Menetlus : 2011/2828(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B7-0525/2011

Esitatud tekstid :

RC-B7-0525/2011

Arutelud :

PV 27/09/2011 - 13
CRE 27/09/2011 - 13

Hääletused :

PV 29/09/2011 - 10.2

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0429

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 126kWORD 70k
28.9.2011
PE472.708v01-00}
PE472.709v01-00}
PE472.710v01-00}
PE472.711v01-00}
PE472.712v01-00} RC1
 
B7-0525/2011}
B7-0526/2011}
B7-0527/2011}
B7-0528/2011}
B7-0529/2011} RC1

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 4,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

Verts/ALE (B7‑0525/2011)

PPE (B7‑0526/2011)

S&D (B7‑0527/2011)

ALDE (B7‑0528/2011)

GUE/NGL (B7‑0529/2011)


Olukord Palestiinas


José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Elmar Brok, Ioannis Kasoulides, Tokia Saïfi, Hans-Gert Pöttering, Mario Mauro, Othmar Karas, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Roberta Angelilli, Mário David, Arnaud Danjean, Ria Oomen-Ruijten, Eduard Kukan, Laima Liucija Andrikienė, Nadezhda Neynsky, Salvatore Iacolino, Dominique Vlasto, Monica Luisa Macovei fraktsiooni PPE nimel
Véronique De Keyser, Hannes Swoboda, Kader Arif, Pino Arlacchi, Emine Bozkurt, Proinsias De Rossa, Roberto Gualtieri, Richard Howitt, Maria Eleni Koppa, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Kyriakos Mavronikolas, María Muñiz De Urquiza, Raimon Obiols, Pier Antonio Panzeri, Kristian Vigenin, Boris Zala, Carmen Romero López fraktsiooni S&D nimel
Annemie Neyts-Uyttebroeck, Alexander Graf Lambsdorff, Alexandra Thein, Jelko Kacin fraktsiooni ALDE nimel
Daniel Cohn-Bendit, Rebecca Harms fraktsiooni Verts/ALE nimel
Lothar Bisky, Patrick Le Hyaric, Kyriacos Triantaphyllides, Bairbre de Brún, Willy Meyer, Jean-Luc Mélenchon, Marisa Matias, Miguel Portas, Helmut Scholz fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Palestiinas  

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida kohta,

–   võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2009. aasta, 13. detsembri 2010. aasta ja 18. juuli 2011. aasta järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–   võttes arvesse asjakohaseid ÜRO resolutsioone, eriti ÜRO Peaassamblee 1947. aasta resolutsiooni 181 ja 1948. aasta resolutsiooni 194 ning ÜRO Julgeolekunõukogu 1967. aasta resolutsiooni 242, 1973. aasta resolutsiooni 338, 2002. aasta resolutsiooni 1397, 2003. aasta resolutsiooni 1515 ja 2008. aasta resolutsiooni 1850;

–   võttes arvesse Lähis-Ida neliku avaldusi ja eelkõige 23. septembri 2011. aasta avaldust,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A. arvestades, et ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgul esitas Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbas taotluse Palestiina omariiklust tunnustada ja võtta riik ÜRO liikmeks;

B.  arvestades, et Palestiinal on ÜRO Peaassamblees mitteliikmest alalise vaatleja staatus;

C. arvestades, et 29. novembri 1947. aasta resolutsioonis nr 181 otsustas ÜRO Peaassamblee luua kaks riiki endise Palestiina mandaadi territooriumile;

D. arvestades, et EL on korduvalt kinnitanud oma toetust kahe riigi lahendusele, kus Iisraeli riik ning tema naabrina sõltumatu, demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik elavad kõrvuti rahus ja julgeolekus, on kutsunud taastama Iisraeli ja Palestiina otseseid rahukõnelusi ning kinnitanud, et tunnistada ei tohiks mingeid 1967. aasta eelsete piiride muudatusi, sealhulgas ka Jeruusalemmas, peale nende, milles osapooled on kokku leppinud;

E.  arvestades, et Maailmapanga, IMFi ja ÜRO hinnangu kohaselt on Palestiina omavalitsus nende vaadeldud tähtsaimates valdkondades ületanud toimiva riigi künnise ning Palestiina institutsioonid on võrreldavad juba toimivate riikide institutsioonidega;

F.  arvestades, et kahtluse alla ei saa seada palestiinlaste võõrandamatut õigust enesemääramisele ja oma riigile, samuti ei saa kahtluse alla seada Iisraeli õigust turvalistele piiridele;

G. arvestades, et „araabia kevade” sündmused on muutnud Iisraeli ja Palestiina konfliktile lahenduse leidmise veel pakilisemaks – sellest on ülimalt huvitatud kõik osapooled, kõik piirkonna rahvad ja rahvusvaheline üldsus;

H. arvestades, et 2.–3. septembril 2011 toimunud mitteametlikul kohtumisel väljendasid ELi liikmesriikide välisministrid Lähis-Ida rahuprotsessi ja ÜRO Peaassamblee septembrikuu istungjärgul kavandatavaid sellekohaseid diplomaatilisi algatusi arutades erinevaid seisukohti;

1.  kutsub kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti ning ELi liikmesriikide valitsusi jätkama jõupingutusi, et saavutada ELi ühine seisukoht Palestiina omavalitsuse esitatud ÜRO liikmesuse taotluse suhtes ning vältida erimeelsusi liikmesriikide vahel;

2.  toetab ja palub liikmesriikidel ühiselt toetada Palestiina rahva õiguspärast nõudmist olla ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgul lõpuleviidavate läbirääkimiste tulemusena ÜROs riigina esindatud;

3.  kutsub ühtlasi rahvusvahelist kogukonda, sealhulgas ELi ja selle liikmesriike üles kinnitama veel kord oma kindlat tahet saavutada Iisraeli riigi julgeolek;

4.  kinnitab oma kindlat toetust kahe riigi lahendusele, mille aluseks oleks 1967. aasta piirid ja Jeruusalemm mõlema riigi pealinnana ning mille puhul Iisraeli riik ning tema naabrina sõltumatu, demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik eksisteerivad kõrvuti rahus ja julgeolekus;

5.  tunnustab ja peab tervitatavaks Palestiina presidendi Mahmoud Abbase ning peaministri Salam Fayyadi edukaid jõupingutusi riigi rajamiseks, mida on toetanud EL ja erinevad rahvusvahelised osalejad;

6.  rõhutab veel kord, et Iisraeli ja Palestiina konfliktile saab püsiva lahenduse leida vaid rahumeelsete ja vägivallatute vahenditega;

7.  rõhutab, et otseläbirääkimisi, mis viiksid kahe riigi lahenduseni, tuleks jätkata viivitamatult ja vastavalt neliku nõutud tähtaegadele, et ületada praegune vastuvõetamatu olukord; rõhutab veel kord, et vältida tuleks mis tahes samme, mis võivad kahjustada läbirääkimistel kahepoolse kokkuleppe saavutamise võimalust, ja et lubada ei tohiks mingeid 1967. aasta eelsete piiride muudatusi, sealhulgas ka Jeruusalemmas, peale nende, milles osapooled on kokku leppinud; toonitab, et mis tahes saavutatav lahendus ei tohiks kahjustada kummagi poole väärikust; kutsub Iisraeli valitsust üles peatama asunduste ehitamise ja laiendamise Jordani Läänekaldal ja Ida-Jeruusalemmas; nõuab Gaza sektorist Iisraeli vastu suunatud raketirünnakute lõpetamist ning püsiva vaherahu saavutamist;

8.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid ühise seisukoha ning tegutseksid aktiivsemalt, ka nelikus, seoses jõupingutustega saavutada iisraellaste ja palestiinlaste vahel õiglane ja püsiv rahu; rõhutab neliku keskset rolli ning toetab täielikult kõrge esindaja jõupingutusi selleks, et nelik looks usaldusväärse väljavaate rahuprotsessi taaskäivitamiseks;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Peaassamblee eesistujale, ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Lähis-Ida neliku eriesindajale, Iisraeli Knessetile ja valitsusele, Palestiina omavalitsuse presidendile ning Palestiina seadusandlikule kogule.

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika