RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu korraldatav rahvusvahelise telekommunikatsiooni maailmakonverents (WCIT-2012) ja rahvusvaheliste telekommunikatsioonieeskirjade kohaldamisala võimalik laiendamine
20.11.2012 - (2012/2881(RSP))
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
PPE, S&D (B7‑0498/2012)
ALDE, Verts/ALE (B7‑0499/2012)
Sabine Verheyen fraktsiooni PPE nimel
Ivailo Kalfin, Catherine Trautmann, Petra Kammerevert fraktsiooni S&D nimel
Marietje Schaake fraktsiooni ALDE nimel
Amelia Andersdotter, Judith Sargentini fraktsiooni Verts/ALE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu korraldatava rahvusvahelise telekommunikatsiooni maailmakonverentsi (WCIT-2012) ja rahvusvaheliste telekommunikatsioonieeskirjade kohaldamisala võimaliku laiendamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/140/EÜ[1], millega muudetakse direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja ‑teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/136/EÜ[2], millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta,
– võttes arvesse 16. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/77/EÜ[3] konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel,
– võttes arvesse oma 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni avatud interneti ja võrgu neutraalsuse kohta Euroopas[4],
– võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni interneti haldamise järgmiste sammude kohta[5],
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsiooni A/HRC/20/L13,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse ELi seisukoht rahvusvaheliste telekommunikatsioonieeskirjade läbivaatamise kohta rahvusvahelise telekommunikatsiooni maailmakonverentsil või selle ettevalmistamisel (COM(2012)0430),
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et rahvusvahelised telekommunikatsioonieeskirjad võeti vastu ametkondliku telegraaf- ja telefonside maailmakonverentsil Melbourne’is 1988. aastal ning neid ei ole pärast seda muudetud;
B. arvestades, et rahvusvaheliste telekommunikatsioonieeskirjadega on liitunud kõik 27 Euroopa Liidu liikmesriiki;
C. arvestades, et Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) korraldab rahvusvaheliste telekommunikatsioonieeskirjade uue teksti kooskõlastamiseks 3.–14. detsembril 2012. aastal Dubais rahvusvahelise telekommunikatsiooni maailmakonverentsi (WCIT);
1. palub nõukogul ja komisjonil tagada, et rahvusvaheliste telekommunikatsioonieeskirjade mis tahes muudatused oleksid kooskõlas ELi õigustikuga ning teeniksid liidu eesmärki ja huvi edendada internetti kui tõeliselt avalikku ruumi, kus austatakse inimõigusi ja põhivabadusi, eelkõige sõna- ja kogunemisvabadust, ning kus on tagatud vabaturu, võrgu neutraalsuse ja ettevõtluse põhimõtete järgimine;
2. peab kahetsusväärseks WCIT-12 käsitlevate läbirääkimiste vähest läbipaistvust ja kaasavust, võttes arvesse, et selle kohtumise tulemused võivad märkimisväärselt mõjutada avalikku huvi;
3. on veendunud, et ei ITU ega ükski teine üksik, tsentraliseeritud rahvusvaheline institutsioon ole sobiv organ internetti ja interneti andmevoogude haldamist reguleerivaks asutuseks;
4. rõhutab, et mõned rahvusvaheliste telekommunikatsioonieeskirjade reformiettepanekud mõjutaksid negatiivselt internetti, selle ülesehitust, toimimist, sisu ja turvalisust, ärisuhteid ja haldamist, samuti teabe vaba liikumist internetis;
5. on veendunud, et mõnede esitatud ettepanekute elluviimisel võiks ITU ise muutuda interneti aspekte valitsevaks jõuks, mis võib tähendada praeguse, alt üles suunatud ja paljude sidusrühmadega mudeli lõppu; väljendab muret, et kui need ettepanekud vastu võetakse, võib see tõsiselt mõjutada lõpptarbijale pakutavate võrguteenuste arengut ja kättesaadavust ning kogu digitaalmajandust tervikuna; on veendunud, et interneti haldamine ja sellega seotud õigusküsimused tuleks ka edaspidi lahendada terviklikult ja paljude sidusrühmade osalusel;
6. tunneb muret selle pärast, et ITU reformiettepanekute hulka kuulub uute kasumimehhanismide sisseaseadmine, mis võib tõsiselt ohustada interneti avatud ja konkurentsisõbralikku iseloomu, tõstes hindu, takistades innovatsiooni ja piirates juurdepääsu; tuletab meelde, et internet peaks ka edaspidi olema vaba ja avatud;
7. toetab kõiki ettepanekuid, millega säilitatakse rahvusvaheliste telekommunikatsioonieeskirjade praegune reguleerimisala ja ITU praegused volitused; avaldab vastuseisu ettepanekutele laiendada reguleerimisala sellistesse valdkondadesse nagu internet, sh domeeninimeruum, IP-aadresside eraldamine, internetipõhise liikluse marsruutimine ja infosisuga seotud küsimused;
8. kutsub liikmesriike üles takistama rahvusvahelistes telekommunikatsioonieeskirjades niisuguste muudatuste tegemist, mis kahjustaksid interneti avatust, võrgu neutraalsust, katkematuse põhimõtet, universaalteenuse osutamise kohustust ning osalushaldamist, mis on usaldatud paljudele toimijatele, nagu valitsused, riigiülesed institutsioonid, vabaühendused, suured ja väikesed ettevõtjad, tehnoloogiakogukond ning internetikasutajad ja tarbijad laiemalt;
9. palub nõukogul koordineerida rahvusvaheliste telekommunikatsioonieeskirjade läbivaatamise üle peetavaid läbirääkimisi Euroopa Liidu nimel, lähtudes paljude sidusrühmade kaasamisel saadud panusest ning kasutades strateegiat, mille peamine eesmärk on interneti avatuse tagamine ja säilitamine ning internetikasutajate õiguste ja vabaduste kaitse võrgus;
10. tuletab meelde, kui tähtis on kaitsta tugevat heade püüdluste internetti, edendada innovatsiooni ja sõnavabadust, tagada konkurents ja vältida uut digitaalset lõhet;
11. rõhutab, et rahvusvahelistes telekommunikatsioonieeskirjades tuleks märkida, et ITU soovitused on parimaid tavasid edendavad mittesiduvad dokumendid;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.