Menetlus : 2009/2557(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B6-0165/2009

Esitatud tekstid :

RC-B6-0165/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 02/04/2009 - 9.20
CRE 02/04/2009 - 9.20
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0213

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 103kWORD 63k
30.3.2009
PE423.032
PE423.038
PE423.039
PE423.040
 
B6‑0165/2009}
B6‑0169/2009}
B6‑0170/2009}
B6‑0171/2009} RC1
Vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 4 esitanud
   Tunne Kelam, Gunnar Hökmark ja Jana Hybášková fraktsiooni PPE-DE nimel,
   Annemie Neyts-Uyttebroeck ja István Szent-Iványi fraktsiooni ALDE nimel,
   Hanna Foltyn-Kubicka, Wojciech Roszkowski, Ģirts Valdis Kristovskis, Adam Bielan, Roberts Zīle, Zdzisław Zbigniew Podkański, Inese Vaidere ja Mirosław Mariusz Piotrowski fraktsiooni UEN nimel,
   Gisela Kallenbach, Milan Horáček ja László Tőkés fraktsiooni Verts/ALE nimel,
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
   PPE-DE (B6‑0165/2009)
   Verts/ALE (B6‑0169/2009)
   UEN (B6‑0170/2009)
   ALDE (B6‑0171/2009)
Euroopa südametunnistus ja totalitarism

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta 

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni;

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 9. detsembri 1948. aasta resolutsiooni 260 (III) A genotsiidi kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 6 ja 7;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(1);

–  võttes arvesse 3. juuni 2008. aasta Praha deklaratsiooni Euroopa südametunnistuse ja kommunismi kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 26. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni 1481 totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegude rahvusvahelise hukkamõistu vajalikkuse kohta;

–  võttes arvesse oma 23. septembril 2008 vastu võetud deklaratsiooni 23. augusti kuulutamise kohta üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks;

–  võttes arvesse oma arvukaid varasemaid resolutsioone demokraatia ning põhiõiguste ja -vabaduste austamise kohta, sealhulgas 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Teise maailmasõja 8. mail 1945. aastal Euroopas lõppemise kuuekümnenda aastapäeva kohta,(2) 23. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni holodomori mälestamise kohta(3) ja 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni Srebrenica kohta(4);

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.  arvestades, et ajaloolased on ühel meelel selles, et ajaloolisi fakte ei ole võimalik täiesti objektiivselt tõlgendada ning et objektiivseid ajaloolisi narratiive ei ole olemas; arvestades, et kutselised ajaloolased kasutavad mineviku uurimiseks siiski teaduslikke vahendeid ja püüavad olla võimalikult erapooletud;

B.  arvestades, et ühelgi poliitilisel organil või erakonnal ei ole monopoli ajaloo tõlgendamisel ning ükski poliitiline organ või erakond ei saa väita, et on objektiivne;

C.  arvestades, et ajalooliste faktide ametlikke poliitilisi tõlgendusi ei tohiks kehtestada parlamentide enamusotsustega; arvestades, et parlament ei saa anda seadusi mineviku tõlgendamise kohta;

D.  arvestades, et Euroopa integratsiooniprotsessi üks peamine eesmärk on tagada põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamine tulevikus, ning arvestades, et asjakohased mehhanismid kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 6 ja 7;

E.  arvestades, et ajaloo väärtõlgendused võivad innustada alternatiive välistavat poliitikat ning õhutada seega vihkamist ja rassismi;

F.  arvestades, et Euroopa traagilise mineviku mälestust tuleb hoida elus, et avaldada austust ohvritele, mõista hukka kuritegude toimepanijad ning panna alus tõel ja mäletamisel põhinevale leppimisele;

G.  arvestades, et algusest peale on Euroopa integratsioon olnud reaktsiooniks kannatustele, mida põhjustasid kaks maailmasõda ja natside hirmuvalitsus, mis tõi kaasa holokausti, ning totalitaarsete ja ebademokraatlike kommunistlike režiimide laienemisele Kesk- ja Ida-Euroopas, samuti on see olnud viis ületada sügavad lõhed ja vaenulikkus Euroopas koostöö ja integratsiooni abil ning lõpetada sõda ja kindlustada demokraatiat Euroopas;

H.  arvestades, et Euroopa integratsiooniprotsess on olnud edukas ja selle tulemusel on sündinud Euroopa Liit, mis hõlmab Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kes elasid Teise maailmasõja lõpust kuni 1990. aastate alguseni kommunistlike režiimide all, ning arvestades, et Kreeka, Hispaania ja Portugali varasem ühinemine aitas kindlustada demokraatiat Lõuna-Euroopas;

I.  arvestades, et ühinenud Euroopa on võimalik ainult siis, kui suudame jõuda ühise vaateni oma ajaloole, tunnistada kommunismi, natsismi ja fašismi ühise pärandina ning viia läbi ausa ja põhjaliku arutelu möödunud sajandi kõigi totalitaarsete kuritegude üle;

J.  arvestades, et 2009. aastal tähistab taasühinenud Euroopa Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike diktatuuride kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemise 20. aastapäeva, mis peaks pakkuma võimaluse tõsta teadlikkust minevikust ja tunnustada demokraatlike kodanikualgatuste rolli ning andma ajendi ühtekuuluvustunde tugevdamiseks;

K.  arvestades, et tähtis on meeles pidada ka neid, kes astusid aktiivselt vastu totalitaarsele võimule ja kes peaksid totalitaarse ajastu kangelastena leidma koha eurooplaste teadvuses oma pühendumuse, au ja vapruse ning ideaalidele ustavaks jäämise tõttu;

L.  arvestades, et ohvrite seisukohast ei ole tähtsust, milline režiim ja mis põhjusel võttis neilt vabaduse, piinas neid või mõrvas nad,

1.  avaldab austust kõikidele totalitaarsete ja ebademokraatlike režiimide ohvritele Euroopas ning nendele, kes võitlesid hirmuvalitsuse ja rõhumise vastu;

2.  kinnitab pühendumist rahumeelsele ja jõukale Euroopale, mis rajaneb inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamiste väärtustel;

3.  rõhutab, kui tähtis on hoida mineviku mälestust elus, sest ilma mäletamiseta ei saa olla leppimist; kinnitab veel kord oma ühtset vastuseisu igasugusele totalitaarsele võimule, olenemata selle ideoloogilisest taustast;

4.  tuletab meelde, et viimased inimsusevastased kuriteod ja genotsiidiaktid Euroopas toimusid alles 1995. aasta juulis ning et ebademokraatlike, ksenofoobsete, autoritaarsete ja totalitaarsete ideede ja suunitluste vastu võitlemiseks on vaja pidevalt valvsust;

5.  rõhutab, et suurendamaks Euroopa teadlikkust totalitaarsete ja ebademokraatlike režiimide toimepandud kuritegudest, tuleb toetada Euroopa rahutut minevikku tõendavate dokumentide ja tunnistuste säilimist, sest ilma mäletamiseta ei saa olla leppimist;

6.  peab kahetsusväärseks, et 20 aastat pärast Kesk- ja Ida-Euroopa totalitaarsete kommunistlike režiimide kokkuvarisemist piiratakse mõnes liikmesriigis ikka veel liigselt juurdepääsu isikliku tähtsusega või teaduslikuks uurimistööks vajalikele dokumentidele; nõuab, et kõikides liikmesriikides tehtaks tõelisi jõupingutusi arhiivide, sealhulgas endiste sisejulgeolekuteenistuste, salapolitsei ja luureteenistuste arhiivide avamiseks;

7.  mõistab kindlalt ja ühemõtteliselt hukka totalitaarsete kommunistlike režiimide toime pandud inimsusevastased kuriteod ja rasked inimõiguste rikkumised; avaldab nimetatud kuritegude ohvritele ja nende pereliikmetele kaastunnet, mõistab ja tunnistab nende kannatusi;

8.  kuulutab, et Euroopa integratsioon kui rahu ja leppimise mudel kujutab endast Euroopa rahvaste vaba valikut tegutseda ühise tuleviku nimel ning et Euroopa Liidul on eriline vastutus edendada ja kaitsta demokraatiat, inimõiguste austamist ja õigusriigi põhimõtteid nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema veelgi rohkem jõupingutusi, et parandada Euroopa ajaloo õpetamist ja rõhutada Euroopa integratsiooni ajaloolist saavutust ning suurt kontrasti traagilise mineviku ja täna Euroopa Liidus valitseva rahumeelse ja demokraatliku ühiskonnakorra vahel;

10.  usub, et ajaloomälu asjakohane säilitamine, Euroopa ajaloo põhjalik ümberhindamine ja tänapäevase Euroopa kõikide ajalooaspektide tunnistamine kogu Euroopas tugevdab Euroopa integratsiooni;

11.  kutsub sellega seoses nõukogu ja komisjoni üles toetama ja kaitsma selliste valitsusväliste organisatsioonide tegevust, kes uurivad ja koguvad aktiivselt stalinismi perioodil toime pandud kuritegudega seotud dokumente, näiteks Memorial Venemaa Föderatsioonis;

12.  kordab oma järjekindlat toetust tugevdatud rahvusvahelisele õigusemõistmisele;

13.  nõuab, et loodaks Euroopa mälu ja südametunnistuse platvorm, mis toetaks totalitarismi ajaloo käsitlemisele spetsialiseerunud riiklike uurimisinstituutide võrgustikke ja koostööd, ning ka kõikide totalitaarsete režiimide ohvrite üleeuroopaline dokumentatsioonikeskus/memoriaal;

14.  nõuab olemasolevate asjaomaste rahastamisvahendite tugevdamist, et toetada eespool nimetatud algatusi;

15.  nõuab, et 23. august kuulutataks üleeuroopaliseks kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks, mida tähistataks väärikalt ja erapooletult;

16.  on veendunud, et kommunistlike totalitaarsete režiimide toimepandud kuritegude avalikustamise ja nendele hinnangu andmise lõppeesmärk on leppimine, mida on võimalik saavutada vastutust tunnistades, andestust paludes ja moraalset uuestisündi edendades;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liiduga assotsieerunud riikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogu liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.
(2) Vastuvõetud tekstid: P6_TA(2005)0180.
(3) Vastuvõetud tekstid: P6_TA(2008)0523.
(4) Vastuvõetud tekstid: P6_TA(2009)0028.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika