RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK 28. novembril 2011 toimuv ELi ja USA tippkohtumine
15.11.2011
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
ECR (B7‑0577/2011)
ALDE (B7‑0580/2011)
S&D (B7‑0582/2011)
PPE (B7‑0587/2011)
Elmar Brok, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Ioannis Kasoulides, Bernd Posselt, Mário David, Krzysztof Lisek, Ria Oomen-Ruijten, Gabriele Albertini, Elena Băsescu, Cristian Dan Preda, Laima Liucija Andrikienė, Eduard Kukan, Salvatore Iacolino, Marietta Giannakou, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Francisco José Millán Mon fraktsiooni PPE nimel
Hannes Swoboda, Roberto Gualtieri fraktsiooni S&D nimel
Sarah Ludford, Olle Schmidt, Gesine Meissner, Marietje Schaake, Alexander Graf Lambsdorff, Alexander Alvaro fraktsiooni ALDE nimel
Jan Zahradil, Charles Tannock, Ryszard Antoni Legutko, Martin Callanan, Geoffrey Van Orden, Tomasz Piotr Poręba, Adam Bielan, Struan Stevenson, Michał Tomasz Kamiński, Konrad Szymański, Ryszard Czarnecki, Hynek Fajmon, Marek Henryk Migalski fraktsiooni ECR nimel
Niki Tzavela
Euroopa Parlamendi resolutsioon 28. novembril 2011 toimuva ELi ja USA tippkohtumise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Atlandi-üleste suhete kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,
A. arvestades, et ehkki paljud ülemaailmsed probleemid välispoliitika, julgeoleku, arengu ja keskkonna valdkonnas nõuavad ühismeetmeid ja Atlandi-ülest koostööd, on praegune majanduskriis kerkinud esile peamise probleemina, millega tuleb kohe tegeleda;
B. arvestades, et EL ja USA annavad kokku poole maailma majanduse mahust, ning arvestades, et nende partnerlus, mille maht ulatub 4,28 triljoni dollarini, kujutab endast maailma kõige suuremat, integreeritumat ja pikaajalisemat majandussuhet ning on üleilmse majandusliku heaolu peamisi edendajaid;
C. arvestades, et jätkuv finants- ja majanduskriis nii Euroopas kui ka USAs ohustab meie majanduse stabiilsust ja jõukust ning meie kodanike heaolu, ning arvestades, et kriisiga toimetulekuks ei ole tihedam majanduskoostöö Euroopa ja USA vahel olnud kunagi varem nii vajalik;
D. arvestades, et on tungiv vajadus kaitsta vabadust ja turvalisust kodumaal, kuid see ei tohiks toimuda kodanikuvabadustega seotud peamiste põhimõtete ning inimõiguste ühtsete standardite arvel;
E. arvestades, et Atlandi-ülese partnerluse aluseks on ühised põhiväärtused, nagu vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriigi põhimõtted, ning ühised eesmärgid, nagu sotsiaalne areng ja kaasatus, avatud ja integreeritud majandus, säästev areng ning konfliktide rahumeelne lahendamine, ning arvestades, et see partnerlus on Euroopa-Atlandi piirkonna julgeoleku ning stabiilsuse nurgakivi;
Tööhõive ja majanduskasv
1. väljendab heameelt 3.–4. novembril 2011. aastal Cannes’is toimunud G20 tippkohtumise järelduste üle, eriti seoses majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavaga, rahvusvahelise valuutasüsteemi tugevdamiseks läbiviidava reformiga, jätkuvate jõupingutustega finantseeskirjade parandamiseks ning kohustusega edendada mitmepoolset kaubandust ja vältida protektsionismi; peab väga oluliseks, et ELi ja USA tippkohtumisel kohustuksid mõlemad partnerid võtma juhtrolli G20 kohustuste täitmisel; võtab teadmiseks G20 arutelu uuendusliku rahastamise võimaluste üle ning asjaolu, et EL jätkab finantstehingumaksu idee edasiarendamist;
2. kutsub ELi ja USA valitsust üles töötama välja ja käivitama ühise, tööhõivet ja majanduskasvu käsitleva Atlandi-ülese algatuse, mis hõlmaks kaubanduse ja investeeringute edendamise tegevuskava;
3. nõuab, et EL ja USA looksid varajase hoiatamise mehhanismi protektsionismi avastamiseks ja tõkestamiseks kahepoolsetes suhetes; tuletab meelde, kui oluline on Atlandi-ülesele kaubandusele avatud hanketurg, mis pakub võrdset juurdepääsu kõigile tarnijatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning seepärast palub USA-l hoiduda kehtestamast Ameerika toodete ostmisega seotud nõudeid; rõhutab WTO riigihankelepingu (Government Procurement Agreement – GPA) olulisust avatud ja tasakaalustatud juurdepääsu tagamisel mõlemale turule;
4. toonitab, et Atlandi-ülest majandusnõukogu tuleb kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tugevdada, eelkõige ühiste standardite väljatöötamiseks uutes õiguslikku reguleerimist nõudvates valdkondades, nagu nanotehnoloogia, või esilekerkivates majandussektorites, nagu elektrisõidukite tehnoloogia; nõuab tungivalt, et EL ja USA kaasaksid õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi esindajad vahetult Atlandi-ülese majandusnõukogu tegevusse, kuna õigusloojad jagavad koos vastavate täitevvõimuorganitega vastutust paljude majandusnõukogu otsuste jõustamise ja järelevalve eest;
5. ergutab ELi ja USAd vahetama kogemusi ja parimaid tavasid ettevõtluse edendamise alal, muu hulgas uute ettevõtete käivitamise toetamise ja pankrotihalduse abil;
6. toonitab, et teadusuuringute ja innovatsiooni partnerluse raames tuleb koostööd tugevdada;
7. rõhutab vajadust edendada koostööd ressursitõhususe valdkonnas, teha tööd selle nimel, et võtta vastu ja viia ellu ELi ja USA ühine tooraineid käsitlev tegevuskava aastani 2050, milles keskendutakse haruldastele muldmetallidele, ning eelkõige edendada alternatiivide uurimist ja toetada innovatsioonialast koostööd toorainete kaevandamise ja ringlussevõtu tehnoloogiate valdkonnas;
8. toonitab, kui oluline on koostöö energiatõhususe, taastuvenergiaallikate ja kõrgete tuumaohutusstandardite edendamiseks kogu maailmas, ning väljendab rahulolu, et jätkub kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamine ja koostöö energiatehnoloogiate väljatöötamise alal;
9. kutsub komisjoni üles kiirendama läbirääkimisi USAga tooteohutuse valdkonnas ning väljendab heameelt õigusliku aluse kasutuselevõtu üle, mis võimaldab USA tarbekaupade ohutuse komisjonil pidada ELiga läbirääkimisi lepingu üle, mis peaks parandama teabevahetust ohtlike toodete, vigastuste ning ELi liikmesriikides ja USAs võetud parandusmeetmete küsimustes;
Ülemaailmne juhtimine, välispoliitika ja areng
10. tuletab meelde, et vabad ja avatud demokraatlikud riigid edendavad rahu ja stabiilsust ning on ülemaailmse julgeoleku parim tagatis, ning kutsub seepärast ELi ja USAd üles tihendama koostööd, et edendada rahu, eelkõige Lähis-Idas, ja toetada Põhja-Aafrika tärkavaid demokraatiaid;
11. nõuab tungivalt, et EL ja USA avaldaksid survet Iisraeli ja Palestiina vaheliste otseste läbirääkimiste jätkamiseks täielikus kooskõlas rahvusvahelise õigusega, et jõuda kahe riigi lahenduseni, mille aluseks oleksid 1967. aasta piirid ja Jeruusalemm mõlema riigi pealinnana ning mille puhul turvaline Iisraeli riik ning sõltumatu, demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik eksisteerivad külg külje kõrval rahus ja julgeolekus; palub liikmesriikidel ja USA-l käsitleda Palestiina õiguspärast nõudmist olla ÜRO raamistikus toimunud läbirääkimiste tulemusena ÜROs riigina esindatud;
12. mõistab kindlalt hukka üha suurema jõukasutuse Süürias ning toetab USA ja ELi liikmesriikide jõupingutusi ÜRO Julgeolekunõukogus, et võtta vastu resolutsioon, milles mõistetakse hukka surmava jõu kasutamine Süüria režiimi poolt ja nõutakse selle lõpetamist ning sanktsioonide kehtestamist, kui Süüria seda ei tee; väljendab heameelt asjaolu üle, et Araabia Liiga peatas Süüria liikmesuse, ning Jordaania kuninga Abdullahi üleskutse üle, milles ta soovitab president Bashar al-Assadil tagasi astuda;
13. kutsub nii ELi kui ka USAd üles jätkama Liibüa üleminekuvalitsuse toetamist kõigis püüdlustes rajada kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda; toonitab samal ajal, et see toetus peab sõltuma inimõiguste austamisest, õigusriigi põhimõtete järgimisest ja kõigi kodanike, eelkõige naiste poliitilisest osalusest;
14. tunneb tõsist muret Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) viimases aruandes esitatud väidete pärast, mille kohaselt Iraan on teinud edusamme tuumarelva kavandamiseks ja ehitamiseks vajaliku oskusteabe alal; taunib asjaolu, et vaatamata Iraani korduvatele kinnitustele, et tema tuumaprogramm on ette nähtud üksnes rahumeelseks, tsiviilühiskonna energiatootmise vajaduste rahuldamise otstarbeks, ei ole ta siiani teinud täielikku koostööd IAEAga; on seisukohal, et EL ja USA peaksid jätkama tihedat koostööd P5+1 rühmas, et avaldada jätkuvalt tugevat survet Iraanile, kasutades kõiki poliitilisi, diplomaatilisi ja majanduslikke vahendeid, sh sanktsioone, et veenda Iraani täitma oma rahvusvahelisi tuumarelva leviku tõkestamisega seotud kohustusi ning ära hoida ja piirata ohtu, mida Iraan kujutab endast rahvusvahelisele julgeolekule;
15. toonitab, et EL ja USA haldavad kahepeale 90% ülemaailmsest arenguabist tervishoiu valdkonnas ning 80% üldisest abist; väljendab rahulolu ELi ja USA vahelise arengualase dialoogi alustamisega 2011. aasta septembris, sest aastatuhande arengueesmärkide saavutamise tähtajani on jäänud kõigest viis aastat;
16. kutsub ELi ja USAd üles nõudma G20s suuremat ülemaailmset koostööd võitluses lubamatu toiduhindadega spekuleerimise vastu ning toiduhindade ülemäärase kõikumise vastu ülemaailmsel turul; rõhutab, et G20 peab kaasama ka sellesse rühma mitte kuuluvad riigid, et tagada ülemaailmne lähenemine;
17. rõhutab, et tippkohtumist tuleks kasutada ka selleks, et vahetada arvamusi ja tugevdada koostööd seoses kolmandate riikide, eelkõige nn BRIC-riikidega (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina);
18. toonitab, et kliimamuutus on ülemaailmne probleem, ning kutsub komisjoni üles püüdlema selle poole, et USA võtaks kaugeleulatuva kohustuse edu saavutamiseks eelseisval Durbani konverentsil, eesmärgiga tagada üksikasjalike volituste koostamine, et viia läbirääkimised ülemaailmse tervikliku kliimakokkuleppe sõlmimiseks lõpule 2015. aastaks; tunneb sellega seoses muret hiljuti USA Kongressi Esindajatekojas vastu võetud seaduse nr 2594 pärast, milles nõutakse USA lennuettevõtjatel ELi heitkogustega kauplemise süsteemis osalemise keelustamist; kutsub USA Senatit üles kõnealust seadust mitte vastu võtma ning nõuab selles küsimuses konstruktiivset dialoogi;
19. palub ELi ja USA tippkohtumisel arvestada majandusaruteludes ka selliseid teemasid nagu kliimakaitse, ressursside nappus, ressursitõhusus, energiajulgeolek, innovatsioon ja konkurentsivõime; kordab, et rahvusvaheliselt kooskõlastatud meetmed aitavad tegeleda asjaomaste sektorite, eelkõige energiamahukate sektorite süsinikulekke probleemiga;
Vabadus ja turvalisus
20. tunnistab, et kõik Atlandi-ülese piirkonna reisija- ja kaubavood peaksid olema allutatud asjakohastele ja proportsionaalsetele julgeolekumeetmetele;
21. kutsub sellega seoses USAd üles loobuma üldistest piirangutest, nagu kõigi konteinerite läbivalgustamine ja vedelike keelustamine õhusõidukite pardal, sihipärasemate ja riskipõhisemate meetodite kasuks, nagu nn turvalise ettevõtja kava ja vedelike läbivalgustamine;
22. väljendab sellega seoses heameelt 2011. aasta märtsis alanud läbirääkimiste üle, mis käsitlevad ELi ja USA vahelist isikuandmete kaitse lepingut, ning rõhutab, et kavandatav ELi ja USA broneeringuinfo leping peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi nõudmistega, mis on esitatud 5. mai 2010. aasta resolutsioonis läbirääkimiste alustamise kohta broneeringuinfot käsitlevate lepingute üle Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Kanadaga[1];
23. rõhutab ELi ja USA vaheliste väljaandmise ning vastastikuse õigusabi lepingute ja asjaomaste kahepoolsete instrumentide nõuetekohase rakendamise olulisust;
24. kordab oma seisukohta, et EL peab USAga suheldes nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil jätkuvalt esile tooma, kui oluline on ELi jaoks, et ka viimased neli ELi liikmesriiki võetaks võimalikult kiiresti viisanõudest loobumise programmi;
25. rõhutab vajadust kaitsta üleilmse interneti terviklikkust ja suhtlusvabadust, vältides ühepoolseid meetmeid IP-aadresside või domeeninimede tühistamisel;
26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, USA Kongressile, õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi kaasesimeestele ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kaasesimeestele ja sekretariaadile.
- [1] ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 70.