RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Filipiinid
20.1.2010
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
ALDE (B7‑0043/2010)
EFD (B7‑0044/2010)
PPE, ECR (B7‑0046/2010)
S&D (B7‑0047/2010)
GUE/NGL (B7‑0049/2010)
Verts/ALE (B7‑0050/2010)
Martin Kastler, Mario Mauro, Cristian Dan Preda, Bernd Posselt, Monica Luisa Macovei, Eija-Riitta Korhola, Tunne Kelam, Jean-Pierre Audy fraktsiooni PPE nimel
Véronique De Keyser, Marc Tarabella fraktsiooni S&D nimel
Marielle De Sarnez fraktsioon ALDE nimel
Barbara Lochbihler, Christian Engström, Emilie Turunen, Raül Romeva i Rueda, Gerald Häfner fraktsiooni Verts/ALE nimel
Charles Tannock, Adam Bielan, Ryszard Czarnecki, Tomasz Piotr Poręba, Ryszard Antoni Legutko fraktsiooni ECR nimel
Marie-Christine Vergiat, Rui Tavares fraktsiooni GUE/NGL nimel
Fiorello Provera, Rolandas Paksas, Juozas Imbrasas fraktsiooni EFD nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon Filipiinide kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ELi eesistujariigi 25. novembri 2009. aasta deklaratsiooni tapmiste kohta Maguindanaos Filipiinidel ning ÜRO kohtuväliste hukkamiste eriraportööri Philip Alstoni 2. detsembri 2009. aasta avaldust;
– võttes arvesse ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning selle lisaprotokolli, millele Filipiinid on alla kirjutanud;
– võttes arvesse komisjoni strateegiadokumenti Filipiinidele aastateks 2007–2013;
– võttes arvesse ELi–Filipiinide kohtusüsteemi tugiprogrammi rahastamislepingut, mis sõlmiti 2009. aasta oktoobris kohtuväliste hukkamiste toimepanijate vastu algatatud kohtumenetluste kiirendamiseks;
– võttes arvesse esmaspäeval, 10. mail 2010. aastal Filipiinidel läbiviidavaid presidendi-, parlamendi- ja kohalikke valimisi;
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Filipiinide kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,
A. arvestades, et Filipiinidel on ikka veel laialt levinud hukkamised ja kadumised poliitilistel põhjustel, eeskätt opositsiooni organisatsioonide liikmete, ajakirjanike, inimõiguste aktivistide ja usujuhtide hulgas, ning arvestades, et inimõiguste organisatsioonide andmetel on viimase kümne aasta jooksul toimunud rohkem kui 1000 poliitilist mõrva ja kadumist;
B. arvestades, et hoolimata lubadustest, mida valitsus andis 2008. aastal toimunud üldise korrapärase läbivaatamise raames, on kuritegude toimepanijate praktiline karistamatus ja valitsuse suutmatus tegelda riigis tulemuslikult poliitilise vägivallaga viinud selleni, et kuritegude eest vastutajaid on väga raske kohtu ette tuua;
C. arvestades, et valitsuse ning Moro Islami Vabastusrinde ja Uue Rahvaarmee vahelise, kogu riiki haaranud konflikti tõttu ning kuritegelike rühmituste (nagu Abu Sayyafi rühmitus Sulu ja Basilani saareprovintsides Lääne-Mindanaos) vastu suunatud sõjaliste operatsioonide tõttu on sajad tuhanded inimesed ikka veel riigi sees ümber asustatud;
D. arvestades, et kohaliku miilitsa 100 relvastatud meest, kelle hulgas olid kohaliku politsei ametnikud ning keda juhtis Ampatuani perekond, piinasid ja mõrvasid julmalt 23. novembril ühe konvoi 57 liiget, kelle hulgas oli Esmail Mangudadatu naissugulasi, kellest osa vägistati, ning juriste ja 30 ajakirjanikku, kes olid teel valimisjaoskonda, et esitada Mangudadatu Mindanaos asuva Magindanao provintsi kuberneri kandidaadiks.
E. arvestades, et see veresaun, milles hukkus suurim arv ajakirjanikke, kes kogu maailmas on ühe intsidendi käigus hukkunud, andis šokeerival viisil teada, kui suure mõjuvõimu on saanud Filipiinidel kohalikud sõjapealikud, kui laialdaselt on levinud julgeolekujõudude korruptsioon ja kui karistamatud on kõige julmemate kuritegude toimepanijad;
F. arvestades, et juhtumi esialgses uurimises ilmnesid halvasti toimiva õigussüsteemi kõik märgid – julgeolekujõudude hiline saabumine sündmuskohta, aeglane uurimine, ebapiisav sündmuskoha analüüs, vastumeelsus küsitleda kuriteoga seotuses kahtlustatavaid sõjaväe- ja politseitöötajaid ning tunnistajate ja süüdistajate hirmutamine; arvestades, et selle tulemusena astus 16. detsembril 2009. aastal tagasi esimene seda kohtuasja menetlema määratud kohtunik;
G. arvestades, et Filipiinide valitsus kuulutas 24. novembril välja erakorralise seisukorra kahes asjassepuutuvas provintsis, pannes niiviisi seaduse ja korra eest vastutama sõjaväe, kutsus uurimise abistamiseks kohale rahvusvahelised kohtumeditsiinieksperdid ning kuulutas 4. detsembril Maguindanaos üheks nädalaks välja sõjaseisukorra, mis on esimene selline otsus alates 1972. aastast;
H. arvestades, et selle sammu tulemusena vahistati Ampatuani perekonna juhtivad liikmed ja neile esitati süüdistus mitmes mõrvas, avastati jahmatav relvakogus ja tuhanded peidetud valijakaardid, mis viitab suuremahulisele valimispettusele president Arroyo partei Lakas-Kampi-CMD kasuks;
I. arvestades, et valimisi Filipiinidel on minevikus varjutanud poliitiliste vastaste sagedased kohtuvälised hukkamised, mida panid toime poliitiliselt mõjuvõimsate perekondade palgatud erasõjavägi ja –miilits, mille liikmetest paljud olid varustatud riigi relvadega;
J. arvestades, et asjaolu, et 2007. aasta valimiskampaania käigus mõrvati umbes 60 kandidaati ja 2004. aasta kampaania käigus 41 kandidaati, annab alust kartuseks, et poliitiliste aktivistide mõrvamine 2010. aasta mais toimuvate valimiste kampaania käigus suureneb;
K. arvestades, et Maguindanaos toimepandud julmad tapmised kujutavad endast Filipiinide rahu ja demokraatia mõttes suurt tagasiminekut ning raskendavad Filipiinide valitsuse ja Moro Islami Vabastusrinde vahelisi rahuläbirääkimisi, mis algasid taas 8. detsembril Kuala Lumpuris ja mille läbiviimisele aitab kaasa Malaisia valitsus,
1. mõistab sügavalt hukka 23. novembril 2009. aastal Maguindanaos toimepandud veresauna ja väljendab oma solidaarsust hukatute perekondadega;
2. tunneb heameelt selle üle, kuidas Filipiinide valitsus veresaunale reageeris, kuid mõistab hukka esialgsed viivitused ning rõhutab, et politseiuurimine peab olema põhjalik ja sõltumatu ning et sellele peab järgnema mõjus kohtumenetlus – sealhulgas kuriteoga seotuses kahtlustatavatele julgeolekujõudude liikmetele süüdistuse esitamine;
3. tunneb sügavat muret selle üle, et isiklikud sidemed, mis valitsuse liikmetel on säilinud Ampatuani perekonnaga, võivad pigem takistada kui aidata tapmiste sõltumatut uurimist, ning nõuab, et Ampatuani perekonda küsitleks keskkriminaalpolitsei;
4. nõuab, et kõikide uurimise ja kohtuprotsessidega seotud tunnistajate, kohtunike, advokaatide ja süüdistajate kaitsmiseks võetaks kiireloomulisi meetmeid;
5. kutsub doonorriike üles pakkuma Filipiinide justiitsministeeriumile kohtumeditsiinilist, uurimis- ja õigusabi ning -toetust;
6. kutsub Filipiinide valitsust üles võtma otsustavaid meetmeid, et teha lõpp kohtuvälistele hukkamistele ja kadumistele, vabastada kõik veel vangistuses olevad kadunud isikud ja heita valgust kõigile muudele lahendamata juhtumitele, sealhulgas 2007. aasta aprillis kadunud Jonas Burgose juhtumile; nõuab tungivalt, et Filipiinide valitsus ratifitseeriks ÜRO konventsiooni sunniviisilise kadumise kohta;
7. nõuab, et Filipiinide valitsus võtaks otsustavaid meetmeid, et lõpetada otsekohe politsei ja sõjaväe abirühmade igasugune era- ja riiklik rahastamine ning saata laiali poolsõjaväelised jõud ja kohalik miilits; tunneb heameelt president Arroyo 9. detsembri 2009. aasta selleteemalise deklaratsiooni üle ning kutsub president Arroyot üles tühistama korraldust nr 546;
8. tunneb sellega seoses heameelt, et 10. mail 2010. aastal toimuvaid valimisi ettevalmistav valimiskomisjon kehtestas hiljuti tulirelvakeelu;
9. tunneb heameelt 2009. aasta oktoobris sõlmitud ELi–Filipiinide kohtusüsteemi tugiprogrammi (EPJUST) rahastamislepingu üle, millega eraldatakse 3,9 miljonit eurot kriminaalõigussüsteemi tugevdamise toetamiseks, abistamiseks ja selleks vajalikuks koolituseks ning toetatakse inimõiguste komisjoni ja kodanikuühiskonna rühmade tööd; ootab huviga aruandeid töö kohta EPJUSTi raames loodavas järelevalvesüsteemis, mille ülesandeks on jälgida riigi edusamme võitluses kohtuväliste hukkamiste ja nendega seotud muude väärnähtusega;
10. väljendab muret, et erakorralise seisukorra väljakuulutamine presidendi poolt koos suurema mõjuvõimu andmisega relvajõududele, kes minevikus olid segatud paljudesse kohtuvälistesse hukkamistesse, ei takista ega leevenda valimistega seotud vägivalda Mindanao provintsis;
11. kutsub Filipiinide valitsust üles suurendama pingutusi poliitilise vägivalla juhtumite likvideerimisel, et tagada demokraatia tulevik Filipiinidel; kutsub üles eeskätt ametivõime, et nad looksid suure poliitilise toetusega kõrgetasemelise töörühma, et võtta kiiresti meetmeid valimistega seotud vägivalla ärahoidmiseks maikuus toimuvate valimisteni jäänud kuudel, ning astuksid samme ajakirjanduse ja üldisemalt sõnavabaduse kaitseks;
12. tunneb heameelt ülemkohtu otsuse üle lubada Ang Ladladil osaleda mais toimuvatel valimistel – otsuse üle, millega tühistati valimiskomisjoni esialgne „moraalsetel põhjustel” keeldumine;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Filipiinide presidendile ja valitsusele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja ASEANi liikmesriikide valitsustele.