RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK

17.12.2008

Vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5 esitanud

• –Geoffrey Van Orden, Colm Burke, Eija-Riitta Korhola, Charles Tannock, Bernd Posselt ja Maria Martens fraktsiooni PPE-DE nimel,
• –Pasqualina Napoletano, Glenys Kinnock, Alain Hutchinson, Emilio Menéndez del Valle ja Ana Maria Gomes fraktsiooni PSE nimel,
• –Marco Cappato, Marios Matsakis, Fiona Hall ja Thierry Cornillet fraktsiooni ALDE nimel,
• –Margrete Auken fraktsiooni Verts/ALE nimel,
• –Eoin Ryan, Ewa Tomaszewska, Ryszard Czarnecki, Hanna Foltyn-Kubicka, Marcin Libicki ja Adam Bielan fraktsiooni UEN nimel,
• –Kathy Sinnott fraktsiooni IND/DEM nimel,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

• –ALDE (B6‑0628/2008)
• –PSE (B6‑0633/2008)
• –Verts/ALE (B6‑0639/2008)
• –UEN (B6‑0642/2008)
• –PPE-DE (B6‑0643/2008)

Olukord Zimbabwes

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Zimbabwes

Euroopa Parlament,

-  võttes arvesse parlamendi varasemaid resolutsioone Zimbabwe kohta, millest viimane võeti vastu 7. juulil 2008.;

-  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta ühist seisukohta 2008/135/ÜVJP, millega pikendatakse kuni 20. veebruarini 2009 ühise seisukohaga 2004/161/ÜVJP kehtestatud piirangumeetmeid Zimbabwe vastu; komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määrust 1226/2008, millega muudetakse ühist seisukohta, ning 12. detsembril 2008 vastu võetud nõukogu järeldusi Zimbabwe kohta, milles väljendatakse tõsist muret halveneva humanitaarolukorra pärast riigis;

-  võttes arvesse 28. novembril 2008 Paapua Uus-Guineas Port Moresbys vastu võetud AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee resolutsiooni olukorra kohta Zimbabwes;

-  võttes arvesse Üleaafrikalise Parlamendi valimiste vaatlemise missiooni aruannet Zimbabwe Vabariigis 29. märtsil 2008 toimunud ühtlustatud valimiste kohta;

-  võttes arvesse Sharm-el-Sheikhis 30. juunist kuni 1. juulini 2008. aastal peetud Aafrika Liidu 11. tippkohtumisel vastu võetud resolutsiooni Zimbabwe kohta;

-  võttes arvesse 15. septembril 2008 Zimbabwe Aafrika Rahvusliku Liidu-Patriootliku Rinde (ZANU-PF) ja Demokraatlike Muutuste Liikumise (MDC) kahe rühmituse vahel sõlmitud kokkulepet Zimbabwe ees seisvate probleemide lahendamise kohta;

-  võttes arvesse Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) lepingut ja selle lisaprotokolle, sealhulgas SADC valimisprotokolli;

-  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.  arvestades, et Zimbabwet ähvardab kolossaalne humanitaarkriis, mille tagajärjel võivad nälga jääda 5,1 miljonit inimest ehk ligi pool riigi elanikkonnast, arvestades, et elementaarsete veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste katkemise tagajärjel puhkenud koolera on Zimbabwes tapnud vähemalt 783 inimest ning nakatunud on üle 16 400 inimese, ning arvestades, et toidupuudus on tõsiselt nõrgestanud üle 300 000 inimese, keda epideemia tõsiselt ähvardab;

B.  arvestades, et Zimbabwe võimud on selgelt näidanud, et humanitaarkriisile nad ei suuda ja oma vastaste vägivaldsele mahasurumisele nad ei taha lõppu teha; arvestades, et on selge seos humanitaarkatastroofi ja valitsemiskriisi vahel, mille on põhjustanud Robert Mugabe suutmatus korraldada õiglased ja usaldusväärsed valimised ning täita Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi Thabo Mbeki vahendustegevusele vaatamata 15. septembril 2008. sõlmitud poliitilist kokkulepet rahvusliku ühtsusvalitsuse moodustamise kohta kriisi lõpetamiseks;

C.  arvestades, et piirkonna inflatsioonimäära loetakse miljardites protsentides, mis on kõrgeim maailmas, ning arvestades, et 80 protsenti elanikkonnast peab toime tulema vähem kui ühe USA dollariga päevas ning tunneb puudust toidust ja veest;

D.  arvestades, et rahvusvahelise humanitaarabiorganisatsiooni Piirideta Arstid andmetel võib koolerasse haigestuda vähemalt 1,4 miljonit inimest , kui haiguspuhangu põhjustega võideldes ei õnnestu seda lokaliseerida; arvestades, et haiguspuhang on levimas Lõuna-Aafrikasse ja Botswanasse;

E.  arvestades, et üheaegne poliitiline, sotsiaalne ja majanduskriis on eriti ränk naistele ja tütarlastele ning et kodus olevate haigete põetamise vajaduse tõttu on neil eriti suur oht koolerasse haigestuda;

F.  arvestades, et viimasel kümnendil on keskmine eluiga, mis nii varem naistel kui meestel oli 60 aastat, langenud meestel 37 ja naistel 34 aastale; arvestades, et Zimbabwes elab praegu 1,7 miljonit HIV-viiruse kandjat;

G.  arvestades, et poliitilise kriisi ja tervishoiukatastroofi varjus ägeneb Zimbabwes inimõiguste kriis, mille viimane areng oli enneolematult ulatuslik inimõiguslaste röövimine – Jestina Mukoko kadumine on osa tavapärasest inimõiguslaste tagakiusamise ja hirmutamise skeemist ning selle toimepanijaid kahtlustatakse tegutsemises Zimbabwe võimude korraldusel;

H.  arvestades, et UNICEFi hinnangul töötab praegu vaid 40 protsenti riigi õpetajatest ning koolis käib kõigest kolmandik õpilasi; arvestades, et nii nagu arstid ja õed, on ka õpetajad korrapäraselt streikinud ning rahumeelse meeleavalduse õiguse kasutamise eest on politsei neid jõhkralt represseerinud;

I.  arvestades, et Zimbabwesse ei lastud sõita “vanematekogul", mille liikmed on endine ÜRO peasekretär Kofi Annan, USA ekspresident Jimmy Carter ning juhtiv naiste ja laste õiguste kaitsja Graça Machel;

J.  arvestades, et mitmed Aafrika liidrid, teiste hulgas peapiiskop Desmond Tutu, Botswana president Ian Khama ja Kenya peaminister Raila Odinga on nõudnud hr Mugabe erruminekut;

K.  arvestades, et 8. detsembril, inimõiguste ülddeklaratsiooni 60. aastapäeval nõudis president Sarkozy ELi nimel hr Mugabe erruminekut, öeldes, et ta “on teinud Zimbabwe rahvast pantvangi” ning et “Zimbabwe rahval on õigus vabadusele, väärikusele ja julgeolekule”;

L.  arvestades, et Zimbabwes on peaaegu täidetud kriteeriumid 2005. aastal vastu võetud ÜRO deklaratsiooni rakendamiseks, mille kohaselt eksisteerib rahvusvaheline kohustus kaitsta inimesi, kelle kallal pannakse toime inimsusevastseid kuritegusid,

1.  väljendab sügavat muret katastroofilise humanitaarolukorra pärast Zimbabwes, kooleraepideemia ja nälja ning Mugabe režiimi täieliku keeldumise pärast kriisile positiivselt reageerida; kutsub nõukogu ja komisjoni olulise ja pikaajalise humanitaarabi programmiga kinnitama oma otsustavust Zimbabwe rahvast abistada;

2.   märgib, et EL eraldas just abi andmiseks 10 miljonit eurot ning kutsub Zimbabwe võime üles kõrvaldama kõik humanitaarabiorganisatsioonidele kehtestatud piirangud ja tagama, et humanitaarabi saaks kätte toimetada kooskõlas humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetega;

3.   toetab jõuliselt endisest ÜRO peasekretärist Kofi Annanist, USA ekspresidendist Jimmy Carterist ning juhtivast naiste ja laste õiguste kaitsjast Graça Machelist koosneva “vanematekogu” delegatsiooni pingutusi Zimbabwe humanitaarkriisi leevendamiseks; peab täiesti vastuvõetamatuks Mugabe režiimi keeldumist anda nimetatud rühma liikmetele sissesõiduviisasid, kuna nimetatud isikud tahtsid kasutada oma mõju, et suurendada kohese ja pikemaajalise abi voolu riiki ning teha nii lõpp Zimbabwe rahva kohutavatele kannatustele;

4.  mõistab otsustavalt hukka Mugabe režiimi jätkuva vägivalla MDC liikmete ja toetajate vastu; on inimõiguslaste hiljutiste järjestikuste röövimiste pärast nördinud ning nõuab Zimbabwe Rahuprojekti direktori Jestina Mukoko, juhtiva inimõiguslaste kaitseadvokaadi Harrison Nkomo venna Zacharia Nkomo, Zimbabwe Rahuprojekti provintsikoordinaatori Broderick Takawira, Zimbabwe Rahuprojekti autojuhi Pascal Gonzo ning mitmete MDC liikmete ja kodanikuühiskonna aktivistide viivitamatut vabastamist ja nende röövijate vastutuselevõtmist;

5.  tervitab ELis viibimise keeluga Mugabe režiimi tegelaste nimekirja hiljutist täiendamist ning nõuab, et sinna lisataks veelgi Mugabe toetajate nimesid, nagu näiteks endine ZANU PF juhtiv minister Florence Chitauro, kes nüüd ilmselt elab Londonis, keeldub Mugabet hukka mõistmast ning reisib takistamatult Zimbabwe vahet;

6.  palub ÜRO Julgeolekunõukogul kaaluda individuaalsete karistuste (sissesõidukeeld, varade külmutamine) kehtestamist hr Mugabe ja vägivallategudes või inimõiguste rikkumistes aktiivselt osalenud isikute suhtes; palub eriti Hiinal, Venemaal ja Lõuna-Aafrikal toetada ÜRO Julgeolekunõukogus jõulisi meetmeid Mugabe režiimi vastu ning näidata Aafrika riikide valitsustele, et nad ei soovi enam Mugabe režiimi mingil moel toetada;

7.  tervitab Kenya, Botswana ja Sambia valitsuste otsustavust Mugabe vastu sõna võtta ning väljendab sügavat pettumust selle üle, et nii paljude teiste Aafrika riikide valitsused on ikka veel valmis tema režiimi kuritegude suhtes silma kinni pigistama;

8.   rõhutab Zimbabwe rahva meeleheitlikku vajadust poliitiliste muutuste järele ning mõistab hukka Robert Mugabe keeldumise täita 15. septembril 2008 sõlmitud lepingut võtmeministeeriumite üleandmise kohta Morgan Tsvangirai parteile, või alustada poliitilisi reforme;

9.   väljendab tõsist muret seeüle, et Mugabe rõhuv, manipuleeriv ja enesekeskne režiim eirab jätkuvalt Zimbabwe rahva karjuvat vajadust kiirete, radikaalsete ja demokraatlike muutuste järele;

10.  nõuab tungivalt, et Aafrika riigid ja piirkondlikud institutsioonid, sealhulgas Lõuna-Aafrika Arenguühendus, ning eelkõige Aafrika Liit kui 15. septembri 2008. aasta kokkuleppe garant, samuti silmapaistvad aafriklased tagaksid Zimbabwe olukorrale ausa ja õiglase lahenduse, mille aluseks on 2008. aasta märtsis toimunud usaldusväärsed valimised, ning kontrolliksid tasakaalustatult kõigi poliitiliste kokkulepete täitmist;

11.   palub, et nõukogu soovitaks Aafrika Liidul koostada kavad aktiivseks sekkumiseks Zimbabwe tsiviilelanikkonna kaitseks;

12.   palub nõukogul ilmutada valvsust tagajärgede suhtes mida võib piirkonnale põhjustada ZANU-PFi tahtlik hoolimatus ja Zimbabwet destabiliseeriv halb valitsemine;

13.  väljendab sügavat muret Zimbabwe pagulaste olukorra pärast piirkonnas ning mõistab hukka naaberriikides Zimbabwe pagulaste kalla toime pandud vägivallateod; palub komisjonil toetada vastavaid naaberriike pagulastele rahalist ja materiaalset abi pakkuvate programmide rakendamisega;

14.   kutsub tungivalt kõiki asjaosalisi ja rahvusvahelist üldsust valmistuda toetama Zimbabwe majanduslikku ja sotsiaalset taastamist seejärel, kui on moodustatud valitsus, mis tõeliselt kajastab Zimbabwe rahva tahet kõigil tasanditel ning kui selgeid tõendeid tagasipöördumisest demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi austamise juurde;

15.   kutsub nõukogu ja liikmesriike aktiviseerima oma diplomaatilist tegevust Aafrikas, et tagada aktiivne toetus Zimbabwes toimuvatele muutustele;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, G8-riikide valitsustele, Zimbabwe ja Lõuna-Aafrika valitsustele ja parlamentidele, Briti Rahvaste Ühenduse peasekretärile, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidu komisjoni ja täidesaatva kogu esimeestele, Üleaafrikalisele Parlamendile ning Lõuna-Aafrika Arenguühenduse peasekretärile, valitsustele ja parlamentaarsele foorumile.