RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
11.3.2009
- –Charles Tannock, José Ribeiro e Castro, Jürgen Schröder, Laima Liucija Andrikienė, Colm Burke, Filip Kaczmarek, Bernd Posselt, Tunne Kelam, Eija-Riitta Korhola ja Mario Mauro fraktsiooni PPE-DE nimel,
- –Pasqualina Napoletano, Alain Hutchinson ja Josep Borrell Fontelles fraktsiooni PSE nimel,
- –Thierry Cornillet, Marco Cappato, Marios Matsakis ja Frédérique Ries fraktsiooni ALDE nimel,
- –Eoin Ryan, Adam Bielan, Mieczysław Edmund Janowski, Ewa Tomaszewska, Hanna Foltyn-Kubicka, Konrad Szymański, Dariusz Maciej Grabowski ja Inese Vaidere fraktsiooni UEN nimel,
- –Margrete Auken ja Frithjof Schmidt fraktsiooni Verts/ALE nimel,
- –PPE-DE (B6‑0127/2009)
- –PSE (B6‑0128/2009)
- –ALDE (B6‑0130/2009)
- –UEN (B6‑0131/2009)
- –Verts/ALE (B6‑0132/2009)
Euroopa Parlamendi resolutsioon valitsusväliste organisatsioonide väljasaatmise kohta Darfurist
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse eesistujariigi 6. märtsil 2009 Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsuse kohta anda välja Sudaani presidendi Omar Hassan Al- Bashiri vahistamismäärus;
– võttes arvesse volinik Louis Micheli 5. märtsil tehtud avaldust valitsusväliste humanitaarorganisatsioonide Sudaanist väljasaatmise kohta;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid resolutsioone olukorra kohta Sudaanis/Darfuris, milles on eriti väljendatud jätkuvat toetust Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule;
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ja selle jõustumist 1. juulil 2002. aastal;
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. märtsi 2005. aasta resolutsiooni 1593, milles Darfuri olukord anti Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse;
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,
A. arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtueelne koda andis 4. märtsil 2009 välja vahistamismääruse Sudaani presidendi Omar Hassan Al- Bashiri kohta seoses väidetavate inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegudega konfliktist laastatud Darfuri provintsis;
B. arvestades, et vastuseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsusele otsustas Sudaani valitsus Darfurist välja saata 13 juhtivat valitsusvälist organisatsiooni;
C. arvestades, et Darfuris tegutsevad abiorganisatsioonid juhivad suurimat humanitaarabi operatsiooni kogu maailmas; arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmetel vajab abi kuni 4,7 miljonit inimest, sealhulgas 2,7 miljonit riigi sees ümberasustatud isikut;
D. arvestades, et abiorganisatsioonide väljasaatmine võib tõsta suremust ja haigestumust tervishoiuteenuste katkemise ning nakkushaiguste, näiteks kõhulahtisuse ja hingamisteede nakkuste levimise tõttu; arvestades, et väljasaatmine võib vähendada vaktsineerimisimmuunsust ja suurendada laste suremust, kui nad ei saa enam kasutada ravitoidu-ja toiduteenuseid;
E. arvestades, et organisatsioonid on välja saadetud ajal, kui neid teenistusi eluliselt vajatakse, eriti kuna Lääne-Darfuris on praegu meningiidiepideemia; arvestades, et väljasaatmise tagajärjel saavad abivajajad arstiabi äärmiselt piiratult või ei saa seda üldse;
F. arvestades, et ÜRO doktriin „kohustus pakkuda kaitset” näeb ette, et kui „on ilmne, et riigivõimud ei suuda oma elanikkonda kaitsta, on teistel kohustus pakkuda vajalikku kaitset;
G. arvestades, et Sudaani valitsus on ÜRO liikmena kohustatud tegema Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööd, nagu näeb ette resolutsioon 1593(2005), mille Julgeolekunõukogu võttis vastu kooskõlas ÜRO põhikirja VII peatükiga;
H. olles sügavalt jahmunud tõsiasjast, et alates vahistamismääruse väljaandmisest on Sudaani valitsus korduvalt keeldunud tegemast Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööd ning on korduvalt eiranud kohust ja rahvusvahelist üldsust,
1. mõistab teravalt hukka 13 humanitaarabiorganisatsiooni väljasaatmise Hartumist vastuseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 4. märtsil 2009 välja antud rahvusvahelisele vahistamismäärusele Sudaani presidendi Omar Al-Bashiri kohta;
2. kordab, et ta toetab ja austab täielikult Rahvusvahelist Kriminaalkohut ning selle põhirolli rahvusvahelise õigusemõistmise edendamisel, inimsusevastaste ja sõjakuritegude karistamatuse õhkkonna likvideerimisel ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamisel, ja arvestades ka selle otsust anda välja Sudaani presidendi Omar Hassan Al-Bashiri vahistamismäärus seoses väidetavate inimsusevastaste ja sõjakuritegudega Darfuris;
3. on tõsiselt mures väljasaatmiste otsese mõju üle humanitaarabi andmisele, mis on sadadele tuhandetele inimestele ellujäämiseks vajalik;
4. nõuab Sudaani valitsuselt, et ta muudaks viivitamatult oma otsust saata välja 13 abiorganisatsiooni ja laseks neil jätkata nende tähtsat tööd, et tagada ohustatud elanike ellujäämine Darfuris; palub nõukogul ja komisjonil tõhustada tööd Aafrika Liidu, Araabia Liiga ja Hiinaga, et Sudaani valitsust selles veenda;
5. palub ÜRO inimõiguste bürool ja Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul kindlaks teha, kui Sudaan ei muuda abiorganisatsioonide väljasaatmise otsust, kas nimetatud otsusega rikutakse põhilisi inimõigusi ja kas sellist otsust võib käsitada sõjakuriteona;
6. palub Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröril selgitada, et kui rahuvalvajate, humanitaarabiorganisatsioonide või Darfuri laagrite suhtes kasutatakse vägivalda, uurib Rahvusvaheline Kriminaalkohus selle eest vastutajaid, keda võib sarnaselt Al-Bashiriga ähvardada sõjakuritegudes süüdistamine;
7. palub Sudaani valitsusel võtta positiivseid meetmeid selle tagamiseks, et Sudaani inimõiguste kaitsjaid ei kiusata taga, kui nad väljendavad oma positiivset suhtumist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsusesse, ja hoiduda igasugusest inimõiguste kaitsjate ahistamisest ja hirmutamisest;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi eriesindajale Sudaanis, Sudaani valitsusele, ELi liikmesriikide ja ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriikide valitsustele, Aafrika Liidu institutsioonidele, Araabia Liiga institutsioonidele ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurörile.