Menetlus : 2010/3006(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B7-0707/2010

Esitatud tekstid :

RC-B7-0707/2010

Arutelud :

PV 15/12/2010 - 18
CRE 15/12/2010 - 18

Hääletused :

PV 16/12/2010 - 6.7

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0492

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 133kWORD 75k
14.12.2010
PE450.539v01-00}
PE450.548v01-00}
PE450.553v01-00}
PE450.554v01-00}
PE450.555v01-00}
PE450.556v01-00} RC1
 
B7-0707/2010}
B7-0716/2010}
B7-0721/2010}
B7-0722/2010}
B7-0723/2010}
B7-0724/2010} RC1

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 4,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

ECR (B7‑0707/2010)

PPE (B7‑0716/2010)

S&D (B7‑0721/2010)

GUE/NGL (B7‑0722/2010)

Verts/ALE (B7‑0723/2010)

ALDE (B7‑0724/2010)


Olukord Côte d’Ivoire’is


Cristian Dan Preda, Vito Bonsignore fraktsiooni PPE nimel
Véronique De Keyser, Miguel Angel Martínez Martínez, Kader Arif, Vincent Peillon fraktsiooni S&D nimel
Marielle De Sarnez, Charles Goerens, Louis Michel, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Niccolò Rinaldi, Marietje Schaake, Frédérique Ries, Johannes Cornelis van Baalen, Kristiina Ojuland, Ramon Tremosa i Balcells fraktsiooni ALDE nimel
Isabelle Durant, Judith Sargentini fraktsiooni Verts/ALE nimel
Charles Tannock, Michał Tomasz Kamiński, Ryszard Antoni Legutko, Tomasz Piotr Poręba, Adam Bielan, Ryszard Czarnecki fraktsiooni ECR nimel
Elie Hoarau, Marie-Christine Vergiat, Marisa Matias fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Côte d’Ivoire’is  

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Côte d’Ivoire’i kohta;

–   võttes arvesse Côte d'Ivoire’i valimisseadustiku sätteid, eelkõige seadust 2001-303 ja määrust 2008-133, eriti selle artiklit 64;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu valimisvaatlusmissiooni vahearuannet;

–   võttes arvesse Aafrika Liidu esimehe kommünikeed, Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu avaldust ning 7. detsembril 2010. aastal Nigeerias Abujas toimunud ECOWASi komisjoni riigipeade ja valitsusjuhtide Côte d’Ivoire’i teemalise erakorralise istungi lõppavaldust;

–   võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 3. detsembril 2010. aastal Kinshasas vastu võetud deklaratsiooni;

–   võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni avaldusi valimisprotsessi kohta, eelkõige 3. detsembri 2010. aasta avaldust Côte d'Ivoire’i valimistulemuste ning 1. detsembri 2010. aasta avaldust Côte d'Ivoire’i presidendivalimiste teise vooru kohta;

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri Côte d’Ivoire’i eriesindaja Young Jin Choi 3. detsembri 2010. aasta avaldust presidendivalimiste 28. novembril 2010. aastal toimunud teise vooru tulemuste kinnitamise kohta;

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 8. detsembri 2010. aasta deklaratsiooni;

–   võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 13. detsembril 2010. aastal toimunud 3058. istungil vastu võetud järeldusi Côte d'Ivoire’i kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A. arvestades, et Côte d'Ivoire’is toimusid presidendivalimised ning et riiki tabas 28. novembril 2010. aastal toimunud valimiste teise vooru järel tõsine poliitiline ja institutsiooniline kriis; arvestades, et valimiste teise vooru eelset kampaaniat iseloomustas pingeline õhkkond ja vägivallateod, mille tagajärjel oli vigastatuid ja mitmeid hukkunuid;

B.  arvestades, et sõltumatute vaatlejate, eelkõige ÜRO ja Euroopa Liidu vaatlejate aruannete kohaselt oli valimiste, mille korraldamiseks kulus 400 miljonit USA dollarit, kulg üldiselt rahuldav;

C. arvestades, et Côte d’Ivoire’i sõltumatu valimiskomisjon teatas, et valimised võitis hr Ouattara, kuid riigi põhiseadusnõukogu muutis tulemusi, väites, et mõnes piirkonnas esines valimispettust, ning kuulutas valimiste võitjaks hr Gbagbo;

D. arvestades, et põhiseadusnõukogul on Côte d’Ivoire’i rahva ees õigusaktide erapooletu kohaldamise kohustus ning arvestades, et põhiseaduse, seaduse nr 2001-303 ja 2008. aasta määruse artikli 64 alusel on tal üksnes õigus presidendivalimiste tulemused tühistada, ent ta ei saa kuulutada välja sõltumatu valimiskomisjoni tulemustest erinevaid tulemusi;

E.  arvestades, et kahe ÜRO resolutsiooni alusel, mis võeti vastu pärast 2005. aastal sõlmitud rahulepingut, on ÜRO-l Aafrikas esmakordselt tulemuste kinnitamise kohustus;

F.  arvestades, et ÜRO peasekretäri eriesindaja on kinnitanud, et Côte d’Ivoire’i presidendivalimised toimusid nõuetekohaselt ning et sõltumatu valimiskomisjoni avaldatud tulemused väljendavad Côte d’Ivoire’i kodanike tahet, ja on kuulutanud valimiste võitjaks hr Ouattara;

G. arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu on avaldanud heameelt Côte d’Ivoire’i sõltumatu valimiskomisjoni avaldatud esialgsete tulemuste üle ning korranud, et on resolutsiooni 1946(2010) lõike 6 kohaselt valmis võtma asjakohaseid meetmeid rahuprotsessi ja eriti sõltumatu valimiskomisjoni tegevuse takistajate vastu;

H. arvestades, et demokraatliku legitiimsuse ainus alus on üldvalimised, mille tulemused on kinnitanud ÜRO;

I.   arvestades, et Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS) kutsus oma 7. detsembri 2010. aasta erakorralisel tippkohtumisel hr Gbagbot üles viivitamata võimu loovutama ning peatas Côte d’Ivoire’i osalemise kõikides ühenduse tegevusvaldkondades, kuni ei teatata teisiti;

J.   arvestades, et Aafrika Liidu president Bingu Wa Mutharika oli oma 8. detsembri 2010. aasta ametlikus avalduses seisukohal, et „Hr Gbagbo peab austama valimiskastide kaudu väljendunud rahva tahet ja andma võimu rahumeelselt üle, et vältida Aafrikas järjekordset veresauna”, ning et Aafrika Liit „toetab ECOWASi ja rahvusvahelisi vaatlejaid, kes on kinnitanud hr Ouattara võitu”;

K. arvestades, et praegune olukord tekitab äriringkondade ärevust, kuna see võib kaasa tuua riigi ja seega ka rahva ning kogu Lääne-Aafrika vaesestumise, arvestades et Côte d’Ivoire annab 40% Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu (WAEMU) SKPst;

L.  arvestades, et lahkuv president peab võimaldama võimu rahumeelse ülemineku, et tagada ühiskonnas rahu, mis on Côte d’Ivoire’i tuleviku seisukohast hädavajalik, ning astuma tagasi, säästes sellega rahvast ja kogu piirkonda uutest katsumustest;

1.  on seisukohal, et demokraatliku legitiimsuse ainus alus on üldised valimised, mille tulemused on kinnitanud ÜRO, ning kutsub seetõttu hr Gbagbot üles tagasi astuma ja võimu Alassane Ouattarale üle andma;

2.  nõuab tungivalt, et kõik Côte d’Ivoire’i poliitilised ja relvajõud austaksid rahva tahet, mis väljendus 28. novembri valimistulemustes, mille kuulutas välja sõltumatu valimiskomisjon ja mida kinnitas ÜRO peasekretäri eriesindaja;

3.  mõistab hukka presidendivalimiste teise vooru tulemuste teatavakstegemisele eelnenud vägivaldsed kokkupõrked Côte d’Ivoire’is ning väljendab sügavat solidaarsust ohvrite ja nende perekondadega; avaldab kahetsust poliitilise takistustegevuse ja sõltumatu valimiskomisjoni liikmete hirmutamise katsete pärast, mille tulemusel esialgsete valimistulemuste väljakuulutamine edasi lükkus, takistades nii demokraatliku valimisprotsessi nõuetekohast kulgemist;

4.  väljendab sügavat kahetsust selle üle, et Côte d’Ivoire’i põhiseadusnõukogu, mille kõik liikmed nimetas ametisse lahkuv president, otsustas muuta valimiskomisjoni väljakuulutatud tulemust vastuolus õigusaktidega, mille täitmist ta ise pidi tagama, ning on seisukohal, et see otsus on vastuolus valimistel väljendunud Côte d’Ivoire’i rahva tahtega;

5.  rõhutab, kui oluline on Aafrika Liidu otsus peatada Côte d’Ivoire’i osalemine kõikides liidu tegevusvaldkondades, kuni demokraatlikult valitud president Alassane Ouattara tegelikult võimule tuleb;

6.  tunneb heameelt mitmesuguste rahvusvahelise üldsuse esindajate avalduste üle, milles toetatakse Côte d’Ivoire’i valimisprotsessi ning tunnistatakse hr Ouattara valimiste seaduslikuks võitjaks;

7.  toetab kindlalt Aafrika Liidu ja ECOWASi jõupingutusi vägivalla ärahoidmiseks ja seadusliku valitsuse tunnustamise tagamiseks;

8.  väljendab täielikku usaldust tulemuste kinnitamise eest vastutava ÜRO peasekretäri eriesindaja vastu;

9.  väljendab sügavat muret riigis valimiste järel valitseva ebakindla poliitilise olukorra pärast, samuti teadete pärast vägivallategude kohta, millega mõnel juhul on seotud Côte d’Ivoire’i julgeolekujõud; rõhutab vajadust hoolikalt jälgida riigis valitsevat olukorda ja teateid vägivallategude kohta;

10. väljendab sügavat kahetsust esinenud vägivallajuhtumite pärast ning peab esmatähtsaks tsiviilisikute kaitset; kutsub kõiki Côte d’Ivoire’i osapooli üles hoidma ära olukorra edasise teravnemise ohtu ja vältima vastasseisu; kutsub seetõttu üles võtma meetmeid, et taastada institutsioonide demokraatlik toimimine vaid Côte d’Ivoire’i rahva ja rahu säilitamise huvides;

11. avaldab heameelt kõigi vahenduspüüete üle ning palub kõiki Côte d'Ivoire’i poliitilisi jõude aktiivselt toetada rahumeelset võimuvahetust ja sellega vältida riigi lõhenemist;

12. mõistab karmilt hukka katsed hirmutada Euroopa Liidu valimisvaatlejaid Côte d’Ivoire’is, mis sundisid vaatlusrühma julgeolekukaalutlustel riigist lahkuma;

13. väljendab kahetsust valitsusest sõltumatu meedia tegevuse peatamise pärast Côte d’Ivoire’is; tuletab meelde, et on väga oluline, et Côte d’Ivoire’i elanikele oleks pluralistlik ja mitmekesine meediateave täielikult kättesaadav, ning kutsub Côte d’Ivoire’i ametivõime üles viivitamata taastama võrdset juurdepääsu riigi meediale;

14. toetab ELi otsust kehtestada Laurent Gbagbo suhtes sanktsioonid ning avaldab heameelt ELi nõukogu otsuse üle võtta konkreetseid meetmeid nende suhtes, kes takistavad rahuprotsessi ja rahvuslikku leppimist, ning eriti kõigi suhtes, kes ohustavad valimisprotsessi tulemusi; kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni asepresidenti Catherine Ashtonit üles esitama võimalikult kiiresti uusi algatusi Côte d’Ivoire’i demokraatlikult valitud ametivõimude toetuseks;

15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kõrgele esindajale ja asepresidendile Catherine Ashtonile, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO peasekretärile, ÜRO esindusele Côte d’Ivoire’is, Aafrika Liidu institutsioonidele, ECOWASile, AKV-ELi parlamentaarsele assambleele ning ELi liikmesriikidele.

 

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika