ࡱ > #` ڞ bjbjmm B 2x D 4 \. \. \. 8 . , . D x { / / p / / / c0 0 , )1 z z z z z z z $ | h ~ z Q A1 _0 c0 A1 A1 z / / M{ m9 m9 m9 A1 H / / XA ~9 m9 A1 z m9 m9 = $ d@ / / zqR \. 2 0@ A D c{ 0 { J@ 8 p 4 d@ d@ A1 A1 m9 A1 A1 A1 A1 A1 z z 9 d A1 A1 A1 { A1 A1 A1 A1 x x x \. x x x \. | @ EUROOPA PARLAMENT20092014
Istungidokument
{21/10/2009}21.10.2009 B70095/2009 }
B70096/2009 }
B70098/2009 }
B70109/2009 } RC1
RESOLUTSIOONI HISETTEPANEK
Esitatud vastavalt kodukorra artikli 110 likele 4,
asendades jrgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
PPE (B70095/2009)
ALDE (B70096/2009)
S&D (B70098/2009)
ECR (B70109/2009)
Eelseisev ELi ja USA tippkohtumine ning Atlandi-lese majandusnukogu kohtumine
Joseph Daul, Elmar Brok, Jos Ignacio Salafranca Snchez-Neyra, Ioannis Kasoulides, Corien Wortmann-Kool, Francisco Jos Milln Mon, Daniel Caspary, Pilar del Castillo Vera, Albert De, Jean-Paul Gauzs, Mathieu Grosch, Peter Liese, Andreas Schwab, Richard Seeber, Tadeusz Zwiefka, Ingeborg Grle, Werner Langen
{PPE}fraktsiooni PPE nimel
Hannes Swoboda, Adrian Severin
{S&D}fraktsiooni S&D nimel
Sarah Ludford, Sharon Bowles, Olle Schmidt, Johannes Cornelis van Baalen, Marietje Schaake
{ALDE}fraktsioon ALDE nimel
Charles Tannock, Ryszard Antoni Legutko
{ECR}fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-lese majandusnukogu kohtumise kohta
Euroopa Parlament,
vttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni Atlandi-lese majandusnukogu kohta, 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni ELi ja USA tippkohtumise kohta ning 26. mrtsi 2009. aasta resolutsiooni Atlandi-leste suhete olukorra kohta prast valimisi Ameerika hendriikides;
vttes arvesse 5. aprillil 2009. aastal Prahas toimunud ELi ja USA tippkohtumise tulemusi;
vttes arvesse Atlandi-lese majandusnukogu (AMN) kolmandal kohtumisel 16. oktoobril 2008. aastal vastu vetud hisavaldust ja eduaruannet ning 2009. aasta aprillis Prahas toimunud Atlandi-lese igusloojate dialoogi kohtumisel vastu vetud hisavaldust;
vttes arvesse Justice Goldstone`i juhitud RO Gaza konflikti teabekogumismissiooni aruannet, mis avaldati 15. septembril 2009;
vttes arvesse oma 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni kavandatava rahvusvahelise lepingu kohta, mis ksitleb finantstehinguid ksitlevate snumiandmete Ameerika hendriikide Rahandusministeeriumile kttesaadavaks tegemist terrorismi ja selle rahastamise tkestamise ja nende vastu vitlemise eesmrgil;
vttes arvesse oma 8. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni 24. ja 25. septembril 2009 Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumise kohta;
vttes arvesse kodukorra artikli 110 liget 4,
A. arvestades, et Euroopa Liit tunneb heameelt USA administratsiooni koostvalmiduse le rahvusvahelistes ksimustes ning ELi vlispoliitika nurgakiviks olevate ELi ja USA suhete tugevdamise le;
B. arvestades, et ELil ja USA-l on strateegiline roll lemaailmsete majandusprobleemide lahendamisel, kuna nende sisemajanduse koguprodukt (SKP) moodustab le poole kogu maailma SKPst ning nende kahe partneri kahepoolsete kaubandus- ja investeeringusuhete maht on maailma suurim peaaegu 40% maailmakaubandusest;
C. arvestades, et ELil ja USA-l on ka hised poliitilised huvid ning hine vastutus maailma poliitilisel areenil rahu, inimiguste austamise ja stabiilsuse edendamise eest ning mitmesuguste lemaailmsete ohtude ja probleemidega tegelemise eest, nagu tuumarelva levik, terrorism, kliimamuutus, energiajulgeolek, vhem ssihappegaasiheiteid tekitava majanduse arendamine, vaesuse kaotamine ning muude aastatuhande arengueesmrkide titmine;
D. arvestades, et Atlandi-lese majandusnukogu (AMN) t peab jtkuma eesmrgi suunas luua kaubandustkete vhendamise abil 2015. aastaks teline, integreeritud Atlandi-lene turg, mille saavutamine on oluline majanduskasvu ja majanduse taastamise seisukohalt;
E. arvestades, et lisaks on ELi ja USA hist juhtimist vaja Doha arenguvooru edukaks lpuleviimiseks;
F. arvestades, et on oluline, et AMNi protsessis kajastuks nuetekohaselt igusloojate roll ja Euroopa Parlamendi prioriteete vetaks piisavalt arvesse;
G. arvestades, et EL ja USA peavad tegelema kasvava energiatarbimisega lemaailmsel tasandil ning vajadusega tita kliimamuutusega vitlemise lemaailmseid kohustusi, milles lepitakse kokku Kopenhaagenis, ning arvestades, et energiathususe suurendamise uued standardid ja meetmed ei tohiks luua uusi takistusi Atlandi-lesele kaubandusele ega vhendada lhustuvate materjalide kaitstust ja ohutust;
H. arvestades, et Lissaboni lepingu vlispoliitilised vahendid vimaldavad ELil esineda rahvusvahelisel areenil tugevama ja htsemana;
I. arvestades, et finants- ja majanduskriis on kiiresti muutunud tsiste sotsiaalsete tagajrgedega thivekriisiks, ning arvestades, et Atlandi-lestel partneritel lasub majanduskriisi sotsiaalse mtmega tegelemise eest hine vastutus;
J. arvestades, et hiljutised uuringud, niteks German Marshalli fondi uuring suundumuste kohta Atlandi-lestes suhetes 2009. aastal, nitavad ELi kodanike enneolematult suurt toetust USA administratsioonile ning see on ELi ja USA vaheliste suhete taaselavdamise alus,
ELi ja USA tippkohtumine
1. kinnitab veel kord, et ELi ja USA suhted on ELi jaoks kige thtsam strateegiline partnerlus, ning rhutab, kui thtis on, et ELi ja USA administratsioon tugevdaksid strateegilist dialoogi, koostd ja koosklastamist tegelemisel lemaailmsete probleemide ja piirkondlike konfliktidega; palub komisjonil esitada prast tippkohtumist teatise ELi ja USA strateegilise partnerluse kohta;
2. kutsub mlemat partnerit les edendama inimiguste austamist maailmas oma poliitika phielemendina; rhutab vajadust ennetava ja kriisidiplomaatia thusa koosklastamise jrele; kutsub USA administratsiooni les Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ratifitseerima ja sellega hinema; kordab oma leskutset kaotada surmanuhtlus; palub USA valitsusel taas tielikult tita rahvusvahelisi igusriigi nudeid ning sulgeda kik salajased vanglad, peatada kik kohtuvlised meetmed ja lpetada karistamatus seoses inimiguste rikkumisega;
3. peab vajalikuks, et mlemad partnerid vtaksid ELi ja USA tippkohtumisel G20 kohustuste titmisel juhtrolli; nuab seetttu USA finantssektori reformipaketi ja ELi praeguste igusloomereformide koosklastamist, sealhulgas finantsjrelevalve struktuuri osas, ning palub mlemal partneril tugevdada koostd Rahvusvahelise Valuutafondi ajakohastamisel;
4. rhutab, kui thtis on ELi ja USA koost, et saavutada Kopenhaagenis 2009. aasta detsembris toimuval COP 15 kohtumisel teaduslike tendite alusel selline rahvusvaheline kokkulepe, mis hlmab sobivat rahvusvahelist abi kliimamuutuse leevendamise ning sellega kohanemise meetmete rahastamiseks arengumaades; nuab tungivalt, et ELi eesistuja paks ELi ja USA tippkohtumisel saavutada, et USA vtaks endale Kyoto kliimaprotokolli jrgset perioodi puudutavaid ambitsioonikaid rahvusvahelisi kohustusi ning teeks koostd ELi heitkogustega kauplemise ssteemi ja USA piirkondlike vi fderaalsete kauplemisssteemide vaheliste seoste edendamisel;
5. rhutab, et seoses Lissaboni lepingu justumisega tuleb ELi ja USA vaheliste suhete institutsioonilist ssteemi tugevdada koosklas Euroopa Parlamendi 26. mrtsi 2009. aasta resolutsiooniga;
6. kutsub ELi ja USAd les leppima eelseisval tippkohtumisel kokku tugevdatud Atlandi-leses partnerluses, et tegeleda histe lemaailmsete probleemidega, eriti tuumarelva leviku tkestamise ja desarmeerimise, terrorismivastase vitluse, kliimamuutuse, inimiguste austamise, pandeemiatega toimetuleku ning aastatuhande arengueesmrkide saavutamise valdkonnas; rhutab, et arengumaad ei phjustanud lemaailmset finants- ja majanduskriisi, kuid see mjutab neid ebaproportsionaalselt;
7. rhutab NATO olulisust Atlandi-lese julgeoleku nurgakivina; on seisukohal, et knealuse laiema julgeolekustruktuuri asjakohaseid arenguid tuleks ksitleda dialoogis Venemaaga ja ELi mittekuuluvate OSCE liikmesriikidega, et uuendada Atlandi-lest julgeolekukonsensust;
8. tunneb sellega seoses heameelt Venemaa Fderatsiooni ja USA otsuse le pidada lbirkimisi, et slmida uus kikehlmav iguslikult siduv kokkulepe, millega asendatakse 2009. aasta detsembris lppev strateegilise relvastuse vhendamise leping (START), ning selle le, et presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedjev kirjutasid 6. juulil 2009 Moskvas alla START 1 lepingu jrellepingu vastastikuse mistmise memorandumile;
9. tunneb heameelt USA presidendi avalduse le, mille kohaselt ta kavatseb edendada ldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu (CTBT) ratifitseerimist; kutsub nukogu les aitama tihedas koosts USA ja Venemaaga positiivselt ja ennetavalt kaasa jrgmise, 2010. aastal toimuva tuumarelva leviku tkestamise lepingu lbivaatamise konverentsi ettevalmistustele;
10. rhutab, et teadmatus Iraani tuumaprogrammi laadi suhtes ohustab tuumarelva leviku tkestamise ssteemi ning nimetatud piirkonna ja kogu maailma stabiilsust; toetab eesmrki leida lahendus Iraaniga lbirkimiste teel dialoogi, jrgides dialoogi ja sanktsioonide kahetist strateegiat ning koosklastades tegevust teiste Julgeolekunukogu liikmetega ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga;
11. on mures Korea Rahvademokraatliku Vabariigi viimaste tuumakatsetuste prast ja RO resolutsiooni 1887 tagasilkkamise prast nimetatud riigi poolt; toetab sellest hoolimata USA kahepoolsel dialoogil phinevat lhenemisviisi kuue osalise kneluste raames, millega ptakse muuta Korea poolsaar tuumarelvavabaks;
12. vtab teadmiseks, et USA on loobunud oma esialgsest kavast ehitada Euroopasse raketitrjekilp ja et tal on uued plaanid; nuab uut lemaailmset julgeolekukorraldust, millesse oleksid eelkige kaasatud EL, USA, Venemaa ja Hiina;
13. kordab, kui thtis on, et mlemad partnerid edendaksid usalduse ja lbipaistvuse vaimus koosklastatud lhenemisviisi poliitikas Iraani, Iraagi, Afganistani ja Pakistani suhtes; nuab tungivalt, et EL, USA, NATO ja RO ttaksid vlja uue hise strateegilise ksituse, mis hendab ulatuslikult rahvusvahelised kohustused ning kutsub kiki naabreid les jupingutustes osalema, et piirkond stabiliseerida;
14. on seisukohal, et president Obama poolt 23. septembril 2009 korraldatud esimene kohtumine Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja Palestiina liidri Mahmoud Abbasi vahel ei vastanud ootustele; kinnitab veel kord, et Lhis-Ida rahuprotsessi edu on ELi ja USA jaoks ks kige olulisemaid prioriteete, ning kutsub ELi ja USAd les soodustama hiselt neliku aktiivset sekkumist hise aluse otsimisel eesmrgiga leida rahumeelne lahendus, mis neb ette kahe riigi rajamise ning sltumatu ja elujulise Palestiina riigi; kutsub tippkohtumisel osalejaid les uurima vimalikke viise kontaktide loomiseks araabia maailmaga; nuab Gaza sektoris valitseva rmiselt raske humanitaarolukorra lpetamist; mistab hukka Hamase rolli isikuvabaduse ja inimiguste piiramisel;
15. loodab, et kaks osalist lepivad tippkohtumisel kokku selles, et Doha vooru edukas lpetamine peaks sisaldama meetmeid pllumajandustoodete hindade kikumise ja toidupuuduse vltimiseks; kutsub juhte les mitte unustama selle vooru peamist arengueesmrki ja titma vetud kohustust kulutada 0,7% oma SKPst arengukoostle; rhutab vajadust vtta arvesse hiljutisi PP reforme ja loodab, et sarnaseid kohandusi tehakse ka USA pllumajandusseaduses; tuletab meelde arengut varasemates vastuolulistes ksimustes, niteks hormoone sisaldav veiseliha, kloriidi sisaldav kanaliha ja mnedele geneetiliselt muundatud toodetele loa andmine; on veendunud, et pideva dialoogi kaudu on vimalik lahendada vastastikust pllumajandustoodetega kauplemist mjutavad ksimused enne WTO vaidluste lahendamise organiteni judmist;
16. vtab teadmiseks mtte luua Atlandi-lene energianukogu; rhutab kindlalt, et energianukogu peaks tegelema ainult ksimuse selgelt vlis- ja julgeolekupoliitiliste aspektidega ning see tuleks tulevikus hendada Atlandi-lese poliitikanukoguga ja AMN peaks tegelema ldise energiapoliitikaga;
17. tunneb heameelt viisanudest loobumise programmi hiljutise laie n d a m i s e l e v e e l s e i t s m e l e E L i l i i k m e s r i i g i l e ; n u a b s i i s k i t u n g i v a l t , e t U S A t h i s t a k s v i i s a r e ~i i m i k a E L i l e j n u d l i i k m e s r i i k i d e s u h t e s n i n g k o h t l e k s k i k i E L i k o d a n i k k e v r d s e l t j a t i e l i k u v a s t a s t i k k u s e a l u s e l ; m i s t a b h u k k a k a v a t s u s e v t t a k a s u t u s e le haldusliv ESTA loa andmise eest ELi kodanikele, mis on tagurlik samm, ja palub komisjonil arutada seda koos USA administratsiooniga esmathtsa ksimusena ning arutada ka vimalust sarnase livu kehtestamiseks USA kodanike jaoks;
18. kutsub USAd les vimaldama tielikult ja thusalt rakendada ELi ja USA esimese etapi lennunduskokkulepet ning ELi ja USA lennuohutuskokkulepet; tuletab nii komisjonile kui ka USA ametiasutustele meelde, et teise etapi kokkuleppe slmimata jtmine vib tuua kaasa esimese etapi kokkuleppe thistamise mne liikmesriigi poolt; kutsub USAd les vltima meetmeid, mis takistavad tugevdatud koostd, niteks USA Kongressi resolutsioonis 915 nimetatud vljaspool USAd asuvad remondijaamad, monopolidevastased erandid ja lennuettevtja kodakondsus;
Atlandi-lese majandusnukogu kohtumine ja AMNi tugevdamine
19. rhutab, et tihedam Atlandi-lene partnerlus sotsiaalse turumajanduse phimttel rajaneva Atlandi-lese turu vljakujundamiseks 2015. aastaks on oluline vahend globaliseerumise kujundamisel ning lemaailmsete majandus- ja sotsiaalkriisidega tegelemisel; juhib thelepanu sellele, et paljud kaubanduse ja investeerimise mittetariifsetest tketest, mille AMN peab eemaldama, tulenevad igusloomeorganite teadlikust tegevusest sotsiaalsete, tervishoiuga seotud, kultuuriliste ja keskkonnaeesmrkide saavutamiseks ning neid ei tohi seetttu krvaldada ilma vastavasisulise igusaktita;
20. nuab, et komisjon koostaks ksikasjaliku tegevuskava selle eesmrgi saavutamist takistavate olemasolevate tegurite kohta; tuletab meelde 2007. aasta eelarve raames Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud ja rahastatud uurimust; soovib teada, miks komisjon ei ole Euroopa Parlamendi korduvatele taotlustele vaatamata veel kumbagi dokumenti esitanud; mrab dokumentide avaldamise jaoks esitamise lppthtajaks 15. novembri 2009;
21. on seisukohal, et AMNi raames saab tegeleda Atlandi-lese koostga energiathususe ja -tehnoloogia (sealhulgas nn rohelise energia) valdkonnas ning energiaga seotud reguleerimise valdkonnas; nuab, et energiajulgeolekualane Atlandi-lene koost oleks ks kesksetest ksimustest, millega tegeleks regulaarselt Atlandi-lene poliitikanukogu, mille loomise ettepaneku tegi Euroopa Parlament 26. mrtsi 2009. aasta resolutsioonis;
22. usub, et tuleb suurendada Atlandi-lese majanduskoost aruandekohustust, lbipaistvust ja ettearvatavust ning koosolekute ajakavad, pevakorrad, tegevuskavad ja eduaruanded tuleks korrapraselt avaldada ja panna kohe les veebisaidile; teeb ettepaneku korraldada igal aastal arutelu AMNis ksitletud ksimustes tehtud edusammude ja selle organisatsiooni struktuuri teemal;
23. usub siiski, et AMN ei tohiks jtta thelepanuta mju, mida avaldavad ritegevusele valitsuste poolt knealuses kontekstis vetud meetmed sellistes ksimustes nagu eraelu puutumatus ja andmekaitsestandardid, biomeetrilised spetsifikatsioonid, lennundusjulgestus, reisidokumendid ja reisijatega seotud teabe andmevahetus,
Atlandi-lese igusloojate dialoogi roll AMNis
24. kordab oma leskutset ELi ja USA juhtidele ning AMNi kaasesimeestele vtta Atlandi-lese majandusnukogu edu nimel arvesse igusloojate otsustavat rolli; nuab tungivalt, et nad kaasaksid Atlandi-lese igusloojate dialoogi esindajad tielikult ja vahetult AMNi, kuna igusloojad vastutavad koos vastavate titevvimuorganitega hiselt paljude AMNi otsuste justamise ja jrelevalve eest;
25. usub, et on oluline tagada USA Kongressi ja Euroopa Parlamendi kige sobivamate liikmete kaasamine igusloojate dialoogi ja AMNi protsessi, et vltida igusaktide soovimatut mju Atlandi-lesele kaubandusele ja investeeringutele; loodab, et uue lepinguga muudetakse praegune Atlandi-lene igusloojate dialoog Atlandi-leseks parlamentidevaheliseks assambleeks Euroopa Parlamendi 26. mrtsi 2009. aasta resolutsioonis esitatud soovituste alusel,
AMN ning majandus- ja finantskriisid
26. peab kiiduvrseks, et Atlandi-lest majandusnukogu nustab hulk sidusrhmi, sealhulgas riringkondade esindajad, ja nuab, et sotsiaalse mtme tielikuks hlmamiseks antaks vrreldav roll ka ametihinguliikumise esindajatele mlemal pool Atlandi ookeani; kutsub les lisama Atlandi-lese tvtjate dialoogi ja tulevase Atlandi-lese energiadialoogi juhid nuanderhma koosseisu; on siiski seisukohal, et nende nuandvat rolli tuleb eristada USA Kongressi ning Euroopa Parlamendi igusloomealasest rollist;
27. rhutab AMNi rolli USA ja ELi reguleerivate organite koordineeritud reageerimise edendamisel ja tagamisel kriisiolukordades, eelkige seoses alternatiivsete investeerimisfondide, finantsturu infrastruktuuri (eriti seoses brsivliste tuletisvrtpaberite turgudega), kapitalinuete, maksuparadiiside ja piirileste maksejuetuse juhtude lahendamisega; kutsub AMNi les uurima finantsinstitutsioonide ttasupoliitika koordineerimist ja selle valdkonna parimaid tavasid, tagades tasu baseerumise pikaajalistele tulemustele ja vhendades seega riskiohtu;
28. rhutab, et laenukriisi oht ei ole veel mdas; rhutab sellega seoses, et koosklastatud makromajanduspoliitika on jtkusuutliku maailmamajanduse taastumise ning kasvava ttuse taseme probleemi lahendamise jaoks lioluline;
29. kutsub AMNi les nudma, et USA ametivimud vtaksid Basel II raamistiku rakendamisel arvesse ELi kapitalinuete direktiivide muudatusi; tervitab USA valitsuse ettepanekut reguleerida kiki brsivliseid tuletisvrtpabereid ning tema tegevust seoses keeruka lesehitusega toodetele meldud keskse arvelduskojaga ning kutsub AMNi les uurima, kuidas edendada koordineeritud lhenemisviisi varaliikide ja ettevtete ksitlemisele, aga ka infrastruktuuri samavrsust;
30. kutsub AMNi les tagama, et USA ametivimud koosklastaksid oma tegevust ELi alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid ksitleva korraga (direktiiv alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta), et vltida regulatiivset meelevaldsust;
31. nuab tungivalt, et AMN ksitleks nende institutsioonide probleemi, mis on pankrotti minemiseks liiga suured, ning toetab G20 ettepanekuid, mis pooldavad ssteemselt oluliste piirileste institutsioonide puhul nn elutestamentide ehk situatsiooniplaanide koostamist; on seisukohal, et ssteemselt oluliste finantsasutuste suhtes viks kohaldada rangemaid andmete avalikustamise nudeid, niteks risaladuste piiranguid, samal viisil nagu seda vib teha turgu valitsevate ettevtjate suhtes vastavalt ELi konkurentsipoliitikale;
32. toetab G20 leskutset kiirendada raamatupidamisstandardite lhendamist; nuab tungivalt, et AMN kutsuks raamatupidamisstandardite nukogu (FASB) ja rahvusvahelist raamatupidamisstandardite nukogu (IASB) les leppima kokku kvaliteetsete lemaailmsete raamatupidamisstandardite htses kogumis ja viima oma lhendamisprojekti lpule 2011. aasta juuniks; rhutab, et IASB peaks jtkama oma juhtimisalaseid reforme;
33. nuab tungivalt, et AMN nuaks USA ametivimudelt kindlaksjmist oma tegevuskavale, mille kohaselt USA omamaistelt kasutajatelt nutakse rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaldamist; tuletab meelde oma nuet, et selle ajani, mil USA vtab vastu rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid, peaks vrtpaberi- ja brsikomisjon (SEC) tunnustama rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid mis on vastu vetud Euroopa Liidu poolt ning kuni tehakse otsus, millega nutakse USA kasutajatelt rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaldamist kui USA ldtunnustatud raamatupidamisphimtetega samavrseid; nuab tungivalt, et AMN edendaks rahvusvaheliste kontsernide aruandluses riigiphise lhenemisviisi vljattamist;
34. loodab, et AMN nuab tungivalt sell i s t e m u u d a t u s t e t e g e m i s t U S A k i n d l u s t u s j r e l e v a l v e s , m i s l u b a k s i d E L i l U S A k i n d l u s t u s j r e l v a l v e r e ~i i m i t u n n u s t a d a S o l v e n c y I I d i r e k t i i v i g a s e a t u d t i n g i m u s t e s u h t e s s a m a v r s e n a ; o n s e i s u k o h a l , e t r i i k l i k u k i n d l u s t u s a m e t i a s u t a m i s e a l g a t u s v i k s E L i j a U S A k o o s t d p a r a n d a d a ; p a l u b A M N i l t a g a d a , e t U S A a m e t i v i m u d a r e n d a k s i d k i n d l u s t u s j r e l v a l v e t f d e r a a l t a s a n d i l s e l l e g a , e t e r a l d a v a d v a j a d u s e k o r r a l m a k s u - j a m u u d k s i m u s e d p u h t a l t j r e l e v a l v e a l a s t e s t k s i m u s t e s t ;
3 5 . t e r v i t a b l b i p a i s t v u s e j a t e a b e v a h e t use lemaailmse foorumi (GFTEI) laiendamist ja peab paljutotavaks asjaolu, et kik 87 GFTEIs osalevat riiki on nustunud vtma maksundusalase teabe jagamise aluseks OECD standardi; nuab AMNilt tungivalt selle tagamist, et EL ja USA vljendaksid oma hist lemaailmse liidri rolli sellega, et tagavad 2010. aasta mrtsiks vajalike stiimulite, sealhulgas karistuste kehtestamise, ning edasimineku hindamiseks vastastikuste eksperthinnangute programmi kiiret rakendamist kikide pooltega, kuid on arvamusel, et vitluseks maksustamise vltimise ja maksudest krvalehoidmise vastu tuleb knealust raamistikku tugevdada; rhutab, et kigis rahvusvahelistes maksustamisksimustes peaks olema normiks automaatne teabe saamine;
36. on veendunud, et ettevtete sotsiaalse vastutuse parimate tavade vahetusel USA ja ELi vahel on mrkimisvne mju ettevtete suhtumisele ettevtete sotsiaalsesse vastutusse ja nende positiivsele tegevusele sotsiaal- ja keskkonnaksimuste valdkonnas; on seisukohal, et eeskirju ksitleva koost raames tuleks vtta arvesse ELi reguleeriva raamistiku tugevdamist, pidades silmas kapitalinuete direktiivi, eelkige finantsteenuste sektori tasustamispoliitikat;
37. tervitab G20 juhtide kokkulepet koostada rahvusvaheline raamistik finantstehingute maksu kehtestamiseks;
AMN ja intellektuaalomand
38. palub eelseisval AMNi kohtumisel edendada Atlandi-lest strateegilist koostd intellektuaalomandi kaitseks, jrgides seejuures kigiti kodanike phi- ja tsiviiligusi; rhutab, et tehnoloogiate levik ei tohi moonutada intellektuaalomandi kaitse ssteemi, mis tagab uuendusprotsessile omase vime vtta rahalisi ja ririske;
39. tuletab AMNile meelde, et infohiskond on oluline tugisammas Atlandi-lesele majanduspiirkonnale, mis phineb juurdepsul teadmistele ja uuel digitaalse infosisu kaitse ja jagamise mudelil, koosklas proportsionaalsuse phimttega;
AMN ja tarbijakaitse
40. kutsub AMNi les edendama hismeetmeid, tagamaks, et kolmandad riigid ja eriti Hiina tstaksid oma tootmisstandardeid ning viiksid need koosklla ELi ja USA ohutusnuetega, eriti mnguasjade osas, ning tagama, et mlemal pool Atlandi ookeani tidetaks rangelt toodete ja eriti mnguasjade ohutust ksitlevate seaduste nudeid ja tugevdataks riiklikku kontrolli;
41. kutsub komisjoni arendama AMNis tugevamaid ja tulemuslikumaid piirilese justamisalase koost mehhanisme eesmrgiga hitada omavahel ELi kiirhoiatusssteem RAPEX (tarbijale tsist ohtu kujutavad tarbekaubad) ja USA tarbekaupade ohutuse komisjoni kiirhoiatusssteem ning liita kokku tarbijakaitsealase koost vrgustiku ja USA ametivimude tegevus;
42. teeb ettepaneku, et AMN kiidaks heaks koostd ksitleva siduva igusakti vastuvtmise, mis struktureeriks ja soodustaks tooteohutuse alase teabe vahetust ning koostmeetmete hisprogrammi vljattamist;
43. kutsub lhenevat AMNi nupidamist ning ELi ja USA tippkohtumist silmas pidades komisjoni les kiirendama juba niigi hilinenud kahepoolse justamisalase koost lepingu vljattamist, millega USA-le laieneksid ELi tarbijakaitsealase koost mruse ja USA turvalise vrgu seaduse (Safe Web Act) raames ettenhtud justamismeetmed;
44. palub komisjonil teha USA osapooltega koostd, mis vimaldaks AMNil uurida vimalusi tugevdada tarbijakaitset, prates vajalikku thelepanu tarbijate digitaaligustele, ning teha koostd defektseid kaupu ksitlevate eeskirjade osas;
Kahepoolne kaubandus tolliksimused, turujrelevalve ja turvaline kaubandus
45. kutsub AMNi les edendama ELi ja USA tolli- ja turujrelevalveasutuste vahelise koost tugevdamist, et hoida ra ohtlike toodete, eelkige ohtlike mnguasjade judmist tarbijateni;
46. kutsub AMNi les vljendama ELi muret seoses USA Kongressi vastu vetud USA hepoolse igusliku meetmega USAsse saabuvate merekonteinerite 100%-lise lbivalgustamise kohta; arvab, et AMN viks tieliku lbivalgustamise teemal korraldada Brsselis ja Washingtonis seminare eesmrgiga svendada USA ja ELi igusloojate vahelist vastastikust mistmist ning soodustada knealusele probleemile varase ja mlemale poolele vastuvetava lahenduse leidmist; kutsub komisjoni les andma eelseisvaks AMNi nupidamiseks omapoolse hinnangu, milline vib olla knealuse meetme maksumus ettevtlusele ja ELi majandusele ning milline selle vimalik mju tolli tegevusele;
47. on otsustanud kutsuda USA seadusandjat jtkuvalt les (ning palub komisjonil teha sama AMNi raames) konteinerite 100%-lise lbivalgustamise kohustust uuesti lbi vaatama ning teha USA-ga koostd riskijuhtimise phjal, kaasa arvatud ELi ja USA kaubanduspartnerluse programmide vastastikune tunnustamine, ning koosklas Maailma Tolliorganisatsiooni SAFE (lemaailmse kaubavahetuse lihtsustamine ja turvalisemaks muutmine) normide raamistikuga;
Vastastikune tunnustamine ja standardimine
48. kutsub tulevast AMNi nupidamist silmas pidades komisjoni les jtkama pingutusi kolmanda osapoole kohustusliku kontrolli alla kuuluvate toodete vastavusdeklaratsioonide tunnustamise korra ametlikuks vastuvtmiseks, eriti info- ja sidetehnoloogia ning elektriseadmete osas, nudma ametlike mthikute vastastikust tunnustamist, eelkige USA nustumist EList prit toodete mrgistamisega ksnes meetermdustikus, uurima standardimisksimusi koosts USA ametivimudega, korraldama standardimise marlaudu, mis keskenduksid uuenduslikele lahendustele, ja koosklastama tegevust rahvusvahelisel tasandil;
Keskkonna ja rahvatervisega seotud ksimused
49. peab limalt oluliseks dialoogi pidamist AMNis uuendtoidu ning uute tehnoloogiate toiduainetetstuses kasutamise teemal; rhutab muresid, mis on seotud kloonimisega tuaretuses;
50. tervitab asjaolu, et USA valitsus on tunnistanud vajadust muuta oma mrgiste ainete kontrolli seadust; kutsub ELi ja USAd koostle, et kehtestada USAs reguleerimisssteem, mis vimaldaks kemikaalimrusega REACH vrreldavat kaitsetaset;
Energeetika, tstus ja teadustegevus
51. kutsub AMNi raames tegema koostd kigis tstusharude iguskeskkonda puudutavates ksimustes, jrgides Atlandi-lese mjuga igusaktide koostamisel ELi vikeettevtlusalgatuse Small Business Act lhenemisviisi: esmalt mtle vikestele;
52. soovitab AMNil arendada koostd hise energiastrateegia vljattamiseks, mis varustuskindluse suurendamiseks toetab mitmekesistamist ja edendab keskkonnathusat majandust, ning soovitab AMNil aidata otsida bioktuste sstlikkuskriteeriumide hildamise vimalusi;
53. nuab AMNilt tungivalt teaduskoost ergutamist, et ELi ja USA laiendatud teadus- ja tehnoloogiaalase koostlepingu potentsiaali paremini ra kasutada;
Rahvusvaheline kaubandus
54. on seisukohal, et ps kolmandate riikide turgudele on nii ELi kui ka USA hine mureksimus ja huvi; on veendunud, et AMN vib etendada olulist osa ELi ja USA hise lhenemisviisi tugevdamisel nende kaubandussuhetes kolmandate riikidega; kutsub AMNi les vlja ttama htsemat lhenemisviisi USA ja ELi slmitavatele uutele vabakaubanduslepingutele, seades eesmrgiks selliste lepingute, sh sotsiaalsete ja keskkonnastandardite htlustamise;
55. kutsub AMNi les ebaselgete iguslike tingimuste muutmiseks tegelema igusraamistiku ja tehniliste normidega, ning sellega seoses arutama USAs slmitavate lepingute, sealsete kohustuste ja iguskindluse ksimusi;
igusalane ja politseikoost, viisaksimused
56. loodab, et 28. oktoobril 2009. aastal Washingtonis toimuval ELi ja USA ministrite kohtumisel vetakse vastu hisdeklaratsioon igusalase ja politseikoost kohta, mis hlmaks eelkige kberjulgeolekut;
57. rhutab taas oma otsusekindlust videlda terrorismi vastu ja oma kindlat veendumust, et on vaja leida ige tasakaal julgeolekumeetmete ning kodanikuvabaduste ja phiiguste kaitse vahel, tagades seejuures eraelu ja andmekaitse igaklgse austamise; kinnitab veel kord, et hdavajalikkus ja proportsionaalsus on kesksed phimtted, mida jrgimata ei anna vitlus terrorismi vastu kunagi tulemusi;
58. usub, et ELi ja USA vahelise tugeva koost jaoks iguse, vabaduse ja turvalisuse ksimustes on vaja soliidset poliitilist ja igusraamistikku ning et parlamentaarse ja demokraatliku mtmega senisest tugevam partnerlus on vajalik selliste histe probleemide tulemuslikuks lahendamiseks nagu vitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu viisil, mis on koosklas phiiguste ja igusriigi phimtetega, igusalane koost kriminaalasjades ja politseikoost, rnde juhtimine ja varjupaiga taotlemise iguse kaitse ning kigi heausksete kodanike viisavaba liikumine nende kahe piirkonna vahel;
59. tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Liidu aluseks on igusriigi phimte ning et igasugusel julgeoleku eesmrgil toimuval eurooplaste isikuandmete edastamisel kolmandatesse riikidesse tuleks tunnustada igust kaitsele ja menetluslikke tagatisi ning jrgida riiklike ja leeuroopaliste andmekaitse alaste igusaktide nudeid;
60. tuletab meelde, et 1. jaanuaril 2010. aastal justuva ELi ja USA vahelise igusabilepingu Atlandi-leses raamistikus nhakse artiklis 4 ette liikmesriikide riigiasutuste kaudu esitatava taotluse korral juurdepsu andmine teatavatele finantsandmetele ning see viks olla SWIFT andmete edastamisele usaldusvrsemaks iguslikuks aluseks kui kavandatav vaheleping;
61. mrgib, et EL ja USA peavad lbirkimisi selliste andmete edastamist ksitleva vahelepingu le, mis slmitakse aegumisklausliga piiratud ajavahemikuks, mis ei leta 12 kuud, ning et uus leping, mille le peetavad lbirkimised ei piira Lissaboni lepingu alusel jrgitava menetluse kohaldamist, peab tiel mral kaasama Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamendid ning tagama Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni likes 3 stestatud tingimused;
****
62. teeb presidendile lesandeks edastada kesolev resolutsioon nukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, USA Kongressile, Atlandi-lese igusloojate dialoogi kaasesimeestele, Atlandi-lese majandusnukogu kaasesimeestele ja sekretariaadile.
REF AllFooter RC\794001ET.doc PE428.703v01-00}
PE428.704v01-00}
PE428.706v01.00 ! " # 2 3 4 : F P W X a m w | + ^ m n ɽɱwwwwwnwnww h]k 0J 5aJ h]k aJ mH nH uh]k 0J aJ h]k 0J aJ h]k ^J aJ h]k ^J aJ mH nH uh]k aJ mH%sH% h]k CJ OJ QJ aJ h]k ^J aJ mH%sH% -h]k 0J <B* CJ aJ mH%nH ph sH%u h]k ^J aJ mH nH sH%u
h]k aJ j hXw UaJ + ! w / $If l* . $If l* X kd- $$If T l 0 H* (
t 4 4
l abT $If l* 2 ٞ ! " # 3 4 { n z x v t t t ' $
;;"T# 1$a$ ) - + , k kdp. $$If T l F H (
t 4 4
l abT
X
`
a
y
+ 0 E R S [ #
,
-
9
>
S
q
r
) h]k aJ mHsH h]k 6aJ mH nH u h]k 0J1 aJ mH%sH% h]k 0J aJ h]k 0J 5aJ h]k 0J aJ h]k aJ mH nH u
h]k aJ F
a
S -
r
m o ' ) ! 2 0 ) + E E /I TI a *a ac vc Yi i n n Bq oq s >s u u x x / 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; <