RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Schengeni eeskirjade muutmine
5.7.2011
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
Verts/ALE (B7‑0392/2011)
PPE (B7‑0393/2011)
S&D (B7‑0400/2011)
ALDE (B7‑0456/2011)
Manfred Weber, Simon Busuttil, Carlos Coelho, Roberta Angelilli, Marian‑Jean Marinescu fraktsiooni PPE nimel
Martin Schulz, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Monika Flašíková Beňová, Sylvie Guillaume, Ioan Enciu fraktsiooni S&D nimel
Guy Verhofstadt, Renate Weber, Sarah Ludford, Louis Michel, Leonidas Donskis, Jan Mulder, Cecilia Wikström, Sonia Alfano, Alexander Graf Lambsdorff, Giommaria Uggias, Nadja Hirsch, Sophia in ’t Veld, Nathalie Griesbeck, Gianni Vattimo, Ramon Tremosa i Balcells, Stanimir Ilchev, Antonyia Parvanova, Ivo Vajgl, Alexander Alvaro fraktsiooni ALDE nimel
Daniel Cohn-Bendit, Rebecca Harms, Judith Sargentini, Raül Romeva i Rueda, Ulrike Lunacek, Tatjana Ždanoka fraktsiooni Verts/ALE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon Schengeni eeskirjade muutmise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 3, 18, 20, 21, 67, 77 ja 80;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 45;
– võttes arvesse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut;
– võttes arvesse 19. juuni 1990. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni;
– võttes arvesse direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil[1];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)[2];
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks (KOM(2010)0624);
– võttes arvesse raporti projekti ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta resolutsiooni direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) kohaldamise kohta (2008/2184(INI))[3];
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni 4. mai 2011. aasta rändeteatist (KOM(2011)0248);
– võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 9. juuni 2011. aasta järeldusi;
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24. juuni 2011. aasta järeldusi;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,
A. arvestades, et Schengeni ala loomine ja Schengeni acquis’ liitmine Euroopa Liidu raamistikuga on üks Euroopa integratsiooniprotsessi suurimaid saavutusi, mida näitab piirikontrolli kaotamine isikute suhtes sisepiiridel ja enneolematu liikumisvabadus rohkem kui 400 miljoni elanikuga territooriumil, mille pindala on 4 312 099 km2;
B. arvestades, et liikumisvabadusest on saanud üks Euroopa Liidu kodakondsuse tugisambaid ja ELi kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala aluseid, mis kindlustab õiguse kõigis liikmesriikides vabalt liikuda ja elada ning kasutada ühesuguseid õigusi, kaitset ja tagatisi, kaasa arvatud rahvusel põhineva diskrimineerimise kõigi vormide keelustamine;
C. arvestades, et Schengeni piirieeskirjade ja Euroopa liidu põhiõiguste harta artikli 45 kohaselt võib ELis kehtivat liikumisvabadust täpsetel tingimustel laiendada ka ELis seaduslikult viibivatele kolmandate riikide kodanikele;
Hiljutised sündmused
D. arvestades, et eriti möödunud aastal toimus inimeste massiline väljaränne mitmest Põhja-Aafrika riigist; arvestades, et viimasel ajal on Schengeni süsteem sattunud surve alla ning mõned liikmesriigid kaaluvad ootamatu sisserändajate voo tõttu riikliku piirikontrolli taastamist;
E. arvestades, et 4. mail 2011, võttes arvesse eelkõige hiljutisi sündmusi Vahemere piirkonnas, esitas komisjon rea algatusi rändepoliitika paremaks struktureerimiseks, sealhulgas ka ettepaneku Schengeni ala kohta; arvestades, et Euroopa Ülemkogu 23.–24. juuni 2011. aasta järeldustes palutakse komisjonil esitada ettepanek nn kaitsemehhanismi kohta, et reageerida erakorralistele asjaoludele, mis võivad Schengeni koostöö ohtu seada;
Schengeni piirieeskirjad ja rändepoliitika
F. arvestades, et isikute üle sisepiiride liikumist reguleerivad Schengeni eeskirjad on kindlaks määratud Schengeni piirieeskirjades, mille artiklites 23 kuni 26 on sätestatud sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise meetmed ja menetlused, kuid arvestades, et oma ühepoolsuse tõttu ei võimalda niisugune kontroll arvestada esmajärjekorras ELi kollektiivse huviga;
G. arvestades, et Schengeni ala loomisega määratleti ühine välispiir, mida EL haldab vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 80 jagatud vastutuse põhimõtte kohaselt; arvestades, et EL ei ole seda ülesannet veel täiel määral täitnud, kuigi on püüdnud sisse seada tõhusat kontrolli ning tolli-, politsei- ja õigusasutuste koostööd, koostada ühist sisserände-, varjupaiga- ja viisapoliitikat ning luua teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) ja viisainfosüsteemi (VIS);
Hindamismehhanism
H. arvestades, et kontrolli kaotamiseks sisepiiridel on vaja, et liikmesriigid usaldaksid täielikult üksteise võimet rakendada sellega kaasnevaid meetmeid, mis võimaldavad piirikontrolli kaotada; arvestades, et Schengeni ala turvalisus sõltub sellest, kui rangelt ja tõhusalt iga liikmesriik oma välispiire kontrollib, samuti sellest, kui hästi ja kiiresti Schengeni infosüsteemis infot vahetatakse; arvestades, et kui ükskõik milline neist elementidest toimib puudulikult, ohustab see kogu Euroopa Liidu turvalisust;
I. arvestades, et oluline on hinnata liikmesriikide vastavust Schengeni acquis’le, et tagada Schengeni ala tõrgeteta toimimine, arvestades, et hindamismehhanism, mis tugineb Schengeni hindamise töörühmale (SCH-EVAL), mis on täiesti valitsusväline asutus, ei ole osutunud piisavalt tõhusaks;
J. arvestades, et tuleks teha lõpp Schengeni alal kasutatavatele topeltnormidele, mille tulemusel kõigile kandidaatriikidele esitatakse suuri nõudmisi, samal ajal kui riike, kes juba on Schengeni ala liikmed, koheldakse väga leebelt;
K. arvestades, et Euroopa Parlament käsitleb praegu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis' kohaldamise kontrollimiseks; arvestades, et selles mehhanismis on juba kindlaks määratud liikmesriikide Schengeni acquis'le vastavuse toetamise ja hindamise menetlused, põhimõtted ja vahendid, sh ka ettenägematuteks juhtudeks;
Kaasotsustamine
L. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 77 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed, mis käsitlevad muu hulgas välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli, võttes arvesse igasuguse piirikontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel,
Schengeni ala tähtsus
1. rõhutab, et inimeste vaba liikumine Schengeni ala piires on üks Euroopa integratsiooni suuremaid saavutusi, et Schengeni lepingul on olnud positiivne mõju sadade tuhandete ELi kodanike elule, see on muutnud piiriületamise mugavaks ja elavdanud majandust, ning et liikumisvabadus on üks ELi kodanike põhiõigusi ja ELi kodakondsuse tugisammas, mille kasutamise tingimused on sätestatud aluslepingutes ja direktiivis 2004/38/EÜ;
Schengeni ala haldamine ja hindamismehhanism
2. soovitab tungivalt tugevdada Schengeni ala haldamist, tagamaks, et iga liikmesriik suudab tulemuslikult kontrollida oma osa ELi välispiirist, et tugevdada vastastikust usaldust ja äratada usku ELi rändejuhtimise süsteemi tulemuslikkusse; rõhutab kindlalt, et me peame olema solidaarsemad liikmesriikidega, keda on tabanud suurimad rändevood, ning aitama neil niisuguste erakorraliste olukordadega toime tulla;
3. on veendunud, et uus Schengeni hindamismehhanism, mida parlamendis parajasti arutatakse, aitab eelnimetatud eesmärke saavutada, kindlustades tulemusliku kontrolli mis tahes katsete suhtes ebaseaduslikult sisepiirikontrolli taastada ning tugevdades vastastikust usaldust; ühtlasi on veendunud, et uus Schengeni hindamissüsteem võimaldab liikmesriikidel juba praegu taotleda ja saada tõhusat toetust Schengeni acquis’ järgimisel, kui ELi välispiiridele avaldatakse erakorralist survet;
4. rõhutab vajadust tagada, et liikmesriigid jätkaksid ka pärast alaga ühinemist Schengeni eeskirjade nõuetekohast rakendamist ja kohaldamist; märgib, et see tähendab ühtlasi raskustesse sattunud liikmesriikide võimalikult varajast toetamist, et nad saaksid ELi asutuste praktilise abiga oma puudused kõrvaldada; on seisukohal, et kehtivat hindamismehhanismi tuleks tugevdada ja muuta see ELi süsteemiks;
5. on veendunud, et hindamismehhanismi tulemuslikkus seisneb võimaluses kohaldada karistusi, kui puudused püsivad ja ohustavad Schengeni ala üldist julgeolekut; tuletab meelde, et niisuguste karistuste esmaseks eesmärgiks on hoiatamine;
Schengeni piirieeskirjad
6. on veendunud, et vajalikud tingimused sisepiirikontrolli taastamiseks erandolukorras on juba selgelt esitatud määruse nr 562/2006 (Schengeni piirieeskirjad) artiklites 23, 24 ja 25, kus sätestatakse võimalus piirikontrolli ajutiseks taaskehtestamiseks sisepiiridel ainult juhul, kui avalik kord või sisejulgeolek on tõsises ohus; palub komisjonil esitada algatus, milles määrataks kindlaks nimetatud artiklite täpne kohaldamine liikmesriikide poolt;
7. on seetõttu seisukohal, et mis tahes uued erandid kehtivatest eeskirjadest, näiteks uued põhjendused piirikontrolli taastamiseks „erandlikel” alustel, ei tugevdaks mingil moel Schengeni süsteemi; märgib, et mingil juhul ei saa rändajate ja varjupaigataotlejate sissevoolu üle välispiiride iseenesest pidada täiendavaks piirikontrolli taaskehtestamise aluseks;
8. peab väga kahetsusväärseks mõnede liikmesriikide katset uuesti piirikontrolli kehtestada, sest see seab selgelt ohtu Schengeni acquis' mõtte;
9. on arvamusel, et hiljutised probleemid Schengeni süsteemiga tulenevad vastumeelsusest rakendada ühtset Euroopa poliitikat muudes valdkondades, eelkõige ühist Euroopa varjupaiga- ja migratsioonisüsteemi (mis hõlmaks võitlust ebaseadusliku sisserände ja organiseeritud kuritegevuse vastu);
10. kordab, et ülimalt tähtis on selles valdkonnas edu saavutada, arvestades, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise tähtajaks on määratud 2012. aasta;
11. väljendab taas kindlat vastuseisu mis tahes uuele Schengeni mehhanismile, millel on muud eesmärgid kui liikumisvabaduse edendamine ja ELi halduse tugevdamine Schengeni alal;
Kaasotsustamine
12. toonitab, et igasugune katse loobuda ELi toimimise lepingu artikli 77 kasutamisest kõikide selle valdkonna meetmete nõuetekohase õigusliku alusena kujutab endast ELi aluslepingutest kõrvalekaldumist, ja jätab endale õiguse kasutada vajaduse korral kõiki olemasolevaid õiguskaitsevahendeid;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.