RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Etniliste vähemuste olukord Iraanis
13.6.2012 - (2012/2682(RSP))
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
EFD (B7‑0309/2012)
Verts/ALE (B7‑0311/2012)
S&D (B7‑0313/2012)
ALDE (B7‑0318/2012)
PPE (B7‑0322/2012)
GUE/NGL (B7‑0325/2012)
ECR (B7‑0328/2012)
José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Elmar Brok, Filip Kaczmarek, Mario Mauro, Potito Salatto, Cristian Dan Preda, Bernd Posselt, Tunne Kelam, Roberta Angelilli, Monica Luisa Macovei, Eija-Riitta Korhola, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Laima Liucija Andrikienė, Elena Băsescu, Sari Essayah, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Giovanni La Via, Csaba Sógor, Bogusław Sonik fraktsiooni PPE nimel
Véronique De Keyser, María Muñiz De Urquiza, Ana Gomes, Kathleen Van Brempt, Josef Weidenholzer, Pino Arlacchi fraktsiooni S&D nimel
Marietje Schaake, Kristiina Ojuland, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Robert Rochefort, Alexander Alvaro, Edward McMillan-Scott, Ramon Tremosa i Balcells, Marielle de Sarnez, Sarah Ludford, Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner, Jelko Kacin, Sonia Alfano, Johannes Cornelis van Baalen fraktsiooni ALDE nimel
Tarja Cronberg, Isabelle Durant, Barbara Lochbihler, Raül Romeva i Rueda fraktsiooni Verts/ALE nimel
Charles Tannock, Geoffrey Van Orden, Paweł Robert Kowal fraktsiooni ECR nimel
Fiorello Provera fraktsiooni EFD nimel
Cornelia Ernst, Helmut Scholz fraktsiooni GUE/NGL nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon etniliste vähemuste olukorra kohta Iraanis
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Iraanis, eelkõige inimõigusi käsitlevaid resolutsioone,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsiooni 16/9, millega kehtestatakse eriraportööri mandaat inimõiguste olukorra küsimustes Iraanis,
– võttes arvesse ÜRO Iraani inimõiguste eriraportööri 23. septembri 2011. aasta ja 6. märtsi 2012. aasta aruandeid inimõiguste olukorra kohta Iraani Islamivabariigis,
– võttes arvesse kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 30. mai 2012. aasta avaldust surmanuhtluse kasutamise kohta Iraanis,
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti ning konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, mille kõigiga Iraan on ühinenud,
– võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,
A. arvestades, et praegust inimõiguste olukorda Iraanis iseloomustab jätkuv ja süstemaatiline põhiõiguste rikkumine; arvestades, et Iraanis diskrimineeritakse jätkuvalt vähemusi ning neid kiusatakse taga nende etnilise või usulise tausta tõttu; arvestades, et viimastel kuudel on vähemusrühmad oma õiguste eest välja astunud, ja arvestades, et see on kaasa toonud osalejate ulatuslikke vangistamisi;
B. arvestades, et kuus Iraani Ahvāzi araabia vähemuse liiget on kohtu all pärast seda, kui neid peeti peaaegu aasta kinni ilma süüdistust esitamata seoses nende tegevusega nimetatud vähemuse nimel; arvestades, et on põhjendatud kartusi, et nende üle ei pruugita õiglaselt kohut mõista ning et neid võidakse piinata või muul viisil väärkohelda;
C. arvestades, et näiteks 5. juunil 2012. aastal suri Iraani kurdist kinnipeetav Mohammad Mehdi Zalieh Rajaee Shahri vanglas vanglavõimude antud viletsa arstiabiabi tagajärjel;
D. arvestades, et Iraani Islamivabariigi põhiseadusega nähakse ametlikult ette etniliste vähemuste õiglane kohtlemine; arvestades siiski, et tegelikus elus puutuvad etniliste vähemuste liikmed, nagu aserid, araablased, kurdid ja belutšid, kokku laialdaste inim- ja kodanikuõiguste rikkumistega, sealhulgas kogunemis-, ühinemis-ja sõnavabaduse õigusvastase piiramisega;
E. arvestades, et laialdaselt on levinud vähemuste hulka kuuluvate isikute sotsiaalmajanduslik diskrimineerimine, kaasa arvatud maa ja vara konfiskeerimine ning töölevõtmisest keeldumine, ning sotsiaalsete, kultuuriliste ja keeleliste õiguste piiramine, mis rikub rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti;
