.–10. septembril 2008 Gröönimaal Ilulissatis korraldatud konverentsil „Arktika – meie ühine mure”, millest komisjon täiel määral osa võttis;

K.  arvestades, et konverentsil käsitleti ühtlasi piirkonna kliimamuutust, selle mõju põlisrahvastele ja võimalikku kohanemist sellega;

L.  arvestades, et Arktika piirkonnas on globaalne soojenemine palju tugevam kui ülejäänud maailmas – piirkonna temperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud 2 Celsiuse kraadi, samas kui mujal maailmas on keskmise temperatuuri tõus olnud 0,6 Celsiuse kraadi;

M.  arvestades, et Arktika kliimaolude muutus on juba nii suur, et näiteks inuitid ei saa enam harrastada traditsioonilist jahipidamist, sest jää on nende kelkude kandmiseks liiga õhuke, samal ajal kui metsloomi, nagu jääkarusid, morski ja rebaseid, ähvardab suure osa nende elupaikade kaotus;

N.  arvestades, et kolm ELi liikmesriiki kuuluvad Arktika piirkonna riikide hulka ja ELiga tihedalt seotud naaberriikide seas, kes osalevad Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kaudu siseturul, on veel kaks Arktika piirkonna riiki, mis tähendab, et EL ja temaga assotsieerunud riigid moodustavad arvuliselt rohkem kui poole Arktika Nõukogu liikmetest,

1.  tunneb sügavat muret mõju pärast, mida kliimamuutus avaldab piirkonna põliselanike elu jätkusuutlikkusele nii üldise keskkonna (jääkatte ja igikeltsa sulamine, merepinna tõus, üleujutused) kui ka looduslike elupaikade (jääkatte sulamine tekitab probleeme jääkarude toitumisharjumuste osas) mõttes, ning rõhutab, et kõik neid küsimusi puudutavad rahvusvahelised otsused peavad täielikult hõlmama kõiki Arktika rahvaid ja riike ning nendega arvestama;

2.  tuletab meelde, et 20. sajandi jooksul tõusis õhutemperatuur Arktikas ligikaudu 5 Celsiuse kraadi ja see temperatuuritõus on kümme korda kiirem kui maakera keskmise pinnatemperatuuri tõus; rõhutab, et järgmise saja aasta jooksul prognoositakse Arktika edasist soojenemist 4–7 Celsiuse kraadi võrra; usub seetõttu, et diagnoosimise aeg on möödas ja nüüd tuleb tegutseda;

       

3.  rõhutab, et Arktika piirkonna loomaliigid ja põlisrahvad on polaaralade karmide tingimustega väga spetsiifilisel moel kohanenud, mis muudab nad tingimuste järsu muutumise suhtes äärmiselt haavatavaks; on väga mures morskade, jääkarude, hüljeste ja muude mereimetajate pärast, kelle puhke-, toitumis-, jahipidamis- ja paljunemistingimused sõltuvad merejääst ning keda kliimamuutus eriti tõsiselt ohustab;

4.   pooldab 14. augustil 2008. aastal Fairbanksis toimunud Arktika piirkonna parlamentaarse konverentsi lõpul vastuvõetud avaldust;

5.   tunneb heameelt, et ELi Põhjamõõtme poliitika hõlmab Kaug-Põhja piirkonda, kuid on veendunud, et teadlikkust Arktika tähtsusest ülemaailmses kontekstis tuleb veelgi tõsta eraldiseisva ELi Arktika-poliitika väljatöötamise teel;

6.  rõhutab sellega seoses Arktika tähtsust ülemaailmse kliima seisukohalt ja loodab, et teadusuuringute toetamine selles piirkonnas jätkub ka pärast rahvusvahelise polaaraasta lõppu;

7.   ootab suure huviga komisjoni tulevast teatist Arktika poliitika kohta ja loodab, et see paneb aluse mõttekale ELi Arktika-poliitikale; palub komisjonil käsitleda oma teatises vähemalt järgmisi teemasid:

   a)kliimamuutuse praegune seis piirkonnas ja sellega kohanemine;
   b)põlisrahvaste ja nende elatisega arvestavad poliitilised valikud;
   c)vajadus teha ELi Arktikas asuvate naaberriikidega koostööd piiriülestes ja eriti mereohutuse küsimustes;
   d)võimalused tulevase piiriülese poliitilise või õigusliku struktuuri loomiseks, mis võiks tagada piirkonnas keskkonnakaitse ja säästva korrapärase arengu või olla vahendajaks Kaug-Põhja loodusvarade ja laevatatavate veeteede tõttu tekkivate poliitiliste erimeelsuste korral;

8.   palub komisjonil võtta energia- ja julgeolekupoliitika Arktika piirkonnas oma päevakorda ning pakkuda eriti oma tulevases piirkonda käsitlevas teatises välja sobivaid teemasid ja ühiseid tööviise ELi ja Arktika piirkonna riikide jaoks, eelkõige kliimamuutuse, säästva arengu, energiavarustuse kindluse ja mereohutuse valdkonnas;

9.   juhib tähelepanu asjaolule, et kui EL kujundab oma seisukohta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 15. konverentsi jaoks, mis toimub 2009. aastal Kopenhaagenis, väärib selles erilist tähelepanu Arktika piirkond oma mõju tõttu maailma kliimale ning oma ainulaadse looduskeskkonna tõttu;

10.   on seisukohal, et piirkonnas toimuva mereliikluse (nii turismiga kui merepuurplatvormidega seotud mereliiklus) suhtes ei kehti kaugeltki samad rahvusvahelised minimaalsed ohutusnõuded nagu mujal rahvusvahelistes vetes, seda nii inimelu kaitsmise kui ka keskkonna kaitsmise mõttes, ja nõuab tungivalt, et komisjon tagaks võimalikult kiiresti, et Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) eeskirjades tehtaks vajalikud muudatused;

11.   rõhutab energiapoliitika välispoliitilisi aspekte ja Arktika rolli Euroopa energiapoliitika väljatöötamisel vastavalt 2007. aasta märtsi Euroopa Ülemkogul tehtud ettepanekule;

12.  toetab Arktika Nõukogu Arktika piirkonna säilitamisel väheste pingetega piirkonnana, mis on avatud rahvusvahelisele teaduskoostööle, et võimaldada säästvas keskkonnaalases raamistikus täielikult välja arendada piirkonna potentsiaali tulevase energiatarnijana;

13.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks Arktika suhtes ennetava hoiaku, omandades esimese sammuna vähemalt vaatlejastaatuse Arktika Nõukogus, ning on seisukohal, et komisjon peaks looma Arktika küsimustega tegeleva üksuse;

14.  teeb ettepaneku, et komisjon peaks olema valmis taotlema rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamist eesmärgiga võtta vastu rahvusvaheline leping Arktika kaitse kohta, mille eeskujuks oleks 1993. aasta Madridi leping Antarktika kohta, kuid milles võetaks arvesse põhimõttelist erinevust, mis seisneb selles, et Arktika on asustatud, ning sellest tulenevaid Arktika piirkonna rahvaste ja riikide õigusi ja vajadusi; usub siiski, et minimaalse lähtekohana võiks selline leping hõlmata vähemalt asustamata ja nõueteta ala Jäämere keskel;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ning Norra, Islandi, Venemaa, Kanada ja Ameerika Ühendriikide valitsustele ning piirkondlikele koostööpartneritele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika