RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Teabevabadus Itaalias ja teistes ELi liikmesriikides
19.10.2009
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
PPE (B7‑0088/2009)
ECR (B7‑0089/2009)
EFD (B7‑0091/2009)
Manfred Weber, Simon Busuttil, Mario Mauro, Salvatore Iacolino, Roberta Angelilli, Clemente Mastella, Elisabetta Gardini fraktsiooni PPE nimel
Timothy Kirkhope fraktsiooni ECR nimel
Fiorello Provera, Francesco Enrico Speroni fraktsiooni EFD nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon teabevabaduse kohta Itaalias ja teistes ELi liikmesriikides
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse rahvusvahelisi ja Euroopa kohustusi inimõiguste vallas, näiteks ÜRO inimõiguste konventsioonides ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud kohustusi;
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 10, mis käsitleb sõna- ja teabevabadust ning õigust meediapluralismile;
– võttes arvesse Itaalia Vabariigi põhiseaduse artiklit 21;
– võttes arvesse komisjoni avaldusi ja Euroopa Parlamendis 8. oktoobril 2009 toimunud arutelu;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,
A. arvestades, et on kohatu väita, et teabevabadus on Itaalias põlu all, võttes arvesse, et selle kodanikud, sealhulgas ajakirjanikud, ajaloolased, filosoofid, õpetlased, kirjanikud ja õpetajad kasutavad sõnavabadust oma igapäevaelus;
B. arvestades, et teabevabaduse puudumine on tavapärane diktaatuuride ja totalitaarsete režiimide puhul, mis on jätnud või jätavad inimesed ilma põhiõigustest ja -vabadustest;
C. arvestades, et Itaalias on ajakirjandusvabadus tagatud põhiseadusega, milles on sätestatud õigus täielikule mõtte- ja sõnavabadusele;
D. arvestades, et Itaalias on palju vabu ja sõltumatuid meediakanaleid, sealhulgas ajalehti, raadiojaamu ja telekanaleid, mis tegutsevad nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ning naudivad täielikku teabe- ja sõnavabadust;
E. arvestades, et meediat jälgiva Pavia sõltumatu järelevalvekeskuse andmete kohaselt oli 2009. aasta mais ja juunis – perioodil, mis langes kokku Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniaga – Rai-Tv uudistesaadetes opositsioonifraktsioonide esindajatele eraldatud 60% ning Mediaset Group’i uudistesaadetes 49% eetriajast;
F. arvestades, et viimastel päevadel on Itaalia Vabariigi president Giorgio Napolitano Itaaliast valitud Euroopa Parlamendi liikmetega toimunud selleteemaliste arutelude käigus märkinud, et Euroopa Parlament ei saa olla organ, kuhu kaevatakse edasi riikide parlamentide otsused või riikide valitsuste poliitika ning et selliste küsimustega tegelemiseks on olemas asjakohased instantsid;
G. arvestades, et volinik Reding väitis 8. oktoobril 2009 väitluses teabevabaduse üle Itaalias, et Euroopa Parlamendi liikmed ei tohiks „kasutada ELi institutsioone selliste probleemide lahendamiseks, mis tuleks meie aluslepingute kohaselt lahendada riigi tasandil”;
H. arvestades, et kohtu poole pöördumise õigust võivad kasutada kõik väidetava laimu ohvrid, sest see õigus on Itaalia seaduste kohaselt igal kodanikul, ning et seda õigust on minevikus kasutanud erinevaid poliitilisi vaateid esindavad poliitilised liidrid; arvestades, et selle õiguse kasutamist ei saa mingil juhul käsitada hirmutamisena,
1. kinnitab, et ajakirjandus- ja teabevabadus on iga Itaalia kodaniku igapäevaelus kindlalt juurdunud väärtus ega ole mingil moel ohustatud;
2. rõhutab rolli, mida kohalik ja piirkondlik meedia Itaalias etendavad teabeallikate pluralismi edendamisel ning piirkondlike keelte ja kultuuride paljususe säilitamisel;
3. rõhutab samuti, et teabe mitmekesisuse Itaalias tagab lisaks ulatuslik vaba juurdepääs kõige kaasaegsematele kommunikatsioonisektoritele, nagu internet, digitaalteenused, satelliit- ja kaabeledastus;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.