F. arvestades, et etniliste vähemuste diskrimineerimisel on märkimisväärne mõju hariduse valdkonnas, kuna vähemuste piirkondades asuvad koolid on tihti vaesed ning koolist väljalangemise ja kirjaoskamatuse määr on nendes piirkondades tavaliselt riigi keskmisest kõrgem, mis aitab kaasa rahvus- ja etniliste vähemuste alaesindatusele valitsuse kõrgetel ametikohtadel;
G. arvestades, et muud kui pärsia päritolu naised puutuvad Iraanis kokku kahekordse diskrimineerimisega – marginaliseerunud kogukondade liikmetena ja naistena, kelle õigused on seal seadusega eriti piiratud;
H. arvestades, et viimastel aastatel on Iraanis täheldatud hukkamiste, sealhulgas noorukite hukkamiste arvu järsku suurenemist; arvestades, et korrapäraselt kohaldatakse surmanuhtlust juhtudel, kus süüdistatavaile ei anta õigust nõuetekohasele menetlusele, ning kuritegude puhul, mis ei kuulu rahvusvaheliste standardite kohaselt kõige raskemate kuritegude kategooriasse;
1. väljendab tõsist muret järjest halveneva inimõiguste olukorra, sealhulgas etniliste ja usuliste vähemuste hulka kuuluvate isikute olukorra üle Iraanis süstemaatilise poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise diskrimineerimise tõttu;
2. kutsub Iraani ametivõime üles kaotama nii ametlikult tunnustatud kui ka muude etniliste ja usuliste vähemuste hulka kuuluvate isikute diskrimineerimise kõik vormid; nõuab, et kõigil vähemuste hulka kuuluvatel isikutel lubataks teostada kõiki Iraani põhiseaduses ja rahvusvahelises õiguses sätestatud õigusi, kaasa arvatud garantiisid, mis on ette nähtud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis, millega Iraan on ühinenud;
3. kutsub Iraani ametivõime üles tagama, et vahistatud Iraani Ahwazi araabia vähemuse liikmete – Mohammad Ali Amouri, Rahman Asakerehi, Hashem Sha’bani Amouri, Hadi Rashidi, Sayed Jaber Alboshoka ja Sayed Mokhtar Alboshoka – üle peetakse kohut vastavalt rahvusvahelistele õiglase kohtupidamise standarditele koos nõuetekohase kaitsega piinamise ja muu väärkohtlemise eest ning surmanuhtlust kohaldamata;
4. nõuab tungivalt, et Iraani ametivõimud vabastaksid kõik aktivistid, kes on praegu vangistatud vähemuste õiguste rahumeelse kaitsmise eest;
5. kutsub Iraani ametivõime üles austama etniliste vähemuste õigust kasutada oma keeli nii eraelus kui avalikult ning eelkõige tagama haridust vähemuskeeltes vastavalt Iraani Islamivabariigi põhiseadusele;
6. kutsub ÜRO sõltumatut eksperti vähemuste küsimustes ning rassismi, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse kaasaegsete vormidega tegelevat ÜRO eriraportööri üles taotlema Iraani külastamist, et koostada aruanne inimõiguste olukorra ja eelkõige vähemuste olukorra kohta;
7. kutsub Iraani ametivõime üles tagama usuvabadus vastavalt Iraani põhiseadusele ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile ning lõpetama ka tegelikkuses mittešiiitide diskrimineerimine ja ahistamine, baha’i vähemuse süstemaatiline tagakiusamine ja surmanuhtluse kohaldamine islamiusust ära pöördunute suhtes;
8. kutsub komisjoni üles kasutama tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga tulemuslikult uut demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendit, et toetada demokraatiat ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamist Iraanis;
9. mõistab karmilt hukka surmanuhtluse kasutamise Iraanis ning palub Iraani ametivõimudel kehtestada vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonidele 62/149 ja 63/138 hukkamistele moratoorium, kuni surmanuhtlus on lõplikult kaotatud; nõuab tungivalt, et valitsus keelaks noorukite hukkamise ning muudaks ära kõik praegu noorukitele mõistetud surmanuhtlused;
10. kinnitab veel kord valmisolekut asuda Iraaniga kõigil tasanditel ÜRO põhikirjas ja ÜRO konventsioonides sätestatud universaalsetel põhiväärtustel põhinevasse inimõigustealasesse dialoogi;
11. kutsub Iraani ametivõime üles tõestama, et nad soovivad Iraanis inimõiguste olukorra parandamisel rahvusvahelise üldsusega täielikult koostööd teha; rõhutab vajadust tihedama koostöö järele inimõiguste nõukogu ja ÜRO inimõiguste mehhanismidega;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste nõukogule ning Iraani Islamivabariigi kõrgeima juhi kantseleile, valitsusele ja parlamendile.