RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. detsembri 2011. aasta kohtumise järeldused seoses fiskaalstabiilsusliidu rahvusvahelise lepingu projektiga (2011/2546(RSP))
17.1.2012
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
PPE (B7‑0003/2012)
S&D (B7‑0004/2012)
Verts/ALE (B7‑0005/2012)
ALDE (B7‑0011/2012)
Elmar Brok fraktsiooni PPE nimel
Roberto Gualtieri fraktsiooni S&D nimel
Guy Verhofstadt fraktsiooni ALDE nimel
Daniel Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. detsembri 2011. aasta kohtumise järelduste kohta seoses fiskaalstabiilsusliidu rahvusvahelise lepingu projektiga (2011/2546(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. detsembri 2011. aasta kohtumise järeldusi,
– võttes arvesse euroala riigipeade ja valitsusjuhtide 9. detsembri 2011. aasta avaldust,
– võttes arvesse majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku ettepaneku paketti ning komisjoni kahte ettepanekut eelarvedistsipliini täiendava tugevdamise kohta[1],
– võttes arvesse tugevdatud majandusliitu käsitleva rahvusvahelise lepingu projekti üle peetavate läbirääkimiste seisu,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi nimel selle esindajate poolt ajutises töörühmas tehtud esildist,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,
1. väljendab oma kahtlusi sellise valitsustevahelise lepingu vajalikkuses, kuna suurem osa selle peamistest eesmärkidest on paremini ja tulemuslikumalt saavutatavad ELi õiguse meetmete abil, reageerimaks kindlalt, kiiresti ja jätkusuutlikult praegusele finants- ja majanduskriisile ning sotsiaalkriisile paljudes ELi liikmesriikides; on siiski endiselt valmis töötama konstruktiivse lahenduse nimel;
2. kinnitab oma toetust esildisele, mille tegid ajutises töörühmas Euroopa Parlamendi esindamiseks esimeeste konverentsi poolt määratud liikmed; peab kahetsusväärseks, et 10. jaanuari 2012. aasta rahvusvahelise lepingu projekt ei kajasta Euroopa Parlamendi ettepanekuid; märgib paljude liikmesriikide toetust mõningatele 12. jaanuari 2012. aasta kohtumisel esitatud ettepanekutele; kaalub oma seisukohta pärast lõpliku lepinguprojekti kättesaamist eeldatavasti 18. jaanuaril 2012. aastal;
3. on kindlalt veendunud, et üksnes ühendusemeetodit kasutades saab rahaliit kujuneda tõeliseks majandus- ja fiskaalliiduks; tuletab meelde, et EL on poliitiline projekt, mis põhineb ühistel väärtustel ja tugevatel ühistel institutsioonidel ning ühiseeskirjade järgimisel;
4. nõuab eelkõige kindlalt ka seda, et:
– uues lepingus selgesõnaliselt aktsepteeritakse ELi õiguse ülimuslikkust lepingu sätete suhtes;
– kõik lepingu rakendamise meetmed tuleks vastu võtta vastavalt ELi aluslepingutes sätestatud asjaomastele menetlustele;
– leping peab olema kooskõlas ELi õigusega, eelkõige stabiilsuse ja kasvu pakti arvnäitajate osas, ning juhul, kui lepinguosalised soovivad seada ELi õigusest lahknevaid eesmärke, peab see toimuma rakendatavate ELi õiguslike menetluste alusel ja see ei tohi tuua kaasa topeltstandardite kehtestamist;
– demokraatlik vastutus tuleb tagada, tugevdades nii Euroopa Parlamendi kui ka riikide parlamentide osalemist kõikides Euroopa majanduse koordineerimise ja juhtimise aspektides;
– koostöö riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel peab toimuma kooskõlas ELi aluslepingutega ning vastavalt aluslepingu protokolli nr 1 artiklile 9;
– uus leping peab sisaldama lepinguosaliste õiguslikult siduvas vormis kohustust võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et lepingu sisu võetakse sisuliselt hiljemalt viie aasta jooksul aluslepingusse;
5. kordab oma nõudmist nii stabiilse kui ka jätkusuutliku majanduskasvuga liidu järele; usub, et eelarvedistsipliin on küll jätkusuutliku majanduskasvu alus, kuid üksi see majanduse elavdamist kaasa ei too, ning et lepinguga tuleb edastada selge sõnum, et Euroopa juhid võtavad mõlemal rindel võrdselt tugevaid meetmeid; nõuab seetõttu kindlalt, et leping peab sisaldama nii lepinguosaliste kohustust võtta meetmeid, millega edendatakse tugevamat lähenemist ja konkurentsivõimet, kui ka ettepanekuid väljaostmisfondi, projektivõlakirjade ja ELi õigusest tuleneva finantstehingute maksu kohta ning stabiilsusvõlakirjade teekaarti, tagades samaaegselt eelarvedistsipliini;
6. rõhutab, et samad institutsioonilised, õiguslikud ja poliitilised argumendid kehtivad teiste finantskriisist tingitud rahvusvaheliste lepingute, näiteks Euroopa stabiilsusmehhanismi k kohta; seetõttu nõuab enda samasugust kaasamist neisse läbirääkimistesse;
7. jätab endale õiguse kasutada kõiki tema käsutuses olevaid poliitilisi ja õiguslikke vahendeid ELi õiguse ja ELi institutsioonide rolli kaitsmiseks, eelkõige juhul, kui lõpliku lepingu teatavad elemendid ei ole kooskõlas ELi õigusega;
8. tuletab komisjonile meelde, et tal on kohustus täita täies ulatuses oma institutsioonilist rolli aluslepingute järelevalvajana;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon riigipeadele ja valitsusjuhtidele, nõukogu eesistujale, eurorühma esimehele, komisjonile ja Euroopa Keskpangale.
- [1] Määrus, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, COM (2011) 819 lõplik, ning määrus, milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise üldsätteid, COM (2011) 821 lõplik.