RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
21.10.2008
- –Hartmut Nassauer fraktsiooni PPE-DE nimel,
- –Hannes Swoboda ja Pervenche Berès fraktsiooni PSE nimel,
- –Annemie Neyts-Uyttebroeck ja Margarita Starkevičiūtė fraktsiooni ALDE nimel,
- –Brian Crowley, Cristiana Muscardini, Adam Bielan ja Ryszard Czarnecki fraktsiooni UEN nimel,
- –PPE-DE (B6‑0543/2008)
- –UEN (B6‑0550/2008)
- –ALDE (B6‑0551/2008)
- –PSE (B6‑0552/2008)
Euroopa Parlamendi resolutsioon 15.–16. oktoobril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse eesistujariigi järeldusi pärast 15.–16. oktoobril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumist;
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu aruannet ja komisjoni avaldust Euroopa Ülemkogu 15.–16. oktoobri 2008. aasta kohtumise kohta;
– võttes arvesse 14. mail 2008. aastal vastu võetud nõukogu järeldusi ELi järelevalveraamistiku ja finantsstabiilsuse korra kohta ning nõukogu järeldusi seonduvates küsimustes tema 3. juuni 2008. aasta, 4. detsembri 2007. aasta ja 9. oktoobri 2007. aasta istungi järel;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,
A. arvestades, et EL on finantskriisi, kliimamuutusega seotud probleemide ja selge institutsioonilise lahenduse leidmise vajaduse tõttu kriitilises olukorras;
B. arvestades, et Ameerika Ühendriikide kõrge riskiastmega hüpoteeklaenudest alguse saanud praegune finantskriis, mille põhjused olid muu hulgas ekspansiivne rahapoliitika, mida Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv aastaid teostas, läbipaistvuse puudumine finantsturgudel, finantsinstitutsioonide laenukapitali ülemäärane kasutamine, puudulik järelevalve finantsturgude üle, reitingute halb kvaliteet ja valed eeldused kinnisvarahindade arengu kohta, on levinud turgude järjest suurema integreerituse tõttu üle maailma;
C. arvestades, et innovatsioon finantsturul võib olla kasulik, kuid sellised finantstooted peavad olema reguleeritud ja läbipaistvad, et tagada õige tasakaal tulemuslikkuse ja stabiilsuse vahel, ning arvestades, et finantsturud peaksid teenima reaalmajanduse huve;
D. arvestades, et olemasolevatest vahenditest ei ole piisanud finantskriisi mõju ohjeldamiseks nii, et kollektiivsed kulud oleksid võimalikult väiksed ja ohtu oleks võimalik vältida, ning arvestades, et ELi tasandil tuleb tagada sidus järelevalve üha integreeritumate Euroopa finantsturgude üle; arvestades, et finantsstabiilsus ja kriisijuhtimine hõlmavad rohkem osapooli kui ainult järelevalveasutused;
E. arvestades, et finantskriisi käsitlevates Euroopa Ülemkogu järeldustes ei viidata Euroopa Parlamendile kui selle otsuseid jõustavale kaasõigusloojale;
F. arvestades, et parlamentaarsed menetlused Lissaboni lepingu heakskiitmiseks on lõpetatud 24 liikmesriigis; arvestades, et Lissaboni lepingus sisalduvaid institutsioonilisi reforme on kiiresti vaja selleks, et tagada Euroopa Liidu ladus ja tasakaalustatud toimimine koos igakülgse demokraatliku järelevalvega;
G. arvestades, et seoses oluliste poliitiliste sündmustega 2009. aastal, sealhulgas Euroopa Parlamendi valimiste ja komisjoni uue koosseisu ametissenimetamisega, on vaja selgust kohaldatavate institutsiooniliste sätete osas;
H. arvestades, et EL etendab kliimamuutuse vastases võitluses maailmas peamist rolli nii rahvusvaheliste läbirääkimiste juhtimise kui ka oluliste vähendamistega, mis on võetud eesmärgiks meie 27 liikmesriigis; arvestades, et Euroopa Ülemkogu seadis endale sellega seoses 2007. aasta märtsis eesmärgi saavutada vähemalt 20%line kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine aastaks 2020 ning et seda eesmärki suurendatakse 30%le laiaulatusliku rahvusvahelise kokkuleppe saavutamise puhul;
I. arvestades, et kliimamuutusega võitlemine on Euroopa Liidu üks põhiprobleeme ja -eesmärke ning sellele tuleks läheneda kõikehõlmavalt rahvusvahelisel tasemel;
J. arvestades, et Lissaboni ja Göteborgi strateegia ning energiat ja kliimat käsitleva paketi eesmärkide saavutamise eelduseks on pikaajalised investeeringud, ning et Euroopa Investeerimispanga rolli tuleb selles osas veelgi laiendada,
Ülemaailmse finantskriisi makromajanduslik mõju reaalmajandusele
1. rõhutab Euroopa makromajanduspoliitikas kiire ja hästi koordineeritud reageerimise olulisust maailma majanduskasvu taaselustamisel; märgib siiski, et stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud põhimõtteid ei tohi kahjustada ning et liikmesriigid peaksid püüdma saavutada eelarve tasakaalustamise;
2. tunneb sügavat muret finantsturgude olukorra pärast ja nõuab kooskõlastatud tegevuse jätkuvat tugevdamist, et taastada usaldus turgudel;
3. tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu järelduste üle, millega ratifitseeriti 12. oktoobril eurorühma otsustatud meetmed, mis on esimene oluline ja kooskõlastatud samm usalduse taastamiseks turgudel, pankadevaheliste laenude soodustamiseks ja pankade endi vahendite suurendamiseks, et nad saaksid jätkata laenude andmist äriühingutele ja majapidamistele; nõustub, et need meetmed on vajalikud praeguse finantskriisi ohjeldamiseks;
4. peab ülimalt oluliseks, et liikmesriigid näitaksid stabiilsete turutingimuste taastamiseks üles tõsist pühendumust ja tõhusat kriisijuhtimist, sest see on usalduse taastamisel võtmetähtsusega; usub, et esimesele kohtumisele euroala riikide riigi- ja valitsusjuhtide vahel, kes teevad otsuseid selles pädevuses, peaks tulema järg;
5. märgib, et kriisi mõju ulatub väljapoole finantsturgusid, eriti ettevõtluse elujõulisuse, töökohtade, üksikisikute finantsasjade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) jaoks, ning see mõju oleks olnud ettearvamatu, kui riikide asutused, Euroopa Keskpank (EKP) ja teised keskpangad ei oleks rakendanud abinõusid finantssüsteemi usaldusväärsuse taastamiseks;
6. rõhutab vajadust võtta meetmeid seoses finantsstabiilsuse ja süsteemse riskiga; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu annaksid Lissaboni agendale uut elujõudu ja kohandaksid liikmesriikide reformikavasid praegusel moonutatud majanduse ajal kuni aasta lõpuni, et kaitsta ELi kodanike töökohti ja sissetulekuid;
7. on veendunud jätkusuutliku ja kasvule keskendunud makromajandusliku keskkonna vajalikkuses; tuletab meelde, et on ülimalt oluline, et kodanikele ning VKEdele oleksid laenud jätkuvalt kättesaadavad ning et investeeringud ELi infrastruktuuri jätkuksid, et vältida majanduskasvu ja tööhõive dramaatilist langust; rõhutab Euroopa Investeerimispanga võimalikku rolli selles osas;
Finantskriisist väljumise strateegia
8. toetab otsustavalt abinõusid, mis võivad aidata taastada turgude likviidsuse ning seeläbi ettevõtjate ja üksikisikute laenuvõimalused; on teadlik vajadusest veenda maksumaksjaid, et neile muret tekitavaid küsimusi võetakse kõikides võetavates abinõudes arvesse ning märgib, et finantsstabiilsuse taastamine on tulevase majanduskasvu jaoks otsustava tähtsusega; kutsub liikmesriike üles vaatama üle praeguse finantssüsteemi toimimine, kui neil on tõsine soov taastada usaldus finantsturgudel ja tegeleda finantskriisiga ülemaailmsel tasandil;
9. väljendab suurt heameelt komisjoni kiire ja tervikliku tegutsemise üle seoses riigiabi eeskirjade kohaldamisega seoses finantsinstitutsioonidega võetud meetmetele; kutsub komisjoni erakorraliste meetmete range järelevalve kontekstis üles looma interdistsiplinaarse meeskonna, mis hõlmaks konkurentsi peadirektoraadi, 3. tasandi komiteede hulka kuuluvaid kolme järelevalveasutust (3L3 supervisors) ja Euroopa Keskpankade Süsteemi spetsialiste, eesmärgiga ühendada teadmised ja oskusteave ning tagada tasakaalustatud, erapooletud ja kõrgekvaliteedilised otsused kõigis liikmesriikides;
10. tunnustab komisjoni otsust luua kõrgetasemeline töörühm, et töötada välja järelevalvestruktuur, mis on kindel ja jätkusuutlik ning mis võimaldab paremat valdkondadevahelist ja piiriülest integratsiooni ja kooskõlastamist; rõhutab, kui tähtis on anda töörühmale lühiajalises plaanis täpsed ülesanded ning tagada töörühma aruandlus nõukogule, komisjonile ja Euroopa Parlamendile;
11. kiidab heaks nn finantskriisi üksuse loomise ning palub nõukogul leppida kokku, millised on lühiajalises plaanis selle toimimise viisid ja koostöö moodustatud kõrgetasemelise töörühmaga; väljendab sügavat pahameelt Euroopa Parlamendi väljajätmise pärast sellest kriisiüksuse koosseisust; toetab komisjoni ja EKP juhitud võimsama varajase hoiatamise süsteemi loomist, millele antakse kooskõlastamis- ja jõustamisvolitused ning mille töös peaksid osalema 3. tasandi komiteed;
12. toetab nõukogu otsust laiendada Euroopa Investeerimispanga rolli laenuandja ja -võtjana;
13. on mures riiklike tugipakettide suurusest tulenevate ohtude pärast finantsturgudel ning peab oluliseks, et iga kord, kui avaliku sektori raha kasutatakse mõne finantsasutuse päästmiseks, peaks maksumaksjate ja liikmesriikide eelarvete huvides sellega kaasnema riiklik järelevalve, valitsemise täiustamine, tasustamise piiramine, tugev aruandekohustus ametivõimude ees ning reaalmajandusse investeerimise strateegiad;
Reguleerimise parandamine
14. kutsub nõukogu üles tegema Euroopa Parlamendiga koostööd ning komisjoni kasutama algatuspädevust ja tegema ettepanekuid ELi reguleeriva ja järelevalveraamistiku tugevdamiseks ning kriisiohjamiseks ELi regulatiivsel tasandil;
15. rõhutab vajadust analüüsida hoolikalt praeguse finantskriisi põhjuseid, eelkõige järelevalve piisavust ja kehtivate eeskirjade järgimist; kordab oma nõudmist õigusmeetmete järele, eeskätt järgmistes valdkondades: pankade reguleerimine ja järelevalve, krediidireitingu agentuuride roll, väärtpaberistamine ja järelevalve väärtpaberistamise üle, riskifondid ja muud uued asutuste tüübid, finantsvõimenduse roll, läbipaistvuse nõuded, likvideerimise eeskirjad, kliiring börsivälistel turgudel ja kriisiennetusmehhanismid; tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada pangahoiuste miinimumkaitset ja kordab oma soovi analüüsida seda ettepanekut kiiremas korras;
16. kordab vajadust tugevdada Lamfalussy protsessi, nagu nähakse ette hiljutises parlamendi raportis edaspidise järelevalvestruktuuri kohta (A6-0359/2008), sealhulgas suurimate piiriüleste finantskontsernide järelevalve kolleegiumide kaudu ning selge õigusliku staatuse ja suuremate volituste andmine 3. tasandi komiteedele, et parandada järelevalvet ELis ja aidata kaasa rahvusvahelisele dialoogile ning poliitika kooskõlastamisele selles valdkonnas;
17. juhib tähelepanu asjaolule, et ainult riiklikud ametivõimud ei suuda riikide võimupädevust ületavat kriisi lahendada, vaid piiriülese kriisi korral on otsustav järelevalveasutuste vaheline koostöö ja vastastikune usaldus; nõuab, et komisjon ja vastutavad riiklikud asutused töötaksid ühiselt välja ettepanekud tulemuslikuks kriisiohjamiseks, mis esitatakse läbivaatamiseks Euroopa Parlamendile; juhib tähelepanu tiheda kooskõlastamise olulisusele ELi tasandil, kui kohtutakse G8 tasandil, ning usub kindlalt kriisile ülemaailmse lahenduse leidmisse, mis aitaks kaasa uue rahvusvahelise finantskorra kehtestamisele ja hõlmaks Bretton Woodsi institutsioonide reformimist;
18. pooldab algatust korraldada võimalikult kiiresti rahvusvaheline konverents, et arutada praeguse kriisiga toimetulekuks vajalikke regulatiivseid ja järelevalvealaseid meetmeid; on veendunud, et EL peab etendama rahvusvahelise finantsstruktuuri tulevikuga seotud aruteludel juhtrolli; palub, et Euroopa Ülemkogu ja komisjon kaasaksid sellesse tegevusse ka Euroopa Parlamendi;
19. nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks viivitamata ettepaneku hoiuste intresside maksustamise direktiivi muutmiseks;
Lissaboni leping
20. kordab, et austab Iirimaa referendumi tulemust ja teiste liikmesriikide ratifitseerimismenetluste tulemusi, ning on seisukohal, et on võimalik leida lahendus Iiri rahva väljendatud muredele, et tagada enne Euroopa Parlamendi valimisi kõigi jaoks vastuvõetav lahendus; on valmis pakkuma Iiri valitsusele ja parlamendile mis tahes abi, mida nad võiksid vajada ettepanekute esitamiseks, et kujundada Iiri avalikus arvamuses laiem ja teadlikum konsensus Iirimaa tuleviku suhtes reformitud ja tugevnenud Euroopa Liidus, ning mis oleksid Iirimaa partneritele ELis vastuvõetavad;
21. palub Euroopa Ülemkogul määratleda järgmisel kohtumisel meetodid ja ajakava selle tulemuseni jõudmiseks;
Energia ja kliimamuutus
22. on arvamusel, et ELi kliimamuutustealaseid eesmärke 2012. aastale järgnevaks perioodiks ei tohiks praeguse rahvusvahelise finantskriisi tõttu kahtluse alla seada; kohustub tegema nõukogu ja komisjoniga tihedat koostööd, et saavutada võimalikult kiiresti tulemuslik ja toimiv kokkulepe kliimamuutust ja energeetikat käsitleva õigusaktide paketi kohta; rõhutab samas, et ELi tööstussektori, töötajate ja tarbijate jaoks on väga oluline, et nende eesmärkide saavutamiseks kavandatavaid meetmeid hinnataks põhjalikult, et teha kindlaks nende mõju ELi ettevõtete sektoriviisilisele ja üldisele konkurentsivõimele; tuletab nõukogule meelde, et tegemist on kaasotsustamismenetlusega, mis eeldab otsuse vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega;
23. palub nõukogul jääda kavandatud ambitsioonikate eesmärkide juurde saavutada säästlike taastuvate energiaallikate kohustuslik 20% osakaal ühenduse üldises energia lõpptarbimises ja säästlikest taastuvatest energiaallikatest saadava energia kohustuslik 10% osakaal iga liikmesriigi transpordisektoris aastaks 2020;
24. märgib, et Euroopa Ülemkogul kiideti heaks püüdlemine 30%lise vähendamise suunas, kui rahvusvahelise kokkuleppega kehtestatakse, et teised arenenud riigid võtavad kohustuse saavutada võrreldavad heitkoguste vähendamised ning majanduslikult arenenumad arengumaad annavad piisava panuse vastavalt oma kohustustele ja suutlikkusele;
25. tuletab meelde, et ELi tööstuse jaoks on ülioluline kohaldada vajalikke paindlikkusmeetmeid sektorites, mis kannatavad ümberpaigutamise/süsinikdioksiidi lekke ja konkurentsivõime nõrgenemise tõttu kõige rohkem;
26. juhib tähelepanu asjaolule, et võimalust kasutada süsinikdioksiidi kogumist ja ladustamist süsinikdioksiidi vähendamiseks energeetikasektoris ja tööstusrajatistes on tunnustanud muu hulgas ka valitsustevaheline kliimamuutuste rühm; kutsub seetõttu nõukogu üles tagama piisav rahastamine, et alustada nende 12 näidisprojektiga 2015. aastal;
27. tuletab meelde, et üldisesse kliimamuutust ja energeetikat käsitlevasse õigusaktide paketti on vaja ühe õigusakti ettepanekuna lisada ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames;
Energiavarustuse kindlus
28. nõuab, et võetaks tugev poliitiline kohustus liikuda ELis madala süsinikudioksiidi tasemega majanduse suunas, mis näeb ette piirkonnale omaste energiaallikate suurema kasutamise, detsentraliseeritud energiatootmise ja energiasäästumeetmed, et edendada taastuvate energiaallikate kasutamist, energiatõhusust ja muid madala süsinikdioksiidi tasemega energiaallikaid, püüda mitmekesistada energiavarustust ja vähendada sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest, kuna selline muutus on kõige loogilisem reageering nafta hinnatõusule; kiidab heaks prioriteedi, mille kohaselt peaks nendele strateegilistele meetmetele järgnema tugev rahaline toetus uurimis- ja arendustegevusele;
29. kutsub nõukogu ja komisjoni üles järgima otsusekindlalt Euroopa Parlamendi soovitusi, mille eesmärk on ühine Euroopa energiaalane välispoliitika, eelkõige ELi ühtsuse suurendamine läbirääkimistel energiatarnijate ja transiitriikidega ning ELi kui terviku huvide kaitsmine, tõhusa energiaalase diplomaatia arendamine, tulemuslikumate kriisidele reageerimise mehhanismide vastuvõtmine ja energiatarnijate mitmekesistamise tagamine; tuletab meelde, et selleks on vaja vastu võtta strateegia koos selle elluviimiseks vajalike vahenditega; nõuab erilise tähelepanu pööramist puuduvate vajalike ühenduste rajamisele, eriti Euroopa idaosas;
30. tervitab nõukogu üleskutset tugevdada ja täiendada elutähtsaid infrastruktuure; kutsub komisjoni üles rakendama üleeuroopalisi energiavõrke ja looma prioriteetset võrkude ühendamise plaani, pöörates ühtlasi tähelepanu veeldatud maagaasi vastuvõtu ja taasgaasistamise infrastruktuurile ja hoidlatele; tervitab asjaolu, et ELi isoleeritud piirkondadele on pööratud eritähelepanu; rõhutab Euroopa võrkude ühendamise ja jaotusvõrkude infrastruktuuri täiendava arendamise tähtsust, et tuua turgudele suuremal määral avamerel toodetavat tuuleenergiat; märgib, et piiriülesed võrkudevahelised ühendused nõuavad erimeetmeid, näiteks eeliskohtlemist rahastamisel või maksuvabastusi; märgib, et puuduvate lülide lõpuleviimine üleeuroopalistes võrkudes parandab varustuskindlust ning aitab kaasa siseturu väljakujundamisele;
31. rõhutab vajadust tõhustada koostööd Musta mere piirkonna naaberriikidega institutsioonilise ja mitmepoolse mehhanismi abil, hõlmates ka energiavarustuse ja transiidi kindluse ning turu toimimise läbipaistvusega seotud küsimusi;
32. rõhutab, et energiavarustuse kindlus on Euroopa Liidu prioriteet; rõhutab sellega seoses, et ELi ühiste taastuvenergia projektide arendamine peab omama juhtivat rolli energiavarustuse kindluse tagamisel, samal ajal kindlustades Lissaboni ja Göteborgi eesmärkide järgimise;
33. toonitab, et energiatõhusus ei ole mitte ainult kõige kulusäästlikum viis kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, vaid et sellel on ka otsene positiivne mõju majandusele, kuna see vähendab energiaarveid ja suurendab tarbijate ostujõudu, võimaldades osta muid kaupu ja teenuseid; kutsub liikmesriike üles kiirendama energiatõhususe poliitika ja kehtivate õigusaktide rakendamist;
34. on seisukohal, et täielikult toimiv siseturg on energiavarustuse kindluse jaoks ülima tähtsusega; märgib, et ELi energiaturg ei ole ikka veel täielikult välja kujundatud ja selle täielik rakendamine on hädavajalik; tervitab üleskutset viia energia siseturgu käsitlev õigusaktide pakett lõpule enne parlamendi käesoleva ametiaja lõppu; kutsub nõukogu üles alustama Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi energia siseturgu käsitlevate õigusaktide paketi osas vastavalt energeetikanõukogu 10. oktoobri istungil saavutatud poliitilisele kokkuleppele;
Euroopa sisserände- ja varjupaigapakt
35. tunneb heameelt eesistujariigi Prantsusmaa Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti käsitleva algatuse üle, niivõrd kui sellega edendatakse sidusat ja tasakaalustatud lähenemisviisi rändele pakti kahe eesmärgi kaudu: seaduslike rändeteede sätestamine, võideldes samal ajal ebaseadusliku rändega; sellega seoses usub, et ühine sisserändepoliitika peaks põhinema eeldusel, et sisserändajad on ühiskonna individuaalsed liikmed ja potentsiaalsed kodanikud; lisaks on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kehtestama selge ja tõhusa sotsiaalse kaasamise ja integratsiooni poliitika; arvab, et selle paktiga peaks kaasnema konkreetsed õigusakti ettepanekud;
36. nõustub nõukoguga, et sisserändepakt peaks olema raamistik tulevaste eesistumisperioodide ajal toimuvaks tegevuseks;
1. septembril 2008. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu järeltegevus
37. on seisukohal, et Kaukaasia konfliktidel ei saa olla sõjalist lahendust, ning väljendab kindlat hukkamõistu kõigi nende tegevuse suhtes, kes kasutasid jõudu ja vägivalda, et muuta olukorda Gruusia separatistlikel territooriumidel Lõuna-Osseetias ja Abhaasias;
38. tuletab meelde Venemaa ebaproportsionaalset sõjalist tegevust Gruusias augusti algul ja sissetungi sügavale Gruusia territooriumile, samuti Venemaa ühepoolset otsust tunnustada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust;
39. kutsub Venemaad üles austama Gruusia Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning Gruusia piiride – mida on tunnustanud kõik ELi liikmesriigid – puutumatust;
40. rõhutab, et EL peab oma Venemaa-poliitika läbi vaatama, kui Venemaa ei täida 12. augusti ja 8. septembri kokkulepetes võetud kohustusi;
41. väljendab heameelt nõukogu seisukoha üle seoses olukorraga Gruusias; tuletab meelde 12. augusti ja 8. septembri kokkulepetes sisalduvaid kohustusi; rõhutab, et Vene vägede väljaviimine Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat ümbritsevast tsoonist on oluline lisasamm; nõuab põgenike turvalist ja kiiret tagasipöördumist kohapealsete ELi vaatlejate jälgimise saatel; taunib 15. oktoobril 2008. aastal Genfis toimunud Venemaa ja Gruusia kõneluste ebaõnnestumist;
42. kahetseb, et Euroopa Liidu järelevalvemissioonil ei ole lubatud siseneda separatistlikesse piirkondadesse, kuhu Venemaa kavatseb paigutada 7 600 regulaarväelast, vahetades välja Vene rahuvalvajate väikesearvulise kontingendi, mis paigutati mõlemale territooriumile pärast 1992.–1994. aasta vaherahu kokkulepet;
43. ootab 22. oktoobril 2008 toimuva Gruusiat käsitleva rahvusvaheliste rahastajate konverentsi järeldusi; tervitab komisjoni võetud kohustust anda Gruusiale tugevat poliitilist, rahalist ja praktilist toetust; kutsub komisjoni esitama ja kiiresti rakendama meetmeid, mis on suunatud konfliktipiirkondade ülesehitamisele ja taastamistöödele, ning tõhustama humanitaarabi sõja jalgu jäänud inimeste ümberasumisel ja neile peavarju tagamisel enne talve tulekut;
44. märgib, et kõik seni lahendamata probleemid tuleb lahendada rahvusvahelisel konverentsil Genfis, eriti mis puudutab Lõuna-Osseetia ja Abhaasia olukorda ja tulevikku ning eelkõige Venemaa jätkuvat sõjalist kohalolekut Lõuna-Osseetias Ahhalgoris ja Perevis ning Abhaasias Kodori kurus, ning et seni ei ole ELi ja Venemaa vahelisi suhteid võimalik täiel määral normaliseerida;
45. tuletab Venemaa ametivõimudele meelde, et on tähtis tagada, et inim- ja kodanikuõiguste kaitsmisega tegelevad isikud ja valitsusvälised organisatsioonid saaksid tegutseda vastavalt Venemaa poolt Euroopa Nõukogule antud lubadustele ja hirmuvabas õhkkonnas;
46. palub nõukogul ja komisjonil kaaluda võimalust Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi valikuliseks kohaldamiseks Valgevenele, pakkudes rohkem toetust Valgevene kodanikuühiskonnale; rõhutab, et Valgevene demokraatlik opositsioon tuleb täiel määral kaasata ELi ja Valgevene vahelisse dialoogi;
47. kutsub nõukogu ja komisjoni üles algatama Valgevene ametivõimudega tõelist dialoogi, mis põhineb tingimuslikul ja järk-järgulisel lähenemisel ning võrdlusalustel, ajakavadel, läbivaatamissätetel ja piisavatel rahalistel vahenditel;
48. tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu toetuse üle nn idapartnerlusele, mida komisjon praegu välja töötab, et tugevdada suhteid liidu ja tema idapoolsete naabrite vahel; toonitab, et sellel partnerlusel peab olema konkreetne ja käegakatsutav sisu, eelkõige seoses liikumisvabaduse ja vabakaubandusega, kuid ka piisavad rahalised vahendid ELi eelarves;
49. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